tag:blogger.com,1999:blog-67711338109271332942024-03-13T21:40:48.209+09:00TEMPO SEMANALTEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.comBlogger1133125tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-3621990038657581472013-01-09T00:12:00.001+09:002013-01-09T00:12:57.735+09:00 DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE IHA TIMOR-LESTE KA LAE?<!--StartFragment-->
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-4T62rmTDhEo/UMxu3bCzO0I/AAAAAAAAHCk/xtVW50Q9xBU/s1600/Frederico1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-4T62rmTDhEo/UMxu3bCzO0I/AAAAAAAAHCk/xtVW50Q9xBU/s320/Frederico1.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
BY: FREDERICO NUNO GERONIMO BOAVIDA</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Kona ba Kritériu ida mak
tama iha eskalaun Krime Mundiál to’o bele lori Estadu ida ba Tribunál
Internasionál mak presizamente ida mós hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU.</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Ita hahú rona kona ba prozekusaun,
prosesamentu eh Prosedimentu atu lori no dada ema mak komete Krime da Guerra
iha Timor-Leste apartir fim do Ano 1974<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>to’o 1999 nian iha tinan 2002. Tinan 2002 mak ofisialmente Ex-Ministru
Negósiu Estranjeiru DR. José Manuel Ramos Horta hala’o enkontru ho Painel
Espesial Altu Komiseriadu Nasaun Unida sira nian ba Direitus Umanus;<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>no mós<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>hahú estabelese CAVR mak ikus mai transforma ba CAV hodi hamosu asuntu
Krime Violasaun Direitus Umanus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span>Iha momentu nebá mosu Bloku Pro no Kontra Opiniaun
mak husu razaun tansa tenke lori Kazu Timor-Leste ba Tribunál Internasional. Razaun
la konkorda ne’e bazeia ba motivu Ekonomia, Kultura, Edukasaun, polítika no
Geo-Polítika mak haree katak Timor-Leste sei presiza Relasaun Bilateral hodi halo
rekoperasaun atu rekobre distruisaun Pós-Referendu, Repatriasaun, prosdimentus
Estudus Universitárius, importa<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ai-haan,
asuntu ex-prizoneiru mak la identifikadu dauk, etc. No iha parte seluk foti
kestaun kona ba pezu de krime: Violasaun Direitus Umanus hasoru feto nível aas
(abuzu, raptu no violasaun seksuál), atrosídius, genosídius (Fronteira
Terrestre, Alfándega eh Portu Dili, Ramelau, Kabalaki no Matebian, Kraras no
Santa-Kruz). Tanba razaun sikat leet ida mós mak hanesan Prizoneiru Polítiku
mak barak liu ba Cipinang eh Salemba no rona deit mak tama kadeia, entaun
família hein, hein no hein. Iha ne’e hau dada duni kestaun ba família hein,
hein no hein, maibé ata-oan sira nunka fila, sira ba nebé? Kestaun ida ne’e mak
hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Hau la duvida no mós Povu
Timor-Leste tomak la duvida, Estadu RI rekonyese katak pratika duni no Estadu
RDTL iha duni razaun ho lista kompletu hodi hanaran ema Timor-Lesteoan lakon
leet iha Guerra Sívil 1974-1999 ne’e konsekuénsia husi Aktus Pratika
Dezaparesimentu Forsadu. Ba kazu Dezaparesimentu Forsadu ne’e asuntu no
problema ida mak Estadu rua RI no Timor-Leste tuur tiha ona ba tinan 14 nia
laran apartir Ano 2000 to’o 2012 ne’e rekolye dadus hodi halo verifikasaun no
apuramentu. Dadus dokumentadu eskritu, Transmisaun Televeziva no mós Rádio mak
arkiva no dokumenta kona ba faktus levantadus. Hakarak ka lae ida ne’e kestaun
Polítika mak povu tomak sei involve iha laran atu testemunya. Tanba razaun mak
Kestaun Polítika kompete ba povu tomak, eim termu Direitus Internasionais ba povu
vitimadu no povu sofredor ba Luta Ukun-an; entaun Povu Timor-Leste mak sai
testemunya. Tansa la<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>husu testemunya RI;
tanba razaun aneksasaun eh invazaun ho dalan agresaun brutál no illegal no
fundamentál liu mak la iha kolonizador eh invazor iha Direitu atu husu
responsabilidade ba Dezaparesimentu Forsadu husi parte sira nian, pelu
kontráriu husi Parte Povu Luta ba ukun-an mak tenke husu responsabilidade no
defende fortifeiu. Los katak buat ida, Rekompensasaun eh Rekonyesimentu no buat
seluk mak Reparasaun ba pós konflitu liu-liu ba ukun-an. Entaun Rekompensaun eh
rekonyesimentu ba Luta nain sira (Aktivista, Klandestinu, Diplomata iha
Diáspora, guerreiro mak kombatente no veteranu sira); mós renkunyesimentu
involvimentu povu tomak Timor-Leste nian mak simbolikamente kondekora ba sira
mak naran tama iha Lista ba ukun-an. Enkuantu Reparasaun buat ida mak seluk
tebe-tebes katak halo reparasaun ba kanek, terus, sikatriz tanba konsekúensia
Guerra, psikolojikamente ita ema hela ho sikatriz traumatizadu tanba lakon
família eh hetan fali membru família ho isin-lolon la kompletu, modifikadu iha
aspektu psikolójiku eh rekursus umanus inkapasitadu; entaun RI no Timor-Leste;
Rai rua ne’e iha Direitu ba Reparasaun Internasionál mak hanesan. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Tanba Kestaun Reparasaun Internasionál
mak sei harii tiha Institutu Memorialiazaun ba Vítima mate-leet sira maibé iha
Instutu ida ne’e nia laran sei efektivu atu prosesa rejistru no halo apuramentu
ba Dadus Dezaparesimentu Forsadu. No Timor-Leste Lejisla, aprova, promulga no
sosializa ona Lei kona ba Institutu Memorializasaun hahu tiha ona iha tinan
2010 to’o 2012 liu ba. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Iha ne’e hau la kohi atu
koalia kona ba asuntu pasadu mak Estadu haloot tiha ona no la iha ona ulun
moras ba bilateral RI ho Timor-Leste nian no Painel ba Tribunal Internasionál.
Hau hakarak atu kria opiniaun públika ida atu konsiente kona ba Aktus Pratika
Dezaparesimentu Forsadu ne’e mak oinsa. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Foti nudar izemplu feen
buka lain; feen seluk no lain seluk hasara hodi renvidika (atu apudera ba-an)
no hodi dezvia atensaun katak sira fali mak buka malu. Pur izemplu feen no lain
hela besik malu eh iha bairro ida no nunka konsege hasoru malu ba tinan ida ho
balun nia laran. Feen hasara ba ajuda serbisu iha Sentru, hafoin muda ba
kontinua iha Fatuhada, fila ba bairro; engraxadu mak feen vítima husi
Dezaparesimentu Forsadu mós hala’o muvimentu no dezlokasaun mak hanesn “Tal E
Qual.” Ema mak lori lakon feen pratika “Task Force”; hodi dehan: “Ah sira nia
Lia eh Prosesu Kazamentu sei Pendente, entaun ami nudar fetosan mak tama-sai
mai troka malu hodi hein tanba lain inosente, mesak, fraku no la iha
kapasidade.” Hafoin Mosu tátika de jogu de interese: parte mak hafalun subar
feen atu pasa ba malu; ho razaun dehan:<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>“Ema ne’e lain abandona deit entaun imi fó netik alojamentu ho
akomodasaun apropriadu!”; enkuantu aktividade husu apóiu ida ne’e mak hala’o
“Task Force” ho motivu esplorasaun ba segunda intensaun no la konsiente hamosu
Dezaparesimentu Forsadu mak lori konsekuénsia atu deskualifika fundamentu
Dezaparesimentu durante Guerra; tanba ita iha pós ukun-an ne’e, sei pratika ba
malu hasoru aktus mak ita kontra no ezize responsabilidade husi autor da
Guerra. Jogu de interese iha ne’e; parte ida pro nudar Advogadu hodi dehan iha
pratika esplorasaun no parte seluk kontra ho “advogado do diabo” dezmente, nega
no dezafia katak la akontese esplorasaun. Parte ida hanoin hodi hakoak no
estima, enkuantu parte seluk hanehan no ho forsa hala’o esplorasaun; mak parte
rua artifisialmente hamosu senáriu montadu, organizadu no sistemátiku; hodi
ikus mai ida mak lakon, lakon sai fali “advogado do diabo” no ida manan sai
fila fali advogadu mak ho intensaun pratika Dezaparesimentu Forsadu. Pior liu
tan se ita hahú hodi joga foer hamosu boatus: “Hetan Bolsu Estudus ba tiha ona
estuda iha Rai liur; muda ba fatin seluk ba tiha serbisu iha rai liur; mate iha
dezastre; mate tanba feen-lain afektadu HIV no SIDA; nia lain sei Frater eh
Salesiano SDB; eh lain selingku ka iha amante ka hola feto rua, sst.” <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-weight: normal;">Hau nia “Essay” ida ne’e
hau aprezenta; hafoin de hamosu ilustrasaun nudar komparasaun kona ba Kritériu
atu ezize responsabilidade husi Autor ba Dezaparesimentu durante Guerra <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>fim do Ano 1974-1999; no duvida ho aktus mak
Real-Politics hatudu. Entaun hamosu mai hau pergunta pertinente atu husu: </span>IHA
KA LAE DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE DUNI IHA TIMOR-LESTE? <span style="font-weight: normal;">Até Lá! </span><span style="mso-bidi-font-weight: bold;">Frederico NUNO Jerónimo Boavida</span> – (Frenujebov) No. ID Kartaun
Eleitorál: 00624197<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>–<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>HP: 7285694]<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-weight: normal;"><o:p></o:p></span></i></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-573904612900112332013-01-07T21:25:00.001+09:002013-01-07T21:25:10.829+09:00 PARTE II hosi; Problema redus desemprego depende ba politika Governu nian<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-SUGcuV50XVQ/UOWCoUeIk5I/AAAAAAAAHd4/7IW1vMQrHRY/s1600/LIXOSENHORA1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://3.bp.blogspot.com/-SUGcuV50XVQ/UOWCoUeIk5I/AAAAAAAAHd4/7IW1vMQrHRY/s320/LIXOSENHORA1.jpg" width="320" /></a></div>
<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">By : Tama Laka Aquita</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Wainhira ita halo comparasaun entre haruka Timor Oan sai ho potensia nebe ita iha hodi kria kondisaun ba ema servisu barak liu fali ita haruka ema sai. Questaun ba ita mak oinsa atu kria. Dala ruma ita hanoin dihan defisil tebes, defisil tamba ita mak la barani hatur politika ida nebe loke espasu ba ita hodi kria kampo de trabalho, tamba ita la barani hatur politika hanesan maka ita senti defisil. Tamba ne hakerek nain hateten katak atu redus desemprego ne depende ba politika governu nian.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Ita koalia kona ba sektor privadu, ita rona ema hotu hateten katak sektor ida mak sai hanesan parceiro governu nian. Maibe lei la garante oinsa atu desemvolve setor privado ne hodi ba oin. Ministeiro Financas precisa hasai dekreto lei ida sai hanesan lei oan ida iha lei investimento nian, hakerek iha artigo ida katak estado garante SAHAM BERSAMA entre koperativa trabalhadores, companhia lokal no kompanhia international nebe hanoin atu investe iha TIMOR-LESTE ba sektor produktivo, por exemplo fabrika aqua, ka cimenti no seluk-seluk tan maka estado loke ba tenderisaun. Se la iha lei nebe garante moris naruk ba unipessoal Lda sira maka companhia lokal kikoan sira ne sei mate hotu tamba estado la garante desemvolve setor privado.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Lei Investimento ida ne sei la taka dalan no tau todan ba kompanhia rai liur tamba iha neba definsaun klaru katak se wainhira setor privado ruma lori sira parceiro mai investe iha TIMOR-LESTE, estado garante katak lei kona ba rai nia foo vantagen ema Timor Oan tan ne koperativa trabalhador Timor Oan nia modal ka aset mak rai nebe estado nian, kompanhia lokal ho kompanhia nebe hosi rai liur nia mak material ho osan. Oinsa mak bele garante kompanhia lokal bele iha osan? Estado Timor liu hosi banku BCNTL no Mikro Financas garante kredito ba kompanhia lokal ho durasaun 25 anos atu nune bele garante estabilidade koperasaun entre kompanhia lokal no kompanhia hosi rai liur.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Tamba sa mak ita koalia setor koperativa tamba ita nia sistema ekonomi defini ona setor 3 ne. Setor Agrikultura no koperativa sei la lao dook hosi setor privado nune mos setor privado sei la lao doom hosi setor publiku. Setor tolu ne mak ita esplora didiak sei sai potensi boot tebes-tebes ba kria kondisaun ba ema TIMOR OAN hodi hetan servisu no sei la iha TIMOR OAN ida mak sai ba rai liur.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Atu garante TIMOR OAN labele halai sai ba buka servisu iha rai liur mak politika governu nian sai hanesan lei ba estado RDTL nian mak hanesan xavi ba Timor Oan atu moris hakmatek no servisu duni iha sira nia rain rasik. Ho ida ne mak TIMOR OAN sei la sai ba liur hodi sai atan maibe sai ba buka matemek no esperiencia hodi fila mai desemvolve rai Timor-Leste ba oin.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Sa deit mak sai hanesan parte seluk hodi bele garante desemvolve setor privado ho setor koperativo mak kordenasaun intra-ministerial. Maske governu bele mai hosi koligasaun maibe hanoin nebe diak ba desemvolvimento ekonomiku povo nian la kahor interese partidaria nian. Questaun ida ne tenki tau ketak tiha. Hare los ba interese nasional, ho hanoin nebe patriotik duni ba rai no povo ida ne nia moris diak. Ho ida kordenasaun intra-ministerial sei lao h diak garante ema hotu nia moris diak.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Se kordenasaun intra-ministerial iha governu koligasaun ho hanoin katak atu manan atu manan maioria iha eleisaun tuir mai maka hanoin neka mehi ne sei la sai realidade tamba politika nebe iha hatudu momos nia objectivo ba oin hakarak manan maioria. Ne tuir lolos ne hanoin ida nebe sala no kontradis ho konsiencia povo nia, tamba konciencia povo nia tau esperanca tomak ba politika nebe iha, maibe ho promesa no osan nebe iha sei la muda sira nia hanoin tamba promesa la halo, osan nebe sira simu la dura. Tamba osan nebe sira hetan hosi lian bosok nian.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Fila fali oinsa desemvolve setor privadu no setor koperativa alem de lei investimento sai hanesan xavi ba desemvolve setor privadu no setor koperativa, estado liu hosi hari infrastrutura mos sai hanesan parte ida ba desemvolvimento setor privadu ho setor koperativa. Por exemplo Infrastrutura hanesan fatin ka plaza ou supermerkado boot iha kapital no aeroporto, fabrik foos, fabrik batar no seluk-seluk tan mak bele kria kampo de trabalho. Hosi kondisaun sira ne mak loke dalan ba moris naruk setor privado no setor koperativa.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Atu hatur politika ida diak no bele foo benefisio diak ba povo atu nune povo mos bele foo cumpri sira dever hanesan cidadaun nebe diak maka valorisasaun cidadaun sira nia servisu liu hosi salario por ora ka "per jam kerja" liu hosi mudanca iha "lei kodico ela boral do trabalhadores" nian atu nune bele koresponde kondisasaun nebe estado kria hanesan hakerek nain cita iha leten katak tenki sai preokupasaun boot ba estado wainhira servisu nain ka funcionario publiku ida manan salario la tuir necesidade moris loron-loron nian iha situasaaun vida ekonomiku nebe aas tebes. Tamba questaun ida ne afeta diretamente ba servisu nain sira bele baruk ten ou sai naokten iha governasaun ida nian laran tan deit necesidade la sufieciente i ida ne akontece tiha ona i sei continua wainhira ita la iha vontade politika nebe diak hodi desenvolve nasaun ida.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Iha ita nia situasaun sosio-politiku no sosio-ekonomiku ita bele hateten katak ita sei dauk bele estabele salario "per jam kerja" maibe estado bele estabele salario "per jam kerja" ba funcionario publiku, basa uniku estado mak fundos boot. Maibe wainhira estado iha ona hatur ona politika ida sai ona hanesan lei ona ina lei investimento nian katak garante "saham bersama" entre koperativa trabalhadores, kompanhia loka ho sira parceiro investimento iha rai Timor-Leste salario "per jam kerja" mos bele estabelce ba setor privadu no koperativo. Tamba iha sistema ne lei garante "pembagian keuntungan bersama diakhir tahun tutup buku saham bersama tersebut" iha nebe wainhira fahe lukro mais ke hetan lukro kiik maibe setor koperativa trabalhadores ho 30% ka 35% hosi investimento nebe iha bele estabelece salario "per jam kerja" ba trabalhadores sira. Iha sistema ida koperativa hare rasik sira trabalhadores i companhia sira manan lukro mos hosi 70% ou 75%.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Maibe, sistema iha wainhira politiku sira nebe hetan poder ka hetan fiar ba kaer ministro sira barani hatur politika ida liu hosi desenvolve sira nia politik nebe diak sai lei ida. Tamba ne mak hakerek nain hateten katak precisa mudanca iha politika kona ba lei agraria, lei investimento, lei kona ba kodiku elaboral trabalhadores nian no lei kona ba financiamento publiku.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Mudanca signifikante iha lei sira nebe hakerek nain temi iha leten hanesan solusaunalternativo ida ba processo transisaun nebe agora dadaun ne ita hasoru. I mos hanoin hirak ne automatikamente liu hosi sistema ne estado hatur politika ida nebe hamos korupsaun iha sistema governasaun nia laran. Bassa iha sistema ida ne garante funcionario publiku manan salario suficiente ba sira nia nesecidade loron-loron nian. No taxa nebe sira estado koa hosi sira nia salario fulan-fulan fila fali ba sira benefisio - subsidio ba sira nia fen ho oan sira tamba lei garante mos protesaun makaas ba inan ho labarik.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Nune mos ba trabalhadores sira hotu wainhira estado estabele ona salario "per jam kerja" quer dizer trabalhadores mos servisu loron lima iha semana ida nia laran ida ne signifika katak sabdu ho domingu sira desenkasa no fo oportunidade ba Juventude no estudante sira nebe mak hakarak servisu iha loron rua nia laran iha loron sabadu no domingu, ho salario minimum "per jam kerja" tuir sistema lei nebe estado estabelece oras US$ 1.50 ba trabalhadores nebe laos permanante.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Tamba sa mak hakerek nain hateten katak liu hosi sistem ne mos bele hamos korupsaun? Iha sistema politiku ida ne funcionario publiku ho level ida manan salario per jam kerja ita bele hateten katak US$ 2.00 ka US$ 2.50 depende ba estado lei nebe ita nia estado decide. Quer dizer ho level nebe aas level ida sei manan liu fali US$ 2.50 ne. Hosi sistema politiku ida ne estado politika ba bolsa de mae mos sae no halo hanesan subsidio permanente ba inan ho labarik. Iha ema hotu moris ho ekonomia suficiente tamba ema hotu foo constribuisan ba estado liu hosi sira nia dever koa taxa fulan-fulan ba estado, taxa nebe ema trabalhadores no funcionario publiku sira koa mak sai hanesan benefisio ba inan ho labarik.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Dala ida tan hakerek nain hakarak repete katak ; Se personalidade ida nebe hetan fiar ba kaer pasta edukasaun, saude, agrikultura no solidaridade sosial mak la consegue hatur politik ida nebe loke espasu ba kria kampo de trabalho hodi fo oportunidade ba ema timor oan hotu-hotu bele hetan servisu no produz ekonomia ida nebe indenpendente mente ida ne hatudu katak "incapacidade".</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span>TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-69628791603581371362013-01-05T13:51:00.001+09:002013-01-05T13:51:13.730+09:00PROBLEMA HIV NO SIDA HO DIREITU GOJU NESESIDADE BIOLÓJIKA!<!--StartFragment-->
<br />
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">
<!--StartFragment-->
</span></div>
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-4T62rmTDhEo/UMxu3bCzO0I/AAAAAAAAHCk/xtVW50Q9xBU/s1600/Frederico1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-4T62rmTDhEo/UMxu3bCzO0I/AAAAAAAAHCk/xtVW50Q9xBU/s320/Frederico1.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Husi : Frederico NUNO Jerónimo Boavida</b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<!--[if gte vml 1]><v:shape
id="_x0000_s1026" type="#_x0000_t202" style='position:absolute;left:0;
text-align:left;margin-left:-9.1pt;margin-top:68.05pt;width:484.4pt;height:244.4pt;
z-index:-251659264;mso-position-horizontal-relative:margin;
mso-position-vertical-relative:margin;mso-width-relative:margin;
mso-height-relative:margin' wrapcoords="-33 -71 -33 21529 21633 21529 21633 -71 -33 -71">
<v:textbox style='mso-next-textbox:#_x0000_s1026'>
<![if !mso]>
<table cellpadding=0 cellspacing=0 width="100%">
<tr>
<td><![endif]>
<div>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:252.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0;font-weight:normal'>FRE</span><span style='font-size:12.0pt;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:#0070C0'>derico </span><span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0;font-weight:normal'>NU</span><span style='font-size:12.0pt;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:#0070C0'>no </span><span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0;font-weight:normal'>JE</span><span style='font-size:12.0pt;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:#0070C0'>ronimo Boa</span><span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0;font-weight:normal'>V</span><span style='font-size:12.0pt;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:#0070C0'>ida<o:p></o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:216.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0'>(Alumni STF-Driyarkara Jakarta-Indonézia, Formasaun
Superiora Pedagójika Lisboa Portugal)<o:p></o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:216.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:216.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:216.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
color:#0070C0'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:216.0pt;text-align:center'>
<u><span
style='font-size:12.0pt;font-family:"Berlin Sans FB Demi","sans-serif";
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:#0070C0'>(IMPAKTU BA
FIZIONOMIA ANTÓMIKA)</span></u><span style='font-size:12.0pt;font-family:
"Berlin Sans FB Demi","sans-serif"'><o:p></o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:180.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;font-family:"Berlin Sans FB Demi","sans-serif";
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:red'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:36.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;font-family:"Bernard MT Condensed"'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:36.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;font-family:"Bernard MT Condensed"'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal style='margin-left:36.0pt'>
<span style='font-size:12.0pt;
font-family:"Bernard MT Condensed"'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:36.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;font-family:"Bernard MT Condensed"'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal align=center style='margin-left:36.0pt;text-align:center'>
<span
style='font-size:12.0pt;font-family:"Bernard MT Condensed"'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal>
<span style='font-size:12.0pt;font-family:"Bernard MT Condensed"'><o:p> </o:p></span></p>
<p class=MsoNormal>
<span style='font-size:12.0pt;font-family:"Bernard MT Condensed"'>FRENUJEBOV/AFEDE/Ex-Frater
ARICO Senior <o:p></o:p></span></p>
<p class=MsoNormal style='margin-left:4.5pt'>
<span style='font-size:14.0pt;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";color:#0070C0;font-weight:normal'><o:p> </o:p></span></p>
</div>
<![if !mso]></td>
</tr>
</table>
<![endif]></v:textbox>
<w:wrap type="square" anchorx="margin" anchory="margin"/>
</v:shape><![endif]--><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Opiniaun
Badak: ita hahú kedas ho Moralista Igreja Pe. Bernard Hearing, SJ mak sai
Konselyeiru Permanente parte Moral Doutrina Katólika nian ba Asembleia Jerál eh
Konsili Vatikanu II nian mak aprezenta duni kestaun barak mak hanesan:
Divorsiu, Droga, Espionazem, klonazem, Delinkuénsia, Homo-seksual, Lésbika,
Pornografia, Prostituisaun, Terrorizmu, Brankeamentu Kapitál, Tráfiku Umanu,
Vilénsia Seksuál, Vilénsia Doméstika, Funu, Hamlaha, Moras Ébola, Edimia, HIV
no SIDA, perzervativu (kamiza de Venus, kontrasepsi, Pil do Dia Seguinte evita
isin-rua mak la ho hakarak no moras Transmisaun Seksuál) <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mak sempre sai preokupasaun ba Igreja Kátolika
desde sempre. Ba Igreja Mundu Tomak hahú inan-aman, bairro, sosiedade,
katekista, irmaun-irman relijioza, padre, madre, bispu, kardeál to’o Ampapa no
ikus liu monu ba Estadu Independente ida mós nia preokupasaun fundamentál
depende ba matéria mak sei husik ba Kada Ministeriu, Departamentu no to’o mós
ba Parlamentu atu debate; ikus liu mosu opiniaun iha públiku mak hakarak fahe
hodi hakerek no lanxa iha Imprensa ka Media Nasionál nian. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Iha parte
hotu ne’e, haree ho óptika Estadu Demokrátiku sempre buat barak kontra
Konstituisaun no Lei! Tanba ne’e mak Estadu hamosu Sosializasaun Lei ba ninia
Sidadaun liu husi Edukasaun Sívika atu Sidadaun kompriende asaun mak
kontra-bandu no asun mak la kontra-bandu. Ita, karik dala barak tauk mak Lei no
Ordem, haluha ita nia-an rasik hodi halo asaun mak kontra-an rasik maibé tauk
Lei mak hatuur buat hotu. Iha fraze liu ba ne’e atu dehan katak Lei só koalia
interese públika, entaun ita ita tauk atu pratika kontra-bandu hasoru Lei.
Enkuantu seluk hanoin katak Lei Estadu nian, no hau nia-an, hau mesak nian; hau
bele halo saida deit ba-an. Haree didiak Lei garante individu ida-idak no
garante mós grupu eh Sidadaun hotu ninia an-rasik no interese.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Aktualmente,
Media foti kestaun HIV no SIDA (Ida sei iha sintomas atu hamosu SIDA no ida seluk
Moras mak hanaran SIDA); se hau la sala. Tanba kestaun HIV no SIDA mak mosu
opiniaun balun hakarak atu fahe hanoin lisuk. Hau mós karik hakarak fahe parte
ida kiik-oan kona ba kestaun HIV no Sida ho Perzervativu (Kondom eh
Kontrasepsi) make vita total Transmisaun Moras Seksuál mak hahú ho sepilis ba
mane no kamutis ba feto, eh salah-kamar mak líkidu parte “lendir” liur boot
nian rezeita “Lendir” liur-kiik hodi hamosu alerjika ba anatomia se la evita
sedu ho kuidadu saúde reprodutivu no seksuál. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Iha ne’e
hakarak la hakarak ita Timor-Leste kondena tiha ona katak iha Timor-Leste iha
duni HIV no SIDA; iha parte seluk; hakarak ka lae hamosu duni diskonfia katak
iha populasaun balun mak afektadu; entretantu dadus estástiku tenke mai husi
Ministériu Saúde. Iha Ministériu Saude, Iha Imigrasaun no iha Parte Polísia
PNTL rejistru moras no mate mak identifikadu uitoan deit mak afektadu husi HIV
no SIDA. Iha ne’e katak ita bele tiha ona prevene tanba ita nia Ministériu
Kompetente identifika ema entaun bele halo karantina tuir dadus mak rejistradu
konforme parte Imigrasaun, Saúde no PNTL hetan. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Haree
fali husi parte Polítiku no Figura Polítika: ita nia Primeiru Ministru Kay Rala
Xanana Gusmão kondena maka’as sosializasaun HIV no SIDA mak la iha fundamentu.
Ida ne’e Primeiru Ministru hato’o iha ninia DISKURSU IHA 2002 BA Estudante DIT
ba Abertura Anu Lektivu hodi hateten: “HIV no SIDA moras ida mak ba ema kiak
deit no ema riku ita nunka rona kona moras HIV no SIDA.” Interpretasaun barak
bele mosu: ida ita bele dehan katak atu haketak kiak no riku mak ita lanxa Linguazem
HIV no SIDA hodi hafahe malu, haketak malu, hatauk malu iha ita nia interasaun
sosiál. Ita mós atu dehan mós katak ita la iha osan ita la bele goja ho mane eh
feto se deit; só sira mak iha osan bele. Ita mós bele dehan Rai Timor-Leste mak
sei kiak entaun moras ida ne’e ita ema Timor-Leste nian duni mós. Ita sei bele
dehan tan katak entaun atu la bele kona HIV no SIDA, mai ita sai riku lalais ho
dalan oin-oin: naok, oho, KKN eh Prostituisaun mak bele hetan osan boot hafoin
modifika-an no ita mós sai riku entaun HIV no SIDA moras ba ema mak fila-an la
hatene eh sei hela kiak ba nafatin. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Maibé
hanoin simples ida mós atu dehan: evita estraga-an ho orgazmu eh
“oho-an/suisídiu, Bom-Bunuh-Diri/Hi-Five/Five-one/five-zero/five to five/55 for
one or for zero/onani” mak badak dit evita korut, dada, doko eh kokir-an-rasik
eh “quebra e esfrega ao chão.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Frontál
uitoan tanba ita tenke fo hanoin mak realístiku: ita nia populasaun uitoan no
bele goja ita nia rekursu naturais nia reseita, fundus eh rendimentu mak boot.
Evita populasaun no jerasaun foun mak mosu ho fizionomia fízika estragada eh
mal-formada: ain tebar no barak nakratak, isin-lotuk-liman-lotuk-kabun-teek-maran,
marjinalizadu husi kolega no família, evita ikus liu frustrasaun sosiál. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Wainhira
daun, aitarak, frasku eh pregu ka kroat ruma mak tuu ita nia isin no hela iha
ita nia isin-lolon mak ita sei sente alérjika no hetan sintomas moras halo isin
baru-baruk. Agora sa tan ita tenke uza sasan mak artifisiál hodi kose-an. Se
ita la kohi oho-an entaun sasan artifisiál hodi kose-an mós la favorese. Ita
mak nakar karik tama iha website pornografia eh nonton: dvd no cd pornografia;
ita sei hetan buat barak hanorin ita. Ida hanorin gostu wainhira nain rua
hakarak malu, rua sei hanorin negativu liu, se uza violénsia entaun ita sei
hetan prazer ho sadizmu. Se ita akompanya to’o ikus, lisaun sei dehan mai ita
katak keta halo tuir tanba filme ida ne’e uza mak BRINKEDU no ANIMASI.
BRINKEIDU katak feto ho mane hatais hotu máskara artefisial mak utiliza sasan
seksuál Maskulino no Femininu ho Brikeidu, entaun sira nia ibu la kona iha
parte mak ita akompanya, sira nia sasan la kona malu no sira nia liur-boot mós
la kona malu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Hau nia
haree mak atu dehan deit katak se ita uza sasan eskezitu no estranyu hanesan
boraxa eh plástiku (mak kondom) hodi satisfaz nesesidade biolójika ikus mai
sasan ne’e estraga ita nia isin liu-liu ita nia orgaun seksual sai mean tan la
simu buat mak la hanesan ho kulit ema nian. Sei sai mean no moras se ita uza
kose malu frekuentemente no kleur, sei hamosu mal-formasaun ba ita nia
fizionomia anatómika. Enkuantu sasan nebé mak Maromak halo para ba duni ninia
objetivu hanesan ai-horis no animal sira mós bele goja, entaun ita ema mós
tenke goja ita nia nesesidade seksuál. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Problema
mak ita nia Formasaun no Edukasaun Seksual seidauk óptima no seidauk inkluzivu
ba ema hotu-hotu. Ita nia Kurríkulu Edukasaun seidauk bele hatama parte
Edukasun Seksuál ba Kurrikulum tanba ita nia sosiedade maioria mak sei haree
Relasaun Seksuál ne’e nudar tabuu. Ida ne’e ita nega mata-matak deit Maromak
ninia Kriasaun mak kria mós sasan lulik mane no feto nian ho objetivu ba
PROKRIASAUN. Prokriasaun katak atu iha oan no hariku jerasaun umanidade. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Parte
seluk mós ita nia sosiedade desde beiala karik la koalia duni kona ba kultura
inisiasaun. Inisiasaun katak feto ida no mane ida hahú husi idade sai husi
adolesente atu hakat ona ba foinsa’e (fetoran no klosan) mak sei iha
oportunidade atu sente gostu eh la gostu, diak mak oinsa no atu hala’o relasaun
seksuál saudável mak oinsa no iha se-se ninia kautela no kuidadu. Hanesan iha
Irian Jaya iha Budaya Inisiasi Timika mak desa tomak iha tinan-tinan ba labarik
sira mak to’o ona idade: ansiaun, autoridade suku, inan-aman no maun-alin sei
hadeer kalan tomak akomponya oinsa feto no mane matan foun iha vida seksuál atu
apriende, sei oho fahi, karau, bibi, manu no hemu hodi festa hala’o inisiasi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Hau nia
hanoin ita tuir loloos lalika tauk atu dehan ba ita nia populasaun mak maioria
ema kiik, kiak no sei falta fasilidade no posibilidade barak atu bele moris.
Sira nia oan feto no mane mesak bonito no bonita; matenek no forte atu serbisu
ba Estadu Timor-Leste mak ita hotu sei goja hamutuk. Transforma mentalidade
uitoan atu loke saida mak la bele tabuu ba ema tomak atu la hamtauk hodi halo
sasan seksuál sai fali BESI eh sagradu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Maibé mós
ita sukat konsekuénsia ba kobixadu no obsekadu mak bele haliis fali ba buat
hotu bele diak, la iha karik seks buat hotu aat. Seks loos tenke iha ba mane no
feto hotu-hotu mak la kompromotidu. Maibé oinsá, ho se loos no iha nebé. Keta
karik ita hamosu Katakumbee, ita hamosu karantina mak Madre Tereza Calcute tau
matan ba katak kutun no katar sae ita hotu hanesan ita loke manu-luhan eh fahi
luhan hodi hela ba laran. Karik ita la’os iha ninia fatin mak loloos. Tan ne’e
se ita ho ita nian mak loos, ita buka atu respeita malu no se ema ida ho ninian
mak loos ona ita buka dalan atu fasilita; la bele hamosu karantina artifisiál,
duun-matak arbitrariamente eh hamosu DISKULPA hodi taka no hafalun desizaun mak
totalmente sala no la iha korazem atu foti solusaun entaun ita hahú haburas
fali rumor dehan nia hetan moras SIDA tanba tama sala kuartu eh kleur iha rai
mak hetan SIDA eh nia hala’o vida Seksuál mak ho ida afektadu husi SIDA. Até
lá! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; mso-bidi-font-weight: bold;">Frederico
NUNO Jerónimo Boavida</span><span style="font-family: Arial;"> – (Frenujebov) No.
