Wednesday, 22 April 2009

Translation Tempo Semanal Edition 135 (Minister of Justice SMS Corruption Scandal Continues)

Translation Tempo Semanal 20 April 2009: "B" Alleges Justice Minister used another's company to buy Prison Guard Uniforms

(Note: References in the translation of the article below to "big brother" are a straight translation of "maun" and "sister" of "mana" from tetum to english. The references to "sister" are of Minister Lucia Lobato and "big brother" of her Husband Americo Lopes.)

TRANSLATION OF “TEMPO SEMANAL” ARTICLE:

“B” Alleges Justice Minister Used Name “Wasuba” to Buy Uniforms Edition Number 135, Monday 20 April 2009

The witness from whom the Justice Minister Lucia Maria Brandao Lobato and her husband asked for help find a company to use to supply uniforms for Timor-Leste prison guards have started to open their mouths to tell their story, strengthening the foundations of the allegations that the Justice Minister and her husband paid a bribe of
10% to the company named “Wasabu” in order to use their company’s name only to acquire uniforms and use their bank account to effect the transfer of funds paid for this Project to the Justice Minister. These allegations were made by “B”, who asked not to be named, but who is ready to cooperate with Timor-Leste State authorities to stop this misuse of State moneys. “First of all it was big brother Americo who came. He came to speak to me. For me to look for a company, to make a purchase.”

When Tempo Semanal journalists tried to obtain clarification from the Justice Minister on the 17th of April after a seminar held the Ministry of Foreign Affairs building the Minister said, “Where are you from?” This newspapers journalist answered, “From Tempo Semanal.” With a grimace the Minister said, “Right now I do not have time to
speak with Tempo Semanal.” Perhaps the Minister was still feeling wounded by this newspaper’s earlier published article that she was suspected of Corruption, Collusion and Nepotism involving her
Ministry.

This newspaper attempted to confirm with her the word “purchase” that Ms “B” had alleged, with a smile on her face, against what the Minister’s husband had “said regarding the uniforms (uniforms for prison guards).” So as to discover what mischief these high level people were up to, she told him, “I will let you know later, if I can.” She emphasized, “I accepted to look for a company.” At that moment the lady concerned also had a company but its license had expired. “ I was going to give mine but at that moment my company’s license had lapsed, it could not
be used so I asked to use A’s instead,” she told further. After that B thought she would go and speak with her relative A, who was the owner of company Wasuba. “I spoke to A. A accepted, so he brought his company over.”

A and B also began preparing the documents to formalize the tender in the middle of 2008, although according to an SMS from the minister shows that the process for acquiring the uniforms began in April 2008. “It was the two of us who in fact prepared this proposal,” B said. Despite this, the two of them understood very well how this process would function. “Then the two of us spoke amongst ourselves and said, to do this thing, how do we do?” Because they did not understand it, B sought to find out from the Minister’s husband. “So then, I asked big
brother, and it seems that big brother spoke again with big sister. This is what he said (big brother Americo, big brother Americo himself). This is what big brother said to the two of us that we would only get ten percent from the money, the budgeted moneys for making this purchase.” “We got ten percent because the things were already there.”

“These things were already acquired. We were only needed for help with the documents, merely for the preparation the proposal, just did things like the formalities. Just did the formalities for the things that were already there ready to be delivered, just to be delivered, ready, to just make the claim for payment.”

He emphasized, alleging that, “ The things were already there, we merely helped with the company and made the proposal, so that the money could, could be paid out.” The price for this project was nearly US$100,000, but A and B as owners of the company only received US$9,700. “But we only got ten percent from the total. But we did not buy the things, because we were told that they were already bought. They were already bought just waiting to be picked up and delivered.”

She also told of how the uniforms were transported from Indonesia. “Picking up the things. We went to pick up the things. My younger sibling took care of it in Surabaya and it was L who went to collect it in Jakarta,” B said.

Indeed this was also confirmed by LO. “At that moment I went to Indonesia, the Justice Minister herself telephoned me, she said, “I had to go to Jakarta to pick up the things and bring them here.” But he said he told her he rejected it saying, “this project is not mine.” B said that it was she who went to collect the specimen of the
documents from the Ministry of Justice. “This specimen here, at that time we went to pick up at justice. We
went to pick it up there. If I am not wrong collected from Mr. Antonio,” B said. But B explained that it was not a specimen regarding the quality of the goods but regarding some other document. “This is not a specimen, but a project proposal document. It was blank so she asked for us to help her.”

Despite it being the two of them who filed out the form regarding the uniforms it was the Minister who gave them the amount for the contract price. “ We prepared it but they gave us the budget amount directly.How much, that was given directly by them. At that moment big brother Americo brought it over to us,” she alleged of the Minister’s husband.

“They had already given the amount of the contract price. They gave us ninety seven thousand. They told us to put down ninety seven. Then after they gave us the price of ninety seven, they told us to put in the amounts per item, as to how much that was to be according to us, but what was clear was that it had to come out to ninety thousand dollars. Like this,” B said.

This newspaper was able to access the CPV in the amount of US$97,000.00 specifying the manufacture of more than five hundred uniforms, but it did not specify which company was to receive this money. “So the name of this company was used with nine thousand seven hundred (US$9,700.00) then after we paid tax would be nine thousand seven hundred (US$9,700.00). The two of us got ten percent like this and A’s company had its tax paid,” A said, who after having received the money took 90% and delivered it to the minister’s residence in
Bidau.

“We just used the company’s name and we just went through the formalities. We put in the amounts for the items to be able to lodge it and that was all. We didn’t do anything else,” B emphasized her allegations.
According to B’s recollection at the time they inserted a proposed amount of around five hundred dollars per item. “The items for the uniforms at the time it was five hundred and something, something like that. It was delivered in phases. 50% delivered (fifty percent). We didn’t deliver it all. Up until now we have not been able to receive payment of the refund of two thousand (US$2,000.00) security money that we deposited in Bank Mandiri. Because they say the goods have not been delivered one hundred percent.”

“We put it in (bill security). A and I took a debt, so that the two of us could put it in. Because at that time we asked sister directly.” What did the Minister for Justice say to do? The Minister for Justice told B to speak to her husband. “Speak to big brother, big brother said speak with sister as we are not prepared to speak with sister. The two of us and Amau were also scared because we still owed money to sister." “The two of us put the money together and then we telephoned big brother asking him to pay back the two thousand. Because we borrowed money from someone for that. So Americo gave us the two thousand back so that the two of us could pay back the people we owed money to.” B added that, “yes, it was not ours. Because at the time we borrowed
money from someone, big brother paid us back.”

If this case goes further in the future are you prepared to give testimony? “Yes when needed we can give ours, (statement) we will go,” she said calmly. “This money was paid into the company Wasuba, it went into Wasuba’s company bank account.” As soon as the transfer had been made form the Government to Wasuba’s company account they withdrew it and delivered it to the home of the Minister for Justice in Bidau. “After withdrawing it, withdrawing straight away, A took it and gave it to big brother and big sister at Bidau and then A took our percentage and brought it here to be distributed to us. The two of us divided it here (at front of the house). All the money was taken and given to big brother and big sister in Bidau. All the money that was transferred from the State into the bank account of Wasuba, was all withdrawn by A. At the time I did not want to go. So (she said) because it was A’s company, I told him he should go and collect it. As soon as he collected it he telephoned big sister, and she said take it to Bidau straight away. The money was taken straight away to sister’s house, all delivered there, then, we were given money as part of our share.” “Initially when big brother spoke to me it was like this. He was only going to give me three thousand five hundred (US$3,500.00). I was just going to help with lodging a company for them. Then I said this: three thousand five hundred (US$3,500.00) and we will the rest. Then I spoke to A but A rejected it. A said three thousand five hundred (US$3,500.00) to do what? We are going to do everything, all these things, and it was then that sister said to us, she would give the two of us ten percent. Because it was not right, this project was an Indonesian’s? (If it’s like that then why don’t you use the name of this Indonesian’s company?)”

Although the payment from the Government budget has lapsed the uniforms, “it came in phases because the ones came from Jakarta.” According to LO in the middle of 2008, he was in Surabaya for a graduation ceremony when he received a telephone call from the Justice Minister asking him to go to Jakarta to collect the uniforms and take them by plane to Surabaya. “I received a telephone call from big sister asked me to go to Jakarta, go collect the uniforms at a lady friend of the Minister’s in Jakarta to take by plane to Surabaya so as to ship by sea to Timor-Leste.” Because of this he departed straight away to Jakarta to take the goods back to Surabaya and then to ship by sea to Dili.

As the goods delivered were incomplete when they arrived, further requests were made for B’s younger sibling in Surabaya to help find some more. “The second delivery was from Surabaya.”

According to this witness, who was brave enough to accept this dirty work from a high level political leader in order to get to the bottom of the mischief of these politicians, his younger sibling sent more goods as requested but he had to send some more because the quantities were again insufficient, “They arrived but when A delivered it, he said to me, B they don’t want to receive these things. A said, B they do not want to receive the goods because they are not one hundred percent there.” Then A asked, B what he thought, “Now what do we do?” To this B said that he did not know and he asked A to let the Minister’s husband’s know. “Now you have to speak to big brother and them. Because, I do not know either. Whatever they send we do, we just do it.”
B immediately justified to A that according to instructions from the Minister and her Husband, they were only suppose to organize the documents to legalize the tender process. “To help with the documents, but with things like this, like this, I do not know anything,” added B. “We were not suppose to do this, because at the time big brother made the proposal to us it was to pay ten percent (10%). We already have the goods, he told us there and then. We are just waiting to deliver (the proposal documents) them, so that the goods can just be delivered
to the warehouse, so that payment can be made,” alleged B.

When this newspaper questioned regarding these documents B said, “Our documents were the only things needed. Only the company were needed.”

The Wasuba company documents were taken and lodged with the Ministry of Justice. “Then the company profile was taken and given to sister herself. We handed it directly to sister. The two of us, A and I went there to give it to her,” she said with certainty. She emphasized her allegation that the Minister and her husband did not ask them to do any more work but to just give them a business name. “All they needed was the company, the goods were already acquired. They only needed the documents for formality, someone else’s company.”

Six months, or seven months ago, this newspaper published a series of SMS’s from the mobile telephone of the Minister for Justice in the IV Constitutional Government of the Democratic Republic of Timor-Leste, Lucia Maria Brandao Lobato supporting allegations that she had given herself and her friends projects, which to this date have not been the subject of any investigation by the Prosecutor General’s Office. But because of these allegations that Tempo Semanal published in Edition 108 on 14/10/08 the Minister for Justice lodged a complaint of
criminal defamation against the Director of this newspaper Jose Belo with the Prosecutor General’s Office, which has already summonsed him and released him on conditional liberty, but placed him under reporting conditions, limiting his movements.

This case has not yet been tried to date, because according to the previous Prosecutor General Dr. Longuinhos Monteiro, he was still awaiting further evidence from the Justice Minister. To this day this newspaper and it’s director are still under accusation of having committed criminal defamation.

Prior to lodging a complaint with the Prosecutor General, the Justice Minister also published an expensive full-page newspaper advertisement in a national daily newspaper, supplied at no cost to her, denying the allegations made by Tempo Semanal, calling Tempo Semanal stupid, backward, liars, lacking in credibility and accusing this newspaper of trying to bring down the AMP government.

But now this newspaper has been able to find witnesses who have given valuable testimony regarding the Prison Guards Uniforms, which has remained controversial until this day because the Prison Guards themselves have rejected the uniforms, footwear, and headwear purchased because they are adorned with TNI and ABRI (Indonesian Armed Forces labels).

(end of translation)

Tuesday, 21 April 2009

Tempo Semanal Edisaun 135

Policia Ataka Botas TNI Iha Pualaka

Dili, Tempo Semanal

Loron 16 fulan Abril 2009, lokraik Tuku 15:45 htl, Kareta UNPOL rua halai liu husi dalan fatu hada ba Komoro maibe to'o iha portaun leste Bom bensin Pualaka derepenti Prado rua ne'e dolar fali ba liman karuk tama ba bom bensin laran. Hanoin karik sira atu enxe mina nune'e staf Pualaka mos hamri'ik atu servi sira nia konsumidor nia tanki kareta maibe karete marka UN rua ne'ebe lori membru Polisia Unpol ho PNTL sira ne'e halai liu ba kotuk ba halo grebek buka botas nakonu iha karon lubuk ruma maka haksumik hela iha fatin ne'eba.
"Ami simu informasaun balun ne'ebe mai husi ami nia superior, katak iha gudang ka armajen pualaka fatuhada (luru mata) nian ne'e iha botas balun mak iha ne'eba." Nia esplika liu tan, "ami nia ekipa balun ba iha fatin konsege identifika, sapatu karon hitu ho ninia totalidade 184 sapatu pasang," konfirma adjuntu komanadante Distritu Dili Delfin. Sapatu hirak ne'e deskonfia atu fahe ba guarda prisionais TL ninian uluk liu nain hitu nolu asina petisaun hodi rejeita simu botas marka TNI, iha tinan kotuk ne'ebe dokumentus refere diriji ba ukun nain sira inklui Ministra Justica.

Sofer husi kareta rua ne'e membru UNPOL no PNTL sira tur iha kadeira klaran ho rouva civil ne'ebe halo konfuzaun ba fungsionariu kompainia Pualaka ninian ulun maibe ema hirak iha kareta laran tun no hakat liu ba uma armajen Pualaka iha sorin kotuk bom bensin. Wainhira autoridade PNTL sira ne'e halo hela grebek iha kompainia nia laran kareta kompainia pualaka modelu Pajeru ho bidru metan no hakerek letra Pualaka mai para fali iha Estrada sorin hodi halo observasaun ba situasaun iha kompainia ninia laran. Depois kareta refere halai tama ba bom bensin laran hodi nune'e koalia ho fungsionariu balun iha bo bensin laran depois sai lalais fali hodi liu ba diresaun merkadu Komoro.

