Showing posts with label Vice Presidenti PN. Show all posts
Showing posts with label Vice Presidenti PN. Show all posts

Monday, 3 December 2012

Vice Presidenti PN Husu Investiga MInistra Emilia

Tempo Semanal - Dili, 03/12/2012

Tuir Intervista Eskluxivu ho vice Presidenti Parlamentu Nasional, Aderito Hugo da Costa, hateten katak iha ona indikasaun ne'ebe forte nune'e KAK presiza investiga kazu alegasaun ne'ebe involve Ministra Financas, Emilia Pires. Atu hatene diak no kompletu, husi vice Presidenti Parlamentu nasional bele asiste iha video intervista eskluxivu ne'ebe jornal ne'e halo ho Aderito Hugo da Costa, iha Parlamentu nasional (03/12) hafoin de sesaun apresentasaun husi Ministeiru financas kona ba investimentu fundus Petroliferu.



Ohin (03/12) ministeiru Financas apresenta ba parlamentu nasional kona ba planu diversifikasaun investimentu husi fundus petroliferu. Hafoin de sesaun refere remata Deputadu ne'ebe mai husi bankada CNRT ne'e ho lian maka'as hato'o ninia tristeza ba aktu balun ne'ebe deskonfia involve Ministra Financas hodi kompania ne'ebe nain husi ninia kaben hetan projeitu fornecimentu kama ba Ospitalares iha Timor Leste.

Tuir analisis ne'ebe Jornal halo hamutuk ho lei nain balun husi parte Governu no oposizaun dehan katak Ministra financas soke ona lei 10/2005, Regime Juridiku Aprovisionamentu 2. a) artigu 32 deklara katak: "Iha prosesu aprovisionamentu Servisus Publikus labele envolve iha asessoria oinsa deit husi ema hanesan" "parente to'o grau rua ra'an hanesan." 

RJA hatutan situasaun ne’e, bainhira afirma iha alinha 3. artigu 32 katak: "Servisu Publiku labele adjudika kontrato ba familiares too grau rua ra'an hanesan ka sosiu konsultor nian ne’ebe envolve halao kna’ar neebe-neebe deit iha prosesu aprovisionamentu."  Nee signifika katak agente estadu hotu-hotu ne’ebe partisipa iha prosesu aprovisionamentu husi hahu, bainhira halo proposta to'o remata, fo projectu ba fornesedor, sira hotu-hotu labele iha relasaun familiar ho ema ne’ebe manan kontrato. 

Tuesday, 27 November 2012

Hugo : “CPD-RDTL Komesa Tama Iha Sub-distritu Alas”

Tempo Semanal - Same, 27/11/2012                                            

Komunidade Bentanu halao hela atividade servisu
 DEZDE- prezensa CPD-RDTL iha sub-distritu Fatu Berlihu distritu Manufahi  okupa rai komunidade. Sigundu vice Parlamentu Nasional (PN) Hugo da Costa hateten, pasu konkreta ne’ebe  presidente no vice PM tun diretamente no halao kordenasaun oinsa rejolve prezensa membru CPD-RDTL sinku miil (5000) resin iha SP 2 halo komunidade  sai paniku.
“Realidade loos duni, kuandu movimentu ne’e, akontese hau mos hala’o  monitorin kuaze kareta 8-40 resin iha dia 12 Novembru 2012  tama mai” dehan Hugo ba jornal Tempo Semanal loron sabadu (24/11)iha aldeia  Loti suku Daisua area Luak sub-distritu same distritu Manufahi.
Sigundu vice PN mos husu infomasaun  ba komunidade kona ba prezensa CPD-RDTL  halo komunidade Fatu Berlihu informa katak, movimentu CPD-RDTL ho karakter semi militar uituan. Tanba, sira ho atributu militar uza tudik  no rama oan iha kotuk. “Ne’e  legalmente  la bele akontese no ejiste.” tenik reprezentate povu iha Uma fukun PN ba periode dala rua ne’e.
Dezde enisiu sigundu vice PN  akompania no hala’o monitor ho komandante PNTL atu nutifika motivu saida iha movimentu ne’e. Komandante informa katak, movimentu ne’e ho karakter atu halo koperativa.
Hugo esplika katak,  CPD-RDTL  molok atu okupa rai komunidade iha sub-distritu Fatu Berlihu  hala’o kordenaaun ho Ministeriu ne’ebe kompetensia atu halao koperativa ruma no hare fatin ne’ebe propriu atu sai fatin koperativa.“Sekarik koperativa organizasaun ne’e tenke klaru ho ninia estrutura” Hugo kestiona.
Hugo hatutan, nasaun soberania ida la iha movimentu ida ho karakter simi militalr konsertasaun ho masa iha fatin ida labele  akontese.  Ne’e duni, hanesan membru Parlamentu ezije ba orgaun ne’ebe kompetente atu bele rejolve problema ne’e.
Sigundu vice PN mos konkorda ho  Presidente Republika halo intervensaun ho seriu tebes. Atu bele hala’o dialogu  sekarik komunidade  konkorda sira hela bele utiliza fatin ne’e . Maibe, se komunidade la koi sira tenke sai.
Hugo mos informa katak,  agora daudauk ne’e, komunidade Fatu Berlihu  la bele ba hare animal ne’ebe husik no hare kintal. Tanba, movimentu ne’e seriu no fo amiasa ba komunidade iha fatin refere. Komunidade mos informa katak, agora daudauk sira komesa tama to iha sub-distritu Alas no fahi nehan. (**)