Tuesday, 7 April 2009

Tempo Semanal Edisaun 133

Iha Tribunal,Dokumentus MTCI ho MJ Sei Soke Malu

Dili, Tempo Semanal

Iha loron Koresma nia laran, sarani Timor oan tomak fo espasu oituan ba Aman Maromak atu tama iha sira nia neon, hodi saran no helik sira husi ameasa no tentasaun oioin nebe mosu iha sira leet. Maibe iha loron Koresma nee mos, Timor oan balu uza hanesan tempu opurtunu ba sira atu hatun malu no hakotu relasaun servisu e relasaun familia tamba interese orsamentu boot liu du ke interese vida esperitual.

Tentasaun nee mosu iha kompania Pualaka Petroleu Fuel, Lda. nebe problema nee nia hun nani kedas husi akuzasoens katak, Americo Lopes mengobrak-abrik dokumentus kompania Pualaka Petroleu nian, wainhira Luis Oliveira hanesan Manager ho Joao Alves hanesan Direktur Finansas, Pualaka Petroleu sei halao vizita ba Jakarta, Indonezia.

Luis Oliveira ho Joao Alves nebe hetan du’un husi Americo Lopes katak, sira nia vizita ba liur nee, hela iha hotel berbintang no gasta osan USD 27,000.00, halo sira nain rua hakfodak. Hakfodak maibe, halo sira nain rua hakmatek oituan hodi kadi kakutak hasoru Americo Lopes. Tamba nee, Segunda-feira, 30 Marsu 2009 wainhira Tempo Semanal publika alegasoens Sengketa Entre Pemilik Saham Pualaka Petroleu, alegasoens nee trava tiha Americo Lopes nia hakat, hodi halo Americo tenki prepara termus linguazen ala emprezariu hodi kontra alegasoens hasoru nia. “hau sei hakaas an atu responde elegasoens sira nebe ita boot nain rua halo hasoru hau ho hau nia kaben. Hau deside ona semana oin Tempo Semanal sei publika informasaun nebe hau atu hatoo tamba direitu de resposta nebe hau iha tuir regras jornalismu nian”, dehan Americo Lopes iha nia surat alegasoens kontra Joao Alves ho Luis Oliveira.

Americo kumpri duni no hahu telephone jornalista Tempo Semanal Sabadu semana kotuk, hodi intrega ba jornalista statementu Americo nian kontra Joao Alves ho Luis Oliveira. Maibe, Joao Alves ho Luis Oliveira konsidera akuzasoens hotu husi Americo Lopes hanesan akuzasoens falsu tanba antes Americo Lopes entrega dokumentus ba jornalista, uluk nanain Americo Lopes derize karta ida ba Joao Alves ho Luis Oliveira iha dia 1 Abril 2009, nebe mak fo espasu ba Joao Alves ho Luis Oliveira atu konsidera hanesan estatementu bosok ten tanba fo sai iha loron bosok ten.

Atu hatene liutan konteudu husi karta nebe Americo Lopes derize ba Joao Alves ho Luis Oliveira no oinsa resposta husi Joao Alves ho Luis Oliveira ba karta husi Americo Lopes, tuir mai Tempo Semanal publika klaramente alegasoens hotu iha karta laran. Tempo Semanal la aumenta ka hamenus liafuan ruma husi parte rua nian, Tempo Semanal so prega deit liafuan alegasoens, akuzasoens iha paragrafu balu estatementu parte rua nian.

“Hau la nega ita boot nain rua nia kontribuisaun no esforsu desde kompania nee halo nia atividade (maibe labele haluha, tuir istoria, Pualaka Fuel mosu kedas iha 2003) mesmu ke ita boot nain rua NUNKA PARTISIPA ho kapital (dollar ida mos laiha) hahu kedas husi regista kompania, garantia bankaria atu tuir tender, despeza retinas loron-loron molok hetan tender, etc. (tamba iha altura neba ita boot nain rua laiha liu osan), alega Americo.

Liutan Americo du’un katak, la hatama kapital osan ba kompania la signifika labele hetan saham, maibe iha nia regras rasik atu sura konaba kepemilikan saham nee rasik, inklui koandu diskuti konaba pembagian laba. Hau hakarak fo hanoin fali deit konaba asuntu nee, nebe hau fiar katak Sr. Eng. Joao Alves hatene regras nee tamba ita boot ema matenek ida ho esperiensia barak liu hau iha negosiu. Laiha ema seluk mak sobu ita iha kompania nee nia laran, maibe ita boot nain rua mak sobu duni ho ita boot nain rua nia atetude rasik. Aproveita hau nia komfiansa nebe hau fo ba ita boot nain rua, ita boot nain rua maneza kompania nee tuir deit ita boot nain rua nia gostu e bosok hau too rabat rai. Tamba hau hetan evidensia barak, nunee hau deside atu ambil alih managemen kompania molok dezastre boot kona hau no ikus mai hau nia osan sira nebe hau hatama ba kompania nee (dala ida tan, osan 100% hau mak tau) bele lakon saugati deit.

Ita boot nain rua husu ita boot sira nia direitu atu fahe osan, maibe ita boot nain rua haluha tiha ita boot nain rua nia responsabilidade. Hau hakarak husu ba ita boot nain rua, total levantamentu osan too dia 17 de Marsu 2009 ho total USD 448.630 (empat ratus empat puluh delapan ribu enam ratus tiga puluh sen) gasta ba saida deit? Iha nee ita boot nain rua maka kaer. Tusan barak nebe hau foin simu depois de hau ambil alih manajemen kompania, bot tebes, hahu kedas husi agensia, lembur karyawan, selu portu, selu taxa ho sira seluk tan nebe hau labele temi iha nee. Ita boot nain rua tenki aprezenta kontas kompletu ho resibus mai hau tamba hau iha direitu atu hatene.

Mina nebe fan subar ba ema seluk barak tebes tuir evidensia nebe hau iha. Agora dadauk hau prepara hela atu hatama keixa ba tribunal iha loron badak nia laran. Fan mina subar sem fo hatene hau nudar Diretur Ezekutivu Pualaka, nee signifika saida? Ita boot nain rua lalika responde agora kedas maibe prepara hela resposta atu hatan iha tribunal. Hau hakarak fo hanoin fali ba ita boot nain rua katak, mesmu ke ita boot nain rua nunka hatama duit metan ida iha kompania Pualaka, maibe ita boot nain rua simu ona cek rua ho valor USD80.000. Labele haluha mos tusan nebe Sr. Eng. Joao Alves halo hela ho Sunshine ho valor USD60.000 nebe hau deside selu tiha ona. Tusan Sr. Eng. Joao Alves mak halo maibe kompania Pualaka mak hetan fama devedor. Hau temi deit balu iha leten nee atu labele temi sira seluk tan.