Ema numeru rua iha PNTL distritu capital Timor Leste ne'e hatene policia hatene ona nain husi sapatu hirak ne'e amske nune'e sira sei hein ordem liu tan husi Prokurador sira antes halo camada ba ema ne'ebe deskonfia. "Agora dadauk ami seidauk halo kapturasaun ba iha nia maibe ami hateten hela deit katak, ita hein, tempu ruma ami atu bolu bele halo justifikasaun tan ba ne'e relatoriu, dokumentus hirak ne'e ba iha prokurador para hodi hein despaicu." Pasa de revista ne'e lao ho liu minutu balun, lakleur deit membru PNTL sira ne'ebe hatais rouva civil aijuda hamutuk ho fungsionariu Pualaka nian balun hulan sai karon mutin hitu husi uma armajen iha Bom bensin nia laran no kareta rua ne'e mos hakiduk besik ba uma tatis hodi tula sasan hirak ne'e ba laran. Membru UNPOL ida uza kamera foto hodi hasai foto. Hafoin tula hotu tiha karon hirak maka kaptura husi ekipa konjunta PNTL ho UNPOL Kareta UNPOL nian rua ho matrikula 047 uluk no tuir 0305 halai sai husi portaun oeste Bom bensin kompainia Pualaka Luru-Mata hodi mai para iha Estrada sorin oin husi kompainia ninian. Membru PNTL ida ne'ebe sa'e kareta kor mutin riskadu mean iha oin tun no hateten ba Jornalista Tempo Semanal katak, "Ami foti sapatu botas TNI sira nian," PNTL ne'e koalia iha lian tetun.

Kareta rua ne'e mos duni malu liu husi dalan fatuhada, kolomera no to'o iha kruzamentu UNTL kaikoli nia sorin fila ba diresaun Merkadu lama depois fila ba liman los iha edificiu RTTL nia sorin hodi ba tama iha edifisiu Polisia distrital Kaikoli Dili. Kareta rua ne'e karon mutin ho letra azul ne'ebe hakerek "kepada Joao da Silva C. Dili Timor Leste" mos hatun husi kareta no membru PNTL balun hakat besik ba hasai sapatu botas sira ne'e hodi fihir no konfirma katak botas refere balun kanek iha okos tan ba kua husi buat kroat ruma maibe numeru balun sei hakerek nafatin iha besik fatin tudik koa ninian, "C 16.03.22.13M."

Tuir informasaun ne'ebe jornal ne'e hetan husi fungsionariu Pualaka balun katak botas hirak ne'e lori ba fatin ne'eba husi hodi hamoos letra TNI iha ninia Okos.

Adjuntu Komanadante PNTL Distritu Dili konfirma modelu sapatu botas hirak refere, "iha sapatu nia merek ne'e hakerek TNI, agora dadauk sapatu ne'e ami asegura hela iha ami nia komando distritu Dili."

Tuir fungsionariu Pualaka ne'ebe husu ba jornal ne'e atu labele publika ninia naran konfirma katak sapatu hirak ne'e hodi fali husi ministeiru Justica ba tau iha ne'eba tan ba mosu protesta husi guarda prisionais sira kona ba marka TNI iha botas ne'ebe sosa husi Ministeiru Justica ho osan estadu nian ne'e. "Maun Amau sira lori ba hatama ba mana (Ministra Justica Lucia Lobato) nia kantor, mana dehan la simu dehan gambar be TNI sei iha lolon. Lori fali mai bom bensin dehan fali be agora imi hamos hamos sapatu ne'e depois maka ami fo osan ba imi," fungsionariu oan dehan dehan.

Iha tinan kotuk Guarda Prisionais hamutuk nain 76 asina petisaun ida hodi haruka ba Presidenti da Republika, Primeiru Ministru, Ministra Justica ho Presidenti Parlamentu Nasional kestiona mos kona ba Botas TNI ho boinia Polri ne'ebe Ministeiru Justica distribui ba mahein Prisioneirus sira.

"Maun Amau sira maka hodi ho kareta bat au iha ne'eba. Maun amau pengacara."

Nia hateten atu hamoos letra hirak ne'e involve staf lubun ruma husi kompainia Pualaka. " Amau hanesan nain husi kompainia Wasuba ne'ebe aprezenta dokumentus hodi legaliza prosesu tenderizasaun ba fardamentu Guarda Prisionais ne'ebe tuir B alega katak ninia kompainia hetan 10% husi Ministra Justica Lucia Lobato.

Liu tan fungsionariu ne'e hateten katak staf Pualaka nain hitu maka hetan servisu extra hodi apaga letra TNI iha botas hirak ne'e."Ami nain hitu maka hamos dehan atu selu mas to'o agora seidauk selu."

Hodi loron ida deit fungsionariu pulaka sira konsege koa no lisa sai moos ona letra tni sira ne'e. Nia mos konfeza katak sapatu botas sira ne'e balun hamoos uluk ona maka lori ba iha Pulaka.

Fungsionariu sira ne'e hamoos letra TNI ne'e ho manuel deit. "Ami lori tudik oan ida kater ne'e, ami koa tiha maka ami hodi lisa, lisa tuir fali. Ida halus numor satu ne'e."

Hafoin de hamoos hotu tiha letra TNI sira hatama fali ba iha Karon lori bat au iha kuatu ida iha uma ida iha bom bensin pualaka nia laran. "Ami hamoos hotu tiha tau fali ba karon hit tama fali bas ala laran." Tuir fungsionariu ne'e katak wainhira autoridades sira seriu duni ayu investiga kazu ne'e ba oin nia parte pronto atu ba kontribui. Ohh bele, bele deit."

Wainhira Jornal ne'e tenta konfirma ho Kompainia Wasuba nia nain maibe la konsege ho razaun balun. "Numeru maka ne'e ga orsida maka ha'u telefone fali ita hasoru malu," dehan Aamau via telemovel. Maibe ate noticias ne'e sai Amau rasik la telefoni fali.

Maske nune'e komandante Delfin hateten direktur Pualaka ne'ebe mos kaben husi Ministra Justica mak iha liu responsabulidade ba botas hirak ne'ebe hetan iha area kompainia pualaka nia laran. "Hirakiamente iha kompainia nia laran direktur tenki toma responsabilidade maximum ba iha buat sira ne'e hotu. Depois maka sei buka tuir tan, "Se se mak sei iha tan ninia kotuk," Delfin alega. Jornal ne'e mos tenta kontaktu ba Direktur Pualaka Amerco L.L. Lopes ninia numero telemovel atu husu klarifikasaun maibe telemovel la ativu. Nune'e to'o noticia ne'e hatun seidauk hetan resposta ruma husi parte Pualaka.

Iha parte seluk Luis Oliviera deklara katak, "Tanba prosesu atu hatama sasan iha neba ne'e entre hau nia fen rasik no ema ida ne'ebe fo nia kompainia atu ami bele foti avansa projeitu ida ne'e, hau hatene."

Tuir planu iha Lokraik (17/04) PNTL aprezenta relatoriu investigasaun inisiu ne'e ba prokurador sira para atu halo prosesu investigasaun, nune'e mos desizaun ba sapatu ne'e lori ba iha ninia fatin.

B Alega MJ Halo Farda Uza Naran Wasuba

Testamunia ne'ebe Ministra justica Lucia Maria Brandao Lobato ho ninia kaben husu tulun ba buka kompainia fornecedor fardamentu guarda Prisionais TL hahu loke ibun kanta hodi hametin alicerse alegasaun katak Ministra Justica ho nia kaben fo subornu 10% ba kompainia wasuba hodi uza deit kompainia refere ninia naran hodi hatama fardamentu no uza sira nia konta hodi halo transferencia valor osan Projektu ne'e ba Ministra Justica, alega B ne'ebe husu atu labele publika lai ninia identidade kompletu maibe pronto atu tulun stadu Timor Leste hodi hapara lalaok uza sala osan Estadu nian ne'e. "Primeiru ne'ene, maun Amerco mak mai. Mai koalia ho ha'u. Ha'u atu buka lai kompainia ida, para, atu hatama pengadaan ida." Wainhira jornalista Tempo Semanal tenta atu halo klarifikasaun husi Ministra Justica iha loron 17/04 hafoin de seminar ida iha Ministeiru Negociu Estranjeiru maibe Ministra dehan, "Imi mai husi ne'ebe? Jornalista jornal ne'e hatan, "Husi Tempo Semanal." Ho oin buis Ministra dehan, "Agora dadauk ne'e ha'u la iha tempu atu koalia ho Tempo Semanal." Karik Ministra sei laran kanek nafatin ba jornal ne'e tan ba noticia ne'ebe hatun ona iha jornal ne'ebe hakerek kona ba deskonfianca KKN iha ninia ministeiru.

Jornal ne'e tenta konfirma kona ba lia fuan pengadaan senyora B ho oin hamnasa hato'o alegasaun kontra ministra Justica ninian kaben hodi koalia katak

"nia dehan kona ba farda sira ne'e (farda ba guarda prisionais sira nian) ."

Liu tan nia dehan atu hatene karekas bo'ot sira nian, "depois ha'u dehan, enatun bele." Nia realsa, "Ha'u aceita para buka kompainia ida." Momentu ne'eba senyora ne'e mos iha kompainia ida maibe ninia licence mate. "Ha'u atu fo ha'u nian mas momentu ne'eba kebetulan ha'u nia kompainia komo mate hela, labele uza entaun ha'u husu fali A nian," nia konta tuir. Depois B hanoin entaun nia ba koalia ho ninia maluk A nain husi kompainia Wasuba. "Ha'u koalia ho A. A mos aceita, nia hodi nia kompainia ne'e mai."

A ho B mos hahu prepara dokumentus hodi formaliza sistema tende ne'e iha meadus 2008 maske tuir SMS ministra ninia hatudu katak prosesu aranja fardamentu hahu ona iha fulan Abril 2008. "Mai ami, nain rua maka halo duni penawaran ne'e," B dehan. Maske nune'e sira rua mos kompriende didiak prosesu ne'e nia lalaok. "Depois ami nain rua sei koalia ba malu, dehan, atu halo buat ne'e, halo nusa?" Tan ba ladun kompriende entaun B buka hatene fali ba Ministra ninia kaben. "Ne'ebe, ha'u husu fali ba maun, pois parece maun sei koalia fali ho mana. Ne'e maka hateten katak (Maun Amerco, maun Amerco duni). Ne'e maka maun hateten dehan ami nain rua hetan deit sepuluh persen husi osan, orsamentu atu be tuir halo pengadaan ne'e."

"Ami hetan dez pursentu tan ba sasan sira ne'e iha hotu ona."

"Sasan sira ne'e iha hotu ona. Ami hein aijuda husi dokumentus, halo deit penawaran, halo formalitas deit hanesan ne'e." Halo formalista para sasan sira ida iha tiha ona ne'e hatama, atu hatama deit ona, para, atu halo los deit tagihan ona."

Nia realsa ninia alegasaun katak, "Sasan sira ne'e iha hotu ona, ami so aijuda deit husi kompainia ho halo penawaran husi ami deit, para hatama, para osan ne'e bele, bele sai." Folin projektu ne'e besik 100 mil dollare s Amerikanu maibe A ho B hanesan kompainia nia nain hetan deit US$ 9,700. "Mas ami hetan deit dez pursentu husi total ne'e. Mas sasan sira ne'e ami la hola, tan ba dehan iha hotu ona. Iha hotu ona para hein atu foti mai hatama deit. "

Nia konta tuir kona ba transporta fardamentus hirak ne'e mai husi Indonesia. "Sasan foti, ami mak ba foti. Ha'u nia alin rasik mak halo iha Surabaya no L mak ba foti iha Jakarta," B dehan.

Nune'e mos konfirma husi LO. "Iha momentu ne'eba hau ba Indonesia, Ministra Justisa rasik telefoni ba hau, nia hateten dehan " hau tenki ba Jakarta hodi foti sasan sira ne'e mai." Maibe nia rejeita katak, "projeitu ne'e laos hau nia."

B hateten katak izemplu dokumentus ninian foti husi Ministeiru Justica ninian duni. "Contoh ne'e, naton momentu ne'e ami ba foti iha justica. Ami ba foti iha ne'eba. Kalo ngak sala foti husi Sr. Antonio," B hateten. Maibe nia esklarese katak laos izemplu kona ba kualidade sasan ninian mas kona ba dokumentus ruma. "Ne'e laos contoh maibe nia dokumentu atu halo penawarn ne'e. Ne'e mamuk tan ba ne'e nia husu ami aijuda."

Maske sira rua maka prience surat tahan balun kona ba fardamentu ninian maibe Ministra fo kedan ba sira kona ba Valor orsamentu ninian. "Ami mak halo mas budget sira fo kedas. Sekian-sekian sira fo kedan. Naton maun Amerco hodi mai fo ami," nia alega kontra Ministra ninia kaben.

"Sira fo tiha ona orsamentu total hanesan ne'e. sira fo noventa I sete mil. Haruka tau noventa sete. I depois sira fo tiha ona budget noventa sete, sira haruka ami mak halo per item ne'ene tau hira-hira konforme ami, mas yang jelas osan ne'e tenki sai to'o ida Sembilan puluh tujuh ne'e. hanesan ne'e," B dale.