ID Kartaun Eleitorál: 00624197<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>–<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>HP: 7285694]</span><span style="font-family: Arial; mso-bidi-font-weight: bold;"><o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
</span><br />
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-28411573447908448882013-01-05T10:28:00.001+09:002013-01-05T10:33:50.734+09:00Mafia Judisial Trava Kumprimentu Pena No Iha Posibilidade Liberta Ex-Ministra Justisa Lucia Lobato<!--StartFragment-->
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-kcvcHg01SGg/UNCnHweH9kI/AAAAAAAAHSQ/zgY3A-VojO4/s1600/Screen+shot+2012-12-19+at+12.02.41+AM.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="285" src="http://3.bp.blogspot.com/-kcvcHg01SGg/UNCnHweH9kI/AAAAAAAAHSQ/zgY3A-VojO4/s320/Screen+shot+2012-12-19+at+12.02.41+AM.png" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Tempo Semanal, 31 Dezembru 2012</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; mso-ansi-language: IN;"><o:p> </o:p></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: 15px;">TDD Fo Premeiu Natal TIR Ba Lucia Lobato no Sidadaun Di'ak Fo Kado
Mafia judisial, Tinan foun 2013 ba sistema justica timor leste. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Iha loron tolu antes Natal tinan 2012, Sexta-feira (22/12) ita-nian orgaun
soberanu Tribunal Timor-Leste oferese “prezente Natal” ba ita-nian
dezenvolvimentu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Estado do Direito
Democratico</i> ho drama inkumprimentu pena ba kondenada ex-Ministra da Justiça,
Sra. Lucia Lobato. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">“Juiz desidE katak, laiha provas, laiha evidensia ba hau atu halai, Juiz
deisde katak atu mantein ou hela iha uma, permanensia iha rezidensia to’o
desizaun ikus ne’ebe Tribunal sei foti. Pronto hau hein, hau kumpri desizaun
Tribunal, to’o fali bainhira mak mandatu tribunal sai para hau kumpri sentensa
ba prizaun, hau sei ba kumpri sentensa ida ne’e, ne’e hau hateten klaru katak,
hau sei la halai i hau sei hakmatek hodi simu desizaun ne’ebe ohin dehan katak
atu permanence iha uma, iha hau nia rezidensia hodi hein desizaun Tribunal nian
ikus ne’ebe mak sai husi Tribunal de Rekursu,” dehan Lucia Lobato ba jornalista
sira iha TDD. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Juiza Titular ba kazu ne’e, Dr. Edite Palmira Guterres foti ona desizaun
atu aplika fali medidas koazaun <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Termos de
Residencia</i> ba kondenada Sra. Lucia Lobato ho razaun katak laiha evidensia
forte katak kondenada bele halai ba rai-liur. Desizaun ne’e nudar resposta ba
pedidu Rekursu Extraordinariu kontra desizaun Juiz koletivu, tribunal Rekursu ne’ebe
hato’o husi Ekipa Advogadu husi kondenada, Dr. Sergio Hornai ho ninian kolega
sira. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Jose Luis Oliviera dehan bazeia ba desizaun ne’e, kondenada Sra. Lucia
Lobato ne’ebe PNTL Distritu Dili konsege kaptura tiha hodi lori ba Estasaun PNTL
Distritu Dili, agora daudauk “goza” nafatin liberdade iha ninian rezidensia
Bidau Lecidere, Dili.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Liu tan aktivista Direitu Umanus no Observador ba Lei, Jose Luis de
Oliveira, katak desizaun ne’e ilegal no hatudu malorek katak eziste duni mafia
iha ita-nian judisial. “Desizaun juiza ne’e la tuir norma ne’ebe preve iha
ita-nian Kodigu Prosesu Penal. Tanba tuir loloos, bainhira Tribunal Rekursu
hatun desizaun ne’ebe konfirma desizaun primeira instansia ka Tribunal
Distrital, maka normalmente juiz titular iha Tribunal Distrital foti medidas
atu kumpri deit ona pena, laos fali foti medidas koazaun. Medidas koazaun ne’e
so eziste iha prosesu julgamentu iha primeira instansia, no laos fali ba
desizaun Tranzitu em Julgadu. Konfirmasaun Tribunal Rekursu (TR) ne’e nudar
desizaun Tranzitu em Julgadu!”, esklarese Jose Luis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Husi sorin seluk, tuir fontes informasaun iha Tribunal Distrital (TD) Dili
katak desizaun Tribunal Rekursu ne’e tun ona ba TDD desde loron 14 Dezembru
2012. Maibe tanba agora dadauk tribunal sira tama iha epoka “Feriadu Judisial”,
nune’e juiza ne’ebe pikete momentu ne’eba Sr. Ana Paula Fonseca la brani foti
medidas ba kumprimentu pena kondenada Sra. Lucia Lobato, tanba senti la’os
titular ba kazu ne’e, no hein Juiza Dr. Edite Palmira Guterres. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Jose Luis de Oliveira mos komenta katak “jestu” husi advogadu no juiz sira
iha Tribunal Distrital Dili hanesan “drama” ida hodi desvia atensaun publiku.
“Triste tebes, ita-nian autor judisial sira hanoin katak publiku hotu delek ka
ignorante ba lei, nune sira bele halimar “drama” oin-oin hodi viola lei
konforme sira nian hakarak. Desizaun husi TR tun iha 14 Dezembru, nusa mak juiz
pikete iha TD Dili labele foti medidas? Razaun hein juiz titular ne’e la justifikadu!
Hau deskonfia ne’e nudar tatika deit hodi prolonga tempu, atu juiz ho advogadu
sira buka inventa dalan atu trava kondenada kumpri pena. Prinsipiu ema hotu iha
lei nian okos hanesan iha ne’ebe? Diferensia saida, entre kondenada Lucia Lobato
ho kondenadu Christoper Sansom? Sira nain-rua hetan ona konfirmasaun husi TR”,
tenik Jose Luis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Indikasaun “jogadas” husi “mafia judisial” ne’e mos hato’o husi jurista
balu ne’ebe akompaña prosesu julgamentu ne’e. Tuir jurista ne’ebe lakohi atu
identifika ninian identidade katak husi inisiu nia haree juiz ne’ebe julga kazu
ne’e tenta atu ha’kmaan arguida Lucia Lobato. Tanba iha kazu tolu ne’ebe
Ministerio Publico akuza ba arguida Lucia Lobato ho pena abstrata akumulasaun tinan
12, maibe iha prosesu julgamentu, juiz sira tau-ses tiha kazu abuzu poder ba
projeitu konstrusaun Eskritoriu Notariado iha Lospalos, nune mos ladun konsidera
evidensia sira seluk ne’ebe prokurador sira aprezenta. Ne’e duni mak iha
desizaun primeira instansia ne’e ninian pena mak tinan 3 deit. “Ami hotu nudar
jurista hotu, so ke knaar mak diferente, maibe ami iha responsabilidade boot
atu kombate inimigu estado (krimi). Ami defende arguido sira-nian direito
umanus, laos sira-nian hahalok. Hahalok ne’e arguido sira tenki
responsabiliza”, dehan jurista ne’e.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Drama no jogadas husi autor judisial ne’e aumenta dezesperansa husi publiku
ba ita-nian estado ne’ebe “deregon” kona-ba kombate korupsaun. Tuir aktivista
Jose Luis de Oliveira katak nia la fiar ho komitmentu ita-nian Estado atu
kombate korupsaun liu husi CAC. “Se estado investe iha CAC atu kombate
korupsaun, maibe orgaun tribunal ne’ebe nudar orgaun prinsipal atu determina
“eskola” ba koruptor sira husik fraku hela no agora sira mos (autor judisial) komesa
“kontaminadu” mos ho pratika mafia korupsaun, maka kombate ne’e hanesan “<i style="mso-bidi-font-style: normal;">mimpi di siang bolong”</i> deit”, dehan Jose
Luis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Nune mos Jose Luis de Oliveira lamenta ho atetude ita-nian advogadu no juiz
sira. “Biar tuir konstituisaun, juiz sira la responsabiliza ba sira-nian
desizaun, maibe nudar sidadaun ka ajente Estado pelumenus sira tenki hatudu
sira-nian lealdade ba prinsipiu legalidade hodi hasai desizaun ne’ebe lori
nasaun ne’e ba futuru diak. Iha ne’ebe loos sira-nian responsabilidade nudar
“defensor konstituisaun” se haree husi sira nian “jogadas ne’e?”, husu Jose
Luis.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Iha parte seluk tuir fontes ne’ebe besik liu ba Tribunal Rekursu Timor
Leste foo hatene ba jornal ne’e katak iha anin di’ak ba kondenada Lucia Lobato
tan fontes iha TR, deskonfia iha posibilidade eis Ministra Justica ne’e bele
liberta total iha tempu badak. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">“Iha ona enkontru balun no iha ona rekursu inkonstitusionalidade hodi
konvoka artigu 152 konstituisaun da Republika hodi loke dalan ba Presidenti
Tribunal de rekursu atu halo intervensaun hodi liberta tiha eis ministra
Lucia,” dehan fontes ne’ebe husu atu jornal ne’e foo sai ninia naran.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Liu tan fontes ne’e alega katak durante desizaun Tribunal Rekursu Timor
Leste ba kazu eis Ministra ne’e tan, “Presidenti Tribunal Rekursu la tama iha
laran nune’e duni nia labele halo bu’at ida hodi liberta Lucia, nune’e mos ho
rekursu extra ordinaria tan ne’e kompetencia juiz koletiva maibe wainhira halo
rekursu inkonstitusionalidade maka iha ona dalan atu bele DR. Claudio fila husi
ferias mai sei kaer kedan kazu ne’e no bele foti desizaun ruma.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span lang="IN" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: IN;">Kona ba alegasaun ne’e Jornal Tempo Semanal koko atu halo konfirmasaun ho
Presidenti Tribunal Rekursu, maibe la konsege tan ba DR. Claudio Ximenes sei pasa hela ferias iha portugal to’o agora seidauk fila mai Timor Leste.<o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-5933177516292711412013-01-04T16:49:00.005+09:002013-01-04T16:51:14.903+09:00Kasus korupsi Emilia Pires, Direktur KAK diuji keberanian nya.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-EE9Q2tVRvWo/UMx35pIURKI/AAAAAAAAHC8/UhS2_UdLt2E/s1600/Emilia_Pires.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-EE9Q2tVRvWo/UMx35pIURKI/AAAAAAAAHC8/UhS2_UdLt2E/s320/Emilia_Pires.jpg" width="235" /></a><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><b>By : </b></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><b>Tama laka Aquita</b></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Setelah koram mingguan temposemanal mempublikasikan kasus korupsi yang terjadi kementerian keuangan-yang pelakunya adalah menteri keuangan sendiri, namun hingga saat ini menteri keuangan Emilia Pirez diam seribu bahasa. Modus korupsi tidak berbeda dengan menteri kehakiman pemerintahan AMP 5 tahun lalu, yaitu memberikan kepada suami mereka proyek jutaan yang secara terang-terangan menyalahi aturan hukum yang berlaku.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Setelah hampiri 4 tahun, akhirnya pengadilan tinggi menjatuhi hukum 5 tahun enam bulam kepada Lucia Lobato bersama direktur umum kementerian kehakiman, dengan masing-masing harus membayar uang denda 4 ribuh dolar kepada negara oleh Lucia Lobato dan 52, 700 dari Direktur Umum kementerian kehakiman.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Sebagai masyarakat awam kita semua berharap bahwa ini adalah awal dari pemberantasan korupsi di negara kita, harapan kita semua kasus korupsi yang saat telah terdaftar akan diselesaikan sesuai dengan harapan rakyat banyak bahwa siapa yang mencuri duit negara dia akan berhadapan hukum yang berlaku.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Emilia Pirez yang selama ini diam seribu bahasa itu menunjukkan isyarat bahwa menteri keuangan tersebut betul-betul tahu bahwa perusahan suplayer tersebut pemiliknya adalah suaminya sendiri. Dan alegasi tersebut tetap pada sasarannya. Untuk itu Komisi Anti Korupsi dapat memulai proces investigasi terhadap Emilia pirez.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Seharusnya Perdana Menteri sudah dapat mengambil suatu tindakkan menonaktifkan Emilia Pires dari jabatannya sebagai menteri karena informasi yang dipublikasikan oleh surat kabar mingguan temposemanal itu merupakan dokumen-dokumen yang menjadi bukti yang akurat.</span><br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-OPkif-U-6I0/UOaJAlQahCI/AAAAAAAAHec/KwLsPJNZZr0/s1600/CAC-PNTL-12.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="263" src="http://1.bp.blogspot.com/-OPkif-U-6I0/UOaJAlQahCI/AAAAAAAAHec/KwLsPJNZZr0/s400/CAC-PNTL-12.jpg" width="400" /></a><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Kalau perdana menteri ingin betul-betul suatu pemerintahan yang bersih, maka mulai sekarang harus melakukan "sapu rata" mulai dari pegawi biasa, direktur, sekretaris negara sampai menteri-menteri. Karena periode ini bisa dikatakan sebagai periode transisional kepemimpinan generasi tua kepada generasi baru.</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span>
<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span>
<span class="Apple-style-span"></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: separate; color: black; font-family: Times; font-size: small;"></span><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"> Sekarang adalah saat yang tepat bagi para pemimpin generasi tua untuk mengambil langkah-langkah yang tetap untuk memperbaiki sistem yang atau membiarkan sistem yang sekarang telah menjadi biang dari persoalan kemiskinan dan pengangguran. Karena segala tindakan yang diambil sekarang akan menjadi contoh yang baik bagi kepemimpinan generasi baru dimasa yang akan datang.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Untuk membasmi korupsi hanya ada satu jalan yaitu mendirikan suatu sistema baik, untuk mendirikan sebuah sistem politik yang baik dan sustantabel membutuhkan pemimpin yang berani mengambil langkah-langkah yang kongkrit terhadap penyelasain setiap persoalan yang dihadapi oleh bangsa.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Jadi pemberantasan korupsi bukan hanya dengan memenjarakan orang kasus tersebut telah selesai. pemberantasan korupsi itu harus dilihat dari berbagai segi kehidupan politik terutama sistem politik yang ada. Oleh karena itu menurut penulis pemberantasan korupsi tergantu pada etikad baik seorang pemimpin untuk berani bertindak dengan berani dan jujur dan mau melakukan perombakan dalam sistem politik yang ada.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Dengan putusan pengadilan tinggi yang menjatuhi hukuman 5, 6 tahun penjara terhadap menteri kehakiman dan direktur nya, membuka expektatif baru bahwa Perdana Menteri Timor-Leste memiliki keberanian untuk memberantas korupsi, dan menginginkan suatu pemerintahan yang bersih dan penuh pertanggungjawaban. artinya segala tindakan setiap direktur, sekretaris negara dan para menteri-menteri harus betul-betul berpihak pada kesejahteraan rakyat. Hukum tidak mengenal siapapun dia. Siapa saja yang berani mencuri uang rakyat akan berada di penjara.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Dalam setiap wawancara dengan media masa bilau selalu mengatakan bahwa dirinya pun siap dihadapkan ke pengadilan dan dihukum jika dia melakukan korupsi. Keberanian seorang pendiri bangsa ini merupakan contoh yang baik bagi generasi muda untuk mengikuti jejak tersebut. Keberanian tersebut harus pula menjadi motivasi bagi Komisi Anti Korupsi untuk bekerja.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Dengan beberapa document yang diterbit koram temposemanal dan seruan investigasi baik dari oposisi, civil sociaty maupun dari kalangan mahasiswa dan kalangan masyarakat luas mendesak agar Emilia Pires di non aktifkan dari jabatannya, semua ini merupakan suatu dukungan terhadap KAK untuk memulai proses investigasi.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Jika tidak terjadi intervensi politik dan jika KAK bukanlah KAWAN AMANKAN KAWAN maka terhadap semua kasus korupsi yang terjadi maka kepastian hukum bagi rakyat kecil dapat diyakinkan. Dan hal ini menunjukan bahwa dimata hukum tidak seorang yang memiliki kekebabalan hukum. Korupsi adalah korupsi. Hukuman lima tahun penjara itu tidak cukup minimum 10 tahun itu baru mematikan virus korupsi tersebut.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Untuk mempercepat proces invetigasi terhadap kasus Emilia Pirez Mahasiswa seharusnya bukan hanya memberikan komentarnya melalui koran dan radio, akan tetapi mahasiswa juga dapat mendesak dengan aksi damai melalui gerakan moral di kampus-kampus. Karena setiap kasus korupsi yang terjadi dalam satu negara itu menghancurkan dan mematikan masa depan sebagian generasi muda. Mahasiswa harus berani, berani sebagai penyambung lidah rakyat dan berani menuntut di non aktifkan Menteri keuangan tersebut dari pemerintahan dan menuntut institusi terkait seperti Procuderia Geral dan KAK untuk memulai proces investigasi terhadap Emilia Pirez.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span>TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-14380290783335629302013-01-03T22:12:00.002+09:002013-01-03T22:12:48.852+09:00Problema redus Desemprego depende ba politika governu nian.<a href="http://3.bp.blogspot.com/-SUGcuV50XVQ/UOWCoUeIk5I/AAAAAAAAHd4/7IW1vMQrHRY/s1600/LIXOSENHORA1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://3.bp.blogspot.com/-SUGcuV50XVQ/UOWCoUeIk5I/AAAAAAAAHd4/7IW1vMQrHRY/s320/LIXOSENHORA1.jpg" width="320" /></a><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">BY TAMALAKA AQUITA</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span>
<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Kuran vontade politika di'ak husi SEPFOPE atu kombate ema estranjeirus mai buka haknauk servisu ne'ebe Timor oan mos bele hal'ao hodi hariku nasaun ne'e ho numeru dezemprego bo'ot no servisu nain Timor oan mos dala ruma manda fali patraun entaun ema gosta liu foo servisu ba ema husi Indonesia, Xina, Filipina, vietname no thailandes sira. Se los maka tenke haia situasaun ne'e?</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Koalia kona ba desemprego nebe ohin loron aumenta ba bebeik sai preokupasaun boot componentes hotu-hotu iha nasaun ida ne'e. Tamba desemprego nebe ohin sae maka'as ne'e nia impacto bo'ot teb-tebes ba siguranca.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Ita rona argumento barak kona ba oinsa atu reduz desemprego, tanto hosi politiku sira no mos sociadade civil sira. Hosi politiku sira hateten katak precisa stabilidade politik no siguranca nebe diak para bele dada investor sira tama hodi loke kampo de trabalho, ida ne'e solusaun ida. Maibe politiku sira nebe koalia ida ne'e haluha tiha katak ita nia sektor private meting didiak. solusaun seluk hosi sociadade civil mak oinsa governu kontinua suporta grupo koperativa barak-barak ajuda kria kampo de trabalho. Ita la hatene koperativa ne se inisiativa comunidade sira ida governu precisa tau atensaun makaas no encoraja comunidade sira ho kapasitasaun conhecimento gestaun atu nune sira bele gere hamutuk ajudos nebe mai hosi governu hodi bele lao ba oin to rohan laek. se inisiativa hosi ONG lokal sira atu nune fundus nebe mai hosi governu liu hosi ONG lokal sira labele sai hanesan dadus ba budget ONG nian monitorisasaun intensivo hosi ministeiro refere hodi liu hosi ONG lokal bele fo kapasitasaun nebe diak ba comunidade sira nebe mak hari Koperativa.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Politiku sira no sociadade civil bele argumenta maibe buat hotu-hotu fila fali ba "kemauan politik dan kebesaran hati seseorang yang dipercaya untuk menjabat sebagai Menteri dan Sekretaris Negara". Tamba sa hakerek nain hateten hanesan ne'e? Tamba wainhira confiansa ne'e fo'o ba ema politiku ida atu servi nasaun ne'e tamba fiar katak politiku nebe hetan fiar bele hamutuk resolve problema nasaun nian nebe estado hasoru.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Simu konfiansa ida ne'e ho fiar a'an katak tempo to'o hau atu halo buat ruma ba Rai doben ho povo ida ne'e. Karik tinan lima ne'e hotu ema sei la dihan hau naok ten han estado nia osan saugati deit.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Iha potensi bo'ot teb-tebes iha ministeiro ida-ida para atu bele loke espasu hodi kria kampo de trabalho hodi bele fo'o oportunidade hanesan ba ema Timor Oan hotu-hotu bele servisu. Tamba atu reduz desemprego nebe ohin loron sae maka'as los ne'e depende ba politika governu nian liu-liu politiku sira nebe hetan fiar kaer knar hanesan Ministro no Sekretario Estado.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Tamba sa ita hateten iha potensi bo'ot teb-tebes? tamba ita nia sistem ekonomia adopta setor 3 ; setor publik, setor privado no setor agrikultura ka kooperativa. Por exemplo Ministeiro Agricultura, Infrastrutura, Edukasaun, Saude, Desporto, Tourismo.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Agrikultura no Pesca</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Ita hotu hatene katak procento bo'ot liu mak ema sira nebe laiha rai, estado iha rai luan barak. saida mak ita precisa, oinsa kria sistema ida hodi bele fo'o vantagen ba agricultores iha Timor-Leste ne'e iha to'os, iha natar, iha plantasaun cafe tamba rai luan barak partensi ba estado nian.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Hanesan ema politiku nebe hetan fiar hodi kaer Ministeiro ida, oinsa atu gere ministeiro hodi bele reduz desempegro no fo receitas ba nasaun liu hosi politika nebe ministro ida hatur iha governasaun ida nia laran. Se tuir planu governu nian katak sei fo preoridade ba sektor agricultura atu nune povo hetan benifisio hosi rai nebe sira iha. Agora oinsa politik ministro agrikultura nia hodi koresponde ho situacao actual nebe povo agrikultur rasik hasoru?</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Precisa kria mekanismo ida ho sistema sentralizado iha nivel Suco. Sistema sentralizado ida ne'e ho objectivo ida oinsa funsionamento poder lokal nebe iha Chefe Suco nia liman nebe tenki sai duni processo administrativo ida mais kiik koan iha governu lokal. Ho ida ne'e mak Authoridade lokal bele partisipa activo iha processo desemvolvimento ekonomi povo nian.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Tamba sa tenki autoridade lokal? Chefe Suco no Conselho do Suco mak administra aktividade produsaun agricola suprevisiona direitamente hosi diresaun servisu Ministeiro Agrikultura. Tamba autoridade lokal mak sei identifika dados hotu-hotu kona ba komunidade sira nia to'os ka Natar ka plantasaun Cafe ka Nu'u no potencia saida deit sai hanesan referencia ba Ministeiro nebe refere, hodi halo politika tuir kondisaun real nebe povo hasoru.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Ho partisipasaun activo hosi authorirade lokal sira ajuda ministeiro refere, politika ida ne'e loke ona espasu ba hodi kria campo de trabalho nivel Suco. Suco nebe mak iha potensi bo'ot ba produsaun Haree ho Batar, trator ho maquina dulas haree ka batar concentra hotu iha sede suco, operado ka Maquinista ho Mekaniku estado mak rekruta. Estado tau osan no halo rekrutamento ba tekniku.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Atu bele iha partisipasaun ida nebe maximo hosi comunidade ho boavontade treinamento ba agrikultores kona ba koperativa, saida mak koperativa? Comunidade tenki hatene uluk kona ba Definisaun hosi koperativa. Hosi treinmento sira hanesan mak bele loke comunidade nia hanoin ba oin hodi bele servisu hamutuk. Estabelece assembelya comunitaria nebe composto hosi conselho do suco, chefe suco no acompanhamento hosi ministeiro refere.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Ho acompanhamento nebe mak bebeik iha processo kapasitasaun no treinamento, agricultor organizado liu no hatene oinsa servisu hamutuk hodi hadia hamutuk ekonomia ida sustantabel iha curto praso no bele mos iha longo praso. Hanoin hira ne'e loke ona espaso ba kria kampu de trabalho.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Edukasaun, Saude no Solidaridade Sosial</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Iha setor edukasaun, precisa investimento boot maibe precisa mos plano ida ida nebe diak atu nune iha gestaun administrasaun ba financiamento programa estado nia lao tuir plano estrategiku nebe iha. Prioridade iha plano nebe iha, liu-liu oinsa hadia no hasae kualidade edukasaun atu nune bele garante recursu humanu diak iha futuru oin mai. Ho hanoin hirak ne mak mak Eduksaun mos potensial ba kria kampu de trabalho. Ensinu basiku no secundario ita koalia kona ba edukasaun ba labarik tenki hare mos hosi labarik sira nebe "difisiente" precisa politika ida, politika ida nebe sei sai ba lei ida especial no espesifiku kona ba edukasaun ba labarik difisiente sira. Ho politika nebe diak no definisaun statuto edukasaun ba labarik defiesinte iha estado nia okos liu hosi koperasaun intraministerial entre ministeiro edukasaun, saude no solidaridade sosial maka iha neba potencia boot teb tebes hodi kria kampo de trabalho.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Iha area Tourismo, mos hanesan potensia boot tebes hodi bele kria kampu de trabalho, iha area ida ne ita lalika koalia desenvolvi tourismo ho hotel sinco ka dez estrelas, potensia boot ba esplora fatin istoriku sira ne. Precisa politika ida nebe koalia kona ba Tourismo Komunitario esplora potensia sira ne ho objetivo ida ba dala uluk katak loke oportunidade kria kampu de trabalho.</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Qestaun recursu humanu? Recursu humanu barak teb tebes sarjana barak barak no joventude sira nebe oras ne sai desemprego hela sira ne mak recursu humano. Iha area sira hanesan precisa politika ida hosi SEPFOPE hodi ba centro treinamento ba area sira hanesan. Diak liu haruka instruktor ida mai Timor do ke haruka Ema timor oan sai ho custu nebe boot ba orcamento estado nebe ikus mai sai dividas ba ministeiro.</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;">Se personalidade ida nebe hetan fiar ba kaer pasta edukasaun, saude, agrikultura no solidaridade sosial mak la consegue hatur politik ida nebe loke espasu ba kria kampo de trabalho hodi fo oportunidade ba ema timor oan hotu-hotu bele hetan servisu no produz ekonomia ida nebe indenpendente mente ida ne hatudu katak "incapacidade" .</span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="border-collapse: collapse; color: #222222; font-family: arial, sans-serif; font-size: 13px;"><br /></span>TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-75683416294594172972013-01-01T19:25:00.001+09:002013-01-01T19:35:13.115+09:00Vitima husi Tua Lanu Iha troka Tinan 2012 ba 2013<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-PHtxe2-vJPk/UOK7yWzWxSI/AAAAAAAAHdU/0UHHFAcbVYU/s1600/EMA+BARAK+ANO.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-PHtxe2-vJPk/UOK7yWzWxSI/AAAAAAAAHdU/0UHHFAcbVYU/s320/EMA+BARAK+ANO.jpg" width="240" /></a></div>
Tempo Semanal Dili, 01/01/2013<br />
<br />
Iha kalan ikus tinan 2012 ninian Cidade Dili festa bo'ot ba troka tinan ninian. Ema rihun wain maka la toba hodi hakotu sira nia kalan ikus tinan 2012 no simu oras dahuluk tinan 2013 iha palaciu do governu ninian oin.<br />
<br />
Paixon tiru tarutu husi kiik to'o bo'ot liu halo cidade Dili la deskanca iha kalan ne'e. Iha bairos sira paixon tarutu ema husi idade oioin sai uma tama uma hodi felicita malu.<br />
<br />
Labarik kiik oan ho idade tinan sanolu resin luma mai karaik toka muzika danca ketak no jovens sira tuur grupu ho kalen beer no masa jerikan hemu hamutuk.<br />
<br />
Tuir observasaun tempo Semanal iha area kuluhun mosu problemas tuda malu no halo mane ida het tah kanek iha ninia tilun hun. "Jovens sira ne'e odiu malu kleur ona entre bidau ho Kuluhun," dehan membru PNTL ida ba tempo semanal.<br />
<br />
"Ami seidauk hatene problemas ninia hun ne'ebe sei investiga hela," Membru PNTL ne'ebe husu atu jornal ne'e labele publika ninia naran hatutan.<br />
<br />
Iha parte seluk besik area klak fuik mos mosu problemas deskonfia jovens balun hemu lanu no halo auto stop ba motorizadas ne'ebe liu husi liuron bo'ot ne'eba. Tuir informasaun jovens sira ne'e konsege hapara membru F-FDTL ida ne'ebe liu husi fatin ne'eba.<br />
<br />
Mezmu la hatais farda maibe membru F-FDTL ne'e lori ho kartaun identidade no konsege hatudu kartaun ba jovens sira ne'e maibe jovens ne'ebe balun hahu lanu ona ne'e koko atu baku nia nafatin entaun nia eskapa aan ba informa fali ba parte PNTL ho Policia Militar ne'ebe halo seguranca besik iha area refere.<br />
<br />
Lakleur de'it membru F-FDTL sira seluk ne'ebe deskonfia mai husi PM to'o iha area klak fuik no halo kapturasaun ba jovens ne'ebe alega koko baku membru F-FDTL ida. Akontecimentu ne'e halo joven ida tama ospital.<br />
<br />
Kazu hemu lanu tua hodi hamosu problemas ne'e la'os dala uluk. Iha bairo Vila verde foin lalais ne'e mos mosu ema baku membru F-FDTL ida seluk to'o oin kanek hotu.TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-85967064068697229592012-12-31T22:02:00.000+09:002012-12-31T22:08:06.029+09:00Misa Iha Igreija Bekora Joven Gas Motor PNTL AtuaTempo Semanal - Dili, 31/12/2012<br />
<br />
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-ahKeavkEik4/UOGL8uyzeUI/AAAAAAAAHcI/LGnV2rVhEVs/s1600/PAIXON.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="http://1.bp.blogspot.com/-ahKeavkEik4/UOGL8uyzeUI/AAAAAAAAHcI/LGnV2rVhEVs/s320/PAIXON.jpg" width="320" /></a>Igreija celebra misa ba troka tinan nakonu ho sarani sira maibe joven balun celebra ho hemu tua too lanu gas motor, PNTL simu hasoru.<br />
Mais ou menus iha tuku 20.10, motor ida ne'ebe sa'e husi joven ida mak deskonfia lanu todan halo interompe sarani sira ne'ebe tuir misa iha igreija bekora tan ba halimar gas motor besik kedan igreija oin hodi hasai lian maka'as no PNTL ne'ebe halo seguranca besik fatin refere halo atuasaun hodi hapara maibe joven ne'e koko responde ho gas nafatin hodi halo Polisia trafiku ida seluk duni no kaptura joven ne'e ho ninia motor la do'ok husi fatin ne'e.<br />
<br />
"Ita bo'ot gangu ema misa i ita bo'ot ne'e la respeita ema misa hela gas motor hodi halai maka'as hanesan ne'e depois mai iha ne'e goza ema sarani," dehan PNTL ida ba joven refere.<br />
<br />
Sarani wain tebes maka hola parte iha misa refere. Igreija laran nokonu, jardin igrieja ninian mos resin ate liuron bo'ot besik fatin akontecimentu ninian.<br />
<br />
Wainhira polisia kaptura jovens ne'ebe halai motor ho velocidade maka'as besik igreija oin balun mos hakfodak tan ba joven ne'e koko atu halo atuasaun hasoru PNTL nune'e PNTL mos uza forca uitoan hodi hanehan nia ba rai no borgol hodi so'e sa'e ba kareta leten.<br />
<br />
Ankontecimentu ne'e halo trafiku paradu uitoan no kareta ho motor nakselok kahor malu ho ema wain ne'ebe hahu sai husi misa.<br />
<br />
Misa agradesimentu nba tinan 2012 no simu tinan foun 2013 hahu hala'o iha igreija sira iha kapital nasaun ninian. Maibe iha Igreija Bekora misa ne'ebe dirije hamutuk husi padre Leao ho Amo Parko Igreija Sagrado Korasaun de Jesus, padre Guelhermino ne'e hahu iha tuku 18.30 no remata iha tuku 20.20.<br />
<br />
Padre Parko bekora iha ninia omilia husu atu sarani sira respeita sira nia moris. "Husu bo'ot atu sarani sira hala'o didi'ak sira nia vida nune'e bele kontribui bu'at di'ak ba sociedade no nasaun," dehan amo Guelhermino.<br />
<br />
Nia hatutan katak misa ne'e hodi, "agradese ba bu'at di'ak ne'ebe hetan husi graca maromak ninian iha tinan 2012 no simu tinan foun 2013."<br />
<br />
Antes remata padre parko ne'e hato'o ninia mesajen ba sarani iha parokia Bekora no husu atu sarani sira respeita sira nia moris no labele estraga moris ne'e ho bu'at la'ek sira.<br />
<br />
Misa ne'ebe tuir lolo'os atu hola fatin iha gruta besik igreija ninia sorin obrigatoriamente muda fali ba Igreija laran tan ba udan bo'ot ne'ebe fase kapital Dili mais ou menus liu oras hat nia laran.<br />
<br />
Tuir observasaun misa iha igreija sira seluk iha kapital nasaun ninian hala'o tarde no daudaun ne'e sei kontinua hela. Daudaun ne'e paixon tarutu lemo iha bairo sira iha cidade kapital Timor Leste, nune'e hamriik iha fatu ahi fihir hikas bele nota Dili laran kuaze atu nakonu ho ahi lakan piska-piska, antes oras troka tinan ninian to'o. ninian tuir irama muzika disku iha prezeviu sira. Iha Palacio Governu nia oin ema lubun maka halibur malu hela hamutuk ho kantores balun atu anima populasaun sira.<br />
<br />
<br />TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-54714496628579857342012-12-30T12:58:00.000+09:002012-12-30T21:57:05.295+09:00Parte II : Intervista Eskluxivo ho Reitor Aurelio Guterres Gradualmente UNTL Lori Eduksaun Mai TL<!--StartFragment-->
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 15px;"><b>Tempo Semanal - Dili, 30/12/2012</b></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-LSpE0WrGCSs/UN-61P18GWI/AAAAAAAAHbo/Lg7AWPr8nrg/s1600/DR.AURELIOO.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-LSpE0WrGCSs/UN-61P18GWI/AAAAAAAAHbo/Lg7AWPr8nrg/s1600/DR.AURELIOO.jpg" /></a><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Dezenvolvimentu
rekursus umanus iha nsaun ne’e hahu foo pasu ruma ba oin maske sei infrenta
problemas balun. Maibe parte civitas Akademika UNTL servisu hamutuk ho estadu
hahu tau esforsu balun hodi realiza mehi ne’ebe hatur ona iha prioridades
estadu no governu nasaun ida ne'e ninian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Iha
Universidade nasional timor Leste ne’ebe kuinesudu ho UNTL, daudaun ne’e iha
dosente internasional ho nasional barak maka hakna’ar aan iha ne’eba no timor
oan mais ou menus rihun sanolu maka estuda iha fakuldade hitu iha UNTL nian.
Atu hatene diak liu tan situasaun iha UNTL mai ita akompania hamutuk intervista
ne’ebe jornal Tempo Semanal halo eskluxivu ho Reitor UNTL, DR. Aurelio Guterres
(DR. Aurelio Guterres) esplika stuasaun UNTL iha intervista ho jornal Tempo Semanal (TS) hanesan tuir mai ne'e:<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Karik Senho Reitor
bele foo hatene uitoan mai ami kona ba situasaun desenvolvimentu UNTL ninian?<o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Aurelio Guterres :</span></i></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> It abele dehan katak,
dezenvolvimentu UNTL ita bele haree husi aspektu tolu. Ita bele husi aspektu
Institusionais. Entermus denvolvimentu instituisaun UNTL nian, UNTL agora ita
bele dehan katak ninia sistema ita montadu entermus de instituisaun ne’e bele
pronto no bele kompete iha nivel nasional, nivel rejional no nivel
internasional. UNTL, felizmente akreditadu internasionalmente, nia tuir prosesu
bolonia, ne’ebe lulusan UNTL bele ba kualker nasaun ka pais seluk, por ixemplu
bele ba Australia, atu eskola ka servisu iha ne’ebe de’it tan ba akrdeitadu
internasionalmente tan ba mos ninia avaliasaun ne’e halo husi rede avaliasaun
internasional asia pasifiku maka halo nune’e ita halo parte ninia rede
internasional kona ba kualifikasaun UNTL ninian. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Entermus de
lulusan mos ita bele dehan katak UNTL ninia lulusan foin daudauk ne’e ita halo
graduasaun ba kuaze 400 tan. I medikus sira ne’e pronto atu ba servisu iha
distritu sira ne’ebe iha ou iha suku tan. Espera ke 2014 ka 2015 ita bele
atinji ona mil medikus. Agora ita atinji ona 500 medikus nune’e iha 2014 ka
2015 ita bele responde ona plano. Tuir planu iha suku ida, Doutor mediku ida no
infermeiru rua. Kursu sira ne’ebe ke agora ita oferese iha UNTL ne’e a nivel
graduasaun ka licenciatura no mos postu graduasaun, ne’e kursu sira ne’ebe ke
alinea au politika kona ba necesidades rekursus umanus ba dezenvolvimentu Pais
ida ne’e nian. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Alein diso,
UNTL mos focus ba rebilatisa mos investigasaun. Agora daudaun ita bele dehan
katak komesa publika livru balun balun ona. Artigus profesores sira nian mos
komesa publika iha internasional ne’e rekuinesidu iha jornais sira ne’ebe
sientifiku internasional no peskiza sira mos la’o daudaun ona. Atu reforsa liu
tan kualidade ensinu ninian, entaun atu hanorin iha UNTL profesores sira no
minimum tenke mestradu. It abele dehan katak maioria, 80% profesores UNTL nian
ne’e S2 hotu ona. Depois tama ho tan gradualmente S3. Ita bele dehan katak S3
sira balun komesa fila daudaun ona mai no S2 sira ba kontinua fali S3, ne’ebe
ita bele dehan entermus profesores ita mos pronto. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Entermus
administrativu, UNTL agora monta ona iha nivel Universidade, iha nivel
fakuldades, nune’e administrasaun hahu halo servisu didiak ona. Mezmu sei iha
lakunas balun maibe gradualmente hahu hadia. I entermus de fakuldades, iha tinan
oin elabora tan estatutu fakuldade ninian entaun ita bele desentralisa ona
fakuldades sira. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Alein disso
mos UNTL ninia vizaun ba Futuru ne’ene, desentraliza mos ensino superior ba iha
distritu no baze. Tradisionamente ensino superior nee elicitas I halo iha
cidade. Mas UNTL, ho fakuldades medicina ne’e por ixemplu, estudantes sira nia
aulas kulia sira 80% halo iha 13 distritus. Agora tinan oin, ami komesa
desentralisa tan fakuldade agrikultura no mos fakuldade enjinaria. Ne’e servisu
hamutuk ho tan eskola agrikula Maliana ninian, Natabora nian, Fuiloru nian no
mos eskola teknika fatuma ninian para enjinaria teknika sira hanesan elektro,
civil no mekanik sira ne’e bele hala’o iha ne’eba. Nune’e ita nia populasaun
sira iha foho ne’ebe labele mai iha Dili, sira bele iha ne’eba de’it. Ne’e
hanesan planu UNTL ninian ne’ebe ita implementa dauaun mak sira ne’e.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">IHa UNTL
entermus asosiasaun estudantes sira nian mos agora daudauk bele dehan katak
bein organizadu no senado universtariu mos ativu halo atividades desportivas,
halo atividades kulturais, halo atividades ilmia I depois mos diskusaun
kelompok. Estudantes UNTL mos involve iha relasoeins internasionais hanesan
pertukaran Mahasiswa Indonesia, Japaun, Australia, Portugal, Brasil no mos
Kuba. Nune’e bele dehan katak agora atividades estudantes sira nian, estudantes
sira maka organiza rasik porke estudantes sira tuir formasaun iha area
lideranca, area jestaun no mos formasaun iha lingua nian tan. Parte ida ne’ebe
ita bele dehan katak lacuna ne’e maka iha area alumi ka eis estudante ninian.