Hakarak husu mos aprezentasaun de kontas konaba bomba gazolina Fatuhada, fofoun foin harii, Sr. Luis Oliveira mak kaer. Bangkrut tiha Sr. Eng. Joao Alves mak ambil alih too hau ambil alih fali iha dia 1 de Fevereiru 2009 osan mamuk. Osan hira mak bomba gazulina Fatuhada hatama desde harii too 31 de Janeiru 2009? Ita boot nain rua tenki responde pergunta nee mai hau. Dala ida tan hau fo hanoin, 100% osan cash nebe investe ba kompania nee hau nian rasik.

Hau hakarak husu ba ita boot nain rua, see mak atu selu kreditu kompania Pualaka iha BNU?. Too agora, kreditu seidauk selu hotu no osan nebe atu selu laos kiik.Hau la hatene, hau mak goza ho ema seluk nia kosar ben ou ema seluk nee mak goza ho hau nia kosan ben rasik. Kareta tolu nebe Sr. Luis de Oliveira sosa iha fulan hirak liu ba nee, sosa ho see nia osan? Selu kreditu macet iha Bank Mandiri, Sr. Luis de Oliveira lori see nia osa? Ita boot nain rua semo ba mai rai liur hodi goza vida, toba iha hotel berbintang e lori ribuan dollar (ikus liu ba Jakarta gasta osan USD27.000) see nia kosar ben? Tenki aprezenta kontas. Fo hanoin fali mos atu Sr. Eng. Joao Alves tenki responsabilza mos pagamentu ida nebe halo ba Sea Eagle ho total USD39.000. Fo hanoin mos katak, salariu nebe ita boot nain rua simu, Eng. Joao Alves USD3.250,00 no Sr. Luis de Oliveira simu USD 3.000, boot liu doke salariu Prezidente da Republika nebe nein too 2.500,00. Salariu nee mos ita boot nain rua mak deside rasik.

Nee hotu see nia kosar ben? Haree tok ba funsionarius nebe ita boot nain rua mak hatama ba servisu iha kompania Pualaka sem konsulta ho hau, sira nee mesak ita boot nain rua nia maun alin, primus, tiu, subrinu, oan mane, labarik uma laran ita boot sira nian, ita boot nain rua nia amigas balu ho sira seluk tan. Afinal see mak goza ho ema seluk nia kosar ben? Hau ka ita boot nain rua?, alega Americo.

Liutan Americo husu ba Joao Alves ho Luis Oliveira atu tetu didiak liafuan molok atu koalia ka hekerek surat ruma tamba dala ruma ita bele estraga ita nia an rasik. Durante hau nia moris tomak, hau deve deit hau nia inan-aman nia kosar ben nebe hahoris hau too boot e durante hau halao hau nia negosiu, hau deve deit mak banku. Hau nunka tabele ba ema seluk atu bele moris, nee mak hau nia dignidade. Hau husik ba desizaun ita boot nain rua nian atu lori ba tribunal ka lae. Hau prontu atu ba hatan iha tiribunal no hau prontu kumpri desizaun ikus tribunal nian. Relasaun familiar buat ida, halao negosiu buat seluk. Labele kahur sasan. Ema seluk sei bele konsege jujur liu ba hau duke ita boot nain rua nebe sei iha relasaun familiar ho hau. Hau triste tebes tamba, tuir loloos Sr. Eng. Joao Alves bele sai ezemplu diak mai hau e ba sosiedade tomak. Hanesan ema ida ke matenek, experiensia barak, eis membrus du guvernu, ema nebe mos luta nain ba ukun rasik an. Maibe buat nebe mak akontese oin seluk fali. Maibe laiha buat ida, tanba hau aprende tan buat ruma iha hau nia vida laran.

Americo reforsa katak, apartir de 18 de Marsu 2009 ba oin, “hau Americo Lopes ambil alih management kompania Pualaka tomak inklui mos konta bankaria Pualaka nian iha banku. So hau Americo Lopes deit maka bele hetan asesu ba. Apartir de ida nee mos, funsionarius kompania Puala nian nebe mak sei kontinua servisu ba kompania, sei kontinua hetan sira nia direitu, kecuali balu nebe hau rasik hapara tamba iha indikasaun forte naok mina kompania nian. Agora daudauk hau halo hela auditoria ba kontas kompania Pualaka nian inklui mos mina nebe sosa, mina nebe hatama tiha ona ba guvernu no mina sira nebe mak sei iha hela portu. Tamba dala ida tan, iha indikasaun forte mina lakon barak, akuza nia.

Americo Lopes, hanesan Diretur Ezekutivu Pualaka nian prontu ba hatan iha tribunal konaba alegasaun falsifikasaun dukumentus nebe Eng. Joao Alves ho Luis Oliveira hatoo ba publiku liu husi jornal Tempo Semanal. Tamba realidade laiha falsifikasaun dokumentus hanesan sira hateten, Americo rezeita. Liutan nia hateten, atu prova katak sira nain rua bosok publiku, tuir mai sei hatun mos iha jornal nee dokumentus rua, ida dokumentus nebe hasai husi Ministeriu Komersiu Turismu no Industria nebe hasai iha dia 17 de Dezembru 2008 no ida seluk cek tolu nebe Sr. Eng. Joao Alves rasik mak hakerek no asina.

Americo akuza katak, iha loron 14 Janeiru 2009, Joao Alves ho Luis Oliveira obriga Americo Lopes atu fahe osan ida nebe tuir sira nain rua nia kalkulu, osan lukru nebe Pualaka hetan iha tempu neba. Cek nee banku fo fila ba Diretur Ezekutivu tamba osan iha konta bankaria Pualaka laiha atu foti tuir montante ida nebe husu. Sertifikadu nebe fo sai husi MTCI, Luis Oliveira nia maun rasik naran Helder Oliveira e servisu mos iha Pualaka hanesan funsionariu administrativu mak ba trata iha MTCI. Funsionarius no arkivus iha neba bele sai sasin. Cek tolu nee prova katak sira nain rua, Joao Alves ho Luis Oliveira mesak bosok ten deit. Bainhira ita kompara total osan cek tolu nee hamutuk sai USD 324.800. Ho total valor nebe fahe ba ida-idak, Americo Lopes hetan 50%, Joao Alves hetan 30% no Luis Oliveira hetan 20%.