Jornal ne'e konsege hetan asesu ba CVP ida ho valor US$97,500.00 hodi halo fardamentus ho volume liu atus lima maibe la defini kompainia ne'ebe sei simu osan hirak ne'e. "Nune'e uza naran kompainia ne'e ho nove mil sete centus (US$9,700.00) depois ami selu ho pajak ninian ne'e mak sai nove mil sete centus (US$9,700.00). Ami rua hetan sepuluh persen hanesan ne'e ho deit seluk kompainia A nia pajak," dehan A ne'ebe simu osan husi A hafoin lori tiha parte 90% ba entrega iha uma ministra ninian iha Bidau.

"Ami uza deit kompainia nia naran ho ami halo deit ho formalitas. Ami halo be items hira-hira para ami hatama los deit maka ne'e ona. Ami la halo tan buat ida ona," B realsa ninia alegasaun.

Tuir B ninia hanoin katak momentu ne'eba sira propoin total kada item besik atus lima. "Item ba fardamentu ne'e, momentu ne'ene kinentus i tal, hanesan ne'e."

Hatama bertahap. Hatama 50% (sequenta purcentu). Ami hatama la to'o. Tan ba to'o agora osan jaminan ida ami hodi ba hatama iha bank mandiri dua ribu ne'e, (US$ 2,000) ami, to'o agora seidauk bele foti. Tan ba dehan sasan sira ne'e seidauk sein pursentu ida. "

"Ami maka hatama (bill Security). Ha'u ho A buka deve, para ami nain rua ba hatama." Tan ba momentu ami husu langsun ba mana." Mana dehan halo nusa ga? Ministra justica hameno ba B atu buka koalia ho ninia kaben. "Koalia ho maun, maun dehan koalia ho mana komo ami la jadi koalia ho mana. Ami nain rua amau mos tauk koalia ho mana be ami nain rua mos deve tiha lai ema nia osan."

"Ami nain rua tau tiha lai, pois mak ami telefoni fali ba maun husu para maun fo fila fali dua ribu ne'e mai. Tan ne'e, ami foti ema nia osan. Ne'ebe maun Amerca maka fo fali dua ribu ne'e mai para ami nain rua ba selu tiha ema nia osan ne'e."

Wainhira jornal ne'e tenta konfirma lolos kompainia ne'ebe manan tender ida ne'e SR. B haklaken katak, " Sim, laos ami nian. Tan ba ami momentu ami foti ema nian maun selu fali."

"Se karik kazu ne'e ba oin karik mana pronto atu fo testamunha?

Ha kuandu presiza, ami atu bele ba fo ami nian, (deklarasaun) ami ba," nia koalaia ho kalma. "Osan ne'e, haruka mai duni wasuba nia kompainia, mai duni rekening kompainia wasuba nian." Hafoin de tranferencia husi Governu tama kompainia Wasuba ninia konta bankaria sira foti lori ba entrega iha uma Ministra ninian iha Bidau. "Depois foti ho foti A langsung hodi ba entrega ba maun ho mana iha bidau maka A hodi fali ami nain rua nia persen ne'e mai fahe iha ne'e. Ami nain rua fahe iha ne'e. (uma oin). Osan hodi ba entrega hotu ba maun ho mana iha bidau. Osan be transfer husi estadu tama ba iha wasuba nia rekening ne'e A ba dada sai hotu. Komo momentu ne'e ha'u lakohi ba ida. Entaun (nia dehan) A komo o nia nia kompainia o ba foti deit ba. Foti ho foti maun telefone mana ne'e, dehan hodi kedas ba bidau. Ne'e be osan hodi kedas ba mana sira nia uma, ba entrega hotu iha ne'eba depois ami, fo deit maka osan ba ami nia jata mak ne'e ona."

Fou-foun ne'e maun koalia ho ha'u ne'e hanesan ne'e. Nia atu fo deit trez mil quinetus (US$3,500.00) ha'u. Ha'u aijuda deit hatama kompainia ida fo deit ba sira. Ne'ebe ha'u dehan hanesan ne'e; Trez mil quinentuz (US$3,500.00) deit depois ha'u maka halo tan hanesan ne'e. Ne'ebe ha'u koalia ho A, A la aceita. A dehan trez mil quinentuz (US$3,500.00) ne'e halo sa ida? Ami halo hotu tiha sasan sira ne'e ami hatama hotu tiha maka mana hateten fali ba ami dehan, fo fali dez pursentus ba ami nain rua. Tan ba lolos ne'e projektu ne'e Bapa ida ninian? (Se hanesan ne'e nusa maka ita bo'ot sira la uza Bapa ne'e ninia kompainia ninia naran?)

Maske pagamentu husi Governu ninia orsamentu tohik ona maibe fardamentus ne'e, " mai bertahap karik tan ba mai primeiru mai husi Jakarta. Tuir LO hateten katak iha tinan klaran 2008, nia iha hela Surabaya participa iha ceremonia graduasaun ida maka nia simu telefone husi Minitra Justica husu nia ba Jakarta foti fardamentu tula iha aviaun mai Surabaya. "Ha'u simu telefone husi mana husu ha'u ba Jakarta, ba foti fardamentus sira ne'e iha ibu ne'ebe belun Ministra ninian iha Jakarta tula iha aviaun lori mai Surabaya hodi tula iha roh mai Timor Leste ." Nune'e duni nia aranka kedan ba Jakarta hodi lori sasan hirak ne'e ba Surabaya depois tula iha Ro mai Dili.

Tan ba sasan sira ne'e mai to'o iha la to'o nafatin rekezitus mak husu fali tan aijuda ba B nia alin hodi aranja tan husi Surabaya. "Segundu husi Surabaya nian."

Tuir testamunia ne'ebe brani atu halo simu servisu foer para hatene tuir lalaok kleuk ruma nain ulun balun nian ne'e hateten katak sasan hirak ne'e nia alin haruka tan mai mos seidauk to'o nafatin kuantidade de fornecimentu, "Mai, mas A hodi ba hatama, A sei hateten ba ha'u dehan B, sasan sira ne'e ema lakohi simu. A mak dehan B sasan sira ne'e ema lakohi simu tan ba sasan la to'o sein pursentu ida." Depois A husu ba B nia hanoin, "Agora halo nusa?" Ne'ebe B dehan B lahatene ida no nia husu A atu fo hatene ba Ministra ho ninia kaben. "Agora tenki koalia ho maun sira. Tan ba ha'u mos la hatene. Buat haruka dehan ita halo be ita halo deit."

B fo razaun hikas ba A katak tuir lia menon husi Ministra ho ninia kaben sira nia parte aranja deit dokumentus hodi legaliza prosesu tenderizasaun. "Aijuda dokumentus sira, se buat sira hanesan ne'e, hanesan ne'e, ha'u la hatene ida," hatuir B.

"Laos ami maka halo, tan ba momentu ida, maun tawarkan mai ami dehan atu fo 10% (dez pursentu). Ne'e, nia hateten kedas ba ami dehan, sasan iha tiha ona. Ami hein hatama deit (dokumentus penawarn) ne'e para sasan sira ne'e hodi ba hatama iha gudang, hodi para osan bele hasai," alega B.

Wainhira jornal ne'e kestiona kona ba dokumentus hirak ne'e B hateten, "presiza deit ami nia kompainia nia naran deit. Presiza deit kompainia nia deit."

Hafoin sira lori dokumentus kompainia Wasuba ninia ba hatama iha Ministeiru Justica. "Depois profile lori ba entrega duni iha mana rasik. Ami entrega langsung ba mana. Ami nain rua A mak ba entrega," Mana B ne'e fo certeza ba ninia deklarasaun.

Nia realsa ninia alegasaun ne'e katak Ministra ho ninia kaben la husu sira atu ba servisu tan maibe fo deit empreza ruma nia naran. "Sira presiza deit maka, kompainia deit, sasan iha hotu ona. Presiza deit mak dokumentus formalitas ida, hanesan kompainia ema seluk nian ida."

Hafoin de Fulan nen, loron hitu Jornal ne'e publika Ministra Justica iha IV Governu Konstitusional, Republika Demokratika de Timor Leste, Lucia Maria Brandao Lobato ninia sms ne'ebe indika alegasaun fo Projektu ba ninia an rasik ho ninia belun sira, ne'ebe to'o ohin loron la iha investigasaun ruma husi parte ministeiru publiku kona ba alegasaun hirak ne'e maibe tan ba edisaun 108 loron 14/10/08 Ministra Justica hato'o ona keixa ba ministeiru publiku katak Jornal ne'e halo krimi difamasaun ulun bo'ot justica ne'e ninia onra. Ministeiru Publiku bolu ona direktur Jornal Tempo Semanal, Jose Belo ba halo investigasaun no hetan termus de identidade de residencia, ne'ebe limita ninia movimento. Kazu ne'e to'o ohin loron seidauk lori ba tribunal tan ba tuir antigo Prokurador Jeral DR. Longuinhos Monteiru katak sei hein tan provas ruma husi Ministra Justica. To'o ohin loron Jornal ne'e ho ninia direktur sei sai hanesan arguido ba krimi difamasaun.

Antes de sulan keixa ba Ministeiru Publiku mos Ministra Justica hatun uluk ona publicidade ho folin karun iha jornal diario bo'ot rua iha Timor Leste no kopia hatun pajina tomak ida iha jornal ne'e ho gratuita ne'ebe fo fatin ba ministra Justica hodi nega konteudu noticias Tempo semanal no sarani jornalista Tempo Semanal stupides, salvajen, bosok ten, sei lakon kredibilidade mos dun jornal ne'e tenta atu hamonu Governu AMP.

Maibe ohin jornal ne'e konsege hetan testamunia mak loke ibun hasai lian murak kona ba kazu Fardamentu ba Guarda Prisionais sira ne'ebe to'o ohin sei polimika nafatin tan ba gurada barak maka rejeita atu simu boinia ho sapato botas ho marka TNI ho ABRI.

Direktora DNSPRS Defende Guarda Kmanek ona

Dili, Tempo Semanal

Maske senyora B hateten katak parte Ministeiru nia balun kestiona kona ba kuantidade fardamentu seidauk 100% no kualidade ladiak maibe pagamentus selu uluk ona 100% ba konta bankaria Wasuba maibe Direktora DNSPRS (Diresaun Nasional errvisu Prisionais no Reinsersaun Social) Helena Madeira Gomes dehan,relasiona ba fardamentu Prizaun planu iha tinan kotuk liu ba, guarda prisionais Timor Leste simu kompletu ona tuir faze rua. "primeiru faze ekipamentu tama no segundu faze mos tama tiha ona, agora dadaun guarda ida hetan farda rua, tamba ne'e guarda Prizaun hotu ida-idak hatais ona," dale direktora Gomes iha ninia knua knar fatin Kaikoli.

Hatuir iha lista distribuisaun uniforme ba guarda prisionais iha EP. Bekora tinan 2009 hakerek katak pesoal guarda nain 137 maka simu ona fardamentu. Maibe tuir fontes jornal ne'e hateten katak sei falta guarda nain 11 ida maka seidauk simu. Dadus hatudu katak dadaun ne'e total guarda iha prisaun Bekora hamutuk nain 144. "Farda hirak ne'e hatama ikus liu iha fulan Novembru ou Dezembru nia laran remata ona," esplika Helena.

Kestiona kona ba prosesu tenderizasaun Fardamentu ninian Helena rejeita atu konfirma tan ba ne'e laos ninia responsabilidade. "Hau lakohi fó tender ba ema, maibe soke halo deit programa prepara orsamentu, tanba iha regulamentu dehan katak buat hotu sei lao tuir tender husi prokurament Nasional se mak manan."

Nia esplika, "Orsamentu hirak ne'e atu halo pagamentu iha Prokurament, halo proposta prepara orsamentu tuir kuantidade ne'ebe maka diresaun presiza ema hira mak atu hetan fardamentu sira ne'e dale kona ba ninia fungsaun.

Tuir dokumentus termus de entrega Fardamentu ezersicio ba Guarda Prisionais prisaun Becora ho Baucau mak asina husi asst. tekniku logistika, Deometrio da C.X.dos santos no gestor prisaun Bekora, Agapito Kantu rejista katakl iha loron 04/03/08 pesoal guarda nain 101 mak simu ona fardamentu treining ninian. Kada guarda prisionais asina hodi simu meias, sapeo, kamijola, jaket no kalca training. Iha loron 22/04/08 Deometrio da C.X.dos santos entrega tan rouba treinamentu ninian ba guarda foun nain 20 ne'ebe simu husi gestor Prisaun Bekora iha loron 23/04/08. Iha loron 22/04/08 mos asst.tekniku da logistika ne'e entrega mos fardamentu treinamentu ba guarda prisionais temporariu nain 6.

Direktora DNSPRS ne'e mos hatutan liu katak Fardamentu ho Radio HT la hanesan, tanba tuir prizaun hola ona Radio komunikasaun sanolu (10) fahe ba prizaun sira hotu, maibe sosa tuir orsamentu Estadu ne'ebe mak iha, husi diresaun planu atu hola duni radio komunikasaun hodi fahe ba prizaun tuir nesesidade ne'ebe mak iha. Maibe tuir realidade iha Prisaun bekora radio komunikasaun base modelu Icon produtu Japaun ho numero serial 0828246 stasiona iha prisaun bekora, no ida seluk ba prisaun Fatu keru, Gleno maibe iha lista Baucau nia iha maibe tuir informasaun katak prisaun buru uma, Baucau nungka simu radio Icon ne'e. Radio ne'e sosa husi DNSPRS ho folin karun, ne'ebe fornece husi kompainia lokal ida iha Dili, iha janeiru 2008 labele uza tan ba aat. "Radio ne'e aat nanis kedan, i nungka uza dala ida tan ne'ebe osan povu nian gasta arbiru deit," dehan guarda ida ne'e ninia fuk badak hanesan militar.