Ita sei falta maka asosiasaun eis alunus UNTL sira ne’e maka seidauk funsiona
halo didiak<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nune’e ita atu identifika
lulusan-lulusan sira ne’e di tempatkan iha ne’ebe ona ou hanesan servisu
servisu saida maka sira iha nune’e ita nia estudantes sira lulus ita bele
identifika ona kampu de traballo. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Entermus de
kooperasaun nasional ho Internasionl, UNTL servisu hamutuk ho ONG, servisu ho
media, servisu ho Nasoeins Unidas sira, servisu ho Governu no mos partidu sira.
UNTL komo universidade publika bele apoiu servisu hamutuk ho parte sira ne’e
tan ba ate ami nia estudantes sira ne’e balun mai husi media, mai husi governu
nian, balun mai husi parlamentu nian, balun mai husi sociedade civil, ne’ebe
ema hotu-hotu iha direitu atu tama UNTL nune’e klaru tenke tuir kriteria
tertentu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Ba oin,
UNTL ninia dezafiu maka, oin sa ita atu luluskan ema sira ne’e ho kualidade
depois ema sira ne’e bele menciptakan lapangan kerja untuk diri sendiri, labele
depende ba direitamente ka totalmente ba iha funsaun publika, sector privadu ou
ba esitor sira selu-seluk. Jadi dezafiu sei barak. Dezafiu ida tan maka kona ba
UNTL dalam arti atu sai hanesan instituisaun publiku ida no hanesan ensinu
superior uniku iha pais ida ne’e, atu bele prepara aan didiak nune’e bele
kompete la’os de’it atu hanorin mas iha area peskiza, area publikasoeins
sientifikas. Nune’e la’os dehan katak ita UNTL, universidade nasional ida,
publiku nian tan mas la halo servisu tuir loloos nia tenke halo. Ne’ebe dezafiu
balun maka ne’e. Mas ho apoiu sira ne’ebe iha UNTL ba oin bele servisu di’ak
liu tan nune’;e bele sai mos hanesan instituisaun ida ne’ebe bele prepara ita
nia ema iha pais ida ne’e. Ema sira ne’ebe tuir formasaun iha UNTL ne’e,ema
governu nia barak maka eskola iha ne’e, ema husi parlamentu, ema husi partidu
politikus, ema media ninian no ema NGO ninian, fungsionarius estadu ninian no
ema barak maka eskola iha ne’e iha nivel S1, S2 no mos S3 ninian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Karik Ami bele
hatene dadaun ne’e UNTL iha Fakuldade hira?<o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Aurelio Guterres:</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> UNTL iha fakuldades hitu.
Fakuldades Medicina siencia saude, siencia agrikultura, Fakuldade Ekonomia no
Jestaun, Fakuldade sciencia sociais no Politika, Fakuldade enjenaria siencia no
teknolojia, Fakuldade direitu no Fakuldade edukasaun. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Depois ita
iha kursu ne’e, kursu sira hanesan ba S1 nian,<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>graduasaun nian no Dilpma 3 nian. Depois iha kursu ne’ebe ita oferese
ne’e kursu ka jurusan hamutuk 35 kursus iha area sira ne’e hotu. Alein disso
ita mos oferese tan kursu isra hanesan post graduasaun ka paska Sarajana,
diploma post graduasaun ninian ba S2 ho S3 ninian. Iha post Graduasaun ninian
ka mestradu sira nian, ita oferese kursu hanesan jestaun ninian, direitu
ninian. I ita mos oferese kursu lingua ninian. Ita foo kontabilidade, ita mos
foo mos edukasaun ninian, Sistema informasaun ninian, Ita mos foo kursu
especifiku por ixemplu kursu especifiku hanesan Direitu enerjia ninian. Nune’e
kursu kursu especializada ita mos oferese hotu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: bele esplika
uitoan total dosentes, fungsionariu no estudantes hamutuk hira maka UNTL iha
ne’e?<o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Aurelio Guterres :</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> Dosentes total ne’e, ita iha
dosentes nasionais por volta de kuaze kuatru centus I Dosentes internasionais
ne’e 200 ital. fungsionariu ne’ebe atu foo apoiu administrative iha
universidade hamutuk por volta de 200 ital.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Alunus por volta de dez mil. Ita simu tinan tinan por volta de 2000 ital
maximum too 2,500. Tan ba kapacidade UNTL ninian maka ne’e duni I lulusan husi
eskola sekundaria hamutuk 12,000 ne’ene , ita so kobre de’it maka entre 2,000
to’o 2,500.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ne’e iha problema bo’ot<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tan ba lulusan eskola sekundaria ne’e ita la
iha kapacidade atu absolve sira hotu.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Depois UNTL mos simu de’it sira ne’ebe terbaik sira nian ne’e. Sira
ne’ebe 2,000 terbaik husi esnsino sekundaria ne’e maka ita simu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Dala ida tan,
Karik bele konfirma tinan ne’e UNTL iha planu atu simu mahasiswa foun hira?<o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Aurelio Guterres:</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> Mahasiswa foun ita sei simu por
volta de 2,000 ital tinan oin mai , sei hahu iha janeiru. Prosesu rekrutamentu
Ministeiru edukasaun maka halo no husi universidade sei foo de’it kriteria tuir
jurusan no total mahasiswa ba kada jurusan, ba fakuldade hitu no jurusan trinta
cinku. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Karik iha
Problemas ruma maka UNTL hasoru?<o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR: Aurelio Guterres:</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> Problemas ne’e bara-barak. Uluk
ne’e problemas bo’ot liu maka kona ba kualifikasaun profesores ninian.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Mas kualifikasaun profesores ita komese
responde daudauk. Problemas hanesan mas administrativus tan ba<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>UNTL maske nia autonomo maibe entermus de
financeiru nia dependente total ba Estadu. Problema ida maka oin sa maka ba oin
universidade ne’e prepara aan ba oin ne’ene, nia bele autonoma, atu nia bele
angraria nia fundus rasik ou buka rasik osan labele depende total ba estadu.
Ida ne’e mos sai problema ida.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">I depois
problema ida fali maka hanesan ne’e, ita nia biblioteka no laboratorium sai
hanesan dezafiu bo’ot ida ba universidade. Tan ba Universidade ka kualker
instituisaun ensinu superior ida, atu nia la’o di’ak maka ne’e, tenke iha
kurikulu ida kee adekuadu ou kurikulu ida kee tuir necesidade dezenvolvimentu
pais ida ninian.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Maibe kurikulum ita
responde ona, la iha problema. Kona ba profesores sira ne’ebe<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kee kualifikadu. Profesores sira ne’e mos
gradualmente ita responde. Mas kona ba infraestrutura de apoiu ne’e maka ita
sei iha limitasoeins barak. Liu-liu laboratoriu sira maka ba mekaniku, fizika,
kimika, biolojia no eletroteknia. Laboratoriu sira ne’e ita presiza aktualiza
hela de’it. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Tuir mai
text books ka livris sira ne’e. Durante ne’e livros sira ne’e sei sai problema
bo’ot ba ita, ne’ebe gradualmente universidade monta sistema ida kee bele oin
sa maka online. Depois oin sa maka bele angraria fundus atu bele mobiliza
livros ne’e. Durante ne’e livros maioria hetan doasaun husi de’it universidade
parseirus sira maka haruka mai husi Australia, brasil, Kuba, Portugal no
Estadus Unidus da amerika.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Sira maka
haruka text bo’ok sira ne’e mai, tan ba livros internasionais sira ne’e karun
la halimar. I kona ba laboratoriu sira ne’e mos hanesan. Laboratoriu balun durante
ne’e ita hetan apoiu mai husi Japaun, balun advezes mai husi organizasaun ONU
hanesan UNFPA. Dala ruma sira maka foo apoiu, ne’ebe problema laboratoriu no
problema biblioteka sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba Universidade nasional.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Esforsu Sa ida
de’it maka halo atu resolve problema sira ne’ebe ita bo’ot sita ne’e? <o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Aurelio Guterres:</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> Primeiru sistema ita monta ona.
Laboratoriu no IT sira ne’e,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>edifisiu
UNTL ninian, ita bele dehan katak hotu-hotu bele hetan ona asesu ba internet.
Profesores sira hotu-hotu iha komputador iha oin no bele asesu internet.
Laboratoriu mos agora ita monta hotu ona.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Balun uza daudauk ona, balu agora atu kompletu no estudantes sira mos
bele asesu ba internet I agora ita mos iha media teka ida. Mediateka ida ne’ebe
la’os de;it ba estudantes sira de’it maka bele asesu maibe publiku mos bele
asesu lokaliza iha gedung social siencia politika ninian. Ita mos agora iha
centru lingua ingles ida kee nivel internasional ne’ebe agora funsiona ona. Ita
mos iha centru linguistiku ne’ebe agora funsiona hanesan bainbain. Ita mos
agora iha centru estudu jeneru nian la’o hela. Ita mos iha laboratoriu ba
komunikasaun social nian ne’ebe estudantes sira husi komunikasaun social bele
uza ne’e mos funsiona hela. Ita mos iha centru investigasaun sientifiku, la’o
hela. Depois ita mos iha institute geolojia ne’ebe sai hanesan laboratoriu ba
kursu geolojia no petroleum iha hera, ne’e mos la’o hela. Ita iha tan labotoriu
sira seluk hanesan, mekanika, civil, elektro teknik iha hera ne’ebe governu
japaun maka foo apoiu. Mezmu ita bele iha difikuldades sira ne’e maibe
gradualmente ita atu kompara ho universidades sira barak iha mundu termasuk
balun iha Indonesia nia status sei di’ak liu. Bahkan entermus de fakuldade
medicina siencia no saude ita iha ona permintaan balun husi nasaun balun
termasuk Indonesia hakarak haruka sira nia ema atu mai eskola iha ita nia
fakultas kedokteran tan ba ita nia orientasaun iha ne’e maka oin sa atu prevene
moras. La’os orientasaun oin sa atu loke pratika<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>atu kura moras mas liu-liu oin sa maka halo
prevensaun ba moras iha timor. Ne’ebe ho ita nia labarik mediku foufoun sira
agora daudauk ne’e ita bele responde kestaun balun. Ita mos agora lanca ona
programa especifika arisklinika halao ona ho alunus nain rua nolu. Mahasiswa
sira ne’e hanesan dokter sira ne’ebe durante ne’e servisu iha ne’e I professor
sira especialista mai husi Australia no especialista Timor oan sira. I ita uza
ospital sira hanesan ospital nasional guido Valadares ne’e ospital universidade
ba iha fakuldade medicina siencia no saude. Kursu maka hanesan parteira,
infermajen, medicina jeral. Se bu’at hotu la’o di’ak tinan oin ita mos hahu tan
kursu nutrisaun, dentaria, kursu farmasia ho laboratoriu. Kursu sira ne’e bazea
ba ita nia prieridade ne’ebe ita nia nasaun iha.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Senhor Reito ami
haree kalan-kalan iha UNTL mos iha prosesu apriendijazen, bele esplika uitoan?<o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR: Aurelio guterres:</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> Hanesan ne’e, wainhira husi
universidade no reitorat ami deside loke aulas no turmas iha kalan, tan ba ita
nia ema barak por ixemplu ita nia ema sira ne’ebe hanesan servisu funsionariu
estadu, politikus, servisu<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>iha media,
Parlamentu, membru governu no ONG, sira loron la iha tempu atu eskola entaun
ami loke turma seis oras too dez oras. Entaun kalan ne’ene kursu ba ema sira
ne’ebe S2 ho S3, ou sira ne’ebe estuda relasoeins internasionais, kimika ho
kursus sira selu-seluk tan ne’ebe ema labele eskola iha loron. Loron sira bele
kontinua sira nia servisu I kalan maka sira mai eskola iha ne’e. Nune’e para
envez de ita nia direitores sira, xefe departamentus sira, membrus de governu
sira, parlamentu sira no ema seluk iha oportunidade atu eskola iha ne’e. Kuandu
sira sai husi pais ne’e ba eskola iha liur, sira tenke husik hela sira nia
servisu entaun di’ak liu ita lori edukasaun ne’e mai iha ne’e. entaun ita selu
de’it profesores sira hamutuk 134 ate 140 mai iha ne’e. Profesores sira ne’e
ita selu de’it sira nia viajen no sira nia estadia iha ne’e para mai hanorin
khusus sira ne’e S2 ho S3, kee kualidade hanesan de’it. Liu-liu kona ba area
ekonomia, direitu, jestaun, siencia sociais no buat seluk tan. Profesores sira
ne’e mai husi Portugal, Indonesia, balun mai husi Australia. Mai husi Australia
liu-liu atu hanorin specializasaun iha kedokteran ninian. Dosentes sira ne’e
balun mai husi estadu Unidus no balun mai husi Japaun. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Senhor Reitor UNTL
mos iha ninia kampus iha hera. Karik bele esplika mos uitoan situasaun kampus
hera ninian? <o:p></o:p></span></i></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR: Aurelio Guterres:</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> Situasaun iha hera, oras ne’e
daudaun estudantes sira husi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>enjinaria
entermus de transporte UNTL maka providencia transporte. Mas transporte ne’e
hanesan la sustentavel. Ba oin estadu, liu husi miniteiru transporte bele halo
ona komunikasaun hanesan bis sira ne’e la’o regularmente ba hanesan metinaro ho
hera nune’e estudantes mos bele uza. Agora dauduan ne’e UNTL maka sai fali
hanesan departamentu transportasi hodi tula estudante ba mai ne’e la
sustentavel. It abele responde problemas kortu prazu hanesan daudaun ne’e to’o
tinan rua ka tolu maibe ba oin espera katak ministeiru transporte maka sei
responde bu’at ne’e. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Kona ba
fasilidade sira ne’e, agora daudaun master plan ka dezeinu gedung UNTL nian
tinan ne’e pronto ona no hein tinan oin halo daudaun mos. Kona ba edifisiu
balun-balun komesa halo daudaun ona. Ne’e ita espera katak kuatru too cinku
anus ne’e, kegiatan kemahasiswaan liu-liu kegiatan belajar mengajar ne’e ba ona
foho I ita la konsentra ona iha Dili. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Politeknik
ne’e halo parte fakuldade enjinaria siencia no teknolojia. Uma dormitoriu mos
pronto ona, eletricidade mos instala ona, kama mos sira atur ona<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>no tinan oin estudantes balun komesa okupa
ona dormitoriu. Agora daudauk ne’e limitadu hela liu-liu ba sira ne’ebe
enjinaria ne’ebe agora eskola iha ne’eba. Ne’e mos iha kriteria ba sese deit
maka agora atu ba hela iha ne’eba tan ba bu’at ne’e limitadu. Mas facilidade ba
kampus foun ne’e maka pronto duni fatin sei barak I mahasiswa barak maka sei
bele asesu ba hela iha ne’eba. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-61380117329510654632012-12-29T13:26:00.003+09:002012-12-29T13:26:48.610+09:00Intervista Exklusivu Tempo Semanal ho Ramos-Horta<!--StartFragment-->
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-ZcwNp-Os6S0/UN5u-Y988TI/AAAAAAAAHbI/EG0y_dLVfUM/s1600/Jose+ramos+Horta.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-ZcwNp-Os6S0/UN5u-Y988TI/AAAAAAAAHbI/EG0y_dLVfUM/s1600/Jose+ramos+Horta.jpg" /></a><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 15px;"><b>TEMPO SEMANAL - DILI, 29/12/2012</b></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Eis Presidente DR. Jose ramos horta ne’ebe tuir informasaun dehan
lakleur tan atu hala’o kna’ar hanesan Representante especial ba Sekreatriu
Jeral ONU ninian iha Guinea Bisau iha semana kotuk foo intervista exkluxivu ho
Tempo Semanal, hodi husik hela ninia hanoin lubun ruma kona ba herois da
Patria, boa governasaun, lala’ok membru governu sira nian, relasoeins
internasionais inklui parlelo iha politika diplomatika governu Timor Leste
ninian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Jose Manuel Ramos Horta hanesan eis representante special CNRM iha
estranjeiru no mos hili ba vice Presidenti CNRT hafoin transformasaun CNRM ba
fali CNRT iha Portugal tinan 1997. Hanesan representante CNRM iha momentu
ne’eba DR. Ramos Horta mos sempre mantein kontaktu ho lider Resistencia iha rai
laran inklui saudozu Nino Konis Santana.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Ramos Horta ne’ebe hola parte iha primeiru grupu Timor oan sira mak
hari’i partidu FRETILIN ne’e laran susar tan ba nasaun lakon oan Timor di’ak
barak.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">DR. Jose Ramos Horta mos hola parte iha governu de tranzisaun ne’ebe
lidera husi UNTAET no hafoin de restaurasaun independencia iha 20/05/2002,
primeiru Governu Konstitusional ne’ebe ukun husi partidu Fretilin, DR. Jose
Ramos horta mos leva hikas ninia pasta ne’ebe nia assume ona iha 1975, hanesan
Ministru negosiu estranjeiru no kooperasaun.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Wainhira Krixe 2006 mosu DR. Jose Ramos Horta mos assume kargu hanesan
Ministru Defesa. Hafoin de Primeiru Ministru DR. Mari Alkatiri rezigna aan husi
ninia kargu iha juno 2006, Ramos Horta aponta ba Primeiru Ministru ihasegundu
Governasaun Fretilin ninian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Iha 2007, Maioria populasaun Timor Leste hili nia ba Presidenti da
Republika hodi troka Presidenti sesante Kay Rala Xanana Gusmao. Durante ninia
mandatu hanesan Presidenti da Republika, iha 11/02/2008 mosu atentadu ida
hasoru ninia vida maibe konsege rekopera.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Iha 2012, DR. Jose ramos Horta rekandidata hikas ninia aan atu sai
hanesan Presidenti da Republika maibe lakon. Maske la hetan fungsaun ruma iha
estadu no Governu DR. Jose Ramos Horta sei nafatin hanesan figura importante
ida ho esperiencia wain sei apoiu nafatin ba konstrusaun estadu Timor Leste. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Eis Xefe Estadu Timor Leste ne’e espresa ninia hanoin furak balun kona
ba herois da Patria, boa governasaun, diplomasia no situasaun sosiu ekonomia
iha nasaun ne’e. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">“Se ita iha karik ema di’ak hanesan
Nicolao Lobato, Nino Konis Santana, Vicente Sahe no Maulear maka ita nia nasaun
ne’e sei forte liu tan”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Tuir mai ita akompania hamutuk
intervista eskluxivu ne’ebe jornalista Tempo Semanal )TS) halo ho eis
Presidenti da Republika DR. Jose Manuel Ramos Horta (RH):<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Sua Excelencia bele esplika uitoan kona ba, se maka Nino Konis
Santana no saida maka ita hatene kona ba nia?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-WbdEWsptMw4/UMgVXb1AjvI/AAAAAAAAG-E/BQQ4q6oayBw/s1600/restu+mortais+Konis+santana.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="269" src="http://3.bp.blogspot.com/-WbdEWsptMw4/UMgVXb1AjvI/AAAAAAAAG-E/BQQ4q6oayBw/s320/restu+mortais+Konis+santana.jpg" width="320" /></a><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Maun bo’ot Nino Konis Santana,
tama iha istoria Timor-Leste nian hamutuk ho Nicolao Lobato, Vicente Sahe ho
Antonio Duarte Carvarinho Mau Lear, sira nebé ita bele konsidera lider ho
vizaun no lider ho kbi’it no sira nia mate nu’udar lakon bo’ot ba Timor-Leste. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Hau labele hateten katak kuinese
di’ak Nino Konis Santana. Maibe iha kontaktu ho nia dalabarak iha tempu luta.
Liu-liu, kontaktu hanesan liu husi kasetes. Nia haruka kasete gravasaun ba ha’u,
ha’u haruka kasete ba nia. Nia haruka Filme ba hau no hau haruka filme mensajen
ba nia ou dokumentus seluk.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Hau ko’alia ho nia dala ida de’it,
iha besik ona funu atu remata. Momentu ne’eba, hau iha Portugal, nia iha ai
laran. Ho telefone satellite, se la sala iha 1997 nune’e karik. Iha 97 ko’alia
ho nia i ema ida ke ha’u admira tebe-tebes. Triste no triste tebes ke besik
to’o ona liberdade, nia mos mate. Tuir hau rona mate tamba kilat musan iha nia
isin maka afeta. Ema ne’e di’ak tebe-tebes no matenek. Problema bo’ot ba ita
nia nasaun maka lider balun nebé ke di’ak tebe-tebes, mate iha kombate ou
maromak bolu sira. Se ita iha karik ema di’ak hanesan Nicolao Lobato, Nino
Konis Santana, Vicente Sahe no Maulear maka ita nia nasaun ne’e sei forte liu
tan.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Agora ita bele hare’e, ami nebé ita
bele bolu lider istoriku ne’e uitoan liu. Lider istoriku ida nebé mai husi ai-laran
ka mai husi foho uitoan liu tan, hela de’it maun Xanana, maun Taur, maun Lere.
Ne’e duni wainhira ha’u hanoin ba Nino Konis Santana ho sira hotu-hotu ha’u
triste loos. Triste tamba Nai Maromak hadau tiha sira. Ita agora tenke halo
bu’at hotu ho esforsu hotu-hotu para sira nia mate no sira nia sakrifisiu ne’e
labele hanesan <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">ema balun</i></b>. Tamba ita luta ba Independensia la’os atu hetan
de’it, independensia hanesan politika, atu hetan de’it bandeira nasional ida, hino
nasional, hetan ita nia parlamentu, ita nia governu, maibe para atu hetan duni
moris di’ak ba povu tomak ho moris iha demokrasia nia laran, para ke nasaun
ne’e naran iha mos mundu, ke la iha abuzu no la iha Korrupsaun. Se la’e ita
luta ba independensia, hetan independensia duni maibe ita nia naran foer a’at
loos tamba korrupsaun. Ne’e hanesan traisaun bo’ot ba hotu-hotu nebé mate. Ne’e
duni ita tenke buka haka’as an para ita nian rai ne’e labele monu ba taho laran
ka kuak laran korrupsaun nian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Restu Mortais Saudozu Konis ninia transfere husi Mertutu ba Tutuala
sei liu husi CCF. Depois de seremonia ritual iha tutuala sei entrega fali ba
Governu. Iha diskusaun kona ba statutu saudozu Konis ninian ne’e hanesan lider
partidu ka lider nasional. Karik iha lia fuan ruma maka sua excelencia atu
hateten?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Hau hanoin CCF iha direitu duni.
Iha seremonia bele liu husi ne’eba. Ita bele hateten seremonia omenajen ba
Nicolao Lobato, CCF halo nafatin tamba sa maka labele mos halo ba Nino Konis
Santana? i ita hotu-hotu liu husi CCF.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Hau rasik hanesan fundador Fretilin. Ne’e ita nia istoria. Se Kamarada
sira no maun alin sira hakarak halo omenajen husik sira halo ba. Se familias ka
aldeia ruma iha Timor laran hakarak halo omenajen ita presiza husik sira halo.
Se seremonia hodi semana ida ka rua ou fulan ida ou tolu husik lori ba, para
hotu-hotu iha oportunidade para halo omenajen konforme ida-idak nia fiar no
ida-idak ninia hakarak. Depois maka estadu simu iha Metinaru, semiteriu herois
ninian. Ne’e, hau sei ba. Hau marka ona hau nia ajenda, hau sei ba. Sira seluk
hau sei la partisipa tamba ida-idak maka halo i iha direitu atu halo. Por tantu
ita lalika deskute malu ka hirus malu tamba hau fiar Nino Konis Santana lakohi
ida ne’e. Nia hamutuk ho maun Xanana, maun Taur ho Lere, sira halibur ita hotu.
Agora la’os, nia foo tiha nia vida atu ita han malu fali kona ba oin sa maka
atu halo seremonia ne’e. Ne’e duni husik ba CCF halo, ne’e sira nia direitu
tamba Nino Konis Santana mos uluk elementus importante too ikus lideransa ba
CCF. Bele liu ba aldeias hotu-hotu ne’ebe, sira hakarak fo’o omenajen i depois
iha Metinaru maka ita hotu-hotu ba partisipa.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Sua Excelencia, ohin hato’o ita bo’ot ninia preokupasaun kona ba
estadu ida ne’e harii ho ema barak ninia vida nune’e presiza halo esforsu
hotu-hotu para nasaun ne’e ninia naran moos nafatin. Sua Excelencia hateten ona
katak nasaun ne’e ninia naran bele foer tamba mos Korrupsaun. Saida maka ita
bo’ot hakarak atu hateten loloos kona ba preokupasaun ne’e?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/--hZyKNUs-VA/UNCgqcklkDI/AAAAAAAAHRw/BlGWGlbVynU/s1600/Lucia+Lobato.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="293" src="http://2.bp.blogspot.com/--hZyKNUs-VA/UNCgqcklkDI/AAAAAAAAHRw/BlGWGlbVynU/s320/Lucia+Lobato.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Bom, hau hakarak hateten de’it
katak, primeiru ha’u la kuinese kazu konkretu Korrupsaun. Ita rona agora barak
ko’alia kona ba Korrupsaun. Tribunal halo tiha ona no prosesu hahu la’o kontra membru
governu balun liu-liu eis Ministra Justica, Lucia Lobato, hein de’it agora
rezultadu husi Tribunal Rekursu. Maibe sira seluk, hau hatene kazu balun agora
iha hela KAK. No husi KAK sei liu ba Prokuradoria Jeral da Repúblika nune’e
sira maka sei bele hetan lia los no faktus nebé loos duni se karik iha
Korrupsaun ka laiha. Sosiedade Civil ho Media bele ko’alia no bele halo
investigasaun maibe autoridade nebé uniku iha nasaun, estadu de direitu maka
Tribunal. KAK ninia misaun mai husi lei nebé halo husi Parlamentu. Sira servisu
di’ak loos tamba sira komesa hetan kazus nebé<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>bazes iha, para lori ba Prokuradoria Jeral da repúblika no lori ba
Tribunal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Iha Transparansia Internasional ninia
relatoriu, Timor iha pasu ba oin uitoan maibe sei aas loos. Ita agora ne’e 113,
ne’e sei aas nafatin. Oinsa maka rai ne’e tinan sanolu de’it, ki’ik oan loos
mas haksoit kedas ona ka monu ba numeru 113? Ne’e duni Governu tenke haka’as
aan liu tan tamba Korrupsaun ne’e iha fatin barak no oin-oin. Persepsaun ne’e
ema barak iha, liu-liu internasional no ema estranjeiru sira. Governu, KAK,
Prokuradoria Jeral da Repúblika no Parlamentu tenke haka’as an liu tan para ita
taka tiha problema Korrupsaun nebé akontese iha fatin barak. Governu ida ne’e
foun, foin maka hahu iha fulan Agostu, Setembru, Outobru no Novembru. Ne’ebe la
to’o fulan haat. Ita hatene ke kuandu governu hahu atrapalhadu uitoan wainhira
atu tuur hodi hahu servisu. Primeiru, prepara tiha orsamentu rektifikativu i
barak mos atu hetan fatin atu tu’ur; kadeira, meja no kantor la iha. Ne’e duni
hau labele halo avaliasaun iha fulan sira ne’e nia laran. Maibe iha 2013 ba oin,
Maun Xanana, hau hatene nia sei haka’as aan liu tan, para povu haree ona mudansas.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Problemas bo’ot ne’ebe ita tenke
haree, alem de Korrupsaun, tenke hare’e area saude. Problemas saude barak loos,
hanesan falta ai moruk. Dala ruma falta aimoruk tamba mal jestaun ka
korrupsaun. Mal jestaun ne’e sei lori ba Korrupsaun. Korrupsaun ne’e mai mos
husi mal jestaun. Bu’at ida fo’o impaktu negativu loos ba familias sira no
labarik sira no funsionamentu ospital nian. Ne’e duni ha’u fiar katak Primeiru
Ministru sei tau atensaun maka’as mos ba ida ne’e. liu-liu iha area saude i
edukasaun. Ministru Edukasaun, Bendito Freitas, hau kuinese nia. Nia
esperiensia di’ak e hau fiar ke ho nia lideransa, ita sei hetan primeiru orsamentu
bo’ot liu ba edukasaun. Segundu implementasaun. Implementasaun tenke halo
eskola foun, sela de aulas di’ak liu, bee moos, merenda eskolar, vasina ba
labarik sira i saude públika ba labarik sira. Ne’e duni seitor rua ne’e, saude
ho edukasaun, hau hanesan hakneak ba governu, ba Primeiru Ministru, husu
favor<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tau matan. Se ita ema la iha, bolu
UNICEF halo parseria di’ak liu tan. UNICEF, WFO ho Programa alimentasaun
mundial, halo parseria di’ak liu tan ho igreija, madre sira, ordem relijioza,
padre sira para hotu-hotu tau kakutak, fera kakutak no fo’o liman ba malu
para<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>seitor rua ne’e sai di’ak.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Sua Excelencia, ko’alia kona ba area edukasaun, iha momentu ruma liu
ba wainhira ita bo’ot halo palestra ida iha Melbourne Australia, Ita bo’ot so’e
lian katak devia area edukasaun ne’e fo’o igreija maka hala’o. Bele esplika
ninia razaun?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-VDHFK1z2gLY/UMsuc0ACZKI/AAAAAAAAHBs/l1CLuqKNwuI/s1600/Ainaro-Trip_01-106-2.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://2.bp.blogspot.com/-VDHFK1z2gLY/UMsuc0ACZKI/AAAAAAAAHBs/l1CLuqKNwuI/s320/Ainaro-Trip_01-106-2.jpg" width="320" /></a><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Ne’e nafatin hau nia fiar. Tamba se ita la iha rekursus umanus ne’ebe
di’ak iha area edukasaun, tamba Primeiru Ministru, nia ema ida ne’ebe ke iha
sensibilidade tebe-tebes. La iha, iha asia ne’e Primeiru Ministru ida
ne’ebe ke nia fuan, nia laran luak hanesan ita nia Primeiru Ministru ne’e,
kuandu ita ko’alia kona ba ema ki’ak , ema ki’ik no ko’alia kona ba labarik
sira. Maibe ne’e de’it la’os suficiente, tenke hetan rekursus umanus. Rekursus
umanus governu nian, administrasaun públika ninian fraku loos. Maibe iha
instituisaun ida iha Timor,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tinan ba
tinan iha esperiensia ne’e maka igreija. Entaun ita lalika tuir demais
esperiensia Europa nian ko’alia beibeik kona ba sekularidade, ne’e signifika
katak Estadu ho Governu labele kahor malu demais. Iha Timor ha’u hateten
nune’e, iha politika Estadu iha nia fatin no Igreija iha nia fatin. Maibe
kuandu ko’alia kona ba edukasaun, ba saude no kultura ne’e estadu ho Igreija
tenke servisu hamutuk mak loos. Entaun Senhor Primeiru Ministru devia konvida
Amo Bispo nain tolu ho xefe husi ordo relijioza Timorense sira hotu-hotu, tamba
kongresaun sira ne’e barak i balun sira la depende ba Amo Bispo sira. Sira iha
sira nia ordem rasik., balun iha Indonesia, Australia, Filipina no balun iha
Roma. Entaun bolu sira hotu halo konferensia bo’ot ida hodi husu ba sira katak,
ita bo’ot sira bele tulun estadu ne’e, bele tulun povu ne’e para aumenta
kualidade edukasaun ka la’e? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Kuandu hau ko’alia kona ba kualidade
edukasaun la’os de’it hau ko’alia kona ba kualidade pedagojiku maibe tau mos
valor moral no espiritual iha kurikulum. I grupu ida ne’ebe ha’u respeita tebe-tebes
iha ita nia rain ne’e maka madre sira. Sira servisu di’ak i ita nungka rona problemas
ho madre sira. Sira nein simu doit oan ida no sira nia vensimentu la iha. Sira
iha de’it maka han hemu. Maibe sira nia dedikasaun ne’e di’ak tebe-tebes.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Entaun Governu devia bolu ordem relijioza
sira ne’e hateten ba sira katak ita bo’ot sira husi Kanosiana presiza orsamentu
hira kada tinan para halo imi nia servisu, Dominikana, Fransiskana presiza
orsamentu hira. I parde sira kada sub distritu no parokia presiza orsamentu
hira. I halo akordu direitamente ho sira, lalika liu husi dioseze tamba iha
dioseze iha programa seluk mak iha nia responsabilidade. Labele fo’o todan
demais ba dioseze tamba dioseze la kontrola ordem relijioza sira ne’e, sira independente.
Tenke fo’o apoiu maka’as ba dioseze maibe ne’e bu’at seluk ida. Dioseze iha nia
servisu no iha nia programa rasik. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Ha’u mos defende ke governu devia
tulun dioseze no ordem sira para padre sira pelu menus iha vensimentu oan ida.
Dala ruma ha’u haree padre sira kuitadu tebes tan ki’ak aat los, kalsa oan no
sapatu oan ida la iha. Ne’e duni governu devia haree orsamentu ne’ebe bele fo’o
hanesan vensimentu ida ba Padre sira, ba katekistas, ba madre sira. Ne’e para
hotu-hotu bele servisu ho kondisaun material ne’ebe di’ak. Nasaun ne’e atu la’o
ba oin, atu moris hakmatek i nasaun ne’e saudavel, la’os fisik de’it maibe
nasaun ne’ebe iha saude mental no saude spiritual tenke servisu maka’as ho
igreija. Igreija maka bele hanesan salvasaun bo’ot ba nasaun ne’e iha futuru.
Salvasaun espiritual, hau la ko’alia kona ba salvasaun ba lalehan ninian. Hau
ko’alia kona ba salvasaun espiritual no salvasaun ohin nian iha rai. Salvasaun
ne’ebe espiritual no salvasaun ne’ebe moral. Ha’u ko’alia kona ba saude espiritual
no saude moral. Salvasaun iha lalehan ita hotu-hotu sei hein kuandu momentu to’o
maka ita hotu-hotu ba maka hare’e. Maibe salvasaun tereste ne’e igreija mos
bele ajuda ita. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Sua Excelencia ohin sita saude moral no mental ne’ebe daudaun ne’e
iha ita nia rain mosu kazu balun ne’ebe jovens sira forma grupu tuda malu,
involve aan iha drogas no mos mosu kazu tráfiku feto eskola oan sira ne’ebe ema
lori ba iha bar. Saida loos maka Estadu ho parte sira ne’ebe ita boot temi ne’e
bele koopera hamutuk atu kombate hahalok sira ne’e?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Wainhira hau sei hanesan
Presidenti da Repúblika, hau ko’alia dala barak, iha deskursu ba nasaun, iha
parlamentu, i media kona ba problema tráfiku sexual ou “sexual slavery”. Iha
grupu balun mai husi xina. Sira dada feto balun mai husi Xina, mai to’o iha Timor
i obriga feto sira ne’e halo prostituisaun. Balun mai husi Thailandia no mai
husi Filipina. Uluk ne’e ha’u ko’alia maka’as ho komisariu Carilio ho komisariu
Longuinhos, husu sira para sira halo atuasaun ne’ebe maka’as. Kaer ema sira ne’e,
sira nebé mai husi liur, sira nebé halo tráfiku sexual ne’e, tebe sira maka’as,
tebe sira sai husi Timor ne’e. Lalika hein ba prosesu ruma. Ba iha fatin sira
ne’e, kaer sira hotu, tebe sira ba so’e iha aeroportu. La iha halimar ka mamar
fali ho ema sira ne’e. Ne’e ne gen sira mai husi Xina, Thailandia no Filipina
maka halo bu’at ne’e. Primeiru ita tenke hamoos 100% tráfiku feto mai husi liur
ninian. La’os feto sira ne’e rasik. Kuitadu feto sira ne’e barak ema ki’ak.