“socios” Joao Alves ho Luis Oliveira hakilar ho SAHAM KOSONG

Istoria konaba fahe pursentazen 40% ba Joao Alves, Luis Oliveira 30% no Americo Lopes 30% naruk oituan. Koandu guvernu loke tender ba fornese mina ba kareta guvernu nian, sira nain tolu bolu malu atu servisu hamutuk. Joao Alves garante los katak nia bele hatama mina husi rai liur, liu husi kompania Sunshine tamba nia mos “socio” ida kompania Sunshine nian. Ho garantia “mamuk” nee mak deside katak Joao Alves mak hetan 40%, Americo Lopes ho Luis Oliveira ida-idak hetan 30%. Tamba hakarak halo tuir lei, sira deside atu regista uluk kompania iha Ministeriu Justisa liu husi registu notariadu.

Iha altura neba tenki loke konta bankaria ho osan USD5.000,00 minimu. Joao Alves ho Luis Oliveira laiha osan. Tan nee Americo Lopes mak mesak tau osan nee iha BNU lori hetan konta bankaria atu bele regista kompania. Hanesan nee mos koandu atu sosa dokumentus tender no loke garantia bankaria iha BNU lori bele tuir tender. Dala ida tan Joao Alves ho Luis Oliveira laiha osan. Americo Lopes mak tenki tau osan iha BNU.

Depois de regista tiha kompania no hetan lisensa husu Ministeriu Komersiu no Industria, ba dala uluk Eletrisidade de Timor Leste (EDTL) husu Pualaka atu hatama mina 100 toneladas ba EDTL tamba iha momentu neba mina iha Pertamina mos hahu menus. Mina nebe Joao Alves promete katak nia bele hatama maibe nunka sai realidade. Dala ida tan Americo Lopes tenki hasai nia osan rasik lori sosa mina iha kompania Sunshine lori hatama ba EDTL, Americo alega. Pualaka lakon tiha iha tender hatama mina ba kareta guvernu nian, nunee Americo Lopes nia osan nebe tau hanesan garantia bankaria mos lakon (regras iha banku koandu tender lakon garantia bankaria la fila). Tuir fali, guvernu loke tender ba hatama mina ba EDTL, sira nain tolu deside atu tuir tan. Istoria hanesan nafatin, Joao Alves ho Luis Oliveira laiha osan no Americo Lopes mak sosa dokumentus tender no tau nafatin garantia bankaria.

Desta vez Pualaka manan tender no sira nain tolu kontente tebes. Maibe problema boot nebe mosu mak atu buka mina no buka mos empresta osan iha banku, defisil tebes atu konvense banku BNU tamba “socios” nain rua Joao Alves ho Luis Oliveira sira nia “rekor” iha banku ladiak. Tamba Americo desde uluk kedas sai kliente BNU, selu tusan ho diak. BNU mos ajuda Pualaka ho loke LC USD 2.000.000. Ikus mai, Pualaka konsege duni hatama mina husi Malasya iha Novembru 2008 no hahu abastese ba EDTL iha dia 1 Dezembru 2008 too agora ho diak. Tamba Americo Lopes sempre halo sasaun ho boa fe ka niat baik, nia nunka deskonfia katak ikus mai Joao Alves ho Luis Oliveira bele aproveita SAHAM KOSONG sira nian nebe hakerek iha surat tahan ida nia letan lori bosok publiku no ikus mai lori benefisiu ba sira nia an rasik, Americo du’un.

Direktur Ezekutivu Pualaka “ambil alih” Pualaka

Americo Lopes hanesan Direktur Ezekutivu nudar mos ema nebe investe osan 100% iha kompania Pualaka, ho konsensia tomak “ambil alih” management Pualaka tama Joao Alves hanesan Direktur Finansa labele responsabiliza ba osan hamutuk USD 448.360, no Luis Oliveira hanesan Manager Operasional labele responsabiliza mina barak nebe lakon alias fan naok. Sira nain rua menja kompania nee tuir deit sira nain rua nia gostu. Hau hanesan Direktur Ezekutivu, hanesan mos ema nebe tau osan 100% iha Pualaka desde kompania nee harii too agora laiha koinesementu osan nebe temi iha leten gasta ba saida deit. Relatoriu gastus nunka iha, satan resivus nunka hetan. Dala ruma resivus iha maibe falsifika ka inventa deit presu. Tamba sasan hotu ou administrasaun ho relatoriu orsamentu nunka los, maka hau tenki ambil alih manajement kompania atu salva kompania e ikus hau nia osan labele lakon no importante mos atu seluk fila fali osan nebe deve husi banku. Tamba sira nain rua nunke investe osan duit metan ida iha kompania nee maka sira la interese bainhira kompania nee monu. Ba sira nain rua importante maka foti osan ba sira nia gasta komforme sira nia hakarak.

Lalikan hatama Ministra Justisa iha assuntu nee nia laran

Americo Lopes hanesan Direktur Ezekutivu Pualaka mak hasai desizaun hapara funsionarius balu husi Pualaka tamba deskonfia naok mina Pualaka nian e laos Ministra Lucia Lobato mak hasai. Koandu Americo Lopes ambil alih Pualaka, Ministra Justisa sai hela ba halo servisu iha Brazil no fila mai Timor Leste iha 23 Marsu 2009. Americo Lopes husik hela ba desizaun sira nain rua nian atu lori hau ba tribunal ka lae”, hakotu Americo iha nia karta alegasoens.

Resposta Joao Alves ho Luis Oliveira

Ho hamnasa ami simu ita boot nia surat iha data 01 Abril 2009 (loron bosok ten). Ami mos hatoo obrigadu, ami lee tiha ona ita boot nia surat ami sente katak ita boot hakerek nee laos uza kakutak maibe uza ain tur. Ita boot nega mata-matak katak ami hotu la tau duit metan ida,..kitadu…momentu neba osan oituan ka barak ita nain tolu hasai lisuk mak bele infrenta buat hirak nee hotu. Keta haluha desde ita harii too hetan tiha projetu nee, ita konsentra hotu iha Joao Alves nia uma. Nee duni despezas loro-loron nian labele dehan katak ita boot mesak mak hasai osan. Sim. Hau Joao Alves laos nivel ho Americo Lopes. Nee duni hau hatene regras konaba pembagian laba, ami ejiji tamba ida nee ami nia direitu. Tamba sa mak ami dehan iha ema ruma mak sobu ita iha kompania nia laran, tamba koandu iha problema ruma ita sempre bolu malu tur hamutuk hodi buka dalan atu rezolve, maibe koandu haree ba osan, ita komesa sente ona katak iha forsa husi kotuk. Ita boot halo azneiras para bele hadau riku soin Pualaka nian ba ita boot. Laiha buat ida, alega Alves.