Dadus ne'ebe iha hatudu katak Iha 2008 parte DNSPRS sosa HT uzadu hamutuk 43 husi orgaun estadu balun iha nasaun ne'e. "Ha'u hanoin HT ne'e sosa husi CNE tan ba wainhira lori ba atu programa kanal Prisaun ninian CNE ninia kanal mak mosu uluk ona," alega guarda ida ba jornal ne'e iha prisaun Bekora.

Nia dehan katak DNSPRS sosa sala radio komunikasaun. "Sosa fali maka motorola GP.328. UHF laos VHF."

Nia dehan kuaze HT 8 maka diak maibe 35 aat no labele uza. "karega bateria deit la lakan sa tan atu uza," nia konfirma. Tuir informasaun radio hanesan mos haruka ba prisaun fatu keru hamutuk 15 maibe infrenta problema teknika hanesan ho bekora.

Guarda Alega MJ Hare liu Projektu duke kualidade

Guarda Prisionais ne'ebe haknar an iha Bekora, Andre Pereira Corceiza dehan katak ministeiru Justica ladun preokupa ho kualidade fardamentu ninian tan ba sasan hirak ne'e maka diak entaun hamenus ona projektu. "Ami guarda prisionais ami hanesan sai vitima ba pesoa ema id aka rua nia hodi buka osan tan ba ami hare buat ne'e hanesan projektu bo'ot," nia alega.
Iha loron Sexta feira (10/10/08) jornal ne'e tenta tel ba numero + 6281808311XXX ne'ebe simu husi duni Sr Irma ne'ebe konfirma katak nia iha momentu ne'eba Ministra justica rasik maka haruka izemplu, medidas no ko'or roupa fardamentu ninian ba sira. "iha momentu ne'eba, sra, sra ministra, ahh..Sra. lucia ne'e, aaahhh.. fo dadus mai ami. Fo data. Kona ba sasan hirak ne'e ninia SMLn, los Sr. Eeh .. kompleta mos ho ninia atributu sira. Nune'e iha naran ho atributu sira seluk. Hanesan ne'eba sr. hanesan (ema nia) naran sira, medidas roupa farda nian no mos medidas sapatu sira. Momentu ne'eba sr. Lucia halo tuir ida ne'e," Esplika Irma ba jornal ne'e via telemovel. Nia hateten katak kona ba seluh ministra ne'e fo uluk ona osan sorin antes prosesu servisu hahu.

Tuir formulariu de komprimisu no pagamentus ne'ebe jornal ne'e asesu ba hatudu ministra M.B.F.Lobato, autorizadu ona iha loron 18/04/08 maibe la esplika klaru kona ba osan komitmentu $97,500.00 hodi suku fardas ba gurada prizionais Timor Leste. Aprovisionamentu desentralida mak realiza ne'e selu los ba kompainia ne'ebe la dehan sai. Prosesu halo fardamentu ba guarda Prisionais TL hahu kedan iha fulan marsu tinan 2008. Iha loron uluk fulan Marsu tinan rihun rua walu Ministra Justica simu SMS ida ne'ebe ninia konteudu fo numero konta banku. "Sra ne'ei no ac BCA saya 2551122XXX ho naran IMANSYAH BUDIANTO," nia informa.

Iha loron 14/03/08 ministra simu numero ne'ebe hanesan nafatin hodi dekreta, "Bondia sra: 1. Presu fardamentus TAILOR made kalca ho faru RP.200.000,- set hafoin tuir mai tiket ba ema rua nu'udar sukat dor exklui akomodasi ho hahan. 2. Presu sapeo ho Bordir: RP.20. husu konfirmasaun ba LOGO RDTL ka PARISAU 3. Cinturaun ho Logo RDTL ka PERISAU RP.40.000,- 4. Boinya sei check hela, sra presu sira ne'e hotu tuir mai to'o ona iha surabay , husu halo koreksaun tan ba ha'u la iha esperiencia kona ba presu sira iha leten ne'e."

Nune'e duni iha tuku hat lokraik liu minutu 28 ministra fo resposta ba +628180311XXX, "Jd. Total price 430 rb/psng included tiket. Akomdsi n lain2excluded. Sepatu ada 2 contoh, 170rb utk yg mana?" Sms Ministra ninian haruka ba kompainia buka klarifika.

Informasaun ikus liu kona ba fardamentu ne'e mosu iha SMS ne'ebe Ministra simu iha loron 24-06-2008 hahu ho komprimenta, "Bondia Sra." Tuir mai "Ha'u husu autorizasaun atu hato'o relatoriu kona ba presu fardamentus ho ninia atributus sira ne'ebe hamutuk paer 123 ho restu husi osan ne'ebe p awi; 1) Fardas 19.065.000, 2) cinturaun kopel 4.182.000, 3) cinturaun KCL 1.783.500, 4) Sapatu PDL 17.835.000, 5) boinya 7.011.000. Total 52.582.500, restu ne'ebe seidauk selu 119.407.138, Senhora selu ona $ 1000, (9.200.000) grand total ne'ebe husu atu selu 162.789.638, rate 9200/USD …17,695 Senhora, husu autorizasaun para fo hatene kaizaku paer hat senhora ninian ne'e 4 prontu ona .tq," Irma dehan iha ninia sms ne'ebe simu mos iha Ministra justica ninia telemovel.

Tuir informasaun ministeiru justica fahe ona fardamentus hirak ne'e ba guarda prizionais 182 iha prizaun Bekora ho komarka Glenu 38 ne'ebe kada ema ida simu paer rua-rua. Maske nune'e tuir fontes balun husi ministeiru justica tinan klaran 2008 parte financas seidauk hatene kompainia ne'ebe manan tender ne'e.

MJ Rejeita Fo Klarifikasaun ba TS

Iha loron,Sesta Feira 17/4/2009, tuku 10:15 OTL Wainhira Jornalista Tempo Semanal atu husu konfirmasaun kona ba asuntu refere, maibe Ministra Justica Lusia Lobato rezeita. Ministra ne'e husu uluk husi ba jornalista sira ne'e katak husu, "imi husi ne'ebe?"

Jornalista ne'e responde, "Ha'u husi tempo semanal." Ho oin hirus no ain hakat dadaun tama ba salaun enkontru Ministeiru Negociu Estranjeiru ninian ministra responde dehan, "Hau La iha Tempu atu koalia ho Jornal Tempo Semanal."

Ministra Justica ba iha Ministeriu Negosio Estranzeiro partisipa iha wordshop loron rua kona ba Planu Estrateziku ba Setor justisa. Ho hahalok Ministra ninia ne'e halo jornalista Tempo Semanal hodi husik hela fatin. Maibe antes atu fila oficiais media Ministra Justica ninia mai koalia ho jornalista Tempo Semanal fali tan ba antes de atu door stop ministra jornalista fo hatene uluk ona ba oficiais media nian ne'e. Tempo Semanal nafatin respeita direitu Ministra Justica ninia hodi lakohi fo intervista ba jornal ne'e.


Tuesday, 14 April 2009

Tempo Semanal Edisaun 134

TT Defisientes no Empata Dezenvolvimentu

73% Povu Husu Guvernu Hatama Telekom Foun

Dili, Tempo Semanal

Telekomunikasaun sai hanesan asuntu krusial tebes ba dezenvolvimentu Timor-Leste iha futuru, kriasaun rikeza no servisu, nune'e bele hamosu servisu iha areas mak vital hanesan saúde, edukasaun, mos ba aprovazaun administrasaun ne'ebé lo'os ho diak.

IV Governu konstitusional Timor Leste rekoñese katak telekomunikasaun importante ba futuru sosial no ekomomika Timor-Leste no governu ne'ebe lidera husi eis komandante gerileiru ne'e sei konsistensia ho ninia komitmentu elisaun iha 2007. Nunee IV Governu hahu prosesu ida hodi hari'i no implementa Polítika telekomunikasaun foun ba povu Timor-Leste.

Iha prosesu dezenvolvimentu Polítika ida ne'e, IV Governu Timor Leste fiar katak, "nivel no kualidade servisu telekomunikasaun ihaTimor-Leste la adekuadu hodi hatan ba presiza nasaun ida ne'e iha ohin loron no aban bainrua, " Kritika iha dokumentus governu nian ida ne'ebe koalia kona ba politika Telekomunikasaun, Governu hari'i ona task force ba Sevisu Telekomunikasaun Timor Leste ninian ne'ebe iha fulan Fevereiru prepara ona esbosu konsultasaun publika kona ba politika nasional telekomunikasaun maka sei sujeitu ba aprovasaun iha Konsellu Ministru tuir saida mak hetan husi konsultasaun publika ne'e.

Task Force ne'e rekuinese katak monopoli Telekomunikasaun mosu duni iha nasaun foun ne'e, nebe hahu kedan iha tinan restaurasaun Independencia 20 de Maiu 2002. "Iha 2002 Premeiru Governu Konstitusional Timor-Leste nian fo monopolia telekomunikasaun ba operador ida deit ba periudu tinan sanulu resin lima ho posibilidade ba hatutan tan tinan sanulu, ne'ebé remata iha 2027." Iha meiadu 2002, primeiru Governu Konstitusional Timor Leste fo kontratu konsesaun ba halo monopoli iha nasaun ne'e. Maske nune'e Governu ohin la fila kotuk maibe hateke ba oin hodi servisu hamutuk ho povu Timor-Leste tomak no hamutuk ho asionista sira iha sektor telekomunikasaun. Maske Estadu Timor Leste no povu hatene katak Kompainya Timor Telecom sai obstaklu hodi finaliza esbosu polítika ne'e maibe governu rekuinese katak, "ho konkordansia husi Timor Telecom hanesan kompainya ne'ebé kaer kontratu konsesaun, nune'e bele implementa prosesu reforma telekomunikasaun ba teritoriu tomak nia benefisiu."

Tuir Governu Timor leste ninia haree partikularmente ba asuntu balun hanesan, "nivel penetrasaun (uzuariu ne'ebé uza kada ema nain 100) ba telemovel iha Timor-Leste menus liu, kobertura no asesu geografika husi distritu no area rural sira la adekuadu, gastus ba bandwith internasional a'as liu, folin ba ema ne'ebé uza, partikularmente ba servisu Internet no xamadas internasional a'as/karun liu, Kualidade servisu iha Dili no iha areas rurais ne'ebé dok liu husi area urbanu la adekuadu."

Penetrasaun Broadband ba Rai ne'ebeé Renda ki'ik (Low Income), ba Tinan 2006-2007

Bainhira uzu internet no telefone iha Timor-Leste aumenta durante tinan nen nia laran, governu fiar katak nivel penetrasaun agora dadaun la adekuadu, presu, kualidade serbisu defesiente – liu-liu ba servisu internet – karu teb-tebes, no kobertura ba servisu mobile ladun sufisiente. Governu fiar tan katak asuntu hirak ne'e bele haree no hadi'a liu husi reforma telekomunikasaun hodi fo liberalizasaun ba sektor telekomunikasaun.

Penetrasaun Telefone Movel (Mobile) (no total)

Iha nivel agora dadaun, numeru kliente mak uza telefone movel ba ema ida iha populasaun Timor-Leste lao neneik liu husi kotuk kompara ho rai seluk ne'ebé iha kapital GDP hanesan.

Penetrasaun telefone movel (mobile) ba ema nain 100 iha Timor-Leste kompara ho estadu iha illa seluk. Hanesan grafiku ida ne'e hatudu, Timor-Leste iha performansia neb'ebé okos liu kontra nasaun sira seluk. Desdeke ITU fo data, densidade-telemovel (mobile) aumenta ba 16% iha Papua Nova Guine no 37% iha Vanuatu bainhira introduza kompetisaun.

Penetrasaun Movel (mobile) iha Nasaun Illa, 2006 – 2007

Panaroma ba penetrasaun telefone movel (mobile) iha nasaun illa balun. Ho komparasaun, imajem sofistikadu ida kona-ba nivel penetrasaun kompara ba total penetrasaun telefone (movel (mobile) no fiksu) por kapita ba nasaun ho renda kiik (Low Income) iha 2006-2007. Figura 9.7 mos haree ba diferensa entre nasaun hirak ne'e ne'ebé iha monopoliu no nasaun ne'ebé iha kompetisaun ba sektor telekomunikasaun. Bainhira halo hanesan ne'e, Figura tuir mai fo detaliu ba hahalok tolu: Ba dala uluk, indikador dezenpeñu hatudu Timor-Leste lao neneik liu bainhira kompara ho nasaun seluk; Ba dahuruak, nivel penetrasaun telefonika jeralmente a'as iha nasaun ne'ebé iha merkadu telekomunikasaun kompetitivu; Ba dala tolu, hare katak iha duni fatin ba merkadu ba operador sira seluk iha Timor-Leste. Ida ne'e, bainhira figura hirak ne'e validu, bainhira iha 50,000 telefone iha Timor-Leste (telephone 5 ba ulun ida) pareseke iha "gap" estatiskal ida ne'ebé husik penetrasaun hanesan mediu, ba klientes ne'ebé uza telefone 125,000 seluk (2 ½ vezes), bazeia ba figura G (inklui mos mina-rai). GDP ba ulun ida.