Sira buka vida ho hahalok nune’e. Balun ema bosok ka lohi sira. Hateten dehan
atu mai servisu iha Timor maibe to’o iha ne’e hasai sira nia passaporte no
esplora sira. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Depois kazu seluk ita nian ne’e,
Timor sira. Ida ne’e maka grave tebe-tebes tamba keta haluha feto oan sira ne’e
halo atividades sexual maibe la uza kondom ka prezervativu. HIV sa’e daudaun
ona iha Timor. Iha ano 2000, HIV ke ita hatene ka detetadu nebé ospital hateten
katak kazu hamutuk 16 de’it. Agora atus rua ka atus tolu (200 ka 300), ne’e
sira nebé ita hatene maibe hira maka ita la hatene? Portantu ha’u fiar ke kazu
infeksaun ho HIV ba jovens sira ka klosan sira iha Timor, ha’u hanoin sa’e ona
rihun ba rihun. Tamba dadus estatistika hatudu de’it sira nebé halo teste iha
ospital<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>i kuandu halo teste ne’e tarde
demais ona. Tamba HIV ne’e la’os hanesan malaria, ita hetan ohin kedan ita
moras i ita hatene kedan ne’e malaria. HIV ninia virus ne’e bele tama ita nia
ran ohin, maibe tinan lima ka tinan neen liu tiha ou tinan sanolu maka ita foin
hatene. Maibe entretantu, se ita halo atividades ne’ebe la uza kondom ne’e daet
ona ema seluk tan. Entaun ema ida, feto oan ida ou mane oan ida ke iha HIV i
nia la uza protesaun i nia hanesan Portuguese dehan promiskuidade ne’e
signifika katak toba ba karuk no toba ba loos ka ba ema hotu-hotu ne’e nia bele
daet ba ema sanolu ka rua nolu. Entaun epidemia ne’e sei halo Timor-Leste monu
ba rai kuak boot ida. Portantu ita nia jovens sira bele kondenadu sira nia
futuru. Oinsa maka bele resolve situasaun ne’e. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Hau hanoin liu husi Televizaun tenke
halo kampania loron-loron. Hau hatene ke’e Amo Nai Bispo sira, Vatikano no
padres sira la konkorda ho fahe kondom. Maibe hau hanoin, ita hakarak salva
jovens sira, ita tenke hateten atu hare’e dau-daun oinsa maka bele fo’o
protesaun. Tamba difisil atu hateten ba jovens sira atu labele halo sexu no
hein to’o kaben. Ne’e loos duni devia nune’e.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Tamba Igreija hanorin ita, primeiru namora, kuinhese malu didiak, depois
kasamentu hein to’o kalan neen maka bele halo atividade entre laen ho fen.
La’os namora daudaun, sexu daudaun ona. Maibe difisil atu konvense jovens sira.
Ne’e duni, se ita hakarak atu salva sira, di’ak liu ita haree bu’at be kondom
ne’e. Iha mundu ne’e, igreija mos la iha konsensus kona ba uza kondom
ne’e.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Vatikano bele hateten kontra
kondom maibe padre barak, bispu barak iha mundo ne’e, sira mos la konkorda ho
Vatikanu nia pozisaun. Tamba sira mos dehan ita tenke salva jovens sira ne’e.
Nune’e duni ita nia Governu tenke kampanha maka’as, tamba HIV sa’e maka’as. Ita
ba iha klinika Bairopite ba ko’alia ho Doutor Dan, nia hatene, nia trata kazu
lubuk ida kedas iha ne’eba.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Maske Sua Excelencia ohin dehan ona sei la halo avaliasaun ba
progresividade Governu ninian iha menus fulan ha’at nia laran, maibe karik bele
ga la’e ita kompara to’ok membru IV Governu Konstitusional iha de’it 35 maibe
susar atu kontrola no iha V Governu Konstitusional sa’e ba 55 ne’e karik ita
bo’ot fiar PM Xanana bele kontrola?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Hau mos bele hateten de’it katak
Preokupadu lo’os ho governu nebé bo’ot tebe-tebes. Maibe ne’e Primeiru Ministru
ninia kompetensia no nia direitu atu forma governu ne’ebe tuir nia hanoin.
Primeiru Ministru iha esperiensia tinan lima ona nune’e ba Primeiru Ministru
nia haree vantajen no desvantajen. Primeiru Ministru hateten razaun governu
bo’ot ne’e para kada Ministeriu labele bo’ot demais. Bo’ot demais, Ministru ida
mos labele kontrola ezekusaun orsamental. Maibe se Governu ne’e ema barak
demais, Sinquenta ital, ne’e difisil ba Primeiru Ministru atu kontrola sira.
Entaun signifika saida? Membru Governu tenke hatudu lealdade 100% ba Primeiru
Ministru. Kuandu hau hateten hatudu lealdade 100% ba Primeiru Ministru tenke
hateten beibeik sim, sim, sim. La’e, lealdade signifika servisu maka’as. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Kuandu ita simu todan hanesan
Ministru la’os tama tuku walu no sai tuku lima. Maibe bele tama tuku hitu dader
no remata tuku sanolu kalan ka meia noite kalan. Ne’e signifika servisu públiku
tamba ita servi nasaun ne’e nune’e. La’os hanesan funsionariu bain-bain tama
tuku walu no sai tuku lima. La’e, Ministru tama tuku hitu i sai tuku sanulu ou
meia noite. Hanesan eis Presidenti da Repúblika, nu’udar aman ida no maun bo’ot
ida ke agora la iha funsaun iha Governu no Estadu, hau hakarak husu ba sira,
favor senhor Ministru sira, imi tenke hatudu imi nia lealdade ba Primeiru
Ministru, maun bo’ot Xanana Gusmao. I lealdade ne’e la’os atu hateten de’it ba
nia, sim, sim, sim de’it. Maibe lealdade signifika loron-loron servisu maka’as
ho laran moos, rejeita envelopes no rejeita korrupsaun. Tamba se ita monu iha
tentasaun korrupsaun ida, ohin ita bele kontente tamba ita hetan envelope ida
ho osan iha laran. Maibe fulan neen, tinan ida ka tinan rua ita sei simu envelope
ida seluk ke mai husi KAK, Prokurador Jeral da Repúblika no mai husi Tribunal
ne’ebe sira hateten, favor mai iha ami nia kantor atu hahu investigasaun. Ne’e,
portantu envelope osan nian bele provoka envelope mai husi KAK, mai husi
Prokurador Jeral da Repúblika no mai husi Tribunal. Di’ak liu atu evita ne’e,
ita moris ho osan ne’ebe Estadu selu ita. Ne’e sufisiente ona. Portantu, ne’e
maka hau nia apelu ba membru governu sira. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Sua Excelencia dala barak ema interpreta lealdade ne’e katak tenke
hateten sim de’it ka bainhira membru governu mos bele hateten la’e ba PM
wainhira atu asina kontratu single source ruma? <o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Bele, bele hateten la’e. Senhor
Primeiru Ministru dala ruma la iha posibilidade atu hetan informasaun 100% iha
fatin hotu-hotu. Membru governu tenke hatudu lealdade para halo relatoriu
ne’ebe di’ak ba Primeiru Ministru kona ba leis, regulamentu, prosedur ba
prosesu tomak ne’ebe iha. Hanesan fo’o alerta ba Primeiru Ministru. Kuandu
hateten lalika tauk ko’alia ba Primeiru Ministru la’os signifika atu ko’alia
iha públiku. La’e, fatin maka atu ko’alia ne’e iha gabinete Primeiru Ministru
ninian, iha reuniaun ho Primeiru Ministru mak hateten no iha reuniaun Konselho
dos Ministrus. La’os atu mai liur maka ko’alia, la’os atu ba Restaurante hodi
kateri kua fali ka tesi fali governu rasik nia naran. Ne’e la’e,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>i labele. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Ita kuandu halo parte instituisaun Estadu
no iha instituisaun Governu iha regras. Ne’e signifika katak kritika halo pesoalmente
ba Primeiru Ministru ou iha Konselho de Ministrus maibe iha liur labele iha ida
ne’e. Governu la’os Parlamentu. Parlamentu maka sira hakilar malu. Iha Governu,
iha konselho de Ministrus iha laran de’it la sai mai liur. Estadu tenke nune’e
no demokrasia tenke nune’e labele tauk Kritika. Ha’u hatene Senhor Primeiru
Ministru. Nia ema ida ke’e la tauk kritika. Tamba nia gosta rona kritikas. Ne’e
duni hau nia konselho ba membrus do governu sira maka, hakarak servi nasaun ho
di’ak presiza hatudu lealdade ba Primeiru Ministru entaun labele tauk tenke ko’alia
ho nia. Nia ema ne’ebe gosta simu kontribuisaun. Kontribuisaun ho kritikas
ne’ebe konstruktivu, nia sei simu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Karik permite ami hakarak husu mos Sua Excelencia ninia hare’e ba
esforsu Timor-Leste atu sai membru ida mos iha ASEAN. Importansia ASEAN ba
Timor ne’e saida? Karik bele mos esplika uitoan vantajen no desvantajen nasaun
Timor Leste tama iha asean?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-EE9Q2tVRvWo/UMx35pIURKI/AAAAAAAAHC8/UhS2_UdLt2E/s1600/Emilia_Pires.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-EE9Q2tVRvWo/UMx35pIURKI/AAAAAAAAHC8/UhS2_UdLt2E/s320/Emilia_Pires.jpg" width="235" /></a><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH:<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>Hau hateten ida ne’e, mai hau bu’at ida ne’ebe kona ba politika
internasional, diplomasia internasional no relasaun ho mundo hau hatene uitoan.
Ne’e duni hau husu ba Governu, favor, prioridade numeru um ba ita, enkuantu hanesan
nasaun ida iha Asia ne’e, ita nia memberships, atu tama asean. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">La iha prioridade seluk ba ita.
Prioridade ba ita la’os CPLP, la’os G7+. Prioridade absoluta numeru um ba ita,
ASEAN. I prosesu ASEAN ne’e la’os katak ita tama ohin, servisu remata ona, ne’e
la’e. Ita hare’e ke’e normal, ita nia relasaun loron-loron ho rai Asia sira.
Ita nia komersiu ho Indonesia, ho Singapura, Xina, Thailandia no Vietnam. I ita
haree, ita nia Ministru sira no Deputadus sira kuandu sira halo viajen uluk ba
Indonesia ho Singapora. Sira la ba Haiti, la ba South Sudaun, portantu ne’e
realidade ita nian. Realidade ida ke’e permanente. Ne’e duni ha’u nia pedidu
mak ida ne’e, husu ba Governu labele hanesan lakon tempu demais, rekursus finanseiru
ho CPLP ou ho G7+. Tau investimentu maka’as ba ASEAN. Ne’e halo parte ita nia
interese nasional no ita nia interese estratejiku.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">I se maka ka’er politika externa ne’e?
Ministru Negosiu Estranjeiru labele Ministru sira selu-seluk, ida-idak halo nia
atividades. Hotu-hotu liu husi Ministeriu Negosiu estranjeirus, labele iha
diplomasia paralela.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Portantu hanesan ha’u hateten Ita
labele iha politika paralela no diplomasia paralela. Ita labele iha diplomasia
paralela, bu’at hanesan G7+, CPLP no Asean, se maka lidera ne’e? Ministeriu
Negosiu Estranjeiru maka lidera.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Kuandu Ministeriu Negosiu Estranjeiru
presiza hanesan opiniaun teknika ou informasaun teknika entaun ne’e maka iha
kolaborasaun institusional nune’e Ministeriu Negosiu Estranjeiru bele husu tulun
no apoiu husi Ministeriu Finanças ou Ministeriu ne’ebe de’it maka presiza sira
nia tulun. Tamba bu’at hotu-hotu iha mundo maka ne’e diplomasia Ministeriu
Negosiu Estranjeiru maka lidera, labele kada Ministeriu ba halo kontaktu no
akordu oin-oin i Ministeriu Negosiu Estranjeiru dala ruma la hatene. Ne’e maka
ita tenke buka apriende. Hau kompriende ita nia nasaun sei foun hela no ita nia
instituisaun sei fraku nune’e dala ruma bu’at sira ne’e la’o la loos. Maibe ita
tenke haree oin sa maka halo governasaun la’o di’ak liu no koordena di’ak liu. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Senhor Doutor, hanesan ohin ita bo’ot apela ona katak devia Timor-Leste
presiza tau prioridade atu investe maka’as ba nasaun ne’e atu tama ASEAN maibe
ema balun dehan fali katak investimentu entermus de finanseiru halai liu fali
ba G7+. Saida maka ita hatene kona ba ne’e?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Primeiru hau sente kontente
Governu nomeia Sekretariu Estadu ida ba assuntu ASEAN. Ne’e di’ak, primeiru
Sekretariu Estadu ne’e joven ida, diplomata Timorense ke’e iha matenek no
esperiensia ona. Ne’e hatudu Governu nia komitementu ba ASEAN. Maibe tamba ita
ema ladun barak, rekursus umanus laiha no rekursus finanseirus mos la’os
hanesan barak liu, hau hanoin di’ak liu ita konsentra ba ASEAN. Por ijemplu
kona ba presidensia CPLP nian iha 2014, hau hanoin di’ak liu ita buka ko’alia
ho maluk CPLP muda ba tinan seluk, ba 2017 ka 2018. Tamba difisil tebe-tebes
Timor-Leste atu tama ASEAN, tau matan ba G7+ i ka’er presidensia CPLP. Tamba
presidensia CPLP ne’e tinan rua kedas i iha seitor barak ke’e ita tenke tau
matan wainhira ita assume presidensia CPLP nian. I ita do’ok tebe-tebes husi
Portugal no Brasil. Kuandu ita kaer presidensia ne’e, se ita hakarak seriu duni
entaun atividades ne’e tenke intense barak loos. Entaun oinsa maka ita bele tau
matan ba CPLP nia presidensia i au mezmu tempu tau matan ba ASEAN. Ne;e hau
hanoin difikuldade bo’ot. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Hau hanoin di’ak liu Governu bele
hateten ba kolega sira iha CPLP atu husu ba rai seluk maka kaer lai, bele Portugal
maka kaer fali i Timor konsentra ba ASEAN. Tamba Timor tenke tama ASEAN iha
2013 ou 2014 labele tarde liu tan. I ita kuandu tama, ne’e responsabilidade
barak loos. Vantajen barak, ne’e hanesan fo’o prestijiu ba Timor-Leste no hau
la hare’e ke’e iha dezvantajen. Tamba se dezvantajen barak entaun rai sira
seluk la tama ou sira sai fali tiha ona. Ne’e, ita ba husu ba Kamboja, Myanmar,
Vietnam kona ba se iha dezvantajen ga la’e? Sira sei dehan la’e, dezvantajen la
iha. Iha mundu ne’e la iha rai ida ke’e la halo parte organizasaun regional ida.
Ne’e ha’u hateten favor ba Governu atu tau matan ba ASEAN nu’udar prioridade
numeru um. I ha’u mos kompriende Primeiru Ministru nia laran luak, hakarak
ajuda rai sira G7+ ne’e maibe sira ida-idak iha sira nia organizasaun rejional.
Hanesan Liberia, Sierra Leone ho South Sudaun sira hola parte Africa Union.
Haiti halo parte organizasaun Amerika Latina. Sira bele buka dalan iha sira nia
organizasaun rejional para defende sira nia interese.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Karik Senhor Doutor mos notta total orsamentu ne’ebe investe ba preparasaun
atu TL tama ba ASEAN ne’e hira no hira maka ita investe ba G7+?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Hau la kuinese orsamentu ne’ebe
governu iha ba ASEAN. Maibe hau hateten de’it maka ida ne’e, importante liu-liu
maka ASEAN la iha bu’at seluk. Timor tenke hamutuk ho Indonesia, Singapura, Thailandia
no nasaun ASEAN nian. Merkadu ne’e 600 milloens de pessoas. GDP ASEAN ninian
ne’e bo’ot tebes, liu tiha um triliaun Dollar. Ita hakarak semo sai husi Timor
ba para de’it iha Bali no ba para de’it iha Singapura antes atu ba rai seluk.
Ita nia Primeiru Ministru, nia naran di’ak loos iha Indonesia. Nia belun bo’ot
ho Susilo Bambang Widoyhono no lider sira seluk. Ne’e duni, ita timor tenke
buka oinsa explora didi’ak relasaun ida ne’e, para ita bele hetan forsa liu. Ita
bele hateten Senhor Primeiru Ministru maka hanesan arkitetu numeru um ba
amizade no relasaun ho Indonesia. Entaun ida ne’e maka ita foka, to’o ita tama
tiha bele avontade ona uitoan. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Portantu ita seidauk tama ne’e, ita lalika
assume presidensia CPLP lai tamba ita nia maluk CPLP, sira kompriende se Timor
husu atu halo adiamentu ba Presidensia nian. Tamba sira ida-idak CPLP ne’e halo
parte organizasaun rejional sira nian. La iha rai ke’e CPLP la halo parte
organizasaun rejional. Ita husu ba Portugal, saida maka importante liu ba
Portugal entre CPLP ka Uniaun Europeia? Sira hateten, deskulpa maibe Uniaun Europeia.
Ita husu ba maun Brasil sira, se mak importante liu ba imi entre CPLP ka Merso
sul ou organizasaun Amerika Latina. Sira hateten deskulpa, ba ami ne’e Amerika Latina
maka importante. Ita husu ba kamarada sira Mozambique, sa ida maka importante
liu entre CPLP ka Uniaun Afrikana? Sira hateten deskulpa alin Timor oan sira,
ami ne’e konsentra ho Uniaun Afrikana. Portantu, CPLP importante tan politika
CPLP di’ak. Maibe dala ruma ita tenke hateten, tinan ida ne’e ou tinan seluk
mai ne’e, la’os atu sai presidensia CPLP nian. Ita sei kontinua membru CPLP no
kontinua partisipa mas di’ak liu lalika mehi atu kaer presidencia CPLP. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Karik ami bele husu mos kona ba isu ne’ebe ema so’e dehan katak
Amerika buka atu harii baze Militar ida iha nasaun ne’e. Ne’e los ga lae?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Ha’u rona bisu-bisu ne’e tinan
sanulu ona, ha’u la fiar ke’e Amerika iha interese atu halo baze iha Timor, tamba
primeiru ita tenke hare’e mos vantajen no dezvantajen ba ita atu simu baze
estranjeiru ruma iha ita nia rain. Segundu ita tenke hare’e mos reasaun husi
ita nia vijinhus sira. Por ijemplu, Indonesia sei la kontente no sei la hare’e
nee ho matan di’ak. Indonesia nia politika sira kontra baze militar ruma iha
Sudeste Asiatiku. Maibe Kooperasaun maka’as liu ho Amerika, ita buka. Timor nia
relasaun ho Amerika di’ak tebe-tebes. I ita nu’udar rai ne’ebe ki’ik, ita tenke
buka sadere ba aman sarani bo’ot ida. Ne’e ha’u hateten, Barack Obama maka ita
nia aman sarani. Ita nia aman sarani la’os Russia. Ne’e duni ita nia aman
sarani bo’ot maka Barack Obama. Ne’e duni ita buka relasaun di’ak ho sira. Sira
bele mai halo ezersisiu militar konjuntu. Se’e sira hakarak mai halo training
iha ne’e, ne’e di’ak. Fo’o apoiu liu tamba ita nia Forsa. Se ita nia Aeroportu
Baukau ne’ebe la uza ne’e, se sira hakarak devez enkuandu mai “practice flight”,
semo sira nia aviaun ne’e tamba sira presiza practice ne’e, ita bele empresta
ba sira. Maibe ne’e la’os permanente. Ne’e duni ha’u la fiar bisu-bisu kona ba
baze iha Atauro. Atauro ki’ik oan los no be’e mos laiha. Ne’e ba halo fali baze
saida iha ne’eba. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">TS: Senhor Doutor, ema ko’alia barak katak “power shifting” husi parte Oeste
mai iha Asia liu-liu hanesan Xina, Korea no India. Hanesan ema ne’ebe han midar
no moruk diplomasia ninian oin sa ita bo’ot ninia hanoin?<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Iha Asia poder rua ke’e bo’ot
tebe-tebes maka Xina ho India. Timor tenke iha relasaun di’ak ho Xina maibe
tenke hahu buka hari’i relasaun ho India. Iha tinan 20 tan populasaun India sei
liu ona populasaun Xina. I teknolojia India nian la’o nafatin. Maibe India ho
Xina la hare malu ho di’ak. Iha problemas oin-oin. Iha rivalidade no iha problemas
Fronteiras. Maibe Timor-Leste mos tenke buka nafatin relasaun metin ho Japaun
no Korea do Sul. Ita hatene ke relasaun Korea do Sul ho Xina ladun di’ak nune’e
mos Japaun ho Xina ladun di’ak i Japaun ho Korea do Sul mos ladun di’ak. Maibe
Timor-Leste tenke buka relasaun di’ak ho sira hotu, ho Korea do Sul, ho Japaun,
ho India no ho Xina. Maibe hanesan hau hateten ne’e, prioridade maka Asean no
prioridade ba ita maka relasaun ho rua, Australia no Indonesia. Ne’e ita nia
vijinhus. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">Ita kuandu moris iha Bairro ida,
hela iha bairro ida, ita buka relasaun di’ak iha bairro ne’e. Ne’e duni, se ita
iha Sudeste Asiatiku, ita tenke buka relasaun diak ho vijinhu. Vijinhu ne’ebe
bo’ot liu maka Indonesia maibe iha kotuk iha Australia iha ne’eba. Australia,
rai ida kee di’ak. Hau hateten ba ita nia populasaun no lideres sira atu lalika
deskonfia Australia. Australia nia relasaun ho Amerika ne’e bo’ot loos. Se ita
hakarak relasaun metin ho Amerika di’ak liu ka’er mos relasaun metin ho
Australia. Ba Amerika prioridade iha Asia ne’e rua maka ida relasaun ho
Australia no ida seluk ho Japaun. Ne’e duni Timor tenke tau matan liu-liu ba
relasaun ho Indonesia no Australia. Maibe lalika tauk Xina tamba Amerika
deskonfia Xina no rai balun iha Asia mos deskonfia Xina. Hau la deskonfia, tamba
Xina nungka halo invazaun ba rai seluk. Rai seluk maka uluk invade sira.
Amerika invade Japaun, França no Inglaterra. Sira maka uluk, tinan atus ba atus
halo kolonizasaun ba Xina, halo umiliasaun ba Xina, hanehan Xina, hanehan para
Xina ki’ak nafatin. Agora kuandu Xina moderniza, sira deskonfia. La’e hau kuinhese
Xina. Sira nia politika maka buka atu sai “soft Power” iha mundu. Sira hakarak
domina iha teknolojia, iha siensia no Komersiu maibe sira la buka domina
militarmente. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"><b>TS: Mas kona ba Power shifting ne’e
ba Xina ho India ne’e bele akontese?</b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">RH: Ha’u la fiar. Ha’u hanoin
pelumenus tinan tolu nolu tan, sei iha poder mundial ida ne’e maka Amerika. Tan
ba kuandu ita ko’alia power shifting, ne’e muda mai Asia. Muda mai Asia ba se
los? Mud aba Xina ka muda ba India. Sira nain rua haree malu la di’ak. Rai
bo’ot rua ne’e rivalidade. Xina ho Japaun rivalidade ne’e duni ha’u la fiar kee
Asia tama fali iha Amerika nia fatin nu’udar potencia. Potencia la’os rejiaun
maibe ba rai. Se maka atu sai potencia iha Asia ne’e, Xina ka India? Problema
ho japaun mos maka katuas barak loos. Xina mos terseira idade komesa aumenta.
Iha tinan rua nolu ka tolu nolu tan ema katuas ka terseira idade sei barak loos
iha Xina. Ita la konsege sai hanesan super potencia ho terseira idade. Super
potencia ne’e jovens sira maka bele sai super potencial. Amerika jovens nafatin
tan ba sira loke odamatan ba imigrasaun. Ema husi mundo hotu-hotu ba Amerika no
hetan nasionalidade hanesan ema Amerika. Sira la’os taka odamatan. Ema husi
xina, India, Europa, Amerika latina no Afrika sira ne’e maka Amerika ne’e sai
riku bo’ot loos. Sira nia politika ne’e loke odamatan loke neon. Japaun, Xina
ho Korea do sul tauk estranjeiru tan sira mono kultura<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>no mono etnesitis maibe amerika multikultura.
Hanesan estatua liberdade hateten, nia loke liman simu hotu-hotu ne’ebe ki’ak ,
halai husi violencia, halai husi tirania, husi ditadura iha mundo ne’e ba iha
Amerika. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-8761850236969494002012-12-27T00:14:00.000+09:002012-12-27T00:14:06.062+09:00EMILIA: "NO COMMENT" REGARDING HER SUSPECTED BREAKING OF THE LAW Tempo Semanal - Dili, 26/12/2012<br />
Translation of article 17/12/2012<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-EE9Q2tVRvWo/UMx35pIURKI/AAAAAAAAHC8/UhS2_UdLt2E/s1600/Emilia_Pires.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-EE9Q2tVRvWo/UMx35pIURKI/AAAAAAAAHC8/UhS2_UdLt2E/s320/Emilia_Pires.jpg" width="235" /></a></div>
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-wOOVyRE893A/UM8AhaTWWXI/AAAAAAAAHDk/Oy4S38TE0pY/s1600/akara.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/-wOOVyRE893A/UM8AhaTWWXI/AAAAAAAAHDk/Oy4S38TE0pY/s200/akara.png" width="186" /></a><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 12px;"><br /></span></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Journalists have been denied any comment or response from the Finance Minister despite their repeated requests for interviews with her or for information from her to try to clarify allegations that have recently arisen regarding her in the press, and this from a Minister who has in the past repeatedly declared herself to the public as the motor for transparency and accountability. The question must be asked; what is Minister Emilia hiding from the public?</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">On 27 November 2012, shortly before the commemoration of the 37th anniversary of Timor-Leste's independence, Tempo Semanal published allegations of Corruption, Collusion and Nepotism (commonly known by its Indonesian acronym "KKN") against the Finance Minister, Emilia Pires. The allegations against this senior member of the government, who has held the Finance portfolio for the second term of government, emerges from circumstances where budget funds were approved to enable acquisition of goods from a company owned by her husband.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">This conduct by the Finance Minister, Emilia Pires is suspected of breaching the conflict of interest provisions for state agents established in article 32, chapter IV on Incompatibility, of Law No. 10/2005, The Legal Regime on Procurement. The Minister who is fond of claiming utmost transparency and accountability feigned at not knowing of and letting through to acquire a government contract her husband's company. To try and find answers to these questions raised about the conduct of the Finance Minister Emilia Pires, from prior to the date of publication, Tempo Semanal has tried on multiple occasions through various means to seek confirmation of certain facts from her. However, we have been unable to get any response whatsoever from her despite our repeated efforts.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">On Tuesday, 11 December 2012, Tempo Semanal tried once again to get a response to questions from the Finance Minister personally during her attendance at the National Parliament. However, the Finance Minister herself declined making any comments to us. "I will not comment to the whoever in the press regarding this issue," the Finance Minister told Tempo Semanal.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">The raising of these allegations have stirred great public controversy, because of statements made by the Director of the Guido Valadares National Hospital, Odete da Silva Viegas to Tempo Semanal on 23 November 2012, that according to her letter of request with reference number 130/adm/HNGV/III/2012, which she addressed to the Vice Minister for Health, Madalena Hanjan, there was no request for the equipment ultimately supplied by the company Mac's Metalcraft Pty Ltd, a company owned by and whose director is Warren Mc Leod, the husband of the Finance Minister, Emilia Pires. Worse, some state agents used the request from the Director of the Guido Valadares National Hospital as justification to seek additional unallocated budget funds, which had already been pre-arranged in February 2012.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Looking at the details born out in the documents in this case, there are things that were clearly not right. The request from the director of the National Hospital to the former Vice Minister for Health, Madalena F.N.H Costa Soares Bsn, on 22 March 2012 request the urgent purchase of medical equipment related to the work of the Hemodialysis Unit. This included equipment like two Hemodialysis machines, two sets of beds and consumables to enable the unit to undertake its work in caring for patients requiring hemodialysis treatment. </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"> </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">According to the list annexed to the letter signed by the National Director of NALA, Leao Borges, S Sos. MPH, Head of the Medical Equipment Management Department, Avelino Afonso Brites and former Vice Minister of Health, Madalena F.N.H. Costa Soares Bsn, a budget of US$2,004,100.00 was proposed to purchase 17 items for the hospital and health centres. But what is interesting from the items listed in the annexure to the letter sent by the Vice Minister for Health, Madalena Hanjan to the Finance Minister, Emilia Pires, the first five items listed were all equipment to be purchased from the company Mac's Metalcraft Pty. Ltd. </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"> </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">So if we look at the whole process from beginning to end, we conclude that there was "collusion" at high level between some members of government during which they tested one another on ways in which their family members could financially benefit from the budget of the state. Because, prior to the Director of the National Hospital sent off her letter on 22 March 2012, the Finance Minister, Emilia Pires had already approved the budget request that had been proposed by the Vice Minister for Health, Madalena Hanjan.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"> </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Immediately after the Finance Minister approved the request for additional budget funds from the government's contingency fund, on 24 February 2012, Warren Mc Leod, the Director of the company Mac's Metalcraft submitted his quotation to Agapito da Costa, the Procurement Officer for the Ministry of Health. Following this on 21 March 2012 the Vice Minister for Health wrote to Prime Minister Xanana and copied the Finance Minister. Madalena Hanjan proposed in that letter for the company Mac's Metalcraft to be the sole supplier because it was an emergency purchase.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Interestingly, in February the Vice Minister for Health used only the letter of request from the Director of the National Hospital for two hemodialysis machines and two beds as the basis for her justification to back up her request for funds as being an emergency. However, equipment ultimately supplied by Mac's Metalcraft including some of the eighty (80) beds are in storage at the National Hospital. </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"> </span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">"The Finance Minister is a 'public official'. Because of this very reason she cannot approve funds to her family's company, but least of all her husband's. With this the Finance Minister has breached the Procurement Law," said the director of Luta Hamutuk, Mericio Akara to Tempo Semanal. According to Akara, 30% of procurement projects are awarded through single sourcing currently.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">"But, the mechanism was also frequently breached. Such as single sourcing, which is justified when there is an emergency or something needs to be acquired quickly. But, if there is no emergency though I do not think it can be single sourced.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">If there is a natural disaster we can understand if the procurement is treated as an emergency. But, too many times procurement that is not really an emergency are categorized as emergencies and treated accordingly. Because of this, indications of KKN (Corruption Collusion and Nepotism) arise in these emergency procurements.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Despite this, this is the course used to access funds to spend quickly. Because, with this approach, they can use single sourcing. But this way they can also engage in all forms of manipulation, because if it has to undergo normal procurement processes then there is no course available for them to engage in KKN. So, this is why they use single sourcing.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">It is not only though single sourcing though, because via normal procurement processes they also try to manipulate things, then it is easier to do with single sourcing where there are no means of control. In these type of processes, whoever has the power makes the decisions. So, if they have family relations involved they do not need to be afraid of giving it to them. People are already used to it, use to saying that someone inside gave a contract to their relative," Akara accused.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Previously, in its edition number 42, Tempo Semanal published an interview with the Jose Neves, one of the deputy commissioner of the Anti Corruption Commission (Tetum acronym: "KAK"), wherein he said that the equipment acquired in the case in question could not be classed as emergency items. He added that they had simply invented this as being an emergency acquisition.</span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;"><br /></span><span class="Apple-style-span" style="color: #454545; font-family: Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px;">Akara explained that, KAK has to be proactive in investigating these cases. Because, it is an extraordinary institution created to be proactive in investigating such cases, not just wait to act on complaints. KAK has to be proactive and we recommend that that it should not fear anyone in Timor-Leste. KAK as an extraordinary institution should not be wary of anyone and if there are clear indications of KKN then it should investigate it immediately.</span>TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-28358295290921759502012-12-24T19:28:00.001+09:002012-12-24T19:28:16.521+09:00PARTE IV : Opinaun Husi Estudante Kona Ba Alegasaun Emilia Aprova Fundus Ba Mac’s Metalcraft<!--StartFragment-->
<br />
Ministra Financas Emilia Pires to'o agora sei nonok nafatin no rejeita atu klarifika ba publiku kona ba Mac's Metacraft ne'ebe deskonfia nain husi ninia kaben mos hetan projeitu single souce husi Governu ho orsamentu husi fundus kontijencia.<br />
<br />
Estudantes Universitariu sira lubun ruma maka foo sira nia komentariu kona ba lala'ok Ministra Emilia ninian ne'ebe tuir mahasiswa sira katak la iha moral tan ba hatene hela hahalok ne'e viola leis maibe husi liu de'it.<br />
<br />
Mahasiswa mos alega katak Ministra Financas RDTL uza ninia poder hodi bele hariku ninia kaben nia kompania. Tuir mai ita ba akompania hamutuk komentarius husi estudantes sira.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Izac Saramentu<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>:
UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shapetype id="_x0000_t75" coordsize="21600,21600"
o:spt="75" o:preferrelative="t" path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" filled="f"
stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter"/>
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0"/>
<v:f eqn="sum @0 1 0"/>
<v:f eqn="sum 0 0 @1"/>
<v:f eqn="prod @2 1 2"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @0 0 1"/>
<v:f eqn="prod @6 1 2"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="sum @8 21600 0"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @10 21600 0"/>
</v:formulas>
<v:path o:extrusionok="f" gradientshapeok="t" o:connecttype="rect"/>
<o:lock v:ext="edit" aspectratio="t"/>
</v:shapetype><v:shape id="Picture_x0020_6" o:spid="_x0000_i1027" type="#_x0000_t75"
alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4879.JPG" style='width:101pt;
height:129pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image001.jpg"
o:title="DSCF4879.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-GebL6dBCA6s/UNgqSFy1UXI/AAAAAAAAHaQ/F4H2Rvg1KtY/s1600/ISAC+SARMENTO.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-GebL6dBCA6s/UNgqSFy1UXI/AAAAAAAAHaQ/F4H2Rvg1KtY/s1600/ISAC+SARMENTO.png" /></a><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Alegasaun KKN
hasoru Ministra Finansas ne’ebé aprova fundus ba ninia kaben injustisa boot. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Tanba, Ministra Finansas uza ona ninia poder hodi hakat liu Lei. Klaru katak,
nia (red-Ministra Finansas) viola ona Lei juridiku aprovizionamentu nian tanba
kompaina ne’ebé suplay ekipamentus ne’e la eziste iha rai laran.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Tuir hau nia
hatene ema ne’ebé mak komete iha Korrupsaun ema ne’e la iha responsabilidade
moral. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Maibe, iha sira ninia kakutak ne’e oinsá bele naok hodi hariku an no
familia. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Hanesan estudante ha’u husu ba Parlamentu Nasional no KAK presiza hare
kazu ne’ebé deskonfia iha envolvomentu Ministra Finansas hodi bele hahú hala’o
investigasaun ona.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-aRmxZbkmY3g/UNgqcmj0bgI/AAAAAAAAHaY/mZIgBw6cqKQ/s1600/Miguel+Soares.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="201" src="http://4.bp.blogspot.com/-aRmxZbkmY3g/UNgqcmj0bgI/AAAAAAAAHaY/mZIgBw6cqKQ/s320/Miguel+Soares.png" width="320" /></a><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Miguel Soares<span style="mso-tab-count: 1;"> </span><o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>:
UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_8" o:spid="_x0000_i1026"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4885.JPG"
style='width:154pt;height:97pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image003.jpg"
o:title="DSCF4885.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Ha’u hanoin
kazu Ministra Finansas aprova fundus ba ninia kaben injustisa boot. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Tanba,
Ministra uza ona ninia poder hodi viola Lei aprovizionamentu. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Atetudi Ministra
Finansas ne’e hatudu katak Ministra Finansas rasik la iha responsabilidade
morál no felizmente nia rasik hafoer ona estadu nia naran. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Tanba, iha fatin
barak nia (red-Ministra Finansas) sempre koalia barak kona ba boa Governasaun. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Ho ninia
kompetensia nu’udar Ministra Finansas, Emilia Pires komesa uza ninia poder hodi
aprova fundus ba ninia kaben hodi hariku ninia familia. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Klaru katak osan ne’ebé
Ministra Finansas aprova ne’e osan povu nian. Ne’e duni, hanesan estudante ami husu
ba KAK atu hala’o investigasaun ne’ebé profunda. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Mesquita Soares<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 11.0pt;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>:
UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 14.0pt; line-height: 115%; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape
id="Picture_x0020_9" o:spid="_x0000_i1025" type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4888.JPG"
style='width:176pt;height:112pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image005.jpg"
o:title="DSCF4888.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-O5iYC95Ntho/UNgqnRlAqoI/AAAAAAAAHag/AcD9yPWr-10/s1600/MESQUITA.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="203" src="http://3.bp.blogspot.com/-O5iYC95Ntho/UNgqnRlAqoI/AAAAAAAAHag/AcD9yPWr-10/s1600/MESQUITA.png" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Dala barak
nai ulun sira sempre koalia kona ba Boa Governasaun, transparansia no