Ita boot dehan total levantamentu osan too dia 17 Marsu 2009 ho total US$ 448,630.00 gasta ba saida deit? Ita boot nia ulun keta lalos ona karik? Ita boot haluha katak koandu atu foti osan oituan ka barak tenke ser hetan autoriziasaun husi ita boot nia kaben? Ita boot mos ketak haluha pertanyaan ita boot nian nee husu rasik ba ita boot nia an mos. Ok…tamba too dia 17 Marsu 2009 ita nain tolu hamutuk mak foti keputusaun hodi gasta osan. Fan mina subar se iha evidensia, favor ida lori ba tribunal, maibe ita boot mos keta halo transferensia osan Pualaka nian ba kompania Atauro Oil sem koinesementu husi ami karik? Mina nebe troka kor hamutuk hotu koaze centu e tal toneladas tamba bomba gazolina Fatuhada nakonu tiha ona nee mak ami faan tiha mina nebe kor troka tiha ona nebe sira husi EDTL la simu hamutuk 14 toneladas mak ami faan duni. Ami mos hakarak husu mina troka kor restu sira nebe iha bomba gazolina ita boot bele faan no osan sira nee ita boot lori ba tau hotu iha uma, nusa mak ami mos labele faan? Sedangkan mina nee laos kompania Pualaka nian maibe agensia nebe hatama mina husi Malasya mai ita mak fo autorizasaun ba ita atu faan ou lori ba fakar tiha. Nee mos ita boot nia kakutak labele kompriende nafatin…?

Ami simu cek US$80,000.00 nee ami nia direitu senhor, tuir loloos hau (Luis Oliveira) simu hamutuk US$ 65,000.00 no hau (Joao Alves) simu hamutuk US$90,000.00, maibe nusa mak hau Joao Alves nian direitu atu ba foti osan ita boot nia kaben kansela tiha iha banku BNU, sedangkan cek nee hau Joao Alves ho ita boot Americo Lopes asina tiha ona. Nee hatudu intervensi makaas ita boot nia kaben ba desizaun kompania Pualaka nian no nee ladun loos ona, alega Alves . Ita koalia oin seluk hahalok oin seluk fali, no ita boot sira mos dehan simu uluk lai US$80,000.00 nee hodi uza depois tagihan sai mak sei foti dala ida. Afinal ida nee mesak lia falsu deit, BOBAR TEN…!! Tusan US$ 60,000.00 ba kompania Pualaka Sunshine nee laos Joao Alves nian, maibe kompania Puala nian, nee duni Pualaka mak tenke ser selu. Tamba ita uza osan ida nee duni mak hodi halao atividade kompania Pualaka nian. Ita boot mos hatene no aseita maibe ikus fali ita boot hakarak nega…!! Ema oin sa los mak hanesan ita boot nee?

Bomba gazolina Fatuhada laos bangkrut, maibe manajemen mak ladun diak, nee duni presiza hadia. Oinsa mak osan atu iha, se osan sira nee lori hotu ba tau iha ita boot nia uma..?? Tusan iha BNU responsabilidade kompania Pualaka nian, nee duni ita nain tolu mak sei selu, laos o mesak. Ami la fiar ho kapasidade o nian mesak bele taka tusan ida nee. Loos duni katak, o goza ho ema seluk nia kosar ben. Tamba kompania nee desde hahu lao too hetan projetu hatama mina ba EDTL nein o nia familia ida partisipa iha laran, maibe wainhira buat hotu lao diak ona, ita boot komesa nega favor nebe mak ami halo. Ita boot temi konaba kareta nebe hau (Luis Oliveira) hola, nee tamba hau sente katak tempu duni para hau atu goza ho hau nia kosar ben.

Konaba Bank Mandiri, obrigadu Keta ita boot sira ajuda karik >>?? Maibe, ita boot mos keta haluha katak iha tinan hirak liu ba ita boot sira uza hau nia uma iha Bemori hanesan jaminan hodi foti osan US$11,000.00 iha BNU hodi halao ita boot nia aktividade privadu. Hau nunka hakarak atu temi buat sira nee tamba ita haree malu hanesan maun ho alin iha tempu susar nia laran too ohin loron ita foin mak atu hetan susesu iha ita nia moris. Maibe tamba ita boot hakarak sukit buat sira nee hotu, entaun ita koali tok! Konaba US$39,000.00 nee hanesan garante ida ba kompania Sea Eagle hodi bele hatama mina mai ita iha momentu susar nia laran, maibe osan ida nee ikus mai nudar responsabilidade kompania ALWAYS nian.

Konaba salariu, dala ida tan ita boot hatudu katak ita boot laiha kapasidade atu tur hanesan Direktur Ezekutivu ida. Oinsa mak dehan fali ami mak deside mesak>>? Kona mos ba funsionarius sira nebe momentu neba hatama mai servisu iha Pualaka nebe ita boot dehan katak nee mesak maun alin, subrinu, primus, oan mane, labarik uma laran, ho ami nain rua nia amigas balu, ami sente katak sira nee hotu mak hamutuk ho ita desde kompania nee harii too ikus hetan projetu nee. Sira nee iha direitu atu goza buat nebe mak ita hetan. Ami sente katak sira nee mos mesak ita boot nia primus e familia hotu.