Penetrasaun telefone total (fiksu no movel) iha rai seluk ne'ebé iha renda ki'ik

Bainhira iha kresimentu bebeik ba penetrasaun telefone movel (mobile) iha Timor-Leste, la iha razaun substantivu atu fiar katak pozisaun relativu iha Timor-Leste ba analiza komparativa ida ne'e iha mudansa signifikativu desde figura hirak ne'e hetan analizasaun husi ITU. No mos, iha tempu ne'eba bainhira foti dadus ida ne'e, nasaun balun halo uituan deit bainhira kompara ho Timor-Leste. Impaktu potensial hodi bele husik kompetisaun ba penetrasaun telefone movel sei hatudu liu tan iha rai estadu karabian, 7 husi kazu 10 penetrasaun aumenta sae maka'as bainhira iha liberalizasaun ba merkadu telekomunikasaun.

Aumenta iha Penetrasaun Merkadu

Nasaun

Data lansamentu

Populasaun

Pre-lansamentu penetrasaun

Penetrasaun agora dadaun (2008)

Aumentu iha penetrasaun merkadu

Jamaica

19 Abril 2001

2.7 Miliaun

23%

75%

52%

St Lucia

23 Marsu 2003

167,000

10%

60%

50%

St Vincent

23 Marsu 2003

120,000

8%

45%

37%

Grenada

17 Outubru 2003

90,000

10%

50%

40%

Aruba

15 Jullu 2003

72,000

73%

80%

7%

Barbados

11 Fevereiru 2004

280,000

17%

55%

38%

Cayman

3 Marsu 2004

45,000

13%

60%

47%

Trinidad

6 Abril 2006

1.1 Miliaun

33%

40%

7%

Haiti

3 Maiu 2006

8 Miliaun

7%

15%

8%

Turks and Caicos Islands

6 Jullu 2006

22,000

15%

45%

30%

Bonaire

14 Jullu 2006

15,000

8%

20%

12%

Fonte: Institutu Pasifiku ba Poltika Publika, Vanuatu, 2008

Samoa

1 Novembru 2006

180k

11.3%

50%

39%

PNG

Jullu 2007

6 Miliaun

3%

16%

13%

Vanuatu

25 Junu 2008

235,412

9%

37%

28%

Tonga

8 Maiu 2008

100,000

15%

34%

19%

Fonte: Regulador Telekomunikasaun Samoa, PNG, Vanuatu, Tonga.

Presu Telefone Movel (mobile) iha Pasifiku, 2007

Numeru uzu telefone movel (mobile) aumenta durante tinan nen desde Timor Telecom simu kontratu konsesaun. Hanesan iha detaliu tuir tabela iha karaik, numeru uzu telefone movel aumenta husi 20,000 iha 2003 ba 125,022 uzus iha 2008. Hamutuk ho uzus liña fiksu nian ida hanesan nivel penetrasaun besik telefone 11 kada abitante atus ida.

Uzu Telefone Movel (Mobile)

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Numeru uzus

20,058

...

Xamada Internasional
Presu ba xamada internasional susbtansialmente a’as liu husi tarifa domestiku no jeralmente karu liu duke iha fatin hot-hotu iha Pasifiku. Iha 2007 xamada internasional iha Timor-Leste mak aas liu iha mundu. Hanesan iha Levantamentu Ekonomiku Pasifiku (iha p.38) nota mos, katak kustu iha Timor-Leste ho US$1.40 ba minutu ida, nia sai 50 vezes karu-liu kompara ho nasaun ne’e nia viziñu Indonézia.

Ratio hirak ne’e mak ratio Skype nian, internasionalmente indikador komparavel ba halo xamada internasional husi rai oin-oin.



Continua Aban deit
Servisu Internet
Agora dadaun, Timor Telecom fornese Servisu Internet ho dial-up (33 to’o 64 kbps) no broadband (64 to’o 512 kbps). Hodi bele hetan asesu ba Internet, Timor Telecom opera ho ligasaun satellite ne’ebé fahe bandwidth ba klientes Timor Telecom hotu iha Timor-Leste. Iha 2008, kapasidade bandwidth ne’ebe uza maka 13 Mbps ba downlink no 5 Mbps ba uplinks. Presu ba servisu Internet establese ou monta rasik husi Timor Telecom no servisu dial up iha variedade depende ba velosidade download no bazeia ba tempu uza internet (pick on/off). Desde Outubru 2008, ba servisu Internet permanente kustu ativasaun US$500 no selu fulan-fulan husi $500 ba velosidade 64 kbps to’o $US3.450 ba velosidade 512 kbps (ho kustu substansial adisional depende kliente nia hela fatin). Presu ba servisu Internet iha Timor-Leste a’as teb-tebes kompara ho nasaun Illa Pasifika seluk.

Presu Internet Broadband ba Rezidensia no ba Negosiu iha Pasifiku, 2009
Nota: PNG no Fiji husik iha kompetisaun Internet, Vanuatu sei ba halo, maibé Salamon Island no Timor-Leste la ba halo. Operador iha Fiji la fo velosidade 128k. Timor Telecom nia kobransa inklui sirkuitu alugadu ba kilometre 4, husi hub telecom iha Dili.

Presu Internet iha Timor-Leste estremamente aas tuir padraun internasional. Bainhira ita kompara, uma-kain iha Reinu Unidu ne’ebé asesu ba internet iha kompetisaun makaas agora dadaun: 8Mbit/s download no mos ho xamada lokal no internasional ne’ebé la iha limite ba liña fiksa no mos TV/video husu presu total fulan fulan dollar US$35-40. La hakfodak kuandu kliente ba Internet iha Timor-Leste uituan deit - desde Agostu 2008 iha deit kliente besik 750. Ida ne’e reflete ba komparasaun nivel ki’ik kona-ba penetrasaun broadband iha Timor-Leste.

Governu AMP buka hakotu Monopoli ba TT
Pozisaun Governu ne’e fo sai fila fila ona ba publiku maka reformasaun nian sai hanesan matan dalan ba sira lalaok hodi tenta maka’as atu halo politika foun ida kona ba telekomunikasaun iha timor leste ne’e. Hanesan Vice primeiru Ministru Jose Luis Guterres rekuinese importancia telekom nian hodi hadia povu nia moris tuir sira nia kapacidade ekonomia. “Hatudu tiha ona katak infraestrutura básiku hanesan portu, estrada, areoportu no komunikasaun mak ingridiente xave ne’ebé kaer metin susesu.”
Hanesan mos task force ne’e ninia hanoin katak, “Esbosu foun ida ne’e ba Polítika Telekomonikasaun ba Timor-Leste ba pontu ikus ne’e no ida ne’ebé maka lori ema hotu hamutuk husi aldeia ba aldeia to’o sidade no to’o mundu, ho dalan ida ne’ebé pesoal no imidiata ne’ebé dalan seluk labele halo.”
Tuir akordu konsensaun katak fornecedor uniku ne’e sei halo ligasaun linea telephone ba nasaun tomak maibe governu mos rekuinese katak ho monopoli ne’e fo impaktu negative ba uzuarius sira. “Wainhira iha Timor-Leste ema ne’ebé uza Telefone no Internet aumenta barak iha tinan nen liu ba, Governu TL fiar katak fornesedor servisu halo tiha ona, nível penetrasaun no asesu ohin loron nian la adekuada, kualidade servisu mos difisiente, folin- liuliu ba servisu Internet – maka’as liu no kobertura ba telefone e telemovel mos la sufisiente.”
Nune’e duni governu IV Konstitusional ne’ebe hanesan mos nain ida husi Timor Telkom ne’e tenta atu halo renegociasaun ho kompainya Timor Telkom hodi hamosu kompetisaun iha area refere atu nune’e sei lori mudanca ba nasaun ho povu Timor leste. “Dalan diak liu ba ita hare ba asuntu sira ne’e mak reforma atu liveraliza sektor telekomunikasaun. Governu nia dezeju mak atu lori nasaun ida ne’e atu tama ba merkadu telekomunikasaun ne’ebé livre, diak no a’as hodi nune’e ho kompetisaun sei dudu asuntus importante hanesan folin/presu, kualidade servisu, asesu ba klientes no asuntus kona ba koberutra no penetrasaun.”
Tuir Esbosu ba Polítika Nasional ba Telekomunikasaun fo hatene pozisaun ohin loron nian nebe’e relasaun ho enkuadramentu legal, telefone fiksu no telemovel (98% klientes), nia kobertura, penetrasaun no aspektus kona ba folin nebe’e halo komparasaun ho nasaun seluk kona-ba areas importante sira ne’e. Governu mos halo komparasaun ho grafiku sira mak hatudu gastus, asuntus kualidade no fo sai mos estudu ida ho data ne’ebé komparativu kona-ba Internet. “Rezultadu sira ne’e hatudu maka’as ba Governu TL katak tenke iha mudansa,” Governu afirma iha ninia esbosu politika ne’e.
Atu halakon merkadu monopoli ne’ebe primeiru Governu TL hadadur konsumedor iha nasaun ne’e tara an ba maka dadaun ne’e IV Governu Konstitusional tuir planu sei halo esbosu lei no regulamentu foun hodi troka lei ne’ebe halo mukit ba konsumidores Timor Telkom ninian. Governu, “Sei tau ba sorin lei ne’ebé ohin loron regula sektor ida ne’e no sei troka foun ho lei, regulamentu no instrumentu governu nian ne’ebé sei reflekta Polítika Telekomunikasaun foun.”
“Governu iha intensaun atu hetan konkordansia ida ho sira ne’ebé kaer konsesaun ne’e kona-ba nesesidade ne’ebé persiza no dalan atu halo tranzisaun ba rejime foun telekomunikasaun,” Hakerek iha esbosu ne’ebe jornal ne’e konsege sukit sai.
Governu hanoin katak presiza iha regulamentu sektoral ida hanesan sucesu ba ARCOM ne’ebe ninia servisu sei defini lolo’os hodi lolo’os, inklui mos atu implementa politika governu nian, fo lisensa no halo monotorizasaun hodi hare lolo’os katak lalaok sira ne’e lao tuir duni regulamentu. OLrgaun ne’e sei regula kompetisaun, proteje konsumidores no rezolve problema ne’ebé mosu inklui mos problema entre operador ho uzuariu, operador ho operador ne’ebé hetan lisensa no regula jestaun ba spektru no numerasaun.
Tuir Task force ninia hare katak atu hetan progresu iha servisu universal no kovertura telekomunikasaun maka presiza fundus hodi fo subsidiu ba kovertura iha area rurais ne’ebé presiza hodi stimula investimentu iha areas servisu telekomunikasaun no Internet sei kontrola ka maneja husi Regulador. Fundus–ne’e sei loke ho baze ne’ebé transparente ho kompetativu–sei mai husi industria duni liu husi “levies”, no suplementadu sei presiza husi “grants” doador sira no orsamentu governu nian.
Nune’e duni governu halo esforsu atu rejime foun ba Leis no regulamentu sei prontu atu liu iha fulan ruma mai (fulan no tinan Tempo Semanal koa sai tiha). Sujeitu ba konkordansia husi kompaña ne’ebé kaer konsesoens sira ne’e, sei hein katak bele fo lisensa foun iha tempu ruma (dala ida tan tempo semanal la fo sai data fiksu iha tabela). Hafoin de buat hirak ne’e lao maka “operador foun bele hahu hafoin data ne’e.”
Tuir dokumentus husi task force ba reforma area telekomunikasaun Timor leste ne’ebe halo iha fulan Fevereiru ne’e hateten katak politika ba konsultasaun publika ne’e atu bele tuir hakarak povu ninian. “Polítika ida ne’e sei sujeitu ba opiniaun públiku liu husi konsultasaun no ho dalan ida ne’e Task Force iha esperansa katak sei reflekta buat ne’ebé povu hakarak.” Hafoin de prosesu ida ne’e maka task force sei amenda esbosu Polítika hodi tau iha konsiderasaun hafoin sei apresenta ba governu hodi hetan aprovasaun.”
Tuir mai Task Force mos hatur ona orariu no atividade hirak nu’uadr matan dalan ba reforma politika telekomunikasaun TL maka hahu ho desizaun Konseilyu Ministru tuir prinsipiu ba reforma sektór, harii Task Force ba objetivu ida ne’e, konvida konsultasaun ho asionista Timor Telecom nain sira kona-ba kontratu konsesaun. Tuir mai Governu sei publika esbosu politika telekomunikasaun ba konsultasaun ba publika, desizaun ikus husi konselyu Ministru kona ba Politika Telekomunikasaun.Governu sei hakotu esbosu foun ba lei telekomunikasaun foun, tuir mai sei halo fail akordu entre Task Force no Timor Telecom ba kontratu konsensaun no liberalizasaun kona-ba merkadu telekomunikasaun. Governu sei aprova akordu final ho TT ne’e prepara husi Governu Timor Leste. Hafoin de atividade ne’e governu iha ninia planu sei publika tender hodi ba fo licensa ba operador movel foun, pendente aprovasaun ba lei telekomunikasaun foun. Governu mos iha posibilidade sei hasai desizaun ida husi konselyu Ministru hodi adopta lei telekomuniksaun. Pasu tuir mai kada vez governu sei halo esbosu dahuluk ba proposta ba lejislasaun sekundaria foun no lei telekomunikasaun foun sei pasa hodi hari’I ajencia regulatoriu foun hodi substitui ARCOM. Hafoin lalaok hirak ne’e governu hanoin atu fo fail licensa foun ida ba TT depois maka sira sei fo licensa ba operador movel foun. Governu ne’e sei respeita nafatin TT tan ne’e tuir planu
fó ba dala uluk lisensa foun bazeia ba se maka mai uluk hetan serbi uluk tuir mai hahu halo estudu fisibilidade kona-ba optical fibre ba ligasaun fiu iha tasi. Tempu tuir fail kedan ho Operador non-mobile foun ba dala uluk hato’o sira nia servisu. Governu ho estadu sei pasa politika politika servisu universal ho hari’I fundo telekomunikasaun Timor Leste

Presu Telefone Movel (Mobile)

Bainhira presu movel (mobile) domestiku iha nivel ka besik nivel komparavel ho nasaun seluk, la iha razaun katak presu hirak ne’e labele kiik liu iha ambiente kompetitivu.
Jeralmente, iha dalan rua atu hamenus presu maibe regulasaun ba presu – dalan ida ne’ebé la hanoin atu adopta husi Governu TL no la permiti husi kontratu konsesaun. Dalan selu maka hamosu kompetisaun – dalan ida ne’ebé konsistente ho filozofia Governu TL, hanesan trend mundial foun iha telekomunikasaun no Organizasaun Komersiu Mundial (WTO) nia Papel Referensia iha 1997.
Efeitu kona-ba kompetisaun bele haree klaru lo’os. Ba dala uluk, operador PNG Telikom fo nia presu besik 33% ne’ebé hafoin forsa operador seluk hamenus nia presu. Efeitu presu kona-ba kompetisaun hetan hamenus kustu husi $0.55 ba $0.30 ka $0.25 ba minutu ida – hamenus 45%.
PNG Telikom (agora hala’o servisu movel husi subsidiariu rasik ho kategoria mediu ka hobalun husi B-Mobile) tuir survey iha 2007 kobra $0.55 por minutu no kompetetitor Digicel iha $0.35 por minutu haamenus prezu ba $0.20 por minutu. Maibé tuir survey iha 2009 hatudu ko-a/hatun tan presu, maibé agora husi subsidiariu PNG Telikom uluk nia, B-Mobile.