akontabilidade. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Maibe, oinsá mak ita bele garantia kona ba boa governasaun se
bainhira Ministra Finansas rasik tau as interese nasional hodi aprova fundus ba
ninia kaben hanesan fó sai iha jornal nasional balun. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Atetudi
Ministra Finansas hatudu katak, Ministra Finansas la iha responsabilidade
moral. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Ne’e duni, ba ha’u atetudi ida ne’e kategoria hanesan korrupsaun no
krimi boot ida, tan ne’e estudante husu ba orgaun kompetensia atu toma
responsabilidade. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Tanba, agora daudauk publiku hakfodak ba ema sira ne’ebé
involve kazu korrupsaun. Maibe, lidera hela nasaun ida ne’e.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Klaru KAK
presiza hala’o duni investigasaun ba prosesu ida ne’e. Tanba, hahalok hirak
ne’e fó ameasa boot ba nasaun nia futuru<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">.(**)<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-51329716619932874272012-12-24T16:25:00.002+09:002012-12-24T16:25:41.917+09:00Timor Leste Prepara Aan Ba Natal 2012 Ho Kalmu<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-1_g2-UKiors/UNgDN4vJliI/AAAAAAAAHZw/cJiexCS9qcE/s1600/Rotunda+aeroporto+dili+natal.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-1_g2-UKiors/UNgDN4vJliI/AAAAAAAAHZw/cJiexCS9qcE/s1600/Rotunda+aeroporto+dili+natal.jpg" /></a></div>
Tempo Semanal-Dili,24/12/2012<br />
<br />
Iha liuron ninin kolomera ho eis merkadu lama ninia oin nakonu ho vendedores no mos sosa nain sira. Trotoar leten la'os de'it ona fatin ba ema atu la'o ain ninian maibe mos fa'an roupa no sasan sira seluk.<br />
<br />
"Ami fa'an iha ne'e tan ba fatin mak ne'e no ema sosa duni," dehan Angelina Marcal.<br />
<br />
Angelina Marcal ho idade 35 fa'an hela roupa ne'ebe habai iha trotoar kolomera ninian ne'e hateten katak ninia rendimentu aumenta duni tan ba loron ida nia bele halo to'o dollar atus rua ba leten.<br />
<br />
Nia hatutan katak durante ne'e sira la hasoru problemas hanesan jovens sira baku malu iha parte refere nune'e la interompe sira nia atividades iha fatin ne'eba.<br />
<br />
"Ami fa'an iha ne'e la hetan ameasas ka ema mai halo kompranca iha ne'e. Ami kontente tan ba situasaun seguranca iha ne'e di'ak hotu maske PNTL la halo patroliamentu iha ne'e," Angelina dehan.<br />
<br />
Husi Parte seluk sosa nain Maria Asuncao ne'ebe fihir hela hela iha parte Kolomera dehan nia gosta sosa roupa sira iha fatin ne'eba atu lori fai ba distritu nu'udar presente natal ba ninia maluk sira.<br />
<br />
"Sasan iha ne'e ninia folin di'ak no kualidade roupa ba labarik sira iha ne'e mos di'ak," Maria Asuncao dehan.<br />
<br />
Nivel kompriensaun husi komunidade hahu di'ak nune'e sira rasik maka mantein seguranca di'ak ba sira nia bairo inklui mos kolomera hodi garantia situasaun ne'ebe konduxivu atu ida-idak hala'o ninia kna'ar.<br />
<br />
Iha parte seluk tuir observasaun iha jovens sira ladun halo problemas hanesan tinan-tinan liu ona. Jovens sira preokupa aan ho halo prezepio no ladun hatudu sinais hemu iha besik fatin prezepio ninian maske iha fatin sira ne'e sei iha muzika disko, rege no pop maka akompania ho lampu disku hamaluk prespio mininu Jesus ninian.<br />
<br />
Tuir mos observasaun Governu hola iniciativa halo presepio iha fatin publiku balun inklui tau lampu ho pohon natal iha palacio do governu, iha jardin Lecidere, jardin rotunda Merkadu lama no fatin publiku seluk hodi harame kapital nasaun ninian.<br />
<br />
Iha Palacio do Governu ninia oin Governu iha palku muzikal ida hodi anima komunidade sira. Iha kalan tuku hitu liu loeon 23/12/2012 banda muzika balun toka no kanta hodi dada komunidade sira ba iha fatin refere.TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-75600375925539365402012-12-23T09:45:00.007+09:002012-12-23T09:45:59.330+09:00Quo Vadis Timor-Leste? – Rumu Ba Ukun-Rasik An ka Kolu-Molik An?<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-7HSfd5aFNEg/UNZTZfm42BI/AAAAAAAAHZQ/V1cfhfNl2uI/s1600/Frederico1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-7HSfd5aFNEg/UNZTZfm42BI/AAAAAAAAHZQ/V1cfhfNl2uI/s320/Frederico1.jpg" width="240" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-size: 14.0pt; font-variant: normal !important; line-height: 115%; text-decoration: none; text-underline: none;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small; font-weight: normal; line-height: normal;"><b><span style="color: windowtext; font-size: 14pt; font-variant: normal !important; line-height: 21px; text-decoration: none;">Ho: Frederico Jerónimo Boavida</span></b></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-size: 14.0pt; font-variant: normal !important; line-height: 115%; text-decoration: none; text-underline: none;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small; font-weight: normal; line-height: normal;"><b><span style="color: windowtext; font-size: 14pt; font-variant: normal !important; line-height: 21px; text-decoration: none;"></span></b></span>Ex- Jornalista
Repoter Rádio Fini Dioseze Baucau 2007-2008</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-size: 14.0pt; font-variant: normal !important; line-height: 115%; text-decoration: none; text-underline: none;"></span></b>Ita lee, rona no
asiste ema barak husu liu husi TV, Jornál, Revista no Diskursu sira: pergunta
mak sempre hanesan – Quo Vadis (iha Lian Latin); Dove Va? (iha Lian Italiano);
donde vás? (iha Lian Espanyol); Para Onde é que vai? Where Are you going? ka
(ou) ba nebé TL? Ita; tanba dit la hatene futuru Timor-Leste nian atu sai oinsa
loos; tan ne’e mak ita husu Timor-Leste atu ba nebé loos! Timor-Leste Rumu Ba
Sai <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Siganu Eh</b> ( = entah) Sai <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Malae-iha-rain-rasik</b>, karik; se mak
hatene? Oinsá ho <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ukun-an? Ka</b> atu ba <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kolu-Molik-an</b> no sai Laek buat hotu:
Laek rain, Laek Kultura, Laek Lian, Laek Rasa, Laek Relijiaun, Laek
Nasionalizmu no Patriotizmu no karik hakarak mak sai fali malae iha Rain rasik;
hodi nune’e lakon buat hotu hanesan Siganu ida mak bele la’o lemo-lemo no moris
husi mundu nakukun tanba kondisaun no sirkunstánsia sosiál no la’os Siganu
Orijináriu sira nebé mak pur natureza lori karákter nómaden.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Á’at <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>liu tan mak ita Timor-Leste hahú goja ita nia Ukun-Rasik-An
iha enkuadramentu Iróniku: katak, de tal maneira inventa no hatuur forma sosiál
iha agrumentu no aglomerasaun sosiál husi individu ida-idak ho karákteristika
privadu ida-idak nian no ho neneik reveste fila fali tipu no espésie foun
karakterístika sosiál kolektiva nian mak bazeia ba estatutu grupu no <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">konvensaun naun-eskrita</b> husi nebé mak
haburas hamutuk no ho dezenvolvimentu de tempu individu ida-idak lakon hikas
ninia auto-konfiansa, auto-domíniu no auto-determinasaun hodi hamriik fortifeiu
ba grupu mak <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">reveste-an</b> totál ho <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">personajem mítika no místika</b> ida ninia
karaterístika individuál no ikus mai ita hetan ema ida loos dit mak domina
tomak ema hotu (individu ida-idak iha grupu ida ne’e nia laran): no hakarak ka
lae; saida mak personajem ne’e hakarak ka la hakarak, hanoin ka la hanoin no
mehi ka la mehi; mak membru sira sujeitu no subjugadu segamente (ho delek
totál) sempre<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>halo tuir no ikus mai
individu ida-idak lakon ninia Ukun-Rasik-An no grupu kolu molik nia no individu
ida-idak sai meramente objektu no instrumentu hanesan besi a’at, hena a’at no
estatua ka boneka ida mak grupu ne’e hakarak utiliza no uzufruir ba sira nia
meta no objetivu kamufladu/hafalun-an ba hanesan <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">fantose ka fantazma</b> ida. Konsekuénsia mak personajem rasik
inkonsiente ho grupu transforma no inkorpora tiha iha ninia personalidade
individual pernosajem ne’e ninia-an rasik karakter ida hanaran <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Absolutizmu ka Ditador</b> no grupu hahú
haburas réjime ditadura no iha ida réjime ditadura ne’e mak manan terenu no
kampu de atuasaun mak hahú haliis ba <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">pontu
estremidade</b> ida mak hanaran: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">radikalizmu,
fanatizmu, fundamentalista no estremista.</b> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><br /></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Estremista, Fundamentalista,
Fanatizmu no Radikalizmu nebé mak ita akompanya universalmente iha mundu no
sempre rona; ida ne’e iha ezizénsia polítika ida husi jogu polítiku
Dezenvolvimentu Umanidade Globál nian hodi utiliza <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">elimina tabuu</b>, Racizmu, Elimina Nasionalista no Patriotista
Negativa (katak Patriotizmu no Nasionalizmu mak taka-an ba mundu nia
dezenvolvimentu globál no proibe ka bandu ninia povu atu uzufruir meius
elektróniku: Rádiu, Telivizaun, Rakal, HT, Hand Phone, Telefone fixu, internet,
I-Pad no selu-seluk tan) no ita sempre haree Figura Konyesida Mundiál sira
sempre negosia de tal maneira atu transforma sosiedade iha paíz ida nebé
haterus ninia povu atu povu sira hetan hikas Liberdade no sente hetan hikas aar
entuziazmu nudar influénsia husi “The Wind of Change” no “Moru/Tembok Berlin”
nebé mak durante ne’e sulan sira iha vida <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">primitividade/Kolot</b>
nia laran sai nakrahun no bele haree naroman.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Akontese iha
Timor-Leste Poítika utiliza Estremista, Fundamentalista, Fanatizmu no
Radikalizmu em vez halakon <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">primordiál negativu
no Primitividade Klásiku</b> negativu mak halo nakukun no sulan povu ne’e atu
nakarahun; ita iha Timor-Leste utiliza hodi tolan hikas ita<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nia oan sira mak hakat to’o tiha no hetan ona
naroman monu hikas ba infernu kidun molok beiala sira nia tempu; ita kolu ita
nia oan sira halo laek buat hotu ho razaun katak sira Riku, Moos, Matenek,
Santu mak hatene hotu no diak liu buat hotu no ho ida ne’e ita sai anti
dezenvolvimentu no monu ba krize identidade no tama iha faze kompleksidade
Psiko-Sosiál Patólojiku mak Emveija katak nusa sira bele no hau la bele; tansa
sira riku iha materiál no hau la’e; tansa sira goja hanesan dit ho malae no hau
lae mak halo ita sente inferioridade no ita haburas mak karakter <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">barbariedade feroza</b> no <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kruel </b>iha ita nia-an no hakarak haan-raan
dùké sai <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">envezozu pozitivu</b> katak hau
enveija atu hau mós bele buka dalan hodi hakat neneik ba oin hodi to’o mós
hanesan sira no la’os atu buka dalan oho-an (bom bunu diri tanba hau nia
enveija <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">megalómaniaka</b> katak bulak
teb-tebes hakarak sai riku no ema boot derepente!).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Kuidadu ho
konsepsaun, kompriensaun no disernimentu ba informasaun insufisiente katak
kuidadu interpreta informasaun la adekuada no proporsionál mak foti kedas nudar
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sínteze ka substánsia no esensia</b> ba
algu ida; wainhira iha falta de komunikasaun ka “miss-Communication”; basá bele
rohan ba halo a’at an-rasik. Ita la bele uza tilun dit hodi justifika buat hotu
mak agora iha era modernizmu globál ida ne’e sensuradu; katak ita tuur iha
fatin no ema seluk huu mai ita <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">lia-anin
ka elektrónika dezvia vóz de fundu</b> no kria senáriu ida hodi lasu ita tama
armadilya artifisiál no ita rona dit ita tolan kedas! <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ita la bele halo Tilun mak sai Fali Ita nia matan!</b> Se ita komete
karik aktus kriminais ida iha fatin públiku ka ita tortura no prátika asasinatu/homesídiu
ida mak ikus mai rasta ita ba tribunál atu ba hatan mak <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Juizes sira husu: - “Ó haree duni ho matan no Kaer ho<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>liman rasik?” mak ita hatan fali – “Lae! Hau
Rona dit!” – “Ó rona husi se!” – “Hau rona ninia lian!” – “Nia se?” mak nia ida
hau rona ninia lian ne’e nega, dezmente ka reforsa mós hodi hatan hikas – “Hau
mós rona hanesan husi nia ida seluk tan!”</b> no </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; font-variant: normal !important;">rohan ba
Kuda-Tali-Rebo-Rebo hodi sai Laho Tilun no monu ba grupu “Laho-Tilun” anónimu
mak kompostu husi ema deskonyesidu mak haforma-an “Terrorista”</span></b><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"> seim organizasaun ka Grupu ida mundu tomak tauk mak bolu
Terrorizmu no mundu konyesedor no polítiku pro-dezenvolvimentu umanidade
inventa hikas <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">“personajem iska”</b> (sai
nudar figura terorista) politizada ho fama mundiál hodi bele elimina Laho-Tilun;
tan ne’e mundu dezenvolvidu tais/filtra <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>informasaun,
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">mensajem no aktus hotu nebé mak tenke
pasa liu husi sistema telefónika atu bele reforsa ita ida-idak wainhira hetan
akuzasaun no sai suspeitu ba aktus kriminál</b>; ita inosente ka sala la’ek
karik ita iha evidénsia no prova atu bele aprezenta-an hodi defende katak hau
rona, kaer ho liman <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">no iha prova
arkivadu tiha ona iha portál elektrónika no ita nia Estadu bele interven hodi
buka iha Sentru Investigativu ka Sentru ba Telkomunikasaun atu media ka halo
mediasaun ba ita nia kazu no bele buka solusaun adekuada no pasífika!<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="mso-spacerun: yes;"><br /></span></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Aktualmente ita bele
artifisialmente manan Kazu mak ita komete lisuk krime liuhusi jogus grupu nian:
mak hanesan ita sulan hamutuk kbiit-laek no sala-laek eh inosente, hafoin ita
hafahe malu ba parte rua Pro-no-Kontra; ita buka sulan públiku no hadiuk no
halo bilaan públiku, ikus mai wainhira públiku toman no baibain katak – “Eh,
diak hela sa! Sira sempre hanesa ne’e!” no ita inventa senáriu katak dezastre,
atake kárdiaku eh hetan bolsa estudus no ba tiha ona eskola; ita esplora
fasilidade Elektrónika – Liu husi boikota telephone (hamosu ‘roming’ distorsaun
mak ko-insidénsia entre vozes – lian ida mak individu loos nian no lian seluk
mak ida boikota; ita uza nafatin sistema hafalun ho I-pad – hau hatetek ba
I-pad animal hateke mai hau no hau nia lian sai eh hau hateke ema ida seluk no
ninia lian ho nia oin mak sai maibé hau duni mak hasai lian hodi uza I-pad);
hau transforma Baucau mak Dili, Ermera, Ainaro, Lospalos no Likisá eh Suasi,
Bobonaru, Manatutu, Atauru, Same, Oekusi, Viqueque no Aileu – Vice-Versa hodi
dehan ema la’os iha Dili maibé iha Distritu rasik no mate iha nebá lori fali
mai iha ne’e no mate iha ne’e lori fali ba nebá; konsekuentemente ita tama iha
“Hasulan Forsadu, Halakon Forsadu no tráfiku ba ema mak fraku no mesak, kiak no
inosente!” Ita tuir meti-metin hodi skak ema ida hodi kria senáriu mak tátika
dama eha sadrez: regular ka guerilya eh random hodi manan buat laek ida mak
hakotu inosente ida nia moris no haburas ita nia mentalidade mak anti Lei no
Ordem eh tauk moris iha realidade; maibé la tauk atu kontra lei no ordem no la
tauk atu moris iha nakukun no kotu-kotu eh helik. Hau louva Mundu modernu; mak
la konsege kontrola ninia ema hodi husik hala’o baibain entau utiliza sistema
Kamera Detektiva hodi sensura movimentu ninia povu no Estadu iha ninia
interasaun sosiál, assim ke mosu faktus krime ruma; dehan iha área nebé sira
lokaliza kedas no identifika kedas. Nune’e mak ita buka atu bosok manan loos ho
modus operandi hotu….<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Ita liu tiha ona
esperiénsia pasada mak ita rona Liafuan ka Termus: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">“Mauhuu no Bihuu!”</b> sira nebé huu door tilun no inosenteoan sira
rona dit hodi halai tuir ba no monu ba <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">“Koak-Ibun”;</b>
hafoin ikus mai mate mesak no mate-faak! Mauhuu no Bihuu mak huu karik
Kreatividade no Inspirsaun Konstrutiva hodi buka lisuk solusaun ba Problema no
halo mediasaun; ida ne’e sei haburas Dezenvolvimentu. Mak ita sai </span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">Mauhuu no Bihuu hodi
sulan lisuk ema mesak loos ida dit, laek buat hotu, laek maluk, kiik, kiak no
ho konyesimentu la sufisiente; ita inderetamente hanesan neo-kolonialista no
neo-invazor mak impede ukun-an no sai anti dezenvolmentu; inkonsientemente
haburas lisuk Sidade ka Palásiu da Sinzas katak Sidade no Palásiu ka Paíz ida
nebé ikus mai sai rai-rahun. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Ita mós rona no
haree <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">senáriu mak kria kondisaun haliis
ba pontu estremidade rua atu haketak malu para sempre: </b>Boot hakribit kiik,
Riku hakribit kiak, matenek hakribit matenek-uiton, Forte hakribit fraku;
hanesan karik nain rua nunka presiza malu;<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>afinál: kiak, matenek uitoan, fraku harii ka sai “mão das obras” ka Kuli
Bangunan no kastigu-an iha loron manas laran hodi hari edifísiu nobre iha fulan
barak ka tinan tomak to’o Edifísiu sai Palásiu Nobre no Ministériu; ikus mai
matenek no moos oan sira tuur iha AC okos haluha no inkonsiente katak sira nebé
ita hakribit ninia liman-rohan mak ita goja dadaun; liu tan ida ne’e estrada,
ponte, hospital, restaurante, hotel, Igreja no natar, toos, fahi-luhan, bibi,
karau no kuda luhan mak ema kiik, foer, kiak, no fraku sira hodi fera-ruin no
kastigu-an atu transforma hodi sai produtu Feitu<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ka husi materiál em Kru hodi transforma ba
Produtu “Siap Pake”; no inkonsiente mós ita interdependénsia. Wainhira ita
sulan ona ema ida folin-laek tuir ita nia konseitu barbariedade ne’e mak la
seluk la leet ita kria kondisaun ida hanaran <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Solidaun no Melankolia</b> mak sei halo ema saudade ba <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">“EUTANAZIA”</b> – </span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">aktus voluntáriu ba
oho-an ho razaun tanba la auguenta tan ninia moras mak tortura no fó naha todan
ba ida seluk ka sir seluk!”</span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"> – ita <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>grupu hamutuk hakarak hamosu Estimulus-Respons
atu <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">individu ida frustradu, dezperadu,
traumatizadu</b> ne’e tenke prátika Eutanzia ka “BOM BUNUH DIRI!” no ita
hakarak hatudu ba mundu dehan ema ne’e terorista duni to’o oho-an rasik; más
afinál ita ho grupu </span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">Siganu ka Malae-iha-Rain-rasik mak kria hela kondisaun
Mentalidade</span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"> <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Sublime
ka Sizofréniku</b> ida atu sulan ema!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Keta haluha mós
parte ne’ebé ita kiik, kiak, matenek uitoan no fraku hanaran, ema-boot, riku,
matenek no forte (nebé sira la sente-an maibé inderetamente ema mak hanaran
hanesan ne’e ba sira tanba kondisaun no estruta sosiál mak hanesan ne’e duni
nudar konsekuénsia husi Dezenvolvimentu Sosiál); katak sira diak ona ne’e iha
mós no kontribui parte boot no hala’o kargu dezigual no kmanek iha Vida sosiál:
Bispu (ema-boot, moos no matenek) nune’e mós ho padre no madre sira; Ministru,
Deputadus, Prezidente da Repúblika, Distintu Prezidente Partidu Polítiku sira
nian no Kuadru sira Estrutura partidu nian, Forsas, Polísia no Seguransa sira; Reprezentante
Naun-Governamentál no Sosiedade Sívil sira mak nudar ema ho estatus sosiál
tantu husi kareira intelektuál, Polítika no profesionál mak dudu sira hodi
reprezenta povu; sira sai duni ema nebé mós kontribui ba <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Dinamizmu no Mekanizmu Mákina Produtividade</b> iha Dezenolvimentu
Estadu. Tan ne’e sosiologu no kunyesedor siensia teórika sosiál nian hanaran
Estadu hanesan Mákina ida ka espésie ka prafuzu kiikoan no folin laek no mós
pesa prinsipál ka Mákina Prinsipál<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mak avaria
ka a’at halo mákina hotu paradu no la funsiona; tan ne’e parte ka partikula ka
espésie ida-idak útil no funsiona tuir ninia funsaun rasik. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ne’e duni ema ida-idak iha nasaun ida, paíz
ida no Estadu ida sempre útil ka iha valor no folin iha Rai ida</b> – no ema
boot, moos, riku, matenek, forte sempre presiza ema kiik, kiak, matenek-uitoan,
no fraku vise-versa ho kondisaun ba sira mak hatene duni ukun-rasik-an mak sei
ukun hamutuk no fahe ukun-an ka hala’o <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">inter-dependénsia</b>
nian! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Tan ne’e <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">hau Reklama ka ´Hau Mengugat!’</b> </span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">Hau ukun-rasik-an mak
diak ka tabele-an mak diak? Hau fiar-an mak diak ka fiar ema seluk mak diak? Hau
haburas-an no hariku-an mak diak ka Hau kolu molik-an mak diak? Eh ema seluk
kolu molik hau nia-an mak diak? Hatene ukun-rasik-an; sei hatene ukun hamutuk;
hatene fiar-an sei hatene mós fiar ema seluk; hatene solta-an no la tebele-an
mak sei hatene atu la esplora no la pratika korupsaun hasoru ema seluk; hatene
la tabele-an mak sei hatene mós katak interdependénsia la’os tabele malu maibé
kompleta malu ho ida-idak ninia dependénsia<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>ka ninia ukun-rasik-an! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Timor-Leste dolar
neneik; hahú la’o – <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">:”Ete o Tai” </b>ka
hamriik hodi la’o koko no/ka monu hikas; fila ba fila mai; no to’o agora hahú
la’o sidi-sidi ba ninia futuru! Ita asiste transformasaun Timor-Leste nian
mesak liu husi Drama Umanidade Trázika tantu mundiál, rejionál, nasionál no
lokál mak hanesan: Kazu primordiál beiala nian; Krize mosu husi Mudansa
Polítika Nasionál; Guerra Sívil (konsekuénsi Dekolonizasaun Portugeza no
Kontra-Atake no Auto-Defeza hasoru Invazaun RI); Konflitu entre Paizes iha
Rejiaun Ázia (Tantu Sudeste Aziátiku to’o Ázia Menor) sempre husik hela impaktu
no <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sikatrizes (fitar)</b> mak afeta duni
Timor-Leste.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Konsekuénsia Drama
Umanidade Trázika mak hanesan </span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">Sidade no Vila ala <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Arkitektura
Barroko no Gótika Timor-Leste nian</b> nebé uluk sai karaktérisktika Kolializmu
Portugés iha Timor-Leste sai nakrahun</span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"> (Sidade Munisipál:
Kámra Munisipál sira; Merkadu Munisipál, Ospitál Munisipál; Kámra Ekleziastika;
Katedrál Nobre iha Dili; trasu Sidade Barroko no Gótika hirak ne’e nakrahun);
Balada (animál no variedade espésie plantasaun barak mak sai ekstintu); ema
Timor-Leste ho númeru populasaun husi 1935-1975 aproxíma tiha ona 700.000 nebé
rejistradu iha Dadus de Baze Estatístiku Demografia nian mak reduzidu tiha ba
400.000 no agora hahú fali sa’e to’o 1.900.000 e tal ho taxa relatividade iha
mortaidade ho natalidade; maski relatóriu rejista katak Taxa Mortalidade
Natural tanba idade idoza; maibé sempre iha Taxa Mortalidade Imprevista mak
hanesan mate tanba krize: hamlaha (famintu) mak provoka má-nutrisaun infantil;
mate tanba Krize no Konflitu sangrentu mak hamosu mate no dezaparesimentu
forsadu. Konsekuénsia seluk mak hanesan: Krize no konflitu husik leet “Danos
Causados” (Estragus Provokadus) afeta ba materiál fízika: infraestrutra no
meius komunikasoens sira. Konsekuénsia mós afekta Rekursus Umanus, Intelektuál,
legál, polítika no Esperituál ka Morál, eh Kapasitasaun Produtividade.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Drama Umanidade
Tázika hirak ho konsekuénsia inevitável mak afeta Timor-Leste ne’e husik leet
hela situasaun no kondisaun fakuldade psikolojia sosiál ba Timor-Lesteoan sira
mak hanesan <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Idozu no Idoza sira
Dezesperadu; juventude kresidu no adultu Frustradu</b>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> no labarik sira traumatizadu. </b>Katak <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Dezesperu, frustrasaun no trauma</b> fó forma Psikolojika Sosiál iha
interasaun no konvivénsia ho personalidade kompleksa ba Timor-Lesteoan sira no
sai Estadu Fakuldade Psíkika Umana prometedora ba Ezizénsia Resposta Pertinente
mak hanesan <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">“Counselling” ka
Akonsllamentu!</b> Karik tan ne’e mak ita presiza agora rona dit populasaun nia
halerik no keixa ho histeria dùké ita mak koalia barak! “Counselling” ka
Akonsellamentu dalan diak liu tanba husu ita atu nonok no rona saida mak
cliente<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ka “Vítima” atu espresa, keixa
no halo konfisoens nudar <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">katalizador ho dalan katarze miotika</b> </span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">katak (Nain-rasik
kura-an husi saida mak nia hakarak hasai tiha husi ninia fuan laran nudar
trauma no todan boot ka naha ba nia).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">Rona
la’os atu</span></b><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">
hala’o ba-an katak la tenke fahe todan mak <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">halo
mihis mós ita-an rasik</b> nia psikolojia no emosaun no afekta fila fali mai
ita maibé rona hodi buka solusaun no kaer nudar lisaun!</span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"> Rona nia halerik karik <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tan nia trauma, desperadu no frustradu</b> ho ninia moris! <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Reparasaun mentál</b> ida diak liu mak <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ó halerik no Hau rona! Hau halerik no Ó
rona</b>! Hau hamansa no Ó rona! Ó hamnasa no hau rona! Hau haklalak, hamnasa <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">sarkástika </b>(</span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important;">katak hamnasa no
kontente haree ema seluk terus</span><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">) falun ho ódiu no
vingansa atu Ó rona no vise-versa! Halo ita kunyese malu se mak laran mós no se
mak laran a’at! Selu-seluk mós rona no hatene! Ikus mai se <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Hau laran foer ba Ó no Ó laran foer ba hau</b> halo hau kunyese Ó no Ó <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kunyese hau mak halo ita kunyese malu! Tan
ne’e ita ba an husu: hau lori hau nia ukun-an ba nebé? No Ita rua lori ita
nia-an ba nebé? <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Twin-Tower lori
Timor-Leste</b> ba nebé no ita hotu mak harii <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">“Pro” no “Kontra” Timor-Leste</b> ne’e hakarak lori Timor-Leste ba
nebé? Hahú husi ema ida-idak, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Hau ho Ó
no ikus mai ita hotu ninia konsekuénsia ba vida sosiedade Timor-Leste nian
oinsa! </b>Tansa hau gosta sikat leet iha ema nia problema no la hakarak
involve iha mediasaun? Tansa mak hau hakarak liu harahun dezevenvolvimentu dùké
haburas? Tansa mak hau sei iha ódiu no rankoor pasadu? Ida ne’e mak ita nia
indikasaun ba ita ida-idak nia-an atu sukat oinsa ita ida-idak nia
ukun-rasik-an afekta no fó impaktu no haburas ukun-rasik-an Timor-Leste nian ka
lae? <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Nafatin sei iha
mentalidade Invazaun no okupasaun ilegál mak hakarak joga foer hela ba Rai
Timor-Leste nia ukun-an ho <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">fila-an-tuun
sa’e! Diak ami nian; aat Ó mesak nian!</b> Diak mai ami; ami hamnasa! Aat ba Ó
ami hamnasa no aat fali mai ami ami la simu, ami revolta! Ida ne’e mak ita fó
forma no hahú haburas karakteristika Timor-Leste nian mak <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">hakarak sai duni oportunista dit</b> iha Timor-Leste mak la seluk la
leet sai Siganu no sai Malae-iha-rain-rasik? Ida ne’e la’os ita kolu molik ita
nia-an! Ita nia ema haleu ita nia susar ita la sente empatia no hatudu
solidariedade maibé sei dehan tan – “Merese ka Fase-Matan!”; hahú ho ema ida,
hafoin nain ida seluk tan no ho neneik hau lakon maluk hotu; halo hau sai kiak
no sai fahi (sulan iha luhan laran)! Ida ne’e mak futuru Timor-Leste nian? </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-size: 14.0pt; font-variant: normal !important; line-height: 115%; text-decoration: none; text-underline: none;">Quo vadis Timor-Leste? – <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Rumu ba ukun-rasik-an ka kolu-molik-an? </span></b><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Timor-Leste Rumu Ba <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Sai
Siganu Eh ( = entah) Sai Malae-iha-Rain-Rasik, </b>karik; se mak hatene? Oinsá
ho ukun-an?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Baze nasaun ka Fondasi Bangsa nudar
konsiensia kolektiva ka Kesadaran Berbangsa mak sai forma no nasaun ninia oin:
wajah Bangsa! Oinsa atu fó karakter ba ita nia nasaun? Oin hafuhu malu? Oin
tauk malu? Hatene dit mak sulan-malu? Oinsá ho Unidade? Se karik hakat sai ba
Eventu nasionál sei hatene hala’o hamutuk ba interese nasaun nian? Ka iha kampu
internasionál; hau hala’o mesak hau nian no Ó hala’o mesak Ó nian ba!</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-size: 14.0pt; font-variant: normal !important; line-height: 115%; text-decoration: none; text-underline: none;"> Quo vadis Timor-Leste? – <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Rumu ba ukun-rasik-an ka kolu-molik-an? </span></b><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;">Timor-Leste Rumu Ba Sai Siganu Eh ( = entah) Sai Malae-iha-Rain-Rasik,
karik; se mak hatene? Oinsá ho ukun-an? Até lá! </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; font-size: 14.0pt; font-variant: normal !important; line-height: 115%; text-decoration: none; text-underline: none;">[Ex- Jornalista
Rádio Fini Dioseze Baucau 2007-2008 ho naran Frederico Jerónimo] - Frenujebov </span>-No.
ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694</b><span style="color: windowtext; font-variant: normal !important; text-decoration: none; text-underline: none;"><o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-29796405900520933242012-12-23T09:21:00.005+09:002012-12-23T09:27:52.635+09:00PARTE III : Opinaun Husi Estudante Kona Ba Alegasaun Emilia Aprova Fundus Ba Mac’s Metalcraft<!--StartFragment-->
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Estudantes Universitariu iha sira nia komentariu husu atu KAK investiga Ministra Finanacas ne'ebe tuir sira nia hanoin dehan Ministra Emilia uza ninia poder hanesan Ministra financas hodi koko hariku ninia familia (red-Kaben) liu husi fornecimentu ekipamentu ba ospital sira iha Timor Leste.</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span>
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Futuru jerasaun sira ne'e alega katak transparencia hanesan kurtina de'it maibe iha hahalok lakon la tuir bu'at ne'ebe Membru do governu ne'e komunga.</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span>
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Liu foin sa'e Timor oan sira ne'e husu atu KAK halo tara bandu ba ministra Finanacas atu labele halai husi nasaun ne'e ba fali nasaun seluk.</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span>
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Estudantes sira mos kondena hahalok KKN ne'ebe bele foo impaktu ladiak ba Futuru nasaun nune'e sira sei ezije nafatin atu kombate hahalok ne'e tan ba KKN ne'e halo husi ema ukun nain sira no ema riku sira la'os husi ema povu simplis ida.</span><br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-YpBbyvJSwlM/UNZGjoOYC8I/AAAAAAAAHYY/UCWnv-f4BEM/s1600/JEREMIAS.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://3.bp.blogspot.com/-YpBbyvJSwlM/UNZGjoOYC8I/AAAAAAAAHYY/UCWnv-f4BEM/s320/JEREMIAS.png" width="320" /></a><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Jeremias Gomes<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>: UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shapetype id="_x0000_t75" coordsize="21600,21600"
o:spt="75" o:preferrelative="t" path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" filled="f"
stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter"/>
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0"/>
<v:f eqn="sum @0 1 0"/>
<v:f eqn="sum 0 0 @1"/>
<v:f eqn="prod @2 1 2"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @0 0 1"/>
<v:f eqn="prod @6 1 2"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="sum @8 21600 0"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @10 21600 0"/>
</v:formulas>
<v:path o:extrusionok="f" gradientshapeok="t" o:connecttype="rect"/>
<o:lock v:ext="edit" aspectratio="t"/>
</v:shapetype><v:shape id="Picture_x0020_3" o:spid="_x0000_i1028" type="#_x0000_t75"
alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4870.JPG" style='width:204pt;
height:153pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image001.jpg"
o:title="DSCF4870.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Kazu
alegasaun harosu Ministra Finansas Emilia Pires ne’ebé aprova fundus ba ninia
kaben mak akontese duni, ha’u hanoin ministra refere tenke toma responsabilidade
ba aktu ida ne’e. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">hahalok ida ne’e hatudu katak, Ministra Finansas la iha
responsabilidade moral tanba nia (red-Ministra Finansas) uza ninia poder hanesan
ukun nain hodi aprova fundus ba ninia kaben. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ita husu KAK atu halo mos hanesan KPK halo hodi bandu Ministra Financas atu halai husi Timor Leste kuandu hahu ona investigasaun. Ha'u rona katak Ministra ne'e iha cidadaun rua entaun hanesan estudante preokupa ho Ukun nain passaporte rua. Karik ami deskonfia sira bele halai tiha entaun ita maka lakon.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Klarumente
entidade hotu hatene saida mak KKN. KKN hahalok ida ne’ebé la di’ak. Ne’e duni,
tenke kombate, se lae bele fó ameasa ba futuru nasaun nian. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hanesan estudante
ami sei la nonok. Maibe, ami sei ajize nafatin<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>ba V Governu atu nakloke an hodi husik ninia membru ne’ebé hetan
alegasaun atu responsabiliza ninia hahalok. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ha’u
hanoin KAK presiza hala’o duni investigasaun ba Ministra Finansas no husu mís
ba KAK atu hala’o serbisu ho imparsialidade, neutru iha prosesu ida ne’e nia
laran.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran <span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Ernesto Sequeira<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>: UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Js6-mjHgrk0/UNZGtWDz05I/AAAAAAAAHYg/6Vobt-jivb0/s1600/Ernesto.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="227" src="http://2.bp.blogspot.com/-Js6-mjHgrk0/UNZGtWDz05I/AAAAAAAAHYg/6Vobt-jivb0/s320/Ernesto.png" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_4" o:spid="_x0000_i1027"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4875.JPG"
style='width:171pt;height:122pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image003.jpg"
o:title="DSCF4875.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Estadu
ida ne’e hari ho ran, ruin no ema barak mak mate ba rai ne’e. Ne’e duni, ukun
ain sira ne’ebé ukun rai ne’e tenke ukun halo didi’ak hodi nune’e povu mós bele
sente benefisiu husi ukun rasik an. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ha’u hanoin alegasaun kKN hasoru Ministra
Finansas presiza investigasaun ida klean atu nune’e bele justifika katak
alegasaun hasoru Ministra Finansas ne’e loos duni ou lae..? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Maibe, relasiona ho
kazu envolvevimentu Ministra Finansas hodi aprova fundus ba ninia kaben hatudu
katak Ministra Finansas hakarak atu hariku ninia familia no ninia an rasik.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hanesan
estudante tuir ha’u nia hare la’os povu ki’ik no ki’ak mak komete aktu KKN.