Ita boot dehan ami ba liur toba deit iha hotel berbintang no lori ribuan dollar. Keta ita boot mos iha laran hotu karik? Foin dadaun ami ba Jakarta dehan gasta osan US$ 27,000.00, maibe ami hakarak hateten deit katak ita boot la hatene halo perhitungan ou keta hatene hela maibe finji tiha, tamba US$17,000.00 hodi selu salariu trabaillador sira nian no US$10,000.00 mak ami uza no ida nee tuir loloos programa ita boot nian, atu ba halo kontratu ho ema ho kompania sira husi Malaysia, Indonesia no Singapura. Maibe tamba deit ita boot nia amigas balu mensagem fali mai ita boot, nebe ita boot nia kaben kansela tiha ita boot labele ba. No aproveita hau (Joao Alves) ho Luis Oliveira ami aranka tiha, ita boot ho ita boot nia alin mai foti dokumentus hotu iha nee (kantor Pualaka nian) ba halo copy. Problema nee hahu husu nee. Ita boot iha programa feitu lohi tiha ami sai ba liur pata ita boot bele hadau ou halo manobra ba kompania Pualaka Petroleu Fuel Lda. Ita boot laran metan iha kompania nia laran, akuza Alves ho Oliveira. LOS DUNI…(100%) ami sei lori duni o (Americo Lopes) ba TRIBUNAL. Tamba o halo tranferensia osan iha banku komforme o nia hakarak. La hatene hetan ajuda husi see, maibe nee sei sai problema nasional. Halo moe deit..!

Sim..relasaun familia buat ida, halao negosiu buat seluk, labele kahur sasan. Hau Luis Oliveira hakarak fo hanoin ba o katak, hau mestre Egidio Meles Dias Ximenes nia bei oan no Lucia Lobato nee, avo Tita Dias Ximenes nia bei oan, tamba nee ami temi relasaun familia hodi bele fo kesadaran ba ita boot para bele iha hanoin hodi bele rezolve problema nee ho ulun malirin. Tamba uluk avo sira haree malu hadomi malu la halimar. Haree ba hanoin didiak..!! Hau Joao Alves iha tempu guvernu anterior, hau nudar Membrus guvernu tamba hau nia matenek no mos hau nia kapasidade nebe mak iha, durante nee hau hatudu ona ezemplu barak ba imi, maibe laiha buat ida, o nega hotu tiha..matebian sira sei haree.

O dehan apartir 18 Marsu 2009 ba oin, o ambil alih manajemen Pualaka tomak inklui mos konta bankaria Pualaka nian iha banku, so o Americo Lopes deit mak bele hetan asesu ba buat sira nee hotu nomos konaba funsionarius Pualaka nian nebe ita boot sente dehan besik liu ami ita boot iha direitu atu hasau hotu. Maibe ami hakarak dehan ita boot halo buat sira nee tamba frustradu. Atu halo buat sira nee hotu tenke ser keputusaun ita nain tolu nian, laos o mesak. O laiha direitu nein oituan ba halo buat sira nee tamba o nia pursentu kiik oan liu ami nain rua nian. O ba halo falsifikasaun konaba dokumentus notariadu nian iha Ministeriu Justisa nebe o nia kaben mak lidera. QUITADO..oin hanesan o bele halo auditoriu ba konta kompania Pualaka nian???

Ikus liu, tamba ami tenta dala hira atu ita tur hamutuk hodi rezolve problema uma laran kompania Pualaka Petroleu Fuel, Lda. Entre ita deit ho ulun malirin, maibe ho ita boot nia arogansia no kanten ba osan hakarak han matak mesak deit, entaun publiku Timor tomak tenke ser hatene atetude ita boot nian. Media mak bele sadarkan ita boot karik?. Ami hein ho hamnasa ita boot mos atu lekar iha jornal nebe deit tamba ida nee mak diak. Ami mos hetan evidensia barak ita boot sira nia hahalok iha konta bankaria Pualaka nian iha BNU. Mai fali buat sira nee hotu sei sai iha jornal nebe mak namkari iha rai Timor Lorosa’e: Tempo Semanal, Jornal Klak, STL, Timor Post, Diario Semanal nomos seluk-seluktan. Obrigadu ba ita boot nia pasensia mos atu lee ho konsensia no ulun malirin ami nia karta ida nee. labele hakfodak no labele moras ho liafuan sira nee..? boas festa do santo paskoa!!! Ita hasoru malu iha tribunal, katak Alves ho Oliveira iha sira nia karta.

Entertantu, fontes jornal Tempo Semanal nian informa katak, husi parte Joao Alves ho Luis Oliveira Segunda-feira, 6 Abril 2009, sira sei hatama keixa formal ba autoridade judisiariu hodi tesi sira nia lian naksalak ho Direktur Pualaka. “ami prepara ona atu iha Segunda-feira, ami nia advogadu sei hatama keixa ba tribunal hasoru Sr. Americo Lopes ho individu balu iha BNU”, dehan fontes nee. (aro)

Vitima Halerik Justisa,Estadu Troka ho Kompensaun, ONU Lian Mamuk

Dili, Tempo Semanal

Ohin iha Igreja hotu iha Australia hato’o 1 minutu de silensiu ba vitima sira ne’ebe mate iha Parokia Sao Joao Brito Liquica. Hafoin tinan 10 Masakre Liquica mosu, la lakon tuir anin no tempu hodi hetan Justisa. Nune’e duni kazu ne’e sei moris nafatin iha komunidade Internasional nia ulun hodi fó um minutu de silensiu iha Igreja sira iha Australia. Solidaridade sira iha Australia sei kampania nafatin hodi hari’i Tribunal Internasional ida ba Masakre Igreja Liquica.

Vitima no suvrevivensia husi Igreja Liquica kestiona atensaun Estadu TL ba Justisa, wainhira kuandu Primeiru Ministru (PM) ho Prezidenti da Republika (PR), kansela sira nia vizita hodi kualia konaba pozisaun Estadu ho Guvernu TL.

Relasiona ho vitima Masakre Liquica PR Horta kansele nia vizita ba Liquica iha dader san no PM haruka deit nia reprezentante nain rua, Ministra Sosial ho Sekretariu du Estadu Bendito Freitas mak ba ho Atul Khare ne’ebe kualia ibun been konaba Justisa ne’e mos la marka prezensa maske nia naran hekerek iha konvite.

Eurico Guterres ne’ebe sentenza tinan 20 ba rekursu hatun ba tinan 2 halo kampaina maka’as iha besik baliza TL nian atu sai membru PN Indonesia. Eurico mos halo kampaina ba Prezidenti da Republika Indonesia (RI) nian. tanba ne’e Justisa sei sai nafatin dalan nakukun ba vitima iha TL.

Selebrasaun Masakre Liquica ba dala sanulu (10), ne’ebe akontesi iha dia 6 Abril 1999 liu ba to’o agora vitima barak mak sei halerik tanba Guvernu seidauk iha atensaun atu haree sira nia moris.