Iha sempre asumpsaun ne’ebé razoavel katak kompetisaun, laiha koluzaun entre operador sira, sei iha rezultadu kontestu kona-ba presu no mos servisu indikador seluk. Ida ne’e rezultadu ne’ebé Governu TL buka no hakarak.
Kompetisaun hanesan mos viabilidade ba teknolojia foun (hanesan Voice over Internet Protocol/VoIP) bele mos hein atu hamenus presu ba nivel xamada internasional. Presu hirak ne’e mak hanesan habadak ka impede faktor ba investimentu estranjeiru no halo negosiu iha fronteira.

Nivel Telefone Movel iha Pasifiku, 2007

Fonte: Levantmentu Ekonomiku Pasifik 2008, Australian Agency for International Development (AusAID) Canberra, March 2008, Figure 4.2


Internet iha Timor-Leste atu sai hanesan teknolojia ne’ebé efisiente, tenke bele asesu ba sitiu iha mundu tomak. Ohin, virtualmente sitiu Internet nian hotu-hotu dezena ba koneksaun normal iha velosidade ligasaun 1-10 Mbps, ou liu tan, ne’ebé uza iha nasaun OECD.
Kapasidade ida ne’e simplesmente laiha iha Timor-Leste, ne’ebé iha kontinuasaun husi servisu dial-up. Serbisu ida ne’e ladun adekuadu ba nesesidade agora dadaun, sei la temi ba future. Hanesan rezultadu, sitiu barak mos la hetan asesu, no atrazu hirak ne’e halo nia servisu la funsiona. Maske pasu ba email dala barak la tuir pratika.
Iha numeru kauza barak nebe’e halo velosidade internet la adekuadu iha Timor-Leste inklui mos ho teknolojia ne’ebé ultrapasadu (outdated) atu fornese servisu no asesu no bandwidth ne’ebé iha ladun adekuadu hodi hetan asesu via teknolojia satellite ne’ebé Timor-Leste uza ba servisu internet. Governu TL fiar katak kompetisaun iha merkadu sei guia, dudu inovasaun iha area ida ne’e. Maibé, Governu TL mos rekoñese katak bainhira iha numeru ne’ebé limitadu bele elimina ho kompetisaun, infraestratura ne’ebé diak no teknolojia iha Timor-Leste laran, iha mos benefisiu konsideravel ne’ebé hetan bainhira hetan asesu ba ligasaun fiu fibra-optika internasional ne’ebé sei halo serbisu ne’ebé dok liu sai lalais ho bandwidth ne’ebé signifikativu boot.
Presu Internet iha Timor-Leste a’as teb-tebes tuir padraun internasional. Husi pontudevista atu negosiu ne’ebé diak no investimentu diretu husi estranjeiru ba Timor-Leste rejime presu ba asesu Internet sai hanesan disentivu ba negosiu hotu-hotu no sai hanesan indikador komparativu ne’ebé fraku ba negosiu ruma ne’ebé bele iha asesu ba prospektu iha rejiaun ba oportunidade negosiu foun.
Husi kontratu konsesaun, ita haree ona katak servisu dadus balun, inklui provisaun servisu Internet, bele fornese ho baze kompetitivu. To’o agora, iha alternativa ida deit ba Fornesedor Servisu Internet (ISP) ne’ebé funsiona iha Timor-Leste, INet ho servisu ne’ebé limitadu ba nia kliente. Governu TL fiar katak persiza regras klaru no transparente atu garante katak kompetisaun iha merkadu bele dezenvolve, hodi hanesan ne’e kualidade servisu sei diak liu no kustu bele hatun substansialmente.
Timor-lete hanesan nasaun kiik ida 15,000 sq km, ne’ebé signifika katak nasaun ida ne’e iha prinsipiu favoravel atu hetan kobertura ba servisu movel (maibé geografia foho ka rai lolon halo kobertura ne’ebé kompletu susar uituan). Maibé, agora dadaun, liu husi 1/3 husi populasaun iha Timor-Leste ne’ebé la iha posibilidade atu hetan asesu servisu telekomunikasaun.
Iha merkadu kompetatitivu, operator telekomunikasaun movel sei kompete ba presu, kualidade no kobertura. Kompetisaun ba kobertura ida ne’e hatudu ona iha Samoa no Papua Nova Guine (PNG) – tuir survey ou levantamentu iha Illa Pasifika (2008:51), iha Samoa kompetisaun aumenta kobertura ba 95% iha teritoriu nasaun tomak, nune mos PNG hetan esperiensia iha aumentu merkadu ba servisu telefone movel desde introduza kompetisaun iha fulan Jullu 2007.
Governu TL fiar katak liberalzasaun sektor telekomunikasaun iha Timor-Leste sei haree kompetisaun ne’ebévhanesan ba kobertura – prosesu ida ne’ebé sei haree atu enkoraja liu husi nia prosesu aprovizionamentu kompetitivu ba entrada operador movel foun no liu husi estabelesimentu ba Fundu Telecomunikasaun Timor-Leste – fundu ne’ebé iha objetivu atu fo subsidiu provizaun servisu iha area rural ne’ebé sei la hetan servisu.
Impaktu kona-ba hanaruk kobertura varia husi nasaun ba nasaun ida, maibé jeralmente sei virtualmente imposivel atu harii operasaun komersial ne’ebé viavel se-karik laiha kobertura telekomunikasaun. Mesmuke fabrika rural simples, hanesan halo sestu, presiza halo kontaktu ho disribuidor nain sira no kliente iha sidade ne’ebé besik no iha vila boot. Komunikasaun verbal (telefone) aumenta renda mesmu ba negosiante sira ne’ebé iliteradu.
Kobertura ne’ebé ladun iha mos sai hanesan problema ba espasu no kualidade ba servisu telekomunikasaun ne’ebé importante, hanesan ba saude, edukasaun no lei no orden. Porezemplu, kapasidade governu atu hato’o klase eskola ba labarik iha area rural ou atu haree tratamentu ne’ebé di’ak no tuir tempu ba inan isin rua sira hodi prepara ba komplikasaun ne’ebé bele mosu, sei sustansialmente restritu bainhira laiha kobertura ba telefone.
Timor-Leste hanesan rai ida ho renda ki’ik, ne’ebé presiza asesu ba kualidade a’as no presu razoavel ba servisu telekomunikasaun hodi bele buras no prospera. Hanesan hatudu ona iha leten katak kualidade no nivel servisu hirak ne’e la adekuadu.
Pozisaun ida ne’e reflete iha uniaun telekomunikasaun Internasional (ITU) Digital opportunity Index (DOI), ne’ebé hatudu dezenpeñu jeral nasaun hotu-hotu iha telekomunikasaun no area ne’ebé relevante uza grupu indikador dezenpeñu prinsipal, hili no tetu atu fo komparasaun ne’ebé iha duni balansu. Iha 2006, Timor-Leste hetan numeru 170 husi total nasaun 180, liu Myanmar no liu nasaunAfrika 10 – iha hanesan kuartu lugar nasaun ne’ebé penetrasaun telefone ki’ik liu iha mundu no numeru 12 kona-ba ki’ik iha ITU DOI record iha mundu.
Governu TL simplesmente labele hein deit no iha esperansa katak situasaun ne’e bele diak liu. Governu preokupadu teb-tebes kona-ba oportunidade loron-loron nian ne’ebé nega populasaun hanesan rezultadu ba dezenpeñu ida ne’ebé fraku iha sektor ekonomia ida ne’e. Ho razaun ida ne’e GoTL buka atu reforma sektor telekomunikasaun iha Timor-Leste. Ho dezenvolvimentu maka’as kona-ba sektor telekomunikasaun iha mundu-tomak no prospektu katak Timor-Leste sei husik ba kotuk liu kuandu situasaun la hadi’ak, Governu TL fiar katak reforma kona-ba sektor telekomunikasaun hanesan interese publiku. No mos, Governu TL fiar katak reforma ida ne’e tenke involve liveraliza sektor telekomunikasaun – dalan ida ne’ebé mundu tomak simu hanesan atu bele fasilita no lori no hadi’a servisu telekomunikasaun.

Rede TT La Diak, Presiza Kompainia Telkom Foun iha Oecuse
Oecuse, Tempo Semanal

Tinan lubun ona maka ko­mpainia TT halao ninia knar iha TL hodi fo sai hanesan uniku forn­e­cedor telekomunikasaun ba na­saun ne’e, maibe realidade hat­u­du serbisu TT nian seidauk lao diak no efisien. Area barak liu iha in­terior ne’ebe povu TL barak liu horik ba to’o ohin loron seidauk he­tan asesu ba rede TT hanesan mos iha oecuse.
Presidente da Republika Jose Ramos Horta iha ninia dia­logu ho populasaun distritu Oecuse, iha aldeia Sakato, suku Nip­ani hateten katak, maioria rede telefone iha distritu seidauk ase­su ho diak, inklui mos rede telefoni iha Distritu Oecuse, ne’e d­uni, Governu tenki haree diak liu tan iha kontratu ka operador se­luk hodi mai investe iha distritu Oecuse atu nune’e bele fo ate­ndementu komunikasaun ho diak ba klientes ne’ebe mos hanesan populasaun TL.“Kestaun hirak ne’e hatudu katak, TT la kompri ninia kontratu ho Estadu Timor Leste, ne’e duni hu­­su ba Estadu Timor Leste tenki foti medidas ruma atu nune’e pel­e­menus bele loke liberali­za­s­a­un ba Regiaun Oequse hodi nune­’e se mak hakarak atu mai investe bele mai investe,” dehan Horta ba populasaun ne’ebe par­ticipa dialogu abertu ho popula­sa­un Oecuse iha aldeia Sakato, Suku Nipani.
Horta sai husi Dili (06/04) ho­d­i halao viajen ba Distritu en­klave Oecuse no fila hikas mai Di­li iha kinta feira (09/04) ne’ebe iha loron uluk liu hasoru malu ho po­pula­s­a­un iha suku Padiae ho loron iku­s­ liu sorumutuk ho populasaun iha aldeia sakato. Populasaun iha fatin rua ne’e la hetan asesu diak hu­si rede TT. Pro­blema hanesan mos akon­tese iha dili dala barak, “Ne­twork busy.”“Kuaze tinan 7 ona TT ez­i­st­e iha nasaun ida ne’­e­, maibe rea­lidade to’o ohin loron iha vila la­ran mos rede telefoni sidauk asesu ho diak” dale Horta
Rai enclave ne’ebe izola tiha ona husi rai inan TL ne’e sei he­ta­n tan problema komuni­ka­sa­un mos sai izoladu liu tan ne’e Horta ejiji ba Governu ho PN ka­t­ak iha razaun maka’as atu libe­raliza oecuse husi TT ninia monopoli. “Hau hanoin katak estadu iha razaun ne’ebe forti atu halo buat hi­rak ne,e, tanba wainhira ita ku­a­lia kona ba Regiaun spesial, es­p­era katak Governu no Pa­rla­m­entu Nasional iha projektu lei ne­’­ebe bele hatudu katak, ida ne’e mak fini ne’ebe bele loke op­or­t­u­n­idade diak ba povo Oekusi,” Dehan Horta.
Horta hatutan katak, husi nia par­te rasik sei akompainia atu ha­re didiak kona ba ninia prosesu re­l­asaun ne’e lao oinsa nomos se­i fo direitu prizineirus saida ba povo Oekusi, tanba atu determina pr­­osesu dezenvolvimentu iha Dis­tritu Oekusi felismente tenki liu husi dalan ida ne’e no la iha dalan seluk.Vitima Timor Telkom husi oecuse balun mos habrani an hodi hateten sai sira nia laran su­s­ar. Antão Tabal hateten katak ha­n­esan ema Oecuse oan, sira sente kontenti teb-tebes ho planu Guvernu nian ne’ebe hakarak haruka kompainia telekomunika­sa­un foun mai investe iha TL, li-liu iha Distritu ida ne’e tanba liu husi telkom foun ne’ebe iha konserteza sira bele asesu komunikasaun ho diak duke ho TT agora.Liu husi oportunidade ne’e, komunidade sira husu mos ba G­uvernu katak, sebele karik ko­m­­painia ne’ebe atu mai investe ne’e, diak liu kompainia husi In­do­nesia nian tanba pulsa ne’ebe ita gastu ba komuni­ka­sau­n ho fol­in ne’ebe baratu duke folin pulsa TT nian ne’ebe dala ruma ita ense pulsa U$.5 nian mai­be, kualia la to’o minutu pulsa hotu fali ona. “Tan ne’e husu ba Guvernu sebele karik hatama lalais ona Tel­­ekom foun atu nune’e bele halo kompetisaun ho TT, nune’e mos­ husu ba Guvernu “kalau bi­sa”­ hapara ona kontratu ho TT tanba­ sira halo manipulasaun ma­­ka­’as ba povo ida ne’e,”
ejiji Tab­al Nune’e mos Atanaçio Su­n­y, suku Nipani haktuir katak, da­la barak sira atu kontaktu sira nia familia no oan sira ne’ebe hela Dili, konserteza sira tenki halai to’­o iha Oecuse Vila hodi bele buka sig­nal tanba iha Suku Nipani la iha signal. Timor oan wain mak sofre tan ba prosesu kontratu ne’ebe Es­tadu Timor Leste liu husi Pri­me­­iru Governu Konstitusional ne’­ebe Fretilin maka ukun fo dir­e­itu exklusivu ba kompainia Timor Telekom ho kontratu de kon­­sesaun ne’ebe asina ona iha loron 19 fulan juliu 2002. Governu Primeiru fob a kompainia Timor Telek­om autorizasaun hodi mo­n­opoli­ area Telkomunikasaun iha nasau­n ne’e durante tinan 15, hodi n­une’e evita ema timor oan barak ­atu iha asesu ba telekomu­ni­k­asaun.
T­uir dokumentus governu ninian­ pozisaun refere ba servisu TT nia­n mak jornal konsege ne’e hetan ­asesu ba deklara katak iha timor ­oan 330,000 la iha asesu ba ser­visu telekomunikasaun pú­blika. ­“Ida ne’e limite ka taka de­ze­nv­olvimentu ekonomiku to­m­a­k­ no seriamente afeta opo­rt­u­nida­de dezenvolvimentu iha ar­eas n­e’ebé la hetan rede ser­v­i­su. Telefone maka presiza urg­e­n­temente maibé internet mos e­sensial ba negosiu administr­as­a­un governu nian, area servisu edu­kasaun no servisu saude,” de­han iha dokumentus refere. (ico)

Governu AMP buka hakotu Monopoli ba TT
Dili,Tempo Semanal

Pozisaun Governu ne’e fo sai fila fila ona ba publiku maka reformasaun nian sai ha­nesan matan dalan ba sira lalaok hodi te­­nta maka’as atu halo politika foun ida ko­na ­ba telekomunikasaun iha timor leste ne’e. Ha­nesan Vice primeiru Ministru Jo­s­e Luis Gu­terres rekuinese importancia telekom nian hodi hadia povu nia moris tuir sira nia kapacidade ekonomia. “Ha­tudu tiha ona katak infraestrutura básiku hanesan portu, estrada, are­oportu no komun­ik­a­saun mak ingri­di­ente xave ne’ebé kaer metin susesu.”
Hanesan mos task force ne’e ninia hanoin katak, “Esbosu foun ida ne’e ba Polítika Telekomonikasaun ba Ti­mor-Le­ste ba pontu ikus ne’e no ida ne’ebé ma­ka lori ema hotu hamutuk husi aldeia ba aldeia to’o sidade no to’o mundu, ho dalan ida ne’ebé pesoal no imidiata ne’­ebé dalan seluk labele halo.”Tuir ako­r­du konsensaun katak for­necedor uniku ne’e sei halo ligasaun linea telephone ba nasaun tomak maibe governu mos rekuinese katak ho monopoli ne’e fo im­paktu negative ba uzuarius sira. “Wain­hira iha Timor-Leste ema ne’ebé uza Tele­fone no Inte­rnet aumenta barak iha ti­nan nen liu ba, Governu TL fiar ka­tak for­nes­ed­or servisu halo tiha ona, nível pe­ne­tr­a­saun no asesu ohin loron nian la adekuada, kualidade servisu mos difis­iente, folin- liuliu ba servisu Int­e­rnet – maka’as liu no kobertura ba tele­f­one e tel­emovel mos la sufisiente.”
Nune’e duni governu IV Kons­ti­tu­sional ne’ebe hanesan mos nain ida husi Timor Telkom ne’e tenta atu halo renegociasaun ho kompainya Timor Telkom hodi hamosu komp­et­i­saun iha area refere atu nune’e sei lori mudanca ba nasaun ho povu Tim­or leste. “Dalan diak liu ba ita hare ba as­untu sira ne’e mak reforma atu liveraliza sektor telekomunikasaun. Go­vernu nia dezeju mak atu lori na­s­aun ida ne’e atu tama ba merkadu tel­ekomunikasaun ne’ebé livre, diak no a’as hodi nune’e ho kompetisaun sei dudu asuntus importante hane­sa­n folin/presu, kualidade servisu, as­esu ba klientes no asuntus kona ba ko­b­e­r­utra no penetrasaun.”
Tuir Esbosu ba Polítika Nasional ba Telekomunikasaun fo hatene pozisaun ohin loron nian nebe’e rela­saun ho enkuadramentu legal, telef­o­ne fiksu no telemovel (98% klien­t­e­s­), nia kobertura, penetrasaun no asp­ektus kona ba folin nebe’e halo ko­mparasaun ho nasaun seluk kona-ba areas importante sira ne’e. Go­v­e­r­nu mos halo komparasaun ho grafiku sira mak hatudu gastus, asuntus ku­a­l­idade no fo sai mos estudu ida ho data ne’ebé kompa­ra­t­ivu kona-ba Int­e­rnet. “Rezultadu sira ne’e hatudu ma­ka­’as ba Governu TL katak tenke i­ha mudansa,” Gov­e­rnu afirma iha ninia esbosu politika ne’e.Atu halakon mer­kadu monopoli ne’ebe primeiru Governu TL hadadur konsumedor iha nasaun ne’e tara an ba maka dadaun ne’e IV Governu Konstitusional tuir planu sei halo esbosu lei no regu­l­a­m­e­ntu foun hodi troka lei ne’ebe halo mukit ba konsumidores Timor Telkom nin­ian. Governu, “Sei tau ba sorin lei ne’ebé ohin loron regula sektor ida ne’e no sei troka foun ho lei, regul­am­entu no instrumentu governu nian ne’ebé sei reflekta Polítika Telek­om­un­ikasaun foun.”
“Governu iha intensaun atu hetan konkordansia ida ho sira ne’ebé kaer kons­es­aun ne’e kona-ba nesesid­a­d­e ne’­ebé persiza no dalan atu halo tra­nz­isaun ba rejime fo­un teleko­mu­n­i­ka­s­aun,” Hakerek iha esbosu ne’­ebe jornal ne’e konsege sukit sai.
Governu hanoin katak pre­siza iha regulamentu sekt­oral ida hanesan sucesu ba ARCOM ne’ebe ninia servisu sei defini lolo’os hodi lolo’os, i­nklui mos atu implementa p­o­litika governu nian, fo li­s­e­nsa no halo mono­to­riz­a­s­a­un hodi h­are lolo’os katak lalaok sira ne­’e lao tuir duni regulamentu. OLrgaun ne’e sei regula ko­m­p­etisaun, proteje konsu­mi­do­res no rezolve problema ne’­ebé mosu inklui mos prob­le­ma entre operador ho uzua­r­iu, operador ho operador ne­’e­bé hetan lisensa no regula jes­taun ba spektru no num­er­a­s­a­un. Tuir Task force ninia hare katak atu hetan progresu iha servisu universal no kove­rt­u­ra telekomunikasaun maka pre­siza fundus hodi fo sub­si­d­iu ba kovertura iha area ru­rais ne’ebé presiza hodi sti­mu­la investimentu iha areas ser­visu telekomunikasaun no Internet sei kontrola ka maneja husi Regul­ad­or. Fundus–ne’e sei loke ho baze ne’ebé transparente ho kompeta­t­ivu–sei mai husi industria duni liu husi “levies”, no supleme­nt­a­d­u sei presiza husi “grants” do­ador sira no orsamentu governu nian.
Nune’e duni governu halo esforsu atu rejime foun ba Leis no regulamentu sei prontu atu liu iha fulan ruma mai (fulan no tinan Tempo Semanal koa sai tiha). Sujeitu ba konko­rd­a­nsia husi kompaña ne’ebé kaer konsesoens sira ne’e, sei hein ka­tak bele fo lise­nsa foun iha tem­p­u ruma (dala ida tan tempo se­manal la fo sai data fiksu iha ta­b­ela). Hafoin de buat hirak ne’e lao maka “operador foun bele hahu hafoin data ne’e.”
Tuir dokumentus husi task for­ce ba reforma area telekom­un­ika­s­aun Timor leste ne’ebe halo iha ful­an Fevereiru ne’e hateten katak politika ba kons­ul­t­a­saun publika ne’e atu bele tuir hak­arak povu nin­ian. “Polítika ida ne’e sei sujeitu ba opiniaun públiku liu husi kon­s­ul­tasaun no ho dalan ida ne’e Task Force iha esperansa katak sei ref­le­kta buat ne’ebé povu hakarak.” Hafoin de prosesu ida ne’e maka task for­ce sei amenda esbosu Polí­tika hodi tau iha konsiderasaun haf­­oin sei apresenta ba governu hodi hetan aprovasaun.”
Tuir mai Task Force mos hatur ona orariu no atividade hirak nu’uadr matan dalan ba reforma politika telekomun­ik­as­a­un TL maka hahu ho desizaun Kon­seilyu Ministru tuir prinsipiu ba re­forma sektór, harii Task Force ba objetivu ida ne’e, kon­v­i­da konsultasaun ho asionista Timor Telecom nain sira kona-ba kontratu konsesaun. Tuir mai Governu sei publika esbosu politika telekomunikasaun ba konsultasaun ba publika, desizaun ikus husi konselyu Ministru kona ba Politika Teleko­m­u­nika­sa­un.­G­o­v­ernu sei hakotu esbosu foun ba lei ­telekomuni­ka­saun foun, tuir mai sei halo fail ako­rdu entre Task For­c­e no Timor Telecom ba kontratu kons­­en­saun no liberalizasaun ko­n­a-ba merkadu telekom­unik­as­au­n. Governu sei aprova akordu final ho TT ne’e prepara husi Governu Ti­mor Leste. Hafoin de atividade ne’­­e governu iha ninia planu sei publika tender hodi ba fo licensa ba operador movel foun, pend­e­n­te aprovasaun ba lei teleko­mu­n­ikas­aun foun. Governu mos iha pos­ibilidade sei hasai desizaun ida husi konselyu Ministru hodi adopta lei telekomuniksaun. Pasu tuir mai kada vez governu sei ha­l­o esbosu dahuluk ba proposta ba lejislasaun sekundaria foun no lei telekomu­ni­kasaun foun sei pasa hodi hari’I ajencia regu­l­a­t­o­riu foun hodi substitui ARCOM. Hafoin lalaok hirak ne’e governu hanoin atu fo fail licensa foun ida ba TT depois maka sira sei fo licensa ba ope­ra­d­or movel foun. Governu ne’e sei re­speita nafatin TT tan ne’e tuir planu . fó ba dala uluk lisensa foun ba­zeia ba se maka mai uluk hetan serbi uluk tuir mai hahu halo estudu fisibilidade kona-ba optical fibre ba ligasaun fiu iha tasi. Tempu tuir fail kedan ho Operador non-mobile foun ba dala uluk hato’o sira nia servisu. Governu ho estadu sei pasa politika politika servisu universal ho hari’I fundo telekomunikasaun Timor Leste

Presu Telefone Movel (Mobile)
Bainhira presu movel (mob­i­le) domestiku iha nivel ka besik nivel komparavel ho nasaun s­e­l­uk, la iha razaun katak presu hi­r­ak ne’e labele kiik liu iha ambiente k­ompetitivu. Jeralmente, iha dalan rua atu h­amenus presu maibe regula­sa­u­n ba presu – dalan ida ne’ebé la h­anoin atu adopta husi Gov­e­r­n­u TL­ no la permiti husi kontratu kon­se­saun. Dalan selu maka hamosu ko­m­petisaun – dalan ida ne’­ebé konsistente ho filozofia Governu TL, hanesan trend mundial foun iha telekomuni­ka­s­a­un no Organ­iz­asaun Komersiu Mundial (WTO) nia Papel Ref­e­r­ensia iha 1997.­Ef­e­itu kona-ba kompetisaun bele haree klaru lo’os. Ba dala uluk, operador PNG Telikom fo ni­a presu besik 33% ne’ebé ha­foin forsa operador seluk hame­nu­s nia presu. Efeitu presu kona-ba kompetisaun hetan hamenus kustu husi $0.55 ba $0.30 ka $0.25 ba minutu ida – hamenus 45%.PNG Telikom (agora hala’o servisu movel husi subsidiariu rasik ho kategoria mediu ka ho­b­alun husi B-Mobile) tuir survey iha 2007 kobra $0.55 por minutu no kompetetitor Digicel iha $0.35 por minutu haamenus prezu ba $0.20 por minutu. Maibé tuir su­rvey iha 2009 hatudu ko-a/hatun tan presu, maibé agora husi su­b­sidiariu PNG Telikom uluk nia, B-Mobile.Iha sempre asumpsaun ne’ebé razoavel katak kompe­ti­s­aun, laiha koluzaun entre ope­r­a­dor sira, sei iha rezultadu kon­t­estu kona-ba presu no mos ser­v­isu indikador seluk. Ida ne’e rez­ultadu ne’ebé Governu TL buka no hakarak.
Kompetisaun hanesan mos viabilidade ba teknolojia foun (hanesan Voice over Internet Pro­toc­ol/VoIP) bele mos hein atu ha­menus presu ba nivel xamada inte­rnasional. Presu hirak ne’e mak hanesan habadak ka imp­e­de faktor ba investimentu estr­an­jeiru no halo negosiu iha fron­teira.
Internet iha Timor-Leste atu sai hanesan teknolojia ne’ebé efisiente, tenke bele asesu ba sitiu iha mundu tomak. Ohin, virtual­me­n­te sitiu Internet nian hotu-hotu dez­ena ba koneksaun normal iha velosidade ligasaun 1-10 Mbps, ou liu tan, ne’ebé uza iha nasaun OECD.
Kapasidade ida ne’e simp­l­e­s­m­ente laiha iha Timor-Leste, ne’ebé iha kontinuasaun husi servisu dial-up. Serbisu ida ne’e ladun adekuadu ba nesesidade ag­ora dadaun, sei la temi ba future. Hanesan rezultadu, sitiu barak mos la hetan asesu, no atrazu hirak ne’e halo nia servisu la funsiona. Ma­ske pasu ba email dala barak la tuir pratika.
Iha numeru kauza barak nebe’e halo velosidade internet la adekuadu iha Timor-Leste inklui mos ho teknolojia ne’ebé ultra­p­a­s­adu (outdated) atu fornese se­rvisu no asesu no bandwidth ne’­e­bé iha ladun adekuadu hodi hetan asesu via teknolojia satellite ne­’ebé Timor-Leste uza ba serv­i­su internet.
Governu TL fiar katak ko­mpetisaun iha merkadu sei guia, dudu inovasaun iha area ida ne’e. Maibé, Governu TL mos rekoñese katak bainhira iha numeru ne’ebé limitadu bele elimina ho komp­et­i­s­aun, infraestratura ne’ebé diak no teknolojia iha Timor-Leste laran, iha mos benefisiu konsideravel ne­’­ebé hetan bainhira hetan asesu ba ligasaun fiu fibra-optika inte­rnasional ne’ebé sei halo serbisu ne’ebé dok liu sai lalais ho ba­n­d­w­idth ne’ebé signifikativu boot.
Presu Internet iha Timor-Leste a’as teb-tebes tuir padraun inte­rnasional. Husi pontudevista atu ne­gosiu ne’ebé diak no inves­ti­m­e­ntu diretu husi estranjeiru ba Timor-Leste rejime presu ba asesu Int­ernet sai hanesan disentivu ba negosiu hotu-hotu no sai hanesan indikador komparativu ne’ebé fraku ba negosiu ruma ne’ebé be­le iha asesu ba prospektu iha rejiaun ba oportunidade negosiu foun.Husi kontratu konsesaun, ita haree ona katak servisu dadus balun, inklui provisaun servisu Inter­net, bele fornese ho baze kom­petitivu. To’o agora, iha altern­a­tiva ida deit ba Fornesedor Ser­v­isu Internet (ISP) ne’ebé funsiona iha Timor-Leste, INet ho servisu ne’ebé limitadu ba nia kliente. Go­vernu TL fiar katak persiza regras kla­ru no transparente atu garante katak kompetisaun iha merkadu be­le dezenvolve, hodi hanesan ne’e kualidade servisu sei diak liu no kustu bele hatun substan­s­ia­l­m­e­nte.
Timor-lete hanesan nasaun kiik ida 15,000 sq km, ne’ebé signifika katak nasaun ida ne’e iha pri­nsipiu favoravel atu hetan kobertura ba servisu movel (mai­b­Ã© geografia foho ka rai lolon halo kobertura ne’ebé kompletu susar uituan). Maibé, agora dadaun, liu husi 1/3 husi populasaun iha T­imor-Leste ne’ebé la iha posi­b­il­idade atu hetan asesu servisu telekomunikasaun.
Iha merkadu kompetatitivu, operator telekomunikasaun movel sei kompete ba presu, kualidade no kobertura. Kompetisaun ba kobertura ida ne’e hatudu ona iha Samoa no Papua Nova Guine (PNG) – tuir survey ou levant­am­e­ntu iha Illa Pasifika (2008:51), iha Sa­moa kompetisaun aumenta kobertura ba 95% iha teritoriu na­s­aun tomak, nune mos PNG hetan esperiensia iha aumentu merkadu ba servisu telefone movel desde introduza kompetisaun iha fulan Jullu 2007. Governu TL fiar katak libe­ralz­a­saun sektor telekomunik­as­a­u­n iha Timor-Leste sei haree ko­mp­eti­saun ne’ebévhanesan ba kob­e­rtura – prosesu ida ne’ebé sei ha­ree atu enkoraja liu husi nia pr­o­sesu aprovizionamentu komp­e­titivu ba entrada operador movel foun no liu husi estabelesimentu ba Fundu Telecomunikasaun Ti­mor-Leste – fundu ne’ebé iha ob­j­etivu atu fo subsidiu provizaun servisu iha area rural ne’ebé sei la hetan servisu. Impaktu kona-ba hanaruk ko­bertura varia husi nasaun ba na­s­aun ida, maibé jeralmente sei vir­tualmente imposivel atu harii­ operasaun komersial ne’ebé­ viavel se-karik laiha kobertura te­l­ekomunikasaun. Mesmuke fabrika rural simples, hanesan halo sestu, presiza halo kontaktu ho di­sribuidor nain sira no kliente iha si­dade ne’ebé besik no iha vila boot. Komunikasaun verbal (tel­e­f­one) aumenta renda mesmu ba negosiante sira ne’ebé iliteradu. Kobertura ne’ebé ladun iha mos sai hanesan problema ba espasu no kualidade ba servisu telekomunikasaun ne’ebé impo­r­tante, hanesan ba saude, eduk­as­aun no lei no orden. Por­ez­em­p­lu, kapasidade governu atu ha­to’o klase eskola ba labarik iha area rural ou atu haree tratamentu ne­’ebé di’ak no tuir tempu ba inan isin rua sira hodi prepara ba kom­plikasaun ne’ebé bele mosu, sei sustansialmente restritu bainhira laiha kobertura ba telefone.
Timor-Leste hanesan rai ida ho renda ki’ik, ne’ebé presiza asesu ba kualidade a’as no presu razoavel ba servisu telekomuni­ka­saun hodi bele buras no pro­s­p­era. Hanesan hatudu ona iha leten katak kualidade no nivel servisu hirak ne’e la adekuadu. Pozisaun ida ne’e reflete iha uniaun telekomunikasaun Interna­si­onal (ITU) Digital opportunity Index (DOI), ne’ebé hatudu dez­e­npeñu jeral nasaun hotu-hotu iha telekomunikasaun no area ne’ebé rele­vante uza grupu indikador dezenpeñu prinsipal, hili no tetu atu fo komparasaun ne’ebé iha duni balansu. Iha 2006, Timor-Leste hetan numeru 170 husi total na­saun 180, liu Myanmar no liu na­saunAfrika 10 – iha hanesan k­uartu lugar nasaun ne’ebé pe­n­e­trasaun telefone ki’ik liu iha mundu no numeru 12 kona-ba ki’ik iha ITU DOI record iha mundu. Governu TL simplesmente labele hein deit no iha esperansa katak situasaun ne’e bele diak liu. Governu preokupadu teb-tebes kona-ba oportunidade loron-loron nian ne’ebé nega populasaun hanesan rezultadu ba dezenpeñu ida ne’ebé fraku iha sektor ekonomia ida ne’e. Ho razaun ida ne’e GoTL buka atu reforma sektor telekomunikasaun iha Timor-Leste.
Ho dezenvolvimentu ma­k­a­’as kona-ba sektor teleko­m­uni­kasaun iha mundu-tomak no prospektu katak Timor-Leste sei husik ba kotuk liu kuandu situa­sa­un la hadi’ak, Governu TL fiar ka­tak reforma kona-ba sektor teleko­mu­nikasaun hanesan interese publiku. No mos, Governu TL fiar katak reforma ida ne’e tenke involve liveraliza sektor telek­om­u­nikasaun – dalan ida ne’ebé mun­du tomak simu hanesan atu bele fasilita no lori no hadi’a servisu telek­omunikasaun.(ts)

Buka Dollar To’o Dolar Besik Letratu Horta
Dili-Jardin Hotel Timor nia oin agora iha mudanca wain no bele dehan jardin duni ona, laos ona sai hanesan sintina, soe lisu fatin mos hanesan fatin fase ho habai rouba ba. Situasaun ne’e mosu tan programa governu ho neon badinas husi mane lubun ida, ne’ebe hakarak tau matan ba furak cidade kapital Timor Leste ne’e. Martinho Soare-Mau nahak, hela iha tuana laran, ha­mutuk ho ninia maluk lubun ida lori ai suak, katana ho ai sar ser­visu iha fatin ne’e. Wainhira loron ma­nas, sira balun hahu hamahan an ­iha ai nia mahon no hein laran diak husi kalohan hodi taka loron ma­tan, nune’e kaer hikas sira nia ekipamentus halao sira kna’ar. Maibe Mau nahak biar loron ma­nas maibe ninia katana sei habu­ras ho du’ut tahan no hafutar ho rai tahu. “Lor-loron hamos dut iha ne’­e, iha ne’eba no ooo… iha sorin ne’eba, Martinho koalia ako­mpainya hatudu ho liman los ne’ebe kaer hela ninia katana tuk oan husi jadin hotel timor nia oin ba diresaun jardin besik eis diosese Dili nia sorin. Martinho ninia fuk taka ho sapeo kor azul hakerek letra MTRC maibe la konsege haksumik ninia has­a­r­a­hun kor kapas rahun mak sei habai nafatin kotuk laran ba loron. Iha besik jardin ninin kuda mos ai kabelak bo’ot ne’ebe pinta hela Presidenti da Republika DR. Jose Ramos Horta ninia letratu ho­ oin hamnasa hamri’ik besik bandeira Nasional RDTL fihir ba lia fuan murak kampainya hap­a­ra lalaok halakon riku no soin es­tadu TL ne’ebe deskonfia komete hu­si matenek, ukun nain balun iha nasaun ne’e. “Ema hotu ha­d­ook an husi korupsaun futuru nasaun sei sai diak,” Letra ne’e ha­kerek. Estadu Timor Leste ho tulun husi organizasaun Nasional hanesan LABEH ho ninia dir­e­ktur Christopher Sanson sempre kaben bo’ot atu oho koru­p­saun. Iha mos Orga­nizasaun internasional balun iha Dili kampainya maka’as atu elimina virus KKN maibe susar tebes. Maske, gasta osan barak ona ba hari’i komisaun bar-b­a­r­a­k, seminar karuk no los, ha­s­ai pampletus, spanduk me­sak mu­r­ak maibe moras moral ne’e sei nani no buras ba beibeik. Tiu Ma­rtinho la kompriende margarti kkn sa tan konteudu letra ne’ebe ha­kerek iha ai kabelak bo’ot ne­’­e­. “Ne’e koalia hotu la hatene, koalia hanesan han hemu nian ne’e, bele,” nia hateten hodi soe ma­tan ba ai kabelak hodi ham­n­a­sa ho lian as hatudu ninia nehan ne’ebe balun laek ona ba letratu Horta ne’ebe mos hamnasa hela. Tiu martinho la hatene, mai­be ai kabelak bo’ot ne’e dala ruma ninia folin karun liu dala lubun ruma husi ninia vensi­m­e­n­tu fulan ida nian. Ho oin ham­n­a­s­a no liman rakut nafatin du’ut nia esplika, “eh oan ha’u le la ha­tene tan hanesan katuas ha’u ne’e iha tempu portuges ninian la eskola no iha tempu bapa ni­nian oan sira maka eskola maibe ka­tuas la eskola nafatin.” Maske nia la hatene konteudu lia fuan KK­N mas nia dehan diak liu atu aumenta rendimentu via dalan fa’an modo tahan no fa’an ai. “Nauk maka labele tan ba nauk e­ma bele kaer ita, bele oho ita. Na­uk ne’e labele mas ho ita nia rasik bele.” Nia dehan fulan-fulan sem­pre simu osan la falta maske osan ki’ik oan liu. “Fulan ida del­a­pan puluh lima (US$85) ba fam­ilias barak la to’o,”nia koalia ho oin midar nafatin.
Aman husi oan nain nen, ne’ebe la hatene sani ho hakerek surat ne’e, habai an iha loron manas nia okos hodi ha­teten ninia salariu la to’o atu selu ninia oan sira nia eskola maibe ko­ntenti hetan netik knar ne’e. “ Os­an ne’e selu eskola mos la to’o, tan ba labarik balun eskola iha SMP (Pre Sek­un­d­a­r­ia) no ba­lun sei iha SD (Primaria) maibe la buat, tenki servisu didiak hodi aijuda dudu labarik sira ba oin,” de­han Martinho nakonu ho on­e­s­tid­ade esperanca. Labarik balun ma­k fase kareta ONU nian ne’ebe para besik hotel Timor nia oin mos da­la ruma lao halimar tama jardin laran hodi ba kuru kuru we iha fatin ne’eba. Ho masa aqua fatin rua iha liman labarik sira sani numero kontaktu PDHJ ne’ebe hakerek mos besik nai Presidenti ninia letr­atu haleu ho logo husi Governu, PDHJ no AusAid. Wainhira TS hu­su Karik sira triste hare sira nia pre­sidenti da Republika habai an iha loron no udan laran? “Labarik ida hateten, “Presidenti hamnasa.(ts)”