Maibe, pratika KKN ne’e mosu husi ukun nain sira. Hanesan cidadaun ita labele tolera atetude membru do governu ida ne'ebe hatene lei maibe sei viola hela.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Estudante la iha poder atu
halo investigasaun no la iha poder atu julga ema. Maibe, estudante iha papel
importante atu hato’o kritikan no ejize ba governu, liu-liu KAK atu hala’o investigasaun
ba Ministra Finansas relasiona ho aktu ne’ebé Ministra komete. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Julio Ximenes<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>: UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-CliMfnSJUxA/UNZG4gFptII/AAAAAAAAHYo/nTIbelwAXWg/s1600/julio+ximenes.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="215" src="http://2.bp.blogspot.com/-CliMfnSJUxA/UNZG4gFptII/AAAAAAAAHYo/nTIbelwAXWg/s320/julio+ximenes.png" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_7" o:spid="_x0000_i1026"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4884.JPG"
style='width:191pt;height:129pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image005.jpg"
o:title="DSCF4884.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hanesan
estudante ha’u hanoin Ministra Finansas uza ona ninia poder rasik hodi hakat
liu Lei aproviozionamentu. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Tanba, tuir buat ne’ebé publika iha jornal katak prosesu kona ba Ministra Finansas
aprova fundus ba ninia kaben nia kompainha hodi suplay ekipamentus mediku nian liu husi dalan single source. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Felizmente hahalok Ministra Finansas ne’e viola ona Lei<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>no bele kategoria iha indikasaun KKN.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ita
hotu hatene katak, korrupsaun ne’e hahalok ne’ebé la di’ak<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>no hahalok ne’e bele estraga futuru nasaun.
Ne’e duni, husu ba orgaun kompotente atu halo investigasaun ne’ebé klean ba
prosesu ida ne’e inklui mos presu ba sasan sira ne'ebe maka hatama husi kompania ne'ebe dehan ministra ninia kaben nian ne'e. Tan ba keta halo sira mos halo mark up ba presu tan ba ita bele ba geogle presu ninian aas liu fali kompania sira seluk.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Nu’udar
estudante ami sempre halo monitorizasaun ba lalaok Governu nian. Ne’e duni, se
iha buat balu mak la’o la loos konserteza ami tenke ejize nafatin ba Governu
hodi nune’e sira bele servi povu no nasaun ida ne’e ho di’ak. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-PRFn0uQS6Z0/UNZHKbzLPJI/AAAAAAAAHYw/V83BtzMCxf0/s1600/ORPA+LAY.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://3.bp.blogspot.com/-PRFn0uQS6Z0/UNZHKbzLPJI/AAAAAAAAHYw/V83BtzMCxf0/s320/ORPA+LAY.png" width="320" /></a><span style="font-family: Arial;"><b>Naran : Orpa Lay<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><b>Estudante : UNITAL</b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><b><br /></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_5" o:spid="_x0000_i1025"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4876.JPG"
style='width:212pt;height:159pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image007.jpg"
o:title="DSCF4876.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Kazu
alegasaun harosu Ministra Finansas Emilia Pires ne’ebé aprova fundus ba ninia
kaben mak akontese duni, ha’u hanoin ministra refere tenke toma
responsabilidade ba nia lala'os ida ne’e. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Atetude ida ne'e hatudu momos no klaru tebes mai ita katak, Ministra
Finansas la iha responsabilidade moral tanba nia uza
ninia poder hanesan ukun nain hodi aprova fundus ba ninia kaben atu hariku sira nia aan.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ne'e hatudu momos katak entidade balun hatene lala'ok ne'e viola lei no KKN hahalok ida ne’ebé la di’ak. Dala barak sira finjidu liu-liu ko'alia kona ba transparencia no akauntabilidade maibe ba iha porta transparencia ita buka naran kompania Metalcraft ka ministra ninia kaben manan projeitu la tau iha ne'eba. Nune'e duni hakarak ka lakohi ita tenke kombate no nu'udar estudante
ami sei la nonok. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Ami sei ajize nafatin<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>ba V Governu atu nakloke an hodi husik ninia membru ne’ebé hetan
alegasaun atu ba hatan ninia salan. </span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-19196001267704655732012-12-23T00:45:00.000+09:002012-12-23T10:09:55.873+09:00Autoridade Seguranca La Konsege Asegura Paixon Tarutu Lemo Nafatin<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-FumSFv6nHOc/UNXVUJP-G8I/AAAAAAAAHX4/goi7jiOIvLM/s1600/PNTL-nia-servisu2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://1.bp.blogspot.com/-FumSFv6nHOc/UNXVUJP-G8I/AAAAAAAAHX4/goi7jiOIvLM/s320/PNTL-nia-servisu2.jpg" width="320" /></a></div>
Tempo Semanal - Dili, 22/12/2012<br />
<br />
Iha semana kotuk PNTL hetan order husi governu atu hapara komunidade sira sunu Paixon ne'ebe trutu lemo-lemo iha Dili laran.<br />
<br />
Liu husi kanal Televisaun Timor Leste Polisia Nasional Timor Leste mos hatudu sira nia jeitu hodi ba halo atuasaun iha bairo balun iha Dili laran. "Baino ne'e eksen de'it ba TVTL depois de ida ne'e sira mos fila ona ba uma," dehan Agus jovens ida hela iha bairo bemori dili.<br />
<br />
"Membru PNTL sira ne'e promosi de'it aan iha TVTL no sira la sente sentimentu responsabilidade ba sira nia kna'ar hanesan ajensia de estadu ninian hodi garantia estabilidade," Agus ne'ebe rejeita atu foo ninia naran kompletu ba jornal nee publika hatutan.<br />
<br />
Wainhira husu komentar ba ofisiais senior ida iha PNTL dehan sira iha hakarak atu halo servisu hodi hapara aktu sira ne'e maibe dala barak sira atu moviliza ajentes sira ba halo patroliamentu la iha meus.<br />
<br />
"Ami hakarak atua problemas paixon maibe hasoru mos problema internu uitoan tan ba labarik sira balun ladun satisfas ho kondisaun servisu," dehan oficial ne'ebe lakohi atu publika ninia naran.<br />
<br />
Tuir observasaun membru PNTL balun hala'o duni sira nia funsaun ho diak maibe la hetan atensaun husi parte governu ninian hodi melhora kondisaun ba servisu. Izemplu konkreta maka edifisiu estasaun PNTL komoro ne'ebe nakles ba mai no kuran transporte, meius komunikasaun no meja ho kadeira.<br />
<br />
"Ita haree iha mos penyebab seluk maka governu ladun tau atensaun ba membru PNTl sira. Por izemplu hau haree ho matan no rona ho tilun membru PNTL sira husi parte intelijen ninian wainhira sira mai iha Brother Bar halo sira nia servisu relasiona ho Guarda prisionais balun nebe iha sabadu liu ba lori dadur balun mai iha neba hodi hodi husik sai ba pasiar ho kareta seluk ida no gurada prisionais sira nee hemu no halimar iha bar neba too kalan maka lori fila dadur ne'e ba Komarka,, nune'e mos ho situasaun Paixon ninian PNT: barak maka baruk atu hola iniciativa tan ba razaun sira kala hanesan" nia hatutan.<br />
<br />
Daudaun ne'e Paixon tarutu lemo nafatin iha bairo sira iha kapital nasaun ninian iha oras loron no kalan maibe tuir observasaun PNTL lakon ho noticia TVTL ninian.<br />
<br />
"Ami koko atu halo atuasaun maibe iha parte ida ema barak maka la kompriende nafatin nune'e duni ami halo esforsu atu kontrola," dehan ofisial PNTL ida ne'ebe husu atu labele publika ninia naran.<br />
<br />
Wainhira konfirma ho nia kona ba deklarasaun Agus ninian ofisial ne'e rejeita atu foo komentar maibe hamnasa deit.TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-52283777612983366272012-12-22T23:26:00.001+09:002012-12-22T23:26:42.007+09:00TL President Congratulate South Korea's New President<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-C77sQRFY3ec/UNXBlmMP3oI/AAAAAAAAHXY/SixAADEolWU/s1600/South+Korea+president.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="192" src="http://4.bp.blogspot.com/-C77sQRFY3ec/UNXBlmMP3oI/AAAAAAAAHXY/SixAADEolWU/s320/South+Korea+president.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">South Korea new president Park Geun-Hye (PHOTO AP)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Tempo Semanal, 22/12/2012</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">East Timor President, Taur Matan Ruak, congratulate the new President of South Korea.</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">"On behalf of the State and people of Timor-Leste takes this timely opportunity to congratulate President-elect Madam Park Geun-Hye, her party (the New Frontier Party, known also as Saenuri) and the peoples of the Democratic People’s Republic of Korea on this joyous occasion of the successful winning of the Republic’s recent Presidential Elections," stated in a press release from President office.</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Verdana, Helvetica, sans-serif; line-height: 22px;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;">About 98 percent of votes counted, Park had won 51.6 percent to Moon's 47.9 percent, according to the state-run National Election Commission. Park is to take office in February when Lee ends his single five-year term.</span></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Verdana, Helvetica, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 22px;"><br /></span></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: small;">"The election of the Democratic People’s Republic of Korea’s first female President is a significant landmark and inspiration for all women leadership around the world as well as all citizens of the Democratic People’s Republic of Korea.'</span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial; font-size: 13px; line-height: 22px;"><a class="inform_link" href="http://www.csmonitor.com/tags/topic/Park+Geun-hye" style="color: #205d87; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; padding-bottom: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; padding-top: 0px; text-decoration: none;" target="_self"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Park Geun-hye</span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">, daughter of a divisive military strongman from </span></span><a class="inform_link" href="http://www.csmonitor.com/tags/topic/South+Korea" style="color: #205d87; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; padding-bottom: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; padding-top: 0px; text-decoration: none;" target="_self"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">South Korea</span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">'s authoritarian era, has been elected the country's first female president, a landmark win that could mean a new drive to start talks with rival </span></span><a class="inform_link" href="http://www.csmonitor.com/tags/topic/North+Korea" style="color: #205d87; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; padding-bottom: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; padding-top: 0px; text-decoration: none;" target="_self"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">North Korea</span></span></a><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">.</span></span></span></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial; font-size: 13px; line-height: 22px;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></span></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">East Timor President sait, "this is indeed a timely occasion and a Christmas gift for President-elect Madam Park Geun-Hye, her Party and the nation."</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">East Timor President also congratulate Moon Jae-in candidate from Democratic United Party, and other political parties who’ve contested fairly in these electoral processes.</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Taur Matan Ruak also express his respect the out going President. ,"Our highest praises go additionally to outgoing-President Lee Myung-bak who has served his country well and has been a continued good friend to Timor-Leste throughout the years," said Matan ruak in his press statement.</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">East Timor and South Korea have stablished a very strong diplomatic and economy relations and Matan Ruak said, "My Presidency and the State of Timor-Leste look forward to working closely with the new administration in the coming days towards our common interests; of importance as always are in the people-to-people ties as well as in the areas of economic and security goals."</span></span></div>
<div style="font: 12.7px Arial; margin: 0.0px 0.0px 0.0px 0.0px;">
<br /></div>
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-15947677468432594022012-12-22T11:16:00.001+09:002012-12-22T11:16:07.909+09:00PARTE II: Opinaun Husi Estudante Kona Ba Alegasaun Emilia Aprova Fundus Ba Mac’s Metalcraft<!--StartFragment-->
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Tempo Semanal - Dili, 22/12/2012<br />
<br />
<span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;"> </span><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;"><b><span style="font-family: Arial;">KAZU</span></b></span><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;"><span style="font-family: Arial;"> alegasaun Korrupsaun Koluzaun Nepotizmu (KKN) hasoru Ministra Finansas, Emilia Pires ne’ebé akontese iha Kuatru Governu Konstituisaun nia ukun, oras ne’e daudauk hetan mós reasaun makas husi Estudante Universitariu sira. Tanba, konsidera aktu ne’ebé membru Governu senior ne’e komete ‘merugikan negara’.</span></span><span class="Apple-style-span" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;"><br /></span><br />
<div class="MsoNormal" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"></span><br /><span style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ho razaun hirak ne’e hotu estudante husu ba Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) atu hala’o investigasaun profunda hodi bele deskobre indikasaun ou alegasaun hasoru Ministra Finansas ne’ebé aprova fundus ba ninia kaben. Tuir mai ita akompainha intervista badak ne’ebé Jornal Tempo Semanal hala’o ho estudante sira PARTE RUA HANESAN TUIR MAI:</span></div>
<div class="MsoNormal" style="color: #333333; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-wVZ-WIHJhns/UNUVKIVZPPI/AAAAAAAAHW4/t2xYYm0gnic/s1600/JUVINAL.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-wVZ-WIHJhns/UNUVKIVZPPI/AAAAAAAAHW4/t2xYYm0gnic/s1600/JUVINAL.png" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran <span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Julfina Alves<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante <span style="mso-tab-count: 1;"> </span>:
UNTL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shapetype
id="_x0000_t75" coordsize="21600,21600" o:spt="75" o:preferrelative="t"
path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" filled="f" stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter"/>
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0"/>
<v:f eqn="sum @0 1 0"/>
<v:f eqn="sum 0 0 @1"/>
<v:f eqn="prod @2 1 2"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @0 0 1"/>
<v:f eqn="prod @6 1 2"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="sum @8 21600 0"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @10 21600 0"/>
</v:formulas>
<v:path o:extrusionok="f" gradientshapeok="t" o:connecttype="rect"/>
<o:lock v:ext="edit" aspectratio="t"/>
</v:shapetype><v:shape id="_x0000_i1029" type="#_x0000_t75" alt="Description: E:\ameu\DSCF4905.JPG"
style='width:129pt;height:127pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image001.jpg"
o:title="DSCF4905.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hahalok
Ministra Finansas hodi aprova fundus ba ninia kaben hatudu iha interese
familiarismu no deskonfia akontese konspirasaun iha prosesu ida ne’e. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Klaru,
aktu ne’ebé Ministra Finansas Emilia Pires komete ne’e kategoria hanesan KKN
tanba hare ba prosesu ida ne’e, Ministra buka atu hariku ninia familia no ninia
an rasik. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Nu’udar
estudante ami iha papel importante atu hare prosesu hotu ne’ebé la’o iha ita
nia rai laran. Liu-liu ami mos presiza hala’o kontrolu ba orsamentu povu nian. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ne’e duni, relasiona ho kazu ne’ebé deskonfia alegasaun hasoru Ministra
Finansas KAK presiza hala’o investigasaun no labele husik aktu sira ne’e atu
akontese.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-yxw62t8kqP8/UNUURTdWS-I/AAAAAAAAHWY/KcSP8DxDVp8/s1600/joao.png" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-yxw62t8kqP8/UNUURTdWS-I/AAAAAAAAHWY/KcSP8DxDVp8/s1600/joao.png" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><div class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px;">
<b><span style="font-family: Arial;">Naran<span> </span>: João Freitas<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px;">
<b><span style="font-family: Arial;">Estudante <span> </span>: UNTL</span></b><span style="font-family: Arial;"><span> </span></span></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Hanesan
estudante ha’u hanoin Ministra Finansas uza ona ninia poder rasik hodi hakat
liu Lei aproviozionamentu. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"></span><br /><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Tanba, tuir buat ne’ebé publika iha jornal katak
aprovizionamentu nasional rasik la hatene prosesu kona ba Ministra Finansas
aprova fundus ba ninia kaben nia kompainha hodi suplay ekipamentus mediku nian. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Felizmente hahalok Ministra Finansas ne’e viola ona Lei</span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">no bele kategoria iha indikasaun KKN.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ita
hotu hatene katak, korrupsaun ne’e hahalok ne’ebé la di’ak<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>no hahalok ne’e bele estraga futuru nasaun.
Ne’e duni, husu ba orgaun kompotente atu halo investigasaun ne’ebé klean ba
prosesu ida ne’e. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Nu’udar
estudante ami sempre halo monitorizasaun ba lalaok Governu nian. Ne’e duni, se
iha buat balu mak la’o la loos konserteza ami tenke ejize nafatin ba Governu
hodi nune’e sira bele servi povu no nasaun ida ne’e ho di’ak. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Oktavio Gusmao<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>: UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-b1EzhQcn2-o/UNUU9AlfYdI/AAAAAAAAHWw/2rw6s4PU1zA/s1600/OCTAVIO.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="239" src="http://4.bp.blogspot.com/-b1EzhQcn2-o/UNUU9AlfYdI/AAAAAAAAHWw/2rw6s4PU1zA/s320/OCTAVIO.png" width="320" /></a><span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_10" o:spid="_x0000_i1027"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4858.JPG"
style='width:206pt;height:154pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image005.jpg"
o:title="DSCF4858.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Tuir
ha’u nia observasaun prosesu asina fundus ba ninia kaben rasik ne’ebé hala’o
husi Ministra Finansas hahalok ne’ebé la diak, la justu no sei fó impaktu makas
ba povu no nasaun ida ne’e. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ne’e duni, relasiona ho kazu ne’ebé akontese ba
Ministra Finansas konsidera hanesan kazu krime korrupsaun, tanba deskonfia iha
konspirasaun entre ema boot balun iha Ministeriu Saude nian hodi fó liu
Ministra Finansas ninia kaben atu suplay ekipamentus mediku nian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hanesan
estudante ne’ebé agora estudu iha ensinu superior ami sei ezjize ba orgaun
kompentente atu aselera lalais prosesu investigaun ba Ministra Finansas no
rezultadu investigasaun tenke hato’o ba publiku hodi ema hotu bele hatene katak
prosesu investigasaun la’o duni ho transparansia ga lae..?.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Euclis Torracão<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>: UNITAL<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-JzDWx1g8uhY/UNUUjPGiSpI/AAAAAAAAHWg/YvP-FbdoPtg/s1600/Eucodis.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="236" src="http://4.bp.blogspot.com/-JzDWx1g8uhY/UNUUjPGiSpI/AAAAAAAAHWg/YvP-FbdoPtg/s320/Eucodis.png" width="320" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_1" o:spid="_x0000_i1026"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4865.JPG"
style='width:197pt;height:145pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image007.jpg"
o:title="DSCF4865.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Alegasaun
KKN hasoru Ministra Finansas ne’ebé aprova fundus ba ninia kaben injustisa
boot. Tanba, Ministra Finansas uza ona ninia poder hodi hakat liu Lei. Klaru
katak, nia (red-Ministra Finansas) viola ona Lei juridiku aprovizionamentu nian
tanba kompaina ne’ebé suplay ekipamentus ne’e la eziste iha rai laran.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ha’u
hanoin iha prosesu ne’e akontese konspirasaun entre ukun na’in balun, ne’e duni
Ministra Finansas husik liu ninia kaben nia kompaina atu suplay ekipamentus
mediku nian. Ita bele dehan aktu ne’e iha indikasaun korrupsaun no abuzu de
poder. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Korrupsaun
hahalok ida ne’ebé la diak, bele estraga futuru nasaun se la iha kontrolu
ne’ebé di’ak ba serbisu membru governu nian. Maski nune’e, atu justifika aktu
korrupsaun presiza investigasaun klean no tenke hare husi parte barak hodi nune’e
bele indetivika se loos mak komete iha aktu korrupsaun.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Relasiona
ho kazu Ministra Finansas, Emilia Pires nian ne’ebé publika iha Jornal Tempo
Semanal sita katak Ministra aprova fundus ba ninia kaben ne’e KAK presiza
hala’o investigasaun profunda no la’o tuir dokumentus hirak ne’ebé Tempo
Semanal fó sai iha sira nia jornal. Tanba, dokumentus hirak ne’e bele sai hanesan
evidensia forte hodi hala’o alegasaun harosu Mimistra Finansas. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hanesan
estudante ha’u hanoin KAK tenke hala’o investigasaun iha tempu badak nia laran,
no husu mós ba V Governu Konstituisaun tenke iha transparansia, labele halo auto
defesa ba malu bainhira membru Governu ida hetan ona alegasaun.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran<span style="mso-tab-count: 2;"> </span>:
Armando de Carvalo<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante<span style="mso-tab-count: 1;"> </span>: UNITAL <o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-qFyoeRwJcxM/UNUUGu4zC9I/AAAAAAAAHWQ/Px8Xb_JCjPE/s1600/ARMANDO.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://3.bp.blogspot.com/-qFyoeRwJcxM/UNUUGu4zC9I/AAAAAAAAHWQ/Px8Xb_JCjPE/s320/ARMANDO.png" width="320" /></a><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape id="Picture_x0020_2" o:spid="_x0000_i1025"
type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\User\Desktop\New folder\DSCF4866.JPG"
style='width:187pt;height:140pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image009.jpg"
o:title="DSCF4866.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Atu
liberta povu husi ki’ak no mukit ita persiza halakon kustume interese
familiarismu no tenke hakribi KKN. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Tanba, hahalok hirak ne’e bele fó ameasa
boot ba povu no nasaun ida ne’e iha futuru. Relasiona ho alegasaun hasoru
Ministra Finansas ne’ebé deskonfia aprova fundus ba ninia kaben hatudu momoos
katak, prosesu aprova fundus ba nia kaben iha indikasaun korrupsaun no abuzu
poder. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Atu
kombate moras at ida ne’e, ha’u hanoin entidade hotu tenke kontribui, se lae
korrupsaun bele buras ba bebeik no nasaun ida ne’e bele nakonu ho kurruptor
sira. Realidade hatudu iha ona alegasaun bara-barak hasoru membru governu
balun. Maibe, to’o ohin loron seidauk iha membru governu ida mak tama ba kadeia
no ida ne’e hatudu katak ita seidauk seriu atu kombate korrupsaun. <o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-79294777445261948472012-12-22T00:31:00.001+09:002012-12-22T00:31:27.522+09:00PARTE I: Opinaun Husi Estudante Kona Ba Alegasaun Emilia Aprova Fundus Ba Mac’s Metalcraft <!--StartFragment-->
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><div class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><b><br /></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Tanba
deskonfia katak Ministra Finansas, Emilia Pires viola ona dekretu Lei númeru
10/2005. Rejime Jurídiku ba Aproviozionamentu, Kapitulu IV inkontabilidade iha
artigu 32 ne’ebé regula kona ba konflitu de interese serbisu estadu sira nian.
Relasiona ho asuntu ida ne’e, Tempo Semanal mós tenta nafatin<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>atu hetan komentariu husi parte Ministra
Finansas. Maibe, membru Governu senior ne’ebé asumi kargu Ministra Finansas
durante periodu rua ne’e rezeita lakohi fó informasaun “No Coment”.</span></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<br />
<br />
<b><span style="font-family: Arial;">KAZU</span></b><span style="font-family: Arial;"> alegasaun Korrupsaun Koluzaun Nepotizmu (KKN) hasoru Ministra Finansas, Emilia Pires ne’ebé akontese iha Kuatru Governu Konstituisaun nia ukun, oras ne’e daudauk hetan mós reasaun makas husi Estudante Universitariu sira. Tanba, konsidera aktu ne’ebé membru Governu senior ne’e komete ‘merugikan negara’.</span><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"></span><br /><span style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ho
razaun hirak ne’e hotu estudante husu ba Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) atu
hala’o investigasaun profunda hodi bele deskobre indikasaun ou alegasaun hasoru
Ministra Finansas ne’ebé aprova fundus ba ninia kaben. Tuir mai ita akompainha
intervista badak ne’ebé Jornal Tempo Semanal hala’o ho estudante sira.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><b></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><b><br /></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shapetype
id="_x0000_t75" coordsize="21600,21600" o:spt="75" o:preferrelative="t"
path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" filled="f" stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter"/>
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0"/>
<v:f eqn="sum @0 1 0"/>
<v:f eqn="sum 0 0 @1"/>
<v:f eqn="prod @2 1 2"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @0 0 1"/>
<v:f eqn="prod @6 1 2"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="sum @8 21600 0"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @10 21600 0"/>
</v:formulas>
<v:path o:extrusionok="f" gradientshapeok="t" o:connecttype="rect"/>
<o:lock v:ext="edit" aspectratio="t"/>
</v:shapetype><v:shape id="Picture_x0020_2" o:spid="_x0000_i1027" type="#_x0000_t75"
alt="Description: C:\Users\HP\Desktop\Foto leo\Estudante UNTL Adelino Soares (3).JPG"
style='width:174pt;height:130pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image001.jpg"
o:title="Estudante UNTL Adelino Soares (3).JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-gER0TwrBTMo/UNR81umNlXI/AAAAAAAAHUw/dLW5jT-Mopw/s1600/ADELINO.png" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="239" src="http://4.bp.blogspot.com/-gER0TwrBTMo/UNR81umNlXI/AAAAAAAAHUw/dLW5jT-Mopw/s320/ADELINO.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><!--StartFragment-->
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Naran : Adelino Soare</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;"></span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">Estudante : UNTL</span></b></div>
<!--EndFragment-->
</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><b>Tuir</b>
ha’u nia hanoin Korrupsaun Kolusaun Nepotizmu (KKN) hahalok ida ne’ebé la
di’ak. Ne’e duni, ita tenke kombate hahalok at ida ne’e.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Tanba, se ita husik KKN buras iha rai laran
konserteza sei fó impaktu makas ba prosesu dezenvolvimentu. Povu barak sei ki’ak,
balun la iha uma di’ak, balun la eskola tanba la iha kapasidade finanseiru no
problema sosial seluk tan. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"></span><br /><span style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Kuandu
prosesu hotu ita tau as interese pribadu ne’ebé nakonu ho indiksaun KKN
konserteza buat hotu sei la la’o di’ak. Ne’e duni, nu’udar estudante ha’u sente
triste ho situasaun ida ne’e. Ezemplu, kazu Ministra Finansas nian ne’ebé
aprova fundus ba ninia kaben nia kompaina hodi suplay ekipamentus mai Ospital
Nasional Guido Valadares (ONGV). Ida ne’e hatudu katak Ministra Finansas,
Emilia Pires viola ona lei tanba uza ninia poder hodi aprova osan povu nian ba
ninia kaben.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span><br /><span style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Hahalok
Ministra Finansas nian hakarak atu estraga nasaun. Tanba, tau as interese
pribadu hodi hariku sira nia an rasik, duke interese nasional. Se iha duni
provas ne’ebé forti hodi justifika katak, Ministra Finansa komete duni aktu
KKN, entaun orgaun kompetensia hanesan Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) tenke
hala’o investigasaun ne’ebé profunda.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span><br /><span style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><b><br /></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape
id="Picture_x0020_1" o:spid="_x0000_i1026" type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\HP\Desktop\Foto leo\DSCF4643.JPG"
style='width:120pt;height:90pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image003.jpg"
o:title="DSCF4643.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-SUfjK9mQch0/UNR89jFcF3I/AAAAAAAAHU4/MtFvEmITWj4/s1600/Manuel.png" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-SUfjK9mQch0/UNR89jFcF3I/AAAAAAAAHU4/MtFvEmITWj4/s1600/Manuel.png" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><div class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px;">
<b><span style="font-family: Arial;">Naran<span> </span>: Manuel dos Santos<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 0px; margin-left: 0px; margin-right: 0px; margin-top: 0px;">
<b><span style="font-family: Arial;">Estudante <span> </span>: UNTL</span></b></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><b>Pesoalmente</b> ha’u la konkorda hahalok Ministra Finansas, Emilia Pires ne’ebé aprova fundus
kontizensia ba kompaina ne’ebé deskonfia ninia kaben nian. Iha lei hateten
membru governu ida labele fó projetu ba ninia familia. Maibe, tansá ? </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"></span><br /><span style="font-family: Arial;"></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ministra
Finansas bele husik liu ninia laen nian kompaina hodi suplay ekipamentus mediku
nian mai Ospital Nasional Guido Valadares (ONGV). Pior liu tan kompaina refere
la eziste iha Timot-Leste.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Korrupsaun
Kolusaun Nepotismu (KKN) mai husi liafuan Korruptor, ema ne`ebe gosta na’ok, gosta
esplora ema hanesan Ministra Finansas hala’o daudauk. Tanba, ho aktu ne’ebé
Ministra Finansas komete ‘secara tidak langsun’ nia halo korrupsaun.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-72bSEyjb3HA/UNR9EIzhLTI/AAAAAAAAHVA/DkQ-tZS693I/s1600/JOALINHO.png" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-72bSEyjb3HA/UNR9EIzhLTI/AAAAAAAAHVA/DkQ-tZS693I/s1600/JOALINHO.png" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><b><span style="font-family: Arial;">Naran<span> </span>: Joelinho De Deus<br /><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times; font-weight: normal;"><b><span style="font-family: Arial;">Estudante <span> </span>: UNDIL</span></b></span></span></b></span></td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><b>Hanesan</b>
estudante ami iha papel importante atu hala’o kontrolu sosial. Ne’e duni, ami sempre
hakilar ba V Governu ida ne’e atu hare didiak hahalok at sira ne’ebé membru
governu balun komete, no Komisaun Anti Korrupsaun (KAK)<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>persiza hala’o investigasaun.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><b></b></span><br /><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><b></b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; mso-no-proof: yes;"><!--[if gte vml 1]><v:shape
id="Picture_x0020_3" o:spid="_x0000_i1025" type="#_x0000_t75" alt="Description: C:\Users\HP\Desktop\Foto leo\Estudante.JPG"
style='width:119pt;height:90pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'>
<v:imagedata src="file://localhost/Users/josebelo/Library/Caches/TemporaryItems/msoclip/0/clip_image005.jpg"
o:title="Estudante.JPG"/>
</v:shape><![endif]--></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Sistema
Korrupsaun Kolusaun Nepotismu (KKN) buras iha ita nia nasaun. Governu ida ne’e
mós nakonu ho interese familiarismu, tanba projetu sira entrega ba malu de’it.
Ezemplu, iha publikasaun Jornal <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Tempo
Semanal</b> sita katak Ministra Finansas aprova fundus ba ninia kaben nia
kompaina. Situasaun ne’e hatudu momoos katak, ukun na’in sira hahu buka malu no
hahu buka hariku an ho familia.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">KKN
la’os mai husi ema ki’ik, KKN mosu husi ema sira ne’ebé mak iha poder. Tanba,
sira sempre buka malu oinsá bele naok osan povu nian. Nu’udar estudante ami nia
ejijensia mak ne’e, husu ba Parlamentu Nasional, liu-liu ba KAK atu hare
kestaun ida ne’e no bele foti medidas ruma hodi hala’o investigasaun ba kazu
ne’ebé deskonfia alegasaun KKN hasoru Ministra Fiansas, Emilia Pires.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">
<!--StartFragment-->
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-oDU5pn6G0nk/UNR9M3_RPKI/AAAAAAAAHVI/QjKBBBSjpt4/s1600/Sabino.png" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="248" src="http://1.bp.blogspot.com/-oDU5pn6G0nk/UNR9M3_RPKI/AAAAAAAAHVI/QjKBBBSjpt4/s320/Sabino.png" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><!--StartFragment-->
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Naran : Sabino dos
Reis</span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;"></span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: "Bell MT"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 14.0pt;">Estudante : UNPAZ</span></b></div>
<!--EndFragment-->
</td></tr>
</tbody></table>
</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Ha’u
hanoin aktu ne’ebé Ministra Finansas, Emilia Pires komete ne’e kontra ona Lei
Aprovizionamentu. Hanesan membru Governu tuir loloos Ministra Finansas labele
aprova orsamentu ba ninia familia, satan ninia kaben. Ho aktu ne’ebé Ministra
Finansas komete nia lakon ona fiar husi povu no nia rasik la iha
responsabilidae moral. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial;">Korrupsaun
Kolusaun Nepotizmu (KKN) buat ida ladiak. Entidade hotu-hotu liu-liu orgaun
ne’ebé toma korruptor sira. Nu’udar estudante ami iha dever moral atu ejize ba lideransa
masimu IV Governu tenke hare membru Governu sira ne’ebé tau as liu interese
familiar duke intere komum. Nune’e mós, husu ba KAK tenke hala’o investigasaun
ba alegasaun KKN haosru Ministra Finansas.<o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
<br />
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-9649064175532896102012-12-21T23:58:00.001+09:002012-12-22T00:01:20.755+09:00UNDP Prontu Apoiu ONG Lokál<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 15px;"><b>
<!--StartFragment-->
</b></span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><b></b></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><b><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-fAgWz2YmYTw/UNR4xyweuJI/AAAAAAAAHUQ/2-VGOzngm8g/s1600/0-2.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://1.bp.blogspot.com/-fAgWz2YmYTw/UNR4xyweuJI/AAAAAAAAHUQ/2-VGOzngm8g/s320/0-2.jpeg" width="320" /></a></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;">Tempo. semanal - Dili, 21/12/2012</span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;">TINAN</span></span><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> ne’e misaun ONU sei. Organizasaun Internasionál barak
mak sei foti ain mós husi Timor-Leste. <o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;">Maski nune’e, United National Development Programa (UNDP)
organizasaun internasionál prontu serbisu hamutuk nafatin ho Estadu
Timor-Leste, liu-liu sai parseiru ho ONG lokál no nasionál sira.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> Diretór UNDP, Micico Tanaka iha Timor-Leste hateten,
UNDP hanesan parseiru internasionál ne’ebé durante ne’e sai doador ba ONG lokál
sira, prontu ajuda ONG sira oinsá bele dezenvolve sira nia ONG. <o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> UNDP nia asisténsia mak iha parte Guvernasaun,
progresu mak kria fundus ou sai doador ba Sosiedade Sivíl (ONG). Tanba, ami
hala’o akordu ho estadu Timor-Leste oinsá serbisu ne’e bele la’o di’ak no oinsá
kanaliza asisténsia dezenvolvimentu.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> “UNDP hala’o ninia knaar misaun iha tinan 1999 to’o
agora. Maski, misaun ONU remata ona. Maibé, UNDP prontu atu suporta no prontu
sai doadores ba ONG lokál sira iha Timor-Leste. dehan Tanaka.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> Nu’udar ONG lokál, Fini Esperansa sente orgullu ho
ezisténsia Internasionál UNDP ne’ebé prontu atu ajuda no sai doadores ba ONG
lokál iha Timor-Leste.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> Tome Leu Diretor ba ONG ne’ebé lokalisa iha Distritu
Covalima rekoñese katak, ONG lokál barak seidauk iha kbiit atu hamriik mesak
ne'e duni presiza hetan tulun husi organizasaun internasionál sira. <o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;"> Ha’u kontente ho programa UNDP ne’ebé prontu atu ajuda
no sai doador ba ONG lokál sira, maski Misaun ONU atu ramata ona. Maibé, UNDP
prontu nafatin atu suporta ONG lokál hodi sai parseiru ba dezenvolvimentu
Estadu Timor-Leste.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;">Diretor ONG Cabrol husi Distritu Manufahi, Amarino da Costa
iha ninia intervista ba Tempo Semanal katak, ONG lokál presiza hetan tulun no
sai parseiru ba ONG internasionál sira, hodi nune’e bele hala’o ninia programa
ne’ebé mak atu implementa iha base.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><span class="Apple-style-span" style="font-weight: normal;">Nia rekoñese ONG ne’ebé foin hamrik presiza fundus husi
doador sira, hodi nune’e ONG bele dezenvolve sira nia ONG. “ha’u sente orgullu
ho programa UNDP ne’ebé durante ne’e sai parseiru ba ONG lokál balu iha
Timor-Leste hodi fó fundus, maski misaun ONU nia atu ramata” tenik Amari.(**)</span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--EndFragment-->
</b></span>TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-21636202000670791722012-12-21T23:49:00.000+09:002012-12-21T23:49:03.185+09:00Molok Taka Tinan, FONGTIL Aprezenta Relatóriu Anuál<!--StartFragment-->
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-afJTpq7hFEE/UNR1yOgmQ2I/AAAAAAAAHTw/BpoMdjyEnZ8/s1600/0-1.jpeg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="240" src="http://4.bp.blogspot.com/-afJTpq7hFEE/UNR1yOgmQ2I/AAAAAAAAHTw/BpoMdjyEnZ8/s320/0-1.jpeg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Arsenio Pereira da silva, Diretor FONTIL</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 15px;"><b>Tempo Semanal - Dili, 21/12/2012</b></span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 15px;"><b><br /></b></span></span>
<b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;">HANESAN</span></b><span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> bai-bain molok taka relatóriu
anuál. Forum Organizasaun Nasional timor Leste (FONGTIL) ne’ebé sai nu’udar
ai-mahon ba ONG halibur ninia membru tomak hodi hato’o Relatóriu Asembleia
Membru Anuál FONGTIL 2012 nian.<o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"><br /></span>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Felizmente semináriu loron rua ne’ebé hala’o iha
loron, 18-19 Dezembru 2012, hetan partisipasaun másimu husi membru ONG
hotu-hotu. Durante loron rua nia laran, movimentu iha eis aula SKB, Dili,
la hanesan ho loron bai leet. Tanba, iha loron ne’e, kadeira ne’ebé komisaun
organizadora prepara partisipante sira okupa tomak.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt;"> La'ós ne’e de'it.
Espanduk ho medida kuaze metru rua ne’ebé hakerek, “FONGTIL Sei Hametin
Parseiru Krítiku Entre ONG HO Órgaun Soberanu No </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: 15px; line-height: 22px;">Agensia Internasionál Iha Prosesu Konstrusaun Estadu RDTL”,
sira dada iha ne’ebá. Liafuan ne’e, nu’udar slogan ba FONGTIL oinsá bele
hametin relasaun serbisu ho entidade hotu iha tinan oin mai.</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: 15px; line-height: 22px;"><br /></span>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Aleinde membru ONG sira, marka prezensa mós Ministru
Estatál, Jorge Teme, Komisáriu Anti Korrupsaun, Adérito de Jesus, ulun boot
UNDP Micico Tanaka no membru organizasaun internasionál sira seluk.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;">Objetivu Asembleia ne'e atu fahe informasaun, diskute
polítika Governu no papél ONGs ba dezenvolvimentu nasionál, hodi hala’o
avaliasaun ba progresu serbisu FONGTIL durante tinan ida.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Oradór iha semináriu ne’ebé ho tópiku “Relatóriu
Asembleia Membru Anuál FONGTIL 2012” kompostu husi, Ministru Estetal, Komisáriu
Anti Korrupsaun, ulun boot UNDP no Diretór Ezekutivu FONGTIL.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<br /></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;">Diretór FONGTIL Arsénio Pereira da Silva iha ninia deskursu
hateten,<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;">Objetivu Asembleia ne'e atu fahe informasaun, diskute
polítika Governu no papél ONGs ba desenvolvimentu nasionál, hodi hala’o
avaliasaun ba progresu serbisu FONGTIL durante tinan ida. Nune’e mós, atu
ratifika membru ou kandidatura hodi sai nu’udar membru permanente no kandidatu
ba membru FONGTIL.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Maski nune’e, tuir eis Diretór HASATIL dehan, atu
konkretiza misaun ne'e, iha implementasaun programa FONGTIL bazeia ba mandatu
membru liu husi enkontru Asembleia Jerál, planu estratéjia FONGTIL kada tinan
tolu.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial; font-size: medium;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 15px; line-height: 22px;"><br /></span></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Daduuk ne’e, membru ONGs permanente lokál no Nasionál
ne’ebé eziste hamutuk 369. “FONGTIL nu’udar Organizasaun sumbrinha ba ONG
lokál, nasionál no internasionál ne'ebé eziste iha Timor- Leste ho
karakterístiku la buka lukru, no partisipa. Maibé, sai parseiru ba
instituisaun órgaun soberanu iha prosesu hari nasaun.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Hanesan orégaun independente FONGTIL mós iha papél
importante atu kontrola no haforsa sosiedade sivíl iha prosesu dezenvolvimentu
nasionaliza Timor-Leste hodi hala’o ninia funsaun, “hahi aas Vizaun no Misaun
FONGTIL.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Iha fatin hanesan, Ministru Estetal, Jorge da
Conceição Teme hateten, ONG hanesan parseiru independente estadu nian hanesan
haktuir iha Konstituisaun Nasionál hodi responde serbisu ho neon mós no
objetivu atu hametin no haburas komitmentu relasaun parseria ho ONG Nasionais
no Internasionál, hodi nune’e Governu bele forte tanba hetan kontrolu husi ONG.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Ezisténsia ONG atu kontrola lala'ok Governu nian ho
kritika. Tanba, Sosiedade Sivíl nia funsaun atu hala’o motorizasaun,
analisisaun ba prosesu dezenvolvidu iha rai laran.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> Diretór ONG Fundasaun Moris Foun husi Distritu
Maliana, Maria Verdial hatete. Asembleia Membru Annual FONGTIL importante ba
ONG lokál no nasionál sira ne’ebé eziste iha TL. Tanba, liu husi programa ne’e
bele hatene relatóriu serbisu FONGTIL nian no oinsá bele hametin estrutura
FONGTIL.<o:p></o:p></span></div>
<div style="line-height: 150%;">
<span style="font-family: Arial; font-size: 11.0pt; line-height: 150%;"> “Estadu Presiza prezensa Sosiedade sivíl. Tanba,
hamutuk ho NGO bele hatene lala'ok estadu nian no hala’o krítiku, analisisaun
hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu iha país ida ne’ebé foin hamriik.” dehan
Maria Verdial hodi taka ninia liafuan (**)<o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-84957784208665112012-12-20T23:05:00.001+09:002012-12-20T23:05:02.935+09:00PATRE II: REVOLUCAO SEGUNDO PARTE HAHU FORMA EMA SAI ESPERANCA NACAO NIAN<!--StartFragment-->
<br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">HO : ANTONIO XIMENES </span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">EIS DEPUTADO ASSEMBLIA CONSTITUANTE</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">EIS DOCENTE FILOSOFI, SIENCIA POLITICA</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-FI62RaxljJk/UNMaY7-_PJI/AAAAAAAAHTQ/5aWQ2a9XG1Y/s1600/428328_386754361350998_821857262_a.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-FI62RaxljJk/UNMaY7-_PJI/AAAAAAAAHTQ/5aWQ2a9XG1Y/s320/428328_386754361350998_821857262_a.jpg" width="320" /></a><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">I. REVOLUCAO
II PARTE NIA OBJETIVO PRINCIPAL MAKA</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>Prevencao,
motivacao e <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">lori Timor oan atu
hetan culidade diak hodi hari Timor Leste<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">
</b>sai nacao ida forte intermo: Social, cultural, economia, politica, seguranca,
etc./<i style="mso-bidi-font-style: normal;">hari </i>sociedade nebe ideal, nunee
mos </span><span style="color: red;">forma nacao<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> nee </b>sai<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ijemplo diak</b> ida mos iha mundo</i></span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">.</span></i><span style="color: black; mso-themecolor: text1;"> Ita bele halo ne’e, tamba historia
hatudo ona katak, nacao nee kiik e luta ho dificuldades, mai be bele hetan ukun
an. Ita nia nacao ho recursus naturais nebe naton hela, e recursus humanos nian
mos diak no sei forte ba bebeik.</span></span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">II. CONDICAO E RECURSOS:<u><span style="color: red;">1. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Iha era democrasia,
actividades hot-hotu percisa recursus orcamental</i></span>.</u> </span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Husi
nee, hanoin ba<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">interese commum importante liu interese privado</i>. </b>Nunee, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">orcamento halao programas husi no. 1-7</i>, hahu
ho <i style="mso-bidi-font-style: normal;">vitalisa privado</i>, tinan 2008 mai
oin nian. Decicao nee foti tamba,preucupacao ho experencia husi nacao sira rico
minarai,gas/recursus naturai ho humanos nebe as teb-tebes, mai be povu kiak ba
bebeik e la iha stabilidade. Nee hanesan:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">i.</span></b><span style="color: red;">Baje</span> motivacao e
prevencao mak la dun forte iha inicio hari estado,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">ii.</span></b><span style="color: red;"> </span>Interese
individo domina liu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">iii</span></b><span style="color: red;">. </span>Mentalidade
dependent as, etc;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u><span style="color: red;">2. R</span></u></b></span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">evolucao II
parte nia forca</span></u></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;"> </span></b><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">maka<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">:a. </b>Servicu e<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>halo oracao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b. </b>Tau as
interese commum;c<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. </b>Disiplina e
coragen<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">;d. </b>Unidade nacional;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e. </b>Hadohk politica spiritualis
masturbationem;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">f. </b>Familiar ho
desafio e obstáculos;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">g</b>. Rona no simu
imput;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">h</b>. Halo pescisa antes foti
decicao as;</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">3. Revolucao nia spirito</span></u></b><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;"> </span><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a. </b>Ho Maromak, buat hotu sei sai
realidade<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">;b. </b>Ho Rai Lulik Timor ho
nia emar rasik, sei hetan dalan;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">La realisa ohin, aban sei bele</i>;</b>d<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">La
bele fo dalan ba:KKN no imoral sira seluk domina</i> ita nia nacao Timor;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e.</b>Povu Timorense tengki iha garante
moris diak; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">f.</b>Motivacao save<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>desenvolvimento e acao radical tuir norma universal
maka nia instrumento; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">g.</b>Hanoin, mundo
nee percisa mos ita nia contribuicao.</span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">ACAO PRCATICO MOTIVACAO HAHU HO EDUCAO
MAKA <o:p></o:p></span></u></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">III.
STUDANTES:</span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"><span style="color: red;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"><span style="color: red;">1</span>. Husi presicundaria:a.</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Primeru ano-treceru ano pasa ho valor
diak/prence criterios tuir mai, hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.000</b>; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b> Inan/Familia
sira nebe ajuda studantes, hetan premiu <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$500</b>.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;"><br /></span></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">2. </span>Husi secundaria:a</b>.
Primero ano-trecero ano pasa ho valor diak/prence criteria tuir mai, hetan
premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.500</b>; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b> Inan no Aman/Familia nebe ajuda studantes sira, hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$500</b>. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">A.Criterios:
a.</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"> Matematika, Fisika,
Kimia, Biologia, ho computadores, hetan valor: 9,5; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b> Tetun, Portugues, Inglesh, ho Bahasa, husi teoria e practica,
valor equivalente: 9; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c.</b> Religiao e
moral, teoria e practica valor equivalente: 9; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d.</b> Hakerek easay iha Tetun ho letra 150, horas 1:30 minutos. Titulo
Easay sei mai husi orgao Soberanos; valor valido minimum: 90%.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">B.
</span></b><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">Hanoin
fundamento husi materias</span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>Ita fo perioridades liu ba materias:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a.</b> Matematika, fisika, kimia, biologia
ho computadores tamba, liu husi nee maka sei hamosu Teknologia ba: povu, nacao
e mundo;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b> <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Ita fo perioridade as ba lian </span><span style="color: red;">tetun</span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">
tamba, nia maka sai </span><span style="color: red;">nudar <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">unificador dialeiticos</b></span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;"> sira hotu iha Timor/</span><span style="color: red;">povu Timor 100%
kolia tetun</span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">,e lian ida
nee </span><span style="color: red;">identidade cultural Timor</span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;"> nia nebe percija e <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">urgente atu desenvolve</b>; </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c.</b> Ita mos fo perioridade ba lian:
Portugues, Inglesh ho Bahasa Indonesia tamba, ho lian sira nee balun maka ita
sei aprende uluk: Siencia, teknologia, diplomasia, operacao bancaria, nunee mos
facilita Timor oan sira nebe ba scola iha rai liur, liuliu iha Indonesia ho
nacao sira nebe lian official Portuges ho Englesh.“Mai be <span style="color: red;">percisa fo atencao </span>katak, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">hari Nacao husik kiak hahu kedan ho bilingual, la dun diak”</i>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d.</b> Nacao Timor atu sai diak ho
Sociedade ida nebe ideal, dalan ida mak husi duni materia: Moral (tau as Nacao
no povu nia interese/interese commum) e Religiao (Sadere ba Maromak, buat hotu
sei sai realidade). </span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"></span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">3. </span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Studantes Timorese Universidade nian iha
nebe deit, ida</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"> hetan
valor diak/prence criteria tuir mai, hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$2.500 </b>husi vitalisa privado hanesan sira seluk.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">C.
Criterios equivalentes nian: </span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Semester I: IP=2, 7, Semester II: IP= 3, 7 Semester III-VII:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>IP= 4, moral diak, no ikus, hakerek
easay iha Tetun ho letra 1.500, horas: 1:30 minutos.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>Titulo easay sei husi Uma Creda; valor valido maximum: 90%, hodi
cumpleta criterios.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">4. </span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">IV. SERVIDORES: a.</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Orgao Soberanos nian ida nebe prence
criteria tuir mai, hetan premio special Gemstones husi 12 nebe kolia iha Biblia
nian nee, ida (I);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b> Embasador/a
nebe consege lori nacao no povu Timor Leste nia naran hodi loby Investores liur
nian nebe bele investe orcamento boot ba Nacao, (laos ida be mai buka osan no
lori sai osan nian) hetan premio special, gemstone;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c.</b> Funcionarios publico ho mestri sira nebe prence kriteria tuir
mai hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.000</b>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d.</b> Membros F-FDTL ho PNTL, husi
ida-idak nian instituicao, sira nian ida nebe prence criterios tuir mai, hetan
premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.000</b>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e.</b> Administrador distrito e sub distrito nebe prence criterios tuir
mai hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.500</b> ba distrito
e <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.000</b> ba sub distrito.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">D</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">.
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">CRITERIOS: a.</b> Servi diak liu, e
nunee mos fo ijemplo diak ba nacao no povu nebe ukun dadaun, too kategoria
nomeru um (1), (ba misa domingo-doming diak liu, nunee tauk no moe ba hahalok
corupacao, colucao e nepotism ho hahalok at sira seluk, nunee mos bele hare
besik povu kiak nia sentimento domin);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">
b. </b>Cuidado asset Estado nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> c.</b>
Halao servicu ho responsabilidade; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d</b>.
Mestri sira ida nebe hanorin diak no fo ijemplo diak nian ba studantes sira
hodi hetan valor diak too nivel nacional numero um (I);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> e. Iha Spirito fo motivacao</b>. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Programa ida nee nian, Povu, NGO, Jornalista
ho uma Creda maka sei husu nia ajuda hodi fo dalan mai. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"></span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">5. </span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">V. SCOLA </span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">hamosu studantes primero lugar too nivel
nacional, hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$1.000;</b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">6. </span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">VI. UMA KAIN TIMOR nian </span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">ida nebe fo ijemplo diak liu to nivel
nacional nomero um, hetan premios <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$3.000</b>
ho premio special, gemstone ida.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> <o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">E. CRITERIOS:a</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">. Educa lian Materna iha uma no acompanya oan sira
nia studos hetan valor primero lugar;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b>
Uma kain nebe la baku malu/iha spirito respeita malu iha uma kain laran no iha
comonidade;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c.</b> Educa oan sira hodi
familiar ho liafuan: Favor, Obrigado e Desculpa ba malu nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d</b>. Moris iha Casamento Monogame (katak,
iha comitmento moris hanesan: Fen ho lain ida deit);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e.</b> Iha spirito servicu hamutuk iha uma kain nian, religiao, adat,
no estado/iha spirito moris tuir lei nacao, religiao, e tradicao nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">f.</b> Halao didiak vida spiritual, tuir
ida-idak nia religiao/fiar. Ida sarani lori oan sira ba misa domingo-domingo.
Iha loron matebian nian, husu misa ba familia sira nebe ba ona mundo seluk;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">g.</b> Iha spirito ajuda malu nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">h</b>. Intrepreta diak: Direito, dever, no
responsabilidade nian iha nia uma kain laran;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">j.</b> Lori oan sira moris tuir kultura democrasia liur nian nebe maka
diak ba: An, religiao e nacao. E diak liu maka moris tuir kultura demokrasia
Timor nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">k.</b> Brani dehan ba oan
sira, se la tuir familia ho ulun nia lifuan diak, imi nia moris sei sai at;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">l.</b> Iha programa diak ba oan sira nia
foturu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">m</b>. Brani infrenta
dificuldade. Programa ida nee, Lideranca Comonitarios, Uma creda, Jornalista,
ho NGO sei husu nia ajuda.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">7. </span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">VII.LIAN PONTE ENTEDIMENTO</span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">:</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Funcao lian vital liu iha Ita ema nia
moris, mai be ida nebe ema hot-hotu bele kolia maka sai nudar determinante iha
nacao ida. Timor iha nia dialetico 32, nunee mos, constituicao da republica define
lian 4 maka: Tetun, Portugues, Inglesh ho Bahasa indonesia. Lian sira nee hotu,
so tetun deit maka halo nia funcao nudar ponte hodi bele liga entre dialetico
hotu iha teritori tomak no Tetun deit maka la dauk desenvolve ho diak, maske
lian ida nee importante teb-tebes ba povu nia moris lor-loron nian. Tamba nee, ba
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">individo (politisi/academics)/ instituicao</i>
nebe <i style="mso-bidi-font-style: normal;">desenvolve tetun</i> too categoria
nomeru um (I), hetan premio <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">$2.500</b>
husi Vitalisa privado hanesan ho seluk. Nunee mos, sei hetan atencao special
husi ita.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">VIII. RESULTADO</span></b><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;"> </span><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">programa ida nee sei hamosu<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>valor ida diak e forte </span><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">atu
acompanya lalao nacao Timor Leste iha nia desenvolvimento tomak.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>Nunee mos sei<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> too </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">fo inpacto diak ba nacao</i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>sira nebe<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">povu terus tamba autoridades
nia hahalok at</i>. Programa ida nee hahu vale husi 12 de Desembro 2012 too
konsege realisa nacao no povu nia objetivo ukun an nian. Tamba hau sei iha liur
ho tempo naruk, nunee maluk sira nebe representa maka: Dr. Geralado, Eng. Lopes
Lubudara ho maluk sira seluk tan maka sei fahe premiu ba maluk sira nebe hetan.<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">IX.RSPN <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">OBJETIVO
E PERIORIDADES STRATEGICOS MAKA:</span>1.</span></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">Fo motivacao ba
Studantes</span></i><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">atu forma an ho cualidade as hodi halao e
hamosu buat foun nian ba nacao</i> </span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">(<span style="color: red;">scola atu halo buat diak no foun nian ba An, ba
Familia, Religiao, Nacao, e Mundo</span>);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2.
</b>Fo hanoin ba Governantes sira atu:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a.</b>
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Hadia sistema politica educacao</i> hodi
atinji cualidade as, nunee mos <i style="mso-bidi-font-style: normal;">fo atencao
maka as ba lian Tetun;</i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b<i style="mso-bidi-font-style: normal;">. </i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Fo atencao as ba studantes nebe hetan valor diak, inclui ida nebe para
scola tamba la iha orcamento;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c</b>.</i>
e, knar hotu fo relatorio diak no cumpleto nian ba povu/fo<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> atencao</b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> maka as ba
Transparancia;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3.</b> <u style="text-underline: thick;">Ema halo KKN, la bele hein too ukun hotu maka
proseso ba justica;</u></i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">4. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Prevene corupcao, colucao e nepotismo</i>
iha Timor Leste em special no mundo em geral;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">5. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pocicao iha Estado, la usa
sai projeto</i> moris nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">6</i>. </b>Fo hanoin no obriga maluk sira
nebe halo politica destroicao atu labele hola parte iha politica Estado nian.
So oan no be ona sira ba oin;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">7.</b> Cria
spirito ajuda malu ou fo liman ba ema nebe percisa liu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">8. </b>Estado percisa cria politica motivacao iha lalao nacao nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">9.</b> Defini politica perioridades tuir
povu nia moris;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">10. </b>Ita nia geracao
tuan balun, nacao no povu sei percisa sira, nunee fo dalan no suporta sira hodi
hakotu sira nia misao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">11. Respeita</b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> </i>ema nia dignidade<i style="mso-bidi-font-style: normal;">,</i> maske ideologia politica la hanesan;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">12</b>. La bele iha mentalidade, percisa Uma Creda, cuando iha situacao
dificil;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">13. </b>Ba maluk sira nebe muda
an husi linha Chatolica, la bele straga strumento/Statua, tamba nee fiar
Chatolica nian, no durante luta ukun an, Statua halo nia funcao ida que boot
teb-tebes;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">14</b>. <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">Respeita e cuidado ema nia moris em special no
moris em geral;</span></i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">15. </b><u>Prevene
devorce iha uma kain ida-idak Timor nian, tamba nee fo terus ema, liuliu oan
sira;</u><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">16.</b> Fo hanoin ba malu atu
simu sagrada familia sai nudar symbol uma kain Timor nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">17. </b>Foti liafuan obrigado, favor no desculpa sai metin iha kultura
Timor nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">18. </b>Moris tuir democrasia
nia valor ida nebe bele fo beneficio diak ba an rasik no ba familia ida-idak
nian. Nunee mos diak liu la bele lori democrasia iha moris uma kain nian. Tamba
nee instrumento politico, uma kain nee stutura moris nian<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">;19<span style="color: red;">. </span></b><span style="color: red;">Fo
motivacao ba familia sai nudar pontes crecimento nacao nian (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Familia moris diak, nacao sei Forte</i>), </span>atu
dehan tan, nacao Timor Leste tengki hari hahu husi uma kain ida-idak nia laran;2<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">0. </b>Fo hanoin ba malu atu hadia, hasai
no haforca cultura Timor nian;2<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1</b>.<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Servicu 8 horas, descansa 8 horas e toba 8
horas</i>, percisa socialisa iha povu nia moris (habitua usa horas ho diak);2<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2</b>. Depois de Ita nia geracao tuan liu,
politica semi presidencial ho modelo hanesan agora nee la dun relevante ona ho
condicao Timor;2<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3. Coloca </b>figura resistencia
sai aset nacao nian;24.<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> </i>Respeita
obras e naran historico luta nian nebe hanesan: Fretelin, veteranos, Xanana, Horta,
Amo, Sarani/Uma Creda, etc;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">25. </b>Povu tengki
sai nudar observador ba desenvolvimento nacional;2<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">6. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">Tau
iha practico, Politica Jesus</span></i><span style="color: red;"> nebe dehan:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a</b>. Ukun ho ijemplo;b. Aifuan nebe at
tengki hasai;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c</b>. Ai la fo fuan diak
tengki tesi</span>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d.</b> Servicu maka
as e halo oracao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e.</b> Etica trabalho
duro; etc. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ho politica FRETELIN</i> nebe
dehan: Timor ukun an, povu tengki hetan facilidade Nacao nian ho:Diak, barato,
lalais/povu tengki moris diak;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">27.</span></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;"> Rico soin Nacao nian, percisa proseca liu e ho area: Sientifico,
diplomatico, seguranca, teknico, economico, e politico;</span></i>28.Estado
percisa halo politica <i style="mso-bidi-font-style: normal;">prevencao orcamento
nebe halai ba liur libre ho voleme boot</i>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">29<u>. </u></b><u>Governo percisa <i style="mso-bidi-font-style: normal;">fo
atencao diak ba companhia nacional, tamba sira importante ba nacao (hari
servicu ba ema permanente</i></u><i style="mso-bidi-font-style: normal;">)</i>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">30. </b>O<i style="mso-bidi-font-style: normal;">rcamento minarai</i> nian percisa <i style="mso-bidi-font-style: normal;">investe
iha area</i> nebe bele<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> haboot </i>orcamento
nee rasik, liuliu iha nacao laran, nunee bele <i style="mso-bidi-font-style: normal;">cria servicu ba povu</i> nebe percisa servicu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">31. </b>Companhia internacional, simu maka ida nebe investe orcamento
iha nacao laran;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">32. </b>Governanantes
iha Timor em special no mundo em geral, atu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">la
bele usa</i> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">recursus nacao nian</i>,
hanesan Militar ho Polisia hodi ba<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> halo
funu ho nia populacao</i> nebe expreca nia direito liberdade nebe kolia iha
constituicao no declaracao Universal nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">33.
</b>Fo hanoin ba malu atu expresa Ita nia direito de liberdade nee ho
responsabilidade;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">34</span></i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">. Prevene negatividades, post misao ONU;</span></i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">3</span>5. </b>Maluk
sira nebe hetan pasta estado husi resultado reconciliacao, nunee mos maluk sira
nebe prepara an iha liur durante <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">24</b>
anos, nacao no povu percisa maluk sira nia contribuicao, nunee buka haka as an
fo maka matenek no experencia diak nian nee iha lalao nacao nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">36</b>. Cultura moe ba hahalok at ho
respeita malu percisa kuda iha nacao laran;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">37.
</b>Hametin<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>cultura servicu badinas.
Nunee, kiak no terus la bele duni ita hanesan inimigo;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">38. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Resistencia oan sira nebe iha susar laran ho ida kaer
responsavel uma kain nian iha direito hetan subcidio (Lei veteranos tengki fo
dalan</span></i>);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">39. </b>Nacionalismo
Timorense percisa tau iha practico;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">40.</b>Governantes
contra Lei, la bele hein to knar hotu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">41.</b>Timor
oan sira nebe sei lakon, tengki buka tuir;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">42.
</b>Prevene politica <i style="mso-bidi-font-style: normal;">orcamento lakon iha
governantes nia gaveta</i> laran; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">43</span><span style="color: red;">. </span></b><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Geracao nebe foti decicao ukun an nian,
hetan direito absuluta ba honra e moris ho digno tuir Lei. E, Rai Timor ho nia
emar sira hotu iha direito ba desenvolvimento, stabilidade e facilidade. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">X. DIREITO, DEVER, E RESPONSABILIDADE</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">, hanesan dalan principal hodi hari nacao
no mundo, nunee: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Governo nebe forma husi
resultado elicao democratico e livre nian iha direito hetan: Suporta, respeita,
e proteje. Mai be, iha mos responsabilidade nebe tengki halo maka, hadomi no
halao diak nia </i>knar tomak hodi cria <i style="mso-bidi-font-style: normal;">condicao</i>
ba<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">:
</i>1.</b> Povu atu bele moris iha hakmatek laran, e hetan facilidade nacao
nian ho: Barato, lalais, e diak nian; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2.</b>
Studantes sira atu bele studa ho diak, no bele respeita Inan, aman, familia ho
nai ulun sira; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3.</b> Familia Sira atu
hetan<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>dalan hodi bele acompanha diak oan
sira nia studos too hetan foturu ida diak nian; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u style="text-underline: thick;">4.</u></b><u style="text-underline: thick;"> <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Public services inclui liman kroat ho mestri sira bele hetan
facilidade diak atu: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">i.</b> Prepara
studantes hodi hetan premio e hamosu buat diak ruma ba ita rain; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ii.</b> Servi diak nacao e povu too baje,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> e</b>tc</span></i></u><i style="mso-bidi-font-style: normal;">.</i><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 1.85pt; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 1.85pt; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">XI. SISTEMA PARTICIPACAO: </span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Progama revolucao nian ida nee, percisa
duni participa husi Timor oan hotu nebe iha spirito Timorense. Nee tamba nacao
Timor atu sai diak, so ho acao radical tuir cumprecao democrasia nian. Mai be
la bele ho interese individo e gropo nian lori tama iha laran. Hot-hotu ho
hanoin:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1.</b> Tetun importante e urgente
atu desenvolve ho diak;<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">2. Politica Motivacao e
Prevencao nian, importante liu ba nacao nebe iha tercero mundo</span></u></i><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">;</span></u><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3</b>. <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Educacao maka save desenvolvimento nian;</span>4<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. </b>Mondu agora hari ho siencia e tecnologia, no lao iha globalizacao
e democratizacao nia linha, nunee recursu humanos mak importante liu hotu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">5. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">nacao
Timor percisa baje ida diak e forte hahu agora. Nacao tuan ba oin sei dificil</i>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u style="text-underline: thick;">6.</u></b><u style="text-underline: thick;"> Corupcao, colucao, nepotismo, nunee mos Imoral ho
mentalidade at sira seluk, so bele hakotu ho ijemplo diak husi acao radikal
nian;</u>7<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">.</b> Timor percisa duni
revolucao iha area educao atu forma Timor oan ho diak hodi prevene
negatividades sira nebe cuaje atu domina dadaun ona ita nia Nacao.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 1.85pt; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 1.85pt; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">XII</span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">OPORTUNIDADES</b>:
Timor Leste, sei lao duni iha etapa hari estado ho povu nia moris dala ida, e nacao
mos inclui kiak liu iha mundo. Mai be, hanoin didiak, hanesan, iha hela dalan diak
atu hari estado e halakon kiak. Dalan maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">1</span>.</b>Povu uituan;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">2</span>.</b>Nacao kiik;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">3</span>. </b>Recursus naturais e humanos nian é subciente;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">4</span>.</b>Ukun
an liu husi luta naruk;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">5</span>.</b>Povu moris ona iha ambiente estado ho sistema eropa
no Asia;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">6</span>.
</b>Povu moris ho nia kultura maun alin;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">7</span>.</b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Rai Timor
nee rasik iha forca atu forma nia emar sira<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">;</b></i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">8</span></b>. Geopolitica
nebe strategis;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">9</span></b><span style="color: red;">.</span>Nacao Timor iha mahun husi figura: Resistencia, politica
no religiao nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">10</span></b>.Nacao iha hela rough structure;<span style="color: red;">11</span>.
Hari nacao iha era siencia e tecnologia;<span style="color: red;">12. </span>etc.
Mai be, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">condicao importante</i> nebe percisa
fo atencao<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> liliu </b>maka: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a.</b> Plano desenvolvimento nacional interpreta
e reflect didiak iha politica perioridades;b. Lori uluk rai Timor ho nia emar
sira nia spirito iha desenvolvimento;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">c. </span></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">Presidente republica, povu hili husi individo e direitamente,
nunee hetan poder politica pererogativo as nian iha nacao laran, ho nee tengki
toma responsabilidade maximum nian ba povu nia moris</span>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d</b>. </i>Halao politica eficien e eficas
iha proseco politica nacao nian;f. La investe orcamento boot ba makina estado
ho assunto politico;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">g. </b>Tengki brani
e hatene usa recursu minimum nebe nacao iha (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">DR.Mari Alkateri,fo ona ijemplo diak</i>);<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">h.</b> Fo atencao didiak ba servidores sira nebe too baje nian (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">katuas Xanana fo dadaun ijemplo</i>);j<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. </b>Lideranca nebe sai nudar save nacao
nian, la bele hamosu Paradoks, propaganda e la descuti assunto kiik iha public,
e nunee mos la halo descursu controversial ho politica spiritualis masturbationem;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">k</i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">. </i>Desenvovimento sustentavel iha linha
profecional maximum lao dala 3, mai be ukun nain sira la bele hamosu hanoin atu
ukun tan tinan <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>5. Husik natureja rasik decide
liu husi povu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">l</span></b><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">.
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Timor percisa ekipa politica ho teknico nian
iha diracao forte ne’e, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2 </b></i></span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">;m</span></i>. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Halao politica externa ho modelo Pope Joao
Paul II nian;</i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">m.</span></b><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Timor percisa Lei pena de morte</span><span style="color: red;">(<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Lei tengki haforca,forte hanesan trafic
light iha crusamento<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">. </b>Halimar ho Lei
hanesan mos ho ema nia vida</i></span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">;</span>n. </b>Uma kain ida-idak Timor
nian, tengki hetan atencao special;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">o</b>.
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Usa lian nebe ema hot-hotu hatene nee ba<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>politica decicao as estado nian;</i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">p. </b>Figura resistencia sai solucao
problema nacao nian, e sai mos imagen diak ba nacao e povu maubere;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">s. </b>Tau iha practico politica governo
decentralisacao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">q. </b><span style="color: red;">Brani foti decicao e toma responsabilidade, maske risca vida
rasik</span>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">r. </b>Politica fo mandanto
e monitorisacao tengki forte;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">s</b>.
paradigma Administracao. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></b><span style="color: #7030a0;">Ho <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tan hanoin importante liu hotu</b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">,</i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">5</b>.
</span>Iha ida, uluk maun boot Mari hahu ona, mai be concept ho strategia politica
falha uituan, nunee la fo resultado diak, e iha ida seluk tan, ita nia maun
boot nain rua hotu halao iha sira nia politica de governacao, mai be lalao, dohk
uituan husi contiudo. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">XIII.
OBSTACLOS: </span></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Resultado
investigacao ho identificao husi dalan spiritual,detecta: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1.</b> Loopholes sai e sei nafatin instrumento diak ba ema nebe:
Lalais, matenek, e brani atu hetan oportunidade e halo iregularidades;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">2.</span></b><span style="color: red;"> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kilat illegal nebe spalha
iha nacao laran dehan too ona 107</i>. Husi total nee, 35 maka at ona;</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3.</b> Ulun balun proteje ema contra Lei
tamba: Familia, kolega no politica percisa malu nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">4. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ema balun hanoin e buka dadaun
ricosoin ba oan no be oan husi povu nia terus;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">5. </b></i>Governantes sira, tinan 5 nian, balun osan too miliao dolar,
enquanto salario fo sai ba public ho montante $5000 ba kraik, sira iha nafatin
fatin seguru;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">6</b>. <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">Figura Xanana ho Partido Fretelin sei iha etapa
gerilya politica (pergoso liu);</span></i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">7</span>. </b>Politica no interese
individo ho gropo mos domina liu lalao nacao;8. Governantes sira la dun brani
halo politica tuir Lei;9. etc.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">XIV. EXPRECAO E DECICAO RADICAL: Percisa, tempo e
tengki!<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; tab-stops: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">RDTL lao, la dun tuir
duni condicao nacao kiik e kiak nian. Ami Politisi em special, lideranca top ho
organizacao historicos mos dificil teb-tebes atu hamosu ida nebe diak e seguru
nian ba nacao. Nee tamba, interese politica husi ida-idak nian domina liu. Dr.
Joao dehan: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1.</b> Ema at hetan fali
forca;2.<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> Descursu politica, buka
loopholes no hamosu controversial sai domina fali Nacao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3.</b> Hamosu fali descriminacao politica e social, etc. </i>Karik tamba
nee maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a. </b><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Orcamento nacao nian cuaje tama barak liu iha linha
familia no ema nebe iha dalan</span>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b>
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Lei halo que sai la tuir tiha nia dalan
lolos;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c.</b> Timor oan nebe hola parte
politica destroicao, facil e brani halao politica. Sr. Jose Gusmao dehan, sira
balun agora hetan garantia moris nian boot liu fali ema nebe terus ba ukun an;</i><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d.</b> Povu Maubere usa tetun hanesan moris
nian, mai be la desenvolve;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e</b>.etc. Bajeia
ba factos sira nee maka ita dehan:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">i.</span></b><span style="color: red;"> Se valor luta ukun an
ho democrasia nian la tuir dalan, dehan loron ida povu sei halo los tuir sira
nia cuinhecemento rasik,saida deit mak acontece?;</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ii.</b> Relatorio CHVR ho ONU kona ba maluk sira nebe hola parte
politica destroicao, percisa tau iha practico;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iii.</b> Restorative justice percisa e urgente;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">iv.</span></b><span style="color: red;"> Tetun
desenvolve atu hatutan povu maubere nia moris, tamba 100%, hatene nanis;</span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">v. </span>Fo consideracao as ba DR.
Horta nia parable dehan, odamatan nakloke ba ema hot-hotu atu tama, mai be la
bele okupa hotu fatin sira iha uma laran neba.Ne iha strutura as do Estado;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">vi.</span></u></b><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;"> </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Ukun nain ho nia familia mak hetan
facilidade boot husi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nacao nian, no knar
hotu, consege <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rico soin liu husi salario,
estado iha dever politica e moral nian, atu <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">foti fali</b></span></i><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">;</span></u><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">vii</span>.</b> Sira
nebe halakon file nacao nian wanhira knar hotu, percisa hetan kastigo. Tamba nacao
selu e Lei garante moris tomak, nunee halao knar ho responbilidade maka nia
demand<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">; viii.etc</b>. <span style="color: red;"><o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="color: #8064a2; font-family: Arial; mso-themecolor: accent4;">Ita nia
nacao percisa</span><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">:</span><span lang="EN-AU" style="color: #548dd4; font-family: Arial; mso-themecolor: text2; mso-themetint: 153;">Politica motivacao e
prevencao nian, desenvolve Tetun ho diak, e political restorative justice, ho political
theology nia practico moderno ba mundo nee hahu husi Timor,etc.</span><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;"> </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">Mai servi ita nian nacao ho mundo ida nee husi dalan hot-hotu nebe Ita
iha</span></i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">. La bele hein too kaer
ukun maka halo. Sira percisa agora dadaun.</span></i><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">Ita nia inimigo</span></i></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;"> iha oin maka</span></b><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">: </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial;">Ema at no desastera naturesa</span></i></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">.</span></i></b><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;"> Obrigado!
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Maromak fo bencao ba nacao e povu doben
Timor Leste.<o:p></o:p></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;">
<span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">Diracao:</span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">axis35atlt@yahoo.com/<span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Mb: +61402544312 / 0410082125.<o:p></o:p></span></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-74588780786802456992012-12-20T01:00:00.009+09:002012-12-20T01:04:32.856+09:00PARTE I : REVOLUCAO SEGUNDO PARTE HAHU FORMA EMA SAI ESPERANCA NACAO NIAN <!--StartFragment-->
<br />
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: center;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"></span></div>
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><div style="text-align: auto; text-indent: 48px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Times;"><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-themecolor: text1;">Ho: </span></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Times;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Antonio Ximenes</span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Times;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"></span></span>Ex deputado
Assembleia Constituante,<br />
Ex docente
Filosofia, Siencia Politics</div>
</span><br clear="ALL" style="mso-ignore: vglayout;" />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-wZqQ9Iukz54/UNHjc2LpcNI/AAAAAAAAHSw/TfmxKXWnjzk/s1600/428328_386754361350998_821857262_a.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-wZqQ9Iukz54/UNHjc2LpcNI/AAAAAAAAHSw/TfmxKXWnjzk/s320/428328_386754361350998_821857262_a.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"></span></span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-size: small;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;"><div style="text-indent: 48px;">
<span class="Apple-style-span" style="font-family: Times;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Antonio Ximenes</span></span></div>
</span></span><br />
<div style="font-size: medium;">
</div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="font-size: medium; line-height: normal; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 19.85pt; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: center;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Ex deputado Assembleia Constituante,<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="font-size: medium; line-height: normal; margin-bottom: 0.0001pt; margin-left: 19.85pt; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: center;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;">Ex docente Filosofia, Siencia Politics</span></div>
</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<u style="text-underline: thick;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Dom Bobentura ho Avo sira
nebe aswain</span></u><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> </span><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-themecolor: text1;">halo
revolta iha Manufahi no fatin sira seluk</span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">, ho <span style="color: red;">revolucao iha Portugal</span>, fo duni insfiracao diak ba <i style="mso-bidi-font-style: normal;">maun boot sira forma forca politica ho naran
Fretelin proclama independencia iha 28 Novembro 1975</i>, ne sai hanesan passo
definitivo e firme nian ba rai Timor ho nia emar sira atu halo revolucao, maske
tengki infrenta dificuldades.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u style="text-underline: thick;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Maun boot Xanana ho maun boot sira hotu</span></u></i><u style="text-underline: thick;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">,</span></u><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> </span><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-themecolor: text1;">konsege lidera e halao revolucao
</span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">too
hetan liberdade iha ita nia rain Timor Leste; <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u>FRETELIN nia politica ukun rasik an, konsege realisa duni;</u></i> <u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">Katuas Nicolao Lubato,
katuas Konis Santana ho maluk </span></u>sira hotu nia terus no mate iha luta
naruk ida nee, la saugate! Atu dehan tan katak, <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u>Apodeti, UDT, Kota e Trabalhista nia politica kona ba Integracao mos
halo hela condicao diak balun/forma duni Timor oan lubuk ida</u>. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></i><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Santo
Padre Joao Paul II visita Timor, iha 12 Outubro 1989 mos konsege fo paso foun
ba mundo Cristao halo revolucao ba povu Timor nia terus. Uma creda ho povu halo
duni revolucao ba ukun an, balun tan maka liu husi pregrinacao iha Timor tomak.
E, <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">rai Timor ho nia emar sira nee rasik halo revolucao atu
determina nia vida politica </span></u><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">maka realisa iha dia 30 de Agusto 1999<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">.</b></span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><o:p></o:p></b></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Spirito ukun rasik an é todan e lulik
duni! </span></i><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Nunee, tempo too ona
ba Timor oan nebe iha sentimento reponsabilidade ba nacao, <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">hatutan revolucao nee hodi hari sociedade
ida ideal iha Ita rain. </span><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">Iha era democrasia, globalisacao e tecnologia, educação maka instrumento
diak e forte nian.</span></u><span style="color: red;"> <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><o:p></o:p></i></b></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Revolucao
politica, konsege lori ona rai Timor ho nia ema sira too referedum, determina
ukun rasik an, hari Estado ida ho sistema politico de direito e democratico,
semi presidencialista, lao kleur duni ona. Husi nee Ita bele hanoin dadaun, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">nacao doben Timor Leste laos foun nafatin, e</i>
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">constituicao republica</i> mos dehan,tempo
too ona atu halo <i style="mso-bidi-font-style: normal;">amandamen</i> ba nia.
Mai be, nafatin!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Nacao
iha mundo nebe atu ukun an ho todan teb-tebes, ida maka ita nian. Tamba rai
kiik, populacao uituan, geopolitica la fo dalan e ita nia politica interna e
externa mos infrenta obstacls. Mai be <u><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nacao nebe antes hetan ukun an, iha ona
experencia boot iha lalao estado maka ita duni</u><u style="text-underline: thick;">.</u> <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Ho
Portugal, tinan 450, ho Indonesia, tinan 24 e ho ONU tinan 12. E, politisi ho teknicos
nacao nee mos aprende ona politica e administracao nian husi: Eropa, Africa,
Amerika, Australia e Asia. P<span style="color: black; mso-themecolor: text1;">ovu Timor
nee rasik mos, 99, 9% intende ona moris iha ambiente estado nian “ukun mos ho
asesor international”. </span>Tamba nee ita dala barak dehan, estado maka foun,
mai be ema nebe kaer ukun ho povu nee rasik, laos foun. Nunee, <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u>la bele usa tan nacao foun sai argumento iha
politica do estado</u></i><u>.</u>Mai be realidade hatudo, nafatin. E<span style="color: black; mso-themecolor: text1;">, desastera boot mak nacao nia politica
nebe la dun reflecta estado direito husi nacao kiik, kiak, ukun an husi luta
naruk, rai rico, etc.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Los
duni, iha mos diak nian balun </span></i></b><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">maka<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">, </b>iha ona strutura estado nebe halao nia funcao, 60%, hanesan: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1</b>. Fo atencao dadaun ba povu tercero
idade ho veteranos sira; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2.</b> Halao
dadaun desenvolvimento intermo: Social, cultural, economia, politica,
seguranca,-;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3.</b> Timor oan nebe
involve an iha revolucao, balun hetan ona honra e direito ba:Presidente, PM,
Deputados,etc. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Mai be,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> cosecuencia
la dun diak nian</i></b> nebe mos lao dadaun maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a.</b> Governantes fo liu perioridade ba direito e political duty, do
que responsabilidade. Hanesan, haka as an executa hotu lalais orcamento nebe parlamento
aprova, mai be <u style="text-underline: thick;">plano e resultado la dun fo <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>prioridade</u>. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ijemplo,</i></b> <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">gasta orcamento too ona 99%, mai be
resultado, <u style="text-underline: thick;">mercado balun la dun funciona ho
diak, etc</u>;</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b. <u style="text-underline: thick;">Forma</u></b><u style="text-underline: thick;"> fali
ema nia mentalidade dependent e atu moris tuir vida nacao desenvolvido nian</u>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c. </b>Lei dehan, governantes nia familia
la bele kaer projeto estado,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>mai be
realidade, iha oin no kotuk lao hela;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d. </b>Ema
nebe involve an iha politica desctroicao, dehan la bele hola parte iha politica
estado, mai be contrast mak ita hare;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e. R</b>econciliacao
atu hakotu cassu tomak e permanente nian, resultado hodi haluha deit fali casu
nebe iha;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">f</b>. <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Timor oan nebe hetan pocicao diak no as iha strutura<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>estado, balun hodi fali ba projeto moris nian</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">;g</b>. Nacao Timor kiak, mai be coloca nia
diplomata tuir fali nacao rico nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">h.</b>
Tinan 5 knar hotu, relatorio final la dun claro, e files nacao halakon fali;<span style="color: red;">j</span>. etc.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Elicao
2012, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">candidatos presidente republica iha
kedan ema nain 12</i>, e <i style="mso-bidi-font-style: normal;">partidos
politicos mos 26</i>. Enquanto que, candidatos ho Ami lideranca partido,
hot-hotu ida nebe tuir dadaun historia mundo nian. Hatene nacao promotor
democrasia iha mundo, hanesan Amerika, candidatos presidente tuir elicao geral,
nain 2, e partido nebe troka malu kaer ukun mos 2. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Ita
rain nia luan </span><span lang="EN-AU" style="background: white; color: black; font-family: Arial;">15,410 km²</span><span class="googqs-tidbit"><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial;"> ho populacao </span></span><span lang="EN-AU" style="background: white; color: #222222; font-family: Arial;">1,175,880
deit, mai be: a.</span><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> Ukun kedan ho deputados 65, vise PN nain rua; b. Ulun
executivo mos nain rua, maka presidente republica ho primero ministro. Iha tan
Vise PM ho nia strutura ida que boot teb-tebes;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">c.</span> </b>PM nee, partido/coligacao maka
hili, mai be hetan knar e poder boot liu fali Presidente nebe povu maka hili
direitamente. Presidente mos, symbol e halao knar deputado ho ministro negocio
estrangero nian maka cuaje descobre sai liu. Los, nudar constituante ida, sente
culpado!“<u>tempo, sei hadia</u>”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<u style="text-underline: thick;"><span lang="EN-AU" style="color: black; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman"; mso-themecolor: text1;">Estado
hasai orcamento boot ba makina estado no assunto politico, mai be nia resultado,
la dun efeta diak ba nacao e povu nia moris</span></u><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ijemplo:</b> <u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">Primero,</span></u><span style="color: red;"> </span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Cdt. David Alex bapak kaer iha Baucau, momento neba sei moris hela,
informacao dehan, katuas sei moris iha hela terus nia laran, mai be estado la
buka tuir</span></i><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">.</span>
Nunee mos <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Presidente Nicolao Lobato, cdt.
Sabalae ho nia companhero nebe lakon ho matan momos, sira nia ruin too agora la
hetan nafatin.</i> Enquanto, nacao Timor ho nacao Indonesia iha relacao
diplomatico diak teb-tebes, e nunee mos entre lideranca Timor ho Jendrais ho
buisnissman Indonesia nian; <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">Segundo,</span></u></b><span style="color: red;"> </span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Estudantes
Universidade nian balun hetan cualidade diak, e balun too ona semester 7, mai be
tamba hetan dificuldade ba orcamento, sira tengki para. Governo ho parlamento
la buka tuir atu hatene sira nia dificuldades? </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Hare
tan ba oin, ita nia estado liu husi governo, hanesan ba:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a</b>. Politica execução orcamento nacao nian, la lao ho diak;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b.</b> Controla cualidade projetos sira nebe
fo sai ba public,la dun forte;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c.</b> Manege
e cuidado asetos estado, dohk liu husi nia prosedur;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d</b>. Politica ricesa naturais nian la dun lao diak, maske nee mak nudar
asalerador desenvolvimento nian; e, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">e.</b>
Sensibilidade iha lalao Estado nian mos, sei percisa liu. Sira nee hotu nia
cosecuencia balun maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">i.</b> <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Orcamento nebe parlamento aprova ho
ida nebe mai husi comonidade internacional, cuaje centenas billioens de
dolares, mai be nia serculacao/afeta ba nacao e povu kiik nia moris maka 49%
deit;</span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ii.</b> Kareta sosa barak
teb-tebes e mesak karu no luzu nian, mai be cuaje sai at hotu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iii.</b> Material hodi halo Estrada, nebe
mai husi povu Japao la manege ho diak;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iv.
</b><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Strada halo tiha, la kleur
at fali ona. Devia, wainhira intrega projecto, controla uluk nia cualidade</span>,
se la tuir nia criterios/cualidade la dun diak, la bele aprova. Maske familia,
kolega ou donator partido maka halo projeto sira nee. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Maluk
sira, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">liuliu belun politisi sira, diak
liu ita percisa ho cuidado teb-tebes. Tamba nacao sira hanesan Medio Oriente,
Africa, America Latina, Asia balun, sira nia recursus naturais e humanos é boot
liu ita nian, mai be sira nia nacao e povu kiak ba bebeik e la iha stabilidade.</i>
Nunee mos, minarai, gas,- nee ricesa naturesa ida nebe irecovable.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kona
ba projeto nebe governo fo ba ema liur, hare didiak nia resultado, ema lori sai
osan mos ho libre los. E at liu tan maka, cualidade la iha garante. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ijemplo</b> balun nebe ita hare hamutuk é, Libanes
ida halo porto Hera.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Dehan, ema nee halo
projeto liu husi linha ex resistencia. Sira hetan 7m, halo porto ho 2m, seluk
fahe malu. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Sosa roh ba F-FDTL</i> mos <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>nunee. <span style="color: red;">Resultado, roh
at e porto mos at</span>. Tamba projeto sira nee ho linha veteranos, nunee at
mos husik hela!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Estado
tengki tau matan diak ba ita nia veteranos sira, nee nungka atu iha argumento. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Governo nia politica fahe fali projeto ba
veteranos, nee iha problema! Tamba, veteranus barak?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Diak
liu, Estado lao tuir principio constituicao nian, nunee:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1. N</b>acao bele hetan nia objetivo nebe consagra iha Constituicao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2</b>. La halo povu maubere ho mate bian
sira hirus;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3</b>. e, naran boot
veteranos em special, figura<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>resistencia
em geral, ema hotu bele tau matan diak.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Sr.
Jose da Silva/Domosu comesa dehan, Timor oan involve luta, ida<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> hetan ona direito ukun an nian, too deit 46%.
Dr. Domingos Pereira dehan, ami ex politica otonomia too 70%. Dr. Mario Magno</i>
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">dehan, politica netral 99%.</i> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Los duni, percentagen ida nee, assunto nacional
nebe serio teb-tebes e <span style="color: red;">percisa fo atencao special</span>.
Mai be compara didiak fali, diak liu foti lian nebe <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">dehan, husi 20 de Maio 2002 mai oin, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ita hot-hotu ho concept ida deit maka, Timor
oan nebe hakarak fo contribuicao ba nacao RDTL, tuir ida-idak nia dalan. E, fo
atencao as mos ba politica justica<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> e
justice social </i></span><i style="mso-bidi-font-style: normal;">iha nacao laran</i>,
hodi nunee la bele hamosu descriminacao iha ita rain. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Assunto
importante liu nebe fo preucupacao boot ba ita hotu maka, spirito sagrado husi:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1</b>. Constituicao da Republica;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2</b>. Democrasia,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3</b>. Etica moral,4. Politica,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">5</b>.
Cultura,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">6</b>.ho historia luta naruk nee
nian, ema hadohk tiha ona husi nia corridor. Cosecuencia at nebe iha tan no lao
dadaun maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">a.</b> Corupcao, colucao e
nepotism as;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">b. </b>Desigualdades as maka:
Povu nebe determina Rai Timor ho nia emar sira nia vida politica iha 30 /8/
1999, cuaje kiak nafatin;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">c. </b>Timor
oan nebe iha linha luta nian mos, balun moris diak liu ona, mai be balun kiak
liu;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">d</b>. etc.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Conta
didiak tiha ona katak, ita percisa teb-tebes e urgente duni atu <u style="text-underline: thick;">hatutan revolucao hodi <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">prevene negatividades sira nebe sei haterus
nacao RDTL e povu Timor</span></i></u><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">.</span></i> Karik maluk balun hanoin, tamba sa tengki ho
revolucao? reposta dehan, mundo agora nee, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">lei
nebe politisi produce ho moral nebe regiliao halao, la dun funciona diak</i>. Politica
no buka loopholes hodi halo iregularidades mak cuaje domina liu nacao. Tan nee,
hatutan revolucao maka odamatan diak ba desenvolvimento. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><u style="text-underline: thick;">Nacao
tuan ba oin, sei dificil teb-tebes e povu maubere deit sei terus liu hotu</u></i><u style="text-underline: thick;">.</u></b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Data
husi factos sira hotu nebe ita analisa didiak, hatudo momos katak, negatividades
nebe ho pontencial boot sei straga nacao no povu nia moris lao doohk liu ona. Ho
rasaun sira nee tan, sforco an nebe ita tengki halao iha: <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Curto praju, medio e
longo</span></i><span style="color: black; mso-themecolor: text1;"> </span>praju husi
linha politica prevencao nian maka:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">a</span></b><span style="color: red;">. </span>Fo <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">perioridade liliu ba area educacao. </span>Atu
hadia uluk cualidade educacao husi parte hot-hotu hodi bele:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">i.</b> Hamosu baje nacao ida diak e forte
nebe bele fo mos forca natureza nudar inspirador ba desenvolvimento nacional;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ii. </b>Descobre segredo dificuldades nacao
e povu nian,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iii.</b> Forma Timor oan ho
diak atu <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">interpreta didiak: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Direito,
dever e responsabilidade</i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> nian iha
ida-idak nia An rasik, iha familia, iha religiao, iha tradicao, iha estado e mundo</i>
(importante liu)</span>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">iv. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Desenvolve Tetun ho diak atu bele lori Timor
oan sira ba desenvolvimento</i>;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">v.</b> Hamosu
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">siencia
e</i> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tecnologia</i></b> ba nacao;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">b</span>. </b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Forma Timor oan, liuliu geracao foun </i>atu
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">servi Estado e povu ho:<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1</b>. Cuinhecemento (teoria e practica),<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2</b>. Capacidade (politica e tecnica),<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3</b>. Experencia (interna e externa) ho
recursus minum nebe iha, nunee sentimento responsabilidade</i> ba nacao e povu
nia moris maka sai as liu ba political rights ho dever nian;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">c</span>. </b>Constituicao
republica, democrasia, politica, kultura ho historia luta naruk nia spirito mos
tengki coloca didiak iha nia fatin;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">d</span>.</u></b><u style="text-underline: thick;"><span style="color: red;">Percisa hari nacao hahu ho
character:Humanista,independent e trabalho duru</span>;</u><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: red;">e</span>.</b>Forma ema nebe bele iha sentimento
e cuinhecemento phisicologia politica hahu nacao tercero mundo nian.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Maluk
balun karik iha tan <u>duvidas nebe dehan, bele ga lae?</u> atu fo <u>reposta</u>
kedan kedan: <u>Tamba sa la bele?</u> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ita
nia proklamtor fila ona, ita nia lideranca maximum, ita nia restorador, ita nia
Gendral ho ita nia lidernca boot sira seluk mos idade ba oin dadaun ona. Sira
prepara dalan mai ita, kleur liu maka too 2017-2023</i>. Se liu, nee sura fali
oin seluk nian!<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><u style="text-underline: thick;">Nunee, <span style="color: red;">se la hahu agora, bainhira fali? se laos
ita, se fali?</span></u> Timor oan nebe iha sentimento responsabilidade ba nia
nacao, no nudar maubere oan, tengki fiar an hatutan e hadia buat nebe maun boot
sira hahu ona. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="EN-AU" style="color: red; font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Duvidas</span></i><span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">
kona ba hau nia <span style="color: red;">partido PDC </span>la hetan votus; <span style="color: red;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Fretelin </span>nebe
povu Timor hein nakfera dadaun ba gropo oin-oin; Dehan, maun boot Xanana
descansa, <span style="color: red;">CNRT</span> hotu; Dehan, <span style="color: red;">PD</span> hetan nafatin cadeira 8 iha elicao 2012 tamba
figura maun boot Horta, maun bt Abilio ho maun bt Lasama,<span style="color: red;">etc</span>. Resposta dehan, nee buat ketak ida.Condicao
democrasia nunee duni.“Ne’e la grave”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Hakarak
ka lakohi, ita tengki recuinhece katak, DR. Mari team hari estado nia strutura
e katuas Xanana ho desenvolvimento. <span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Diak ka at, nee buat seluk ida</span><span style="color: red;">.</span><span style="color: black; mso-themecolor: text1;">Realidade,iha at no diak mos</span>? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Maioria povu Timor Leste maka la kohi duni,
historia ASDT mosu fali/nafatin iha nacao RDTL nia strutura, no ita<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> la kohi</i> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">duni historia nacao sira rico minarai ho gas, mai be nacao e povu sai
kiak ba bebeik nee acontece iha rai Timor Leste</i>. E ita mos la kohi,
lideranca cria nafatin propaganda e political paradox iha lalao Nacao nian. Los
duni, maun boot sira iha direito atu hetan respeita, povu iha direito atu cuntenti,
e nacao iha direito ba desenvolmento. “Absolutely!”.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify;">
<span lang="EN-AU" style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Acompanya
didiak tan nacao nia lalao:KKN ho immoral sira seluk mos lao namas duni ona. Tamba
nee, convida kedan maluk sira nebe hadomi nacao RDTL,<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></i></b>mai ita <i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: red;">cria uluk condicao nebe ho funcao, fo motivacao
e prevencao</span></i><span style="color: red;"> nian </span>liu husi revolucao
educacao. Nunee: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1. </b>Orcamento, PN
aprova nia resultado bele afeta too Timor oan nebe percisa duni;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2. </b>Politica decentralisacao bele
consege nacao nia objetivo;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3</b>. Desenvolvimento
nebe ema hot-hotu hein, bele realisa;<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">4.</b>
Democrasia bele hetan nia coridor lolos iha nacao no povu nia moris, etc. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 0cm; margin-right: 19.85pt; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;">
<br /></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-35500331850637038402012-12-19T22:50:00.001+09:002012-12-19T22:50:05.431+09:00VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTANA HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE!<!--StartFragment-->
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-4T62rmTDhEo/UMxu3bCzO0I/AAAAAAAAHCk/xtVW50Q9xBU/s1600/Frederico1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-4T62rmTDhEo/UMxu3bCzO0I/AAAAAAAAHCk/xtVW50Q9xBU/s320/Frederico1.jpg" width="240" /></a></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial;">BY Frederico Nuno Jerónimo Boavida</span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span><span class="Apple-style-span" style="font-family: Arial;">Mundu
tomak rekunyese katak povu iha mundu ne’e mak pasa no sofre esperiénsia pasa
liu husi koloniaizmu no invazaun; sempre iha Luta ho Espíritu Patriotizmu no
Nasionalizmu mak sempre defende ba ukun-an. Izemplu mak povu portuges iha heroi
kontra Espanya no Espanya fali iha Heroi Kontra Árabe; no Indonézia iha Heroi
kontra Holandez.</span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Hodi povu
tomak no agora sai netik Kaibela (dezignasaun mós uluk haraik ba Koni); ami mós
hakarak hato’o katak iha Kolonialista, iha invazor, iha Heroi, Iha Traidor, Iha
Povu inosente no iha mós Povu tauk-teen. Ida ne’e konsekuénsia trajedia
umanidade mak mundu la sees. Tanba inosente povu seluk haan-matak, hadau no
aneksa, koloniza no invade povu seluk, tanba tauk fali povu invadidu no
kolonizadu sujeitu hodi hakruuk delek to’o halao traisaun hasoru rain-rasik;
maibé tansá? Tanba ganánsia, tanba sente-an ema, tanba mak iha forsa no kbiita
atu ukun ema no povu seluk, tanba bulak karik eh tanba inosénsia? Ita bele
hamosu Pergunta 1001 ida tansa iha trajédia umanidade. Karik povu ida halerik
imi mak ema no ami fali animal! Povu seluk dehan imi selvanzens no ami mak
sivilizadu! Povu ida dehan imi kiak no ami mak riku! Povu ida tan dehan imi sei
beik no nakukun no ami matenek no naroman ona! Povu seluk dehan tan imi sei
kolot/primitivu no ami modernu ona! Maibé tansa? <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Iha
Gaba-an no foti-an, iha mós haraik-an no sente-an fraku, iha fiar-an, iha mós
la fiar-an, iha berani, iha mós tauk-teen, iha ukun-an, iha mós la ukun-an;
maibé tansa?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Karik
tanba osan? Karik tanba naran? Karik tanba materiál? Karik tanba meius? Karik
tanba oportunidade? Karik tanba vantazem? Karik tanba sorte? Karik tanba
inoportuno? Karik tanba laek meisu, Karik tanba laek material Karik tanba la
kohi sai famozu no karik la iha osan no fasilidade! Maibé tanba sa?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tanba sa
iha heroi ho izemplu kmanek no kmook mós sei iha terus, halerik no sei
tata-malu, tetak-maluk, oho malu, naok-malu, bosok no lohi-malu, halo bilaan
malu; tanba sa?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Hau la
kompriende, la hatene no buka atu hatene razaun maibé la hetan no nune’e mós Ó
rasik, nia rasik, imi rasi, ita rasik, ami rasik sira rasik la kompriende, la
hatene no buka nafatin razaun la hetan? Karik ida ne’e mak mistériu umanidadade
ida?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;"><span style="mso-tab-count: 1;"> </span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Ita so hatene dit hamosu pergunta 1001 tansa no “pergunta
não acha resposta!”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Keta haluha, prinsipiu defende lia-loos mak hamosu martires
inosente no heori verdadeiru! Sira merese Viva! No Viva Heroi! Husi imi, ami
hotu agora mak hamutuk fali atu agora no uluk gosta eh la gosta; ami goja moris
no goja ukun-an nasaun no estadu nian husi imi nia sakfrifísu no dedikasaun! <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">La haluha nudar, dala ida tan sai Kai-leba (husi ema mak
gosta no la gosta mós mak goja ita boot sira mak terus to’o mate nia luta) ami
hato’o obrigadu no agradese wain! Atu dehan hodi ami hotu Povu Timor-Leste nia
naran hato’o agradesimentu mak ita boot sira simu dit husi ami nia matabeen,
ami nia sura no kontu hodi haktuir, ami nia memória; no ita boot sira rasik
mate leet tiha ona la goja karik estipendiu no osan mak ami halibur no hatama
hodi agora haruka tuir hodi ba hakoi ita boot sira iha fatin mak prepara tiha
ona ba ita boot; merese duni ami nia obrigadu no agradesimentu; la liu ida ne’e
atu ita boot sira goja tanba sei la mai hamutuk fali atu goja ho ami!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">La haluha
mós nudar, dala ida tan sai kaileba! Hodi ami hotu Povu Timor-Leste tomak atu
iha Rai-Timor-Leste husi Ponta-Leste: Jako to’o Oekusi no Atauro to’o Betanu;
Povu Timorense mak hela no moris lemo-lemo no sei moris hela iha mundu
raiklaran: iha Indonézia, Australia, Makau, Moçambique no Portugal no
selu-seluk tan hato’o ami nia diskulpa ba sala hotu, ami nia traisaun, ami nia
ignoransia no inosénsia mak ami uluk halo karik hasoru ita boot sira; perdua
ami no halo ami bele livre duni tuir mehi atu Timor-Leste ida mak livre no
independente! </span><span style="font-family: Arial;">VIVA ASUWAIN NINO KONI
SANTAN HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Ami foti
lisaun ida dit! Atu la kastigu-an iha rai-okos mak nakukun hela dit! Atu la
sula-an! Atu la simu maus-tratu mak la merese! Buka atu seluk la kastigu ami,
sulan ami, fó hahaan restu mai ami mak seluk sulan; solta-an no liu-liu hatene
ukun-an! </span><span style="font-family: Arial;">VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTAN
HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE! </span><span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Kuitadu Basá la bele hamutuk ho
ami iha ami leet; no ami so fiar dit katak imi perdua no simu ami nia karan mak
ami saran eh fó perdaun mai ami; ba ida ne’e ba família heroi Nino Koni Santana
ho grupu tomak ba povu Timorense no ba Umanidade nia diak: Kondolénsia no
“Sentido de Pêsame!” ida ne’e mak formula regular no vulgar maibé mosu duni
husi ami nia fuan no laran!<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="text-align: left;">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoListParagraph" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 54.0pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; mso-add-space: auto; mso-list: l1 level1 lfo2; text-align: center; text-indent: -36.0pt;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial; mso-fareast-font-family: Arial;"><span style="mso-list: Ignore;">I.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span></b><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: Arial;">NINO KONI SANTANA<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">N</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">ino Koni Santana
Klandestinu TL nian ida mai husi Rai Lospalos<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">I</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">ndepentista barak mak
mesak mane Asuwain sira husi Rai Lospalos<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">N</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">une’e mós karakterístika
forte no fiar-an hatudu husi Falintil<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">Ó</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;"> la bele hakfodak se ema
Lospalos forte no fiar-an hodi hola parte iha Falintil<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">K</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">landestinu Nino Koni
Santana hatudu ninia karakterístika ema Lospalos nian iha Ermera<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">Ó</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">, hau no Nia rona katak
klandestinu ne’e ninia subar-an iha Ermera<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">N</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">aran Nino Koni Santana
ne’e mós kontribui ba ukun-an<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">I</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">ha Luta TL nian presiza
duni hamosu klandestinidade hodi hetan ukun-an<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">S</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">antana ka Nino Koni
Santana ne’e aparentemente parese Che Gue Vara<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">A</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">tu dehan katak Nino Koni
Santana mak Timor-Leste nia Che Gue Vara<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">N</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">e’e duni Nino Koni
Santana mós hapara fogo/VARA (ahi-klaak) iha Timor-Leste<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">T</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">uba-metin nudar
klandestinu ida to’o ita hetan ukun-an ba Timor-Leste<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">A</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">tu la haluha ita hanoin
hikas Nino Koni Santana nudar elementu ida husi Kuadru Klandestinu<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">N</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">e’e duni indpendénsia
Timor-Leste nian ne’e nudar prezente ida husi Kuadru Klandestinu<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">A</span></b><span lang="PT" style="font-family: Arial; mso-ansi-language: PT;">tu ita bele temi
Timor-Leste sira seluk hanesan klandestinu; ita sei refere mós<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ba Nino Koni Santana<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="text-align: left;">
<br /></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt; text-align: left;">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoListParagraph" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 72.0pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: center; text-indent: -36.0pt;">
<b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: "Monotype Corsiva"; mso-bidi-font-family: "Monotype Corsiva"; mso-fareast-font-family: "Monotype Corsiva";"><span style="mso-list: Ignore;">II.<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";">
</span></span></span></i></b><b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: Arial;">TIMOR-LESTE: 1001 TANSA?</span></i></b><b><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></b></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Iha Timor-Leste ohin loron iha
deit<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Fórmula ida hodi halo pergunta.<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">La bele husu: Saida, se, hori
bainhira, iha ne’ebé, oinsá!<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Maibé, pergunta ba Timor-Leste la
seluk no la leet ida;<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Husu deit: Tansá!<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Hahú kedas halo pergunta hanesan
tuir mai:<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá Portugal koloniza
Timor-Leste<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Durante tinan atus lima ho balun?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansa Boaventura ho forsa hosi
rai-laran<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Rasik lakon iha revolta kontra
Portugueses sira?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá mak Portugueses sira husik
mós<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Timor-Leste sai kampu de batalla
ba Niponika no Australianu sira?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá mak Indonézia invade Timor
iha momentu desizivu<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">KatakTimor tenke hili entre
Portugal ka Timor-Leste independente?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá referendum 30 de Agostu 30
1999 liu tiha iha tan<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Distruisaun, sunu, masakre?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá Timor-Leste independente
tiha ona povu sei hamlaha nafatin?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá reseitas Gas no Petroleu
provoka konflitu<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">De interese entre Australia no
Timor-Leste?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Tansá Igreja ho governu envolve-an
iha politiku dezenvolvimentu Timor-Leste nian?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Ho perguntas hanesan ne’e hau halo
konkluzaun<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Hodi dehan de faktu iha
Timor-Leste iha duni 1001 perguntas!<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal;">Maibe pergunta oin ida deit:
tansá?<o:p></o:p></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<br /></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;">
<span style="font-family: Arial; font-weight: normal; mso-bidi-font-weight: bold;">Frenujebov<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt; text-align: left;">
<br /></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt; text-align: left;">
<br /></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="tab-stops: 36.0pt; text-align: left;">
<span style="font-family: Arial;">Frederico Nuno Jerónimo Boavida</span><span style="font-family: Arial; font-weight: normal;"> [</span><span style="font-family: Arial;">Frenujebov -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694]</span><span style="font-family: Arial; font-weight: normal;"><o:p></o:p></span></div>
<!--EndFragment-->
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6771133810927133294.post-16182410750778636632012-12-19T02:28:00.002+09:002012-12-19T02:50:02.802+09:00Ex Minister of Justice Lucia Lobato Convicted and Sentence Upheld by Court of Appeal <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-kcvcHg01SGg/UNCnHweH9kI/AAAAAAAAHSQ/zgY3A-VojO4/s1600/Screen+shot+2012-12-19+at+12.02.41+AM.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="356" src="http://3.bp.blogspot.com/-kcvcHg01SGg/UNCnHweH9kI/AAAAAAAAHSQ/zgY3A-VojO4/s400/Screen+shot+2012-12-19+at+12.02.41+AM.png" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ex-Minister Justice Lucia Lobato - convicted criminal and sentenced to 5 years for corruption.</td></tr>
</tbody></table>
In 2008 this newspaper exposed the corruption practices by the then Minister of Justice Lucia Lobato, in what is now known as the<a href="http://globalvoicesonline.org/2009/03/11/east-timor-reporter-used-sms-texts-to-expose-corruption-deal/" target="_blank"> SMS Corruption scandal</a>. It even made it to Wikileaks here <a href="http://wikileaks.org/wiki/Timor_Leste_Minister_Lucia_Lobato_SMS_tenders">http://wikileaks.org/wiki/Timor_Leste_Minister_Lucia_Lobato_SMS_tenders</a>.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
In 2009 the then Minister retaliated against this newspaper with charges of <a href="http://www.laohamutuk.org/Justice/defamation/09LHTempoSemanal.htm" target="_blank">criminal defamation</a> that were eventually dropped. Newspaper staff were put under movement restriction.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
In 2011 the Minister was charged with corruption by the Prosecutor General and in recent months was convicted. Even after being convicted the ex-Minister was allowed to travel abroad.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
In recent days the ex-Minister appealed the the conviction and sentence of 3.5 year in prison. This newspaper has now been able to obtain the Court of Appeal's decision that the Minister's conviction is valid, but it has increased the sentence from 3.5 years to 5 years.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
This newspaper can confirm that today a high level PNTL official total Tempo Semanal that, "the arrest warrant for ex-Miinister of Justice Lucia Lobato has today been served and there are now negotiations underway for the ex-Minister of Justice to submit herself to prison. Tempo Semanal observed some Journalist were present in Lobato's house and there were some Police officers on plain clothes seen around the area. For the full document from the Court of Appeal see here: </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="http://temposemanaltimor.blogspot.com/2012/12/eis-ministra-justica-rdtl-justica.html">http://temposemanaltimor.blogspot.com/2012/12/eis-ministra-justica-rdtl-justica.html</a></div>
TEMPO SEMANALhttp://www.blogger.com/profile/01236226495847202199noreply@blogger.com0