Maske nune’e liu husi loron selebrasaun ne’e vitima sira hakilar nafatin ba Guvernu Timor Leste no Republik Indonesia (RI), atu nune’e bele haklaken lalais Justisa no hari’i Tribunal Internasional, atu lori autor ne’ebe momentu neba nudar lideransa tenki ba Tribunal atu toma responsabilidade ba sira nia hahalok.

Parte seluk bele dehan katak, maske vitima sira ninia esforsu no ejijensia atu hari’i Tribunal Internasional hanesan lian Indonesia hateten, ‘mimpi disiang bolong,’ maibe vitima sira iha esperansa boot esforsu hirak ne’e sei sai realidade.

Hanesan ema hotu hatene katak tinan 10 liu ba, liliu iha loron 6 Abril 1999, akontesi Masakre boot iha Kapital Distritu Liquica, iha Parokia Sao Joao Brito Liquica, ne’ebe membru grupu Pro-Otonomi ‘Milisi Besi Merah Putih no Aitarak ba asaltu Parokia ne’ebe refere no povu ne’ebe halai buka salva vida iha Igreja laran, barak mak lakon sira nia vida tan deit Ukun Rasik An.

Akontesimentu hirak ne’e, hanesan reflesaun ne’ebe hatudu ba ema tomak katak, iha momentu neba membru grupu ‘Milisia Besi Merah putih no Aitarak ne’ebe lidera rasik husi eis ‘Panglima Milisi’ Eurico Guteres no nudar Bupati ‘Administrador’ Distritu Liquica momentu neba Leonito Martins nomos Letnan Kolonel (Letkol) Asep Guswadi sai hanesan Dandim.

Bazeia ba dadus investigasaun ne’ebe iha hatudu katak, akontesimentu Masakre Liquica insulta ema barak mate nomos kanek, ne’e duni tuir investigador sira katak iha altura ne’ebe mais ou menus hamutuk ema nain 1.68 mak mate.

Relasiona ho akontesimentu refere, Vitima no familia hamutuk ho sosiedade sivil nomos Guvernu lokal sira iha ona planu atu realiza seminar boot ida hodi halao reflesaun ba Masakre ne’e.

Hafoin dadalia ho jornalista Tempo Semanal reprezentante Yayasan Hak Sisto dos Santos hateten, Orador ba seminar refere Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao, Prezidenti da Republika Jose Manuel Ramos Horta nomos reprezentante ONU Atul Khare.

Tuir Sisto, topiku ba seminar publiku ne’e oinsa atu hetan Justisa, tanba agora dadaun ne’e vitima no familia vitima sira ejije hela nafatin Justisa, maibe tinan 10 ona sa Justisa mak vitima sira hetan.

Ne’e duni liu husi seminariu ida ne’e, bele fó hanoin hikas ba nai ulun sira hodi halo reflesaun konaba buat hirak ne’ebe mensiona iha relatoriu final Comissaun Aquilhamentu Verdade no Rekonsiliasaun (CAVR) nian, entaun momentu ida ne’e hanesan mos parte ida ba vitima, familia vitima no liliu ba povu tomak ne’ebe durante ne’e ejije Justisa husu ba ulun boot sira pelu menus bele halo ona prosesu ba autor kriminizu sira.

Sisto haklaken liutan katak, Yayasan Hak hanesan parte ida ne’ebe durante ne’e akompaina familia vitima nomos nudar Orgaun ne’ebe luta ba Justisa sei esforsu an hodi kolabora nafatin ba komissaun organizadora hodi realiza seminariu publiku ne’e ho diak.

“durante ne’e ami ejije Tribunal Internasional tanba akontesimentu hirak ne’ebe mosu iha TL hahu husi 1974 to’o 1999 ne’e hanesan krime graves tanba kontra Direitus Umanus, maibe ema hirak ne’ebe sai autor prinsipais hodi komete krime ne’e seidauk prosesu ba Tribunal,”ejije Sisto ne’ebe reprezenta Yayasan Hak.

Alein de ne’e nia konta katak, iha tinan 2003 no 2004 komunidade Internasional hato’o ejijensia ba Estadu Indonesia atu julga ema hirak ne’ebe sai autor prinsipais, ne’e duni iha momentu neba sira hari’i Tribunal ad hoc, maibe tuir sira nia haree katak Tribunal ad hoc ne’e hanesan ‘Pengadilan Sandiwara,’ tanba ida ne’e hanesan simblu deit atu nune’e sira bele ses an husi julgamentu ne’ebe ejije husi Tribunal Internasional.

Tuir Yayasan Hak ne’ebe durante ne’e luta ba Justisa ho membru organizasaun sira seluk nia haree, Tribunal ad hoc sei la responde ejijensia Justisa nian, ne’e duni ba Hak kuandu ema hirak ne’e seidauk kondena ba iha Tribunal entaun konserteza sei kria impunidade.

Sisto mensiona katak, se’e enkuantu situasaun impunidade moris ona iha rai laran entaun hanoin katak, la iha Justisa, konserteza sei la kria paz, maibe prejudika tan vitima sira nia sofrementu.

Rekonsiliasaun hanesan parte ida, tan ne’e labele uza meius rekonsiliasaun hodi taka dalan ba autor prinsipais sira ne’ebe involve krime atu ba hatan iha Tribunal Internasional, tanba ema ne’ebe involve iha kazu krime graves konserteza rekonsiliasaun sei la responde situasaun ida ne’e.

Rekonsiliasaun hanesan meius politika ida, maibe atu responde kazu violasaun Direitus Umanus ne’e kompetensia Tribunal nian.

1 Pursentu

Iha parte seluk Maria Manuela Leong Pereira ne’ebe agora dadaun halao k’nar iha Internasional Center For Transitional Justice (ICTJ) haktuir katak, Masakre liquica hanesan parte importante ida, tanba ne’e grupu vitima, liliu vitima sira tenki forte hodi halao Advokasia ba sira nia direitu nomos atu foti no hatudu problema hirak ne’e ba mundu no Nasaun ida ne’e katak, iha duni akontesimentu boot ida ne’ebe importante mosu iha liqica tinan 10 liu ba, maibe realidade hatudu Justisa ba kazu hirak ne’e la iha.

Nune’e mos, realidade agora dadaun hatudu, vitima barak sei ejje hela Justisa ba kazu ne’ebe akontesi iha TL, liliu kazu Liquica ne’ebe insulta ema mate barak, maibe seidauk hatene lolos ema hira mak mate no to’o agora ema barak la hatene mate isin soe iha ne’ebe.

Tuir Leong, tanba to’o ohin loron ema barak la hatene isin mate sira ne’e soe iha ne’ebe, entaun ejijensia husi vitima nian ba Justisa tenki forte nafatin, tanba ema barak sei terus nomos ema barak sei hamlaha ba lia los maske ema balun hakarak rekonsiliasaun.

“hau hanoin prosesu servisu CAVR nian hanesan faze ida ne’ebe, ita tenki halao duni, maske la kobre ema iha Timor laran tomak, ne’e duni husi dadus relatoriu ne’ebe sira foti bele dehan iha deit 1%, husi ‘seluruh Penduduk’ TL mak hato’o ninia kazu, tanba falta ema barak seidauk fó sira nia lia los,”dehan Leong.

Ne’e duni prosesu ida ne’e nudar pasu importante ne’ebe akontesi iha TL nomos iha rai barak, inklui Indonesia, tanba liu husi prosesu ida ne’e ema hakarak atu kualia no oinsa ema bele fiar atu fó sira nia sasin, nune’e mos oinsa ema bele fiar katak, komissaun ne’e sai hanesan dalan atu sira bele to’o iha Justisa.

Maibe, ninia problema mak relatoriu ne’e hato’o ona ba Prezidenti no entrega ona ba Parlamentu Nasional mais to’o agora Parlamentu la debate hanesan mos iha Guvernu Interior nia ukun.

Maske, foin dadauk ne’e sira halo ona ajenda atu debate iha 10 Dezembru 2008, maibe maioria dehan katak tenki muda no labele debate tanba ajenda ne’e sensitivu, entaun kestaun ne’e laos failansia, mais ne’e prosesu ida ne’ebe tuir lolos tenki hetan atensaun husi Parlamentu atu debate no husu atu implementa sira nia rekomendasaun.

Rekomendasaun hirak ne’e oinsa atu haree ba parte Justisa nomos oinsa buka tan dadus husi ema hirak ne’ebe nunka kualia konaba sira nia kazu.

Membru Parlamentu sira nudar reprezentante povu, ne’e duni sira tenki haree mos kestaun ida ne’e, tanba Justisa ba vitima laos Justisa formal deit, maibe bele iha mos Justisa Sosial, atu nune’e vitima sira bele hetan rekooperasaun.

Se karik la iha Justisa nomos la fó atensaun lalais ba assuntu refere konserteza bele hamosu impaktu ba vitima sira, tanba vitima barak mate ona, vitima barak terus nomos vitima barak la hetan atensaun husi Guvernu ne’ebe realidade hatudu vitima barak la tama iha kategoria programa Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS) hanesan bolsu de mae.

Wainhira husu konaba Tribunal Internasional, membru ICTJ ne’e konfesa katak, bazeia ba rezultadu konsultasaun ne’ebe halo iha 13 Distritu realidadu hatudu numeru barak liu mak ema ejije Justisa, tanba liu husi Justisa ema bele konfesa sira nia sala, nune’e mos liu husi Justisa sira bele hatudu ema nia mate fatin ne’ebe sira oho.(Ico/tov)

Monday, 30 March 2009

Tempo Semanal Edisaun 132

Sengketa Entre Pemilik Saham Pualaka Petroleo Alves: "Mana Haruka Para"

Dili, Tempo Semanal

Primeiru Outorgante, Luis Geraldo Ximenes de Oliveira hanesan Manager Geral ba kompania Pualaka Petroleo Fuel, Lda., hamutuk ho segundu Outorgante, Joao Batista Fernandes Alves nudar Diretur Finansas, oras nee dadaun kadi hela kakutak atu hasoru terseiru Outorgante nebe
hanesan mos Diretur ezekutivu Pualaka Petroleo Fuel, Americo Luis Lourenco Lopes, tanba deskonfia "Ministra Justisa Lucia Lobato nudar Diretur Ezekutivu nia fen halo interferensia ba osan USD.1350.00 (mil trezentus e sinkuenta dolar amerikanu) no USD.6200.00 (seis mil e
duzentus dolares amerikanus) nebe hasai husi numeru de konta Puala Petroleo Fuel nian iha banku BNU Dili ho data, 23/09/2008 no 03/10/2008", alega Diretur Finansas Pualaka Petroleo hodi hatudu cek hasai osan nian nebe asina husi Diretur Finansas rasik ho Diretur Ezekutivu, maibe kansela tiha (la hasai osan) tanba tuir Diretur Finansas alega katak, Ministra Justisa halo interferensia. Problema ida nee fo fatin ba Manager Geral ho Diretur Finansas, Pualaka Petroleo atu lori Diretur Ezekutivu ba tribunal wainhira Americo Lopes lakohi buka solusaun ba problema nee iha nivel advogado, dehan Diretur Finansas, Joao Batista Fernandes Alves hodi konta liutan konaba Diretur Ezekutivu ninia intervensaun hodi hasai mos funsionarius nain 8 nebe durante nee servisu makaas ba kompania refere. "cek rua nee labele sai ba osan tanba gerente BNU depois de halo konsulta ba Ministra Justisa Lucia Lobato, Ministra dehan la aseita", alega Joao Alves.

Ministra Justisa nudar kaben husi Diretur Ezekutivu Kompania Pualaka Petroleo, nebe dala barak hateten ba jornalista sira nega ninia involvimentu iha asuntu kompania ninia kaben nian. "Dala balun kompania nee lori cek nebe asina husi Diretur Ezekutivu ho Diretur Finansas Pualaka Petroleo nian ba BNU atu hasai osan maibe gerente BNU nian telephone uluk ba Ministra Justisa hodi hetan bensaun. Nunee duni cek ida nebe hasai iha 03/10/2008 ho ida iha 23/09/08 hetan empata husi autoridade justisa nee", Alves alega liutan. Maibe wainhira jornalista Tempo Semanal ba husu komfirmasaun ba Gerente boot BNU nian iha Sesta-feira, 27/03/2009 lorokraik tuku: 04:15 konaba asuntus hirak refere, maibe Gerente boot ida husi BNU nee ho nervozu duni jornalista Tempo Semanal husi nia servisu fatin. Jornalista Tempo Semanal nebe hein ona durante oras ida ho balu nee ho pasensia sai husi sala laran tanba Gerente boot nee loke hela odamatan hodi obriga jornalista sai lalais. Alende duni sai jornalista, Gerente boot nee mos foti tiha cek transferensia orsamentu Pualaka Petroleu nian husi banku BNU ba Bank Mandiri nebe jornalista lori atu ba hatudu ba nia konaba naran ema hirak nebe asina cek nomos razaun ruma konaba alegasoens kontaku banku ba Ministra Justisa iha prosesu hasai orsamentu Pualaka Petroleu nian iha BNU. "sai husi nee, jornalista labele hatene segredu banku nian", dehan Gerente boot nee ho hirus no loke odamatan hodi husu jornalista sai lalais husi nia servisu fatin BNU. Maibe wainhira jornalista hateten, cek nee halo komfundi osan nain kompania Puala Petroleu tanba asinatura rua iha cek laran, osan nain Pualaka Petroleu la hatene, Gerente boot nee hirus liutan hodi koalia lian makaas atu jornalista sai lalais husi sala laran. Wainhira jornalista lao dadaun ba odamatan iha andar leten nee atu sai mai liur, jornalista tenta husu fila fali cek nebe gerente boot nee foti maibe gerente boot nee kaer metin cek
hodi subar tiha iha nia kotuk.

"senhor bele fo fila fali cek nee mai?...labele!, nee cek banku nian tanba sa imi hetan", husu jornalista no gerente nee hatan ho lian Portugues ho oin mean no loke odamatan luan liutan atu jornalista sai lalais tanba nia lakohi haree tan jornalista hamrik iha sala laran,fatin sekretaris Timor oan ida servisu ba. Iha loron hanesan, antes jornalista ba banku BNU atu halo komfirmasaun ba gerente boot BNU nian, jornalista Tempo Semanal tenta uluk halo comfirmasaun ba Diretur Ezekutivu kompania Puala Petroleo Fuel Lda., Americo Luis Lourenco
Lopes iha Hotel Timor, maibe Americo labele fo komentariu tanba Americo nia kaben, Ministra Justisa Lucia Lobato nebe lao sai dadaun husi fatin han meudia nian iha Hotel Timor nee hateten, "ba Tempo Semanal labele fo intervista", Ministra hateten ba nia kaben Americo
Lopes atu labele intervista ho jornalista Tempo Semanal. Antes Americo hetan samada husi Ministra, Americo prontu ona atu hateten sai buat ruma konaba alegasoens hotu hasori nia (Americo), maibe wainhira Americo hakbesik an ba Ministra hodi hateten orsida mak nia tuir tanba sei koalia ho jornalista, derepenti Ministra fila oin hodi hateten ba nia kaben Americo katak, "ba Tempo Semanal labele fo intervista", Ministra dehan ho lian nervozu. Tanba nee, Americo Lopes nebe prontu ona atu intervista mos tenki lao sai dadaun tuir Ministra Justisa sai
husi Hotel Timor. Liu tiha minutu 20 nia laran, hahu husi tuku 02:10 too tuku 02:30, jornalista tenta telephone ba numeru telephone 727xxxx nebe jornalista deskonfia Americo Lopes nia numeru telephone, atu husu Americo Lopes kumpri nia promete atu fo intervista ba jornalista maibe wainhira jornalista telephone, ema mane ida simu telephone nee hodi hateten katak, sala sambung. "nee senhor Americo ka?, sem!. Hanesan nee senhor ohin ita hasoru malu iha Hotel Timor ita dehan atu fo intervista nebe ami hein hela, oinsa?, Oo..laos,, imi sala samgung", dehan mane nee husi telephone. Tanba dehan sala sambung, entaun jornalista mos tenta telephone ba numeru telephone 737xxxx, nebe jornalista deskonfia hanesan numeru telephone Americo Lopes nian, maibe numeru nebe jornalista telephone fora da area do cobertura. Husi parte seluk, iha dokumentus kontratus kompania Pualaka Petroleu Fuel, Lda nebe asina iha Diresun Notariadu Ministeriu Justisa nia oin iha loron 17 Marsu 2008, deskonfia mosu tan falsifikasaun ba dokumentus nee tanba iha tan dokumentus kontratu ida nebe a hanesan. Ezemplu iha pagina rua nebe esplika konaba Estatutos kompania ninian, iha artigu 1 dokumentus nee nian asina husi ema nain 4 maibe iha dokumentus ida seluk deskonfia falsifikasaun tanba laiha asinatura nomos hakerek sala direisaun kompania nian. Iha dokumentus primeiru esplika katak, Kompania Pualaka Petroleu Fuel domisiliu "em Audian na Avenida 12 de Novembru, Santa Cruz, Distritu Dili", maibe iha dokumentus ida seluk hakerek "Rua Audian, Avenida 12 de Novembru, Suco Santa Cruz, Sub distritu Nain Feto do Distrito Dili". Deskonfia falsifikasaun ba dokumentus primeiru nee makaas liu iha parte fahe saham nian, iha pagina 2 dokumentus nee nian nebe iha dokumentus ida seluk ho asinatura ema nain 4 esplika katak, Luis Geraldo Ximenes de Oliveira ho saham 30%, Americo Luis Lourenco Lopes ho saham 30% no Joao Baptista Fernandes Alves ho saham 40%. Maibe ba dokumentus ida seluk nebe laiha asinatura husi ema nain 4 nee, esplika katak, Luis Geraldo Ximenes de Oliveira ho saham 20%, Joao Baptista Fernandes Alves ho saham 30% no Americo Luis Lourenco Lopes ho saham 50%. Koalia konaba dukumentus rua nee ida nebe mak loos, Diretur Finansas Pualaka Petroleu, Joao Alves duun katak, dokumentus ho saham Luis Oliveira 20%, Joao Alves 30%, Americo Lopes 50% nee la loos, dukumentus loos mak Luis Oliveira ho saham 30%, Americo Lopes 30% no Joao Alves 40%, esplika nia. Atu hatene liutan konaba akuzasoens, alegasoens no deskonfia sengketa ou perpecahan entre pemilik saham iha kompania Pualaka Petroleu Fuel Lda., tuir mai akompana deit intervista eskluzivu jornalista Tempo Semanal ho Diretur Finansas, Pualaka Petroleu Joao Baptista Fernandes Alves. (Sesta-feira, 27/03/2009)

TS: Iha loron 19/03/2009, iha trasferensia orsamentu Pualaka Petroleu Fuel iha Banku Nasional Ultramarino ba Bank Mandiri nebe benefisiariu ba kompania LIVRARIA MAU HURAN, (Americo Luis Lourenco Lopes nia kompania) ho total orsamentu USD15,000.00, karik senhor Diretur iha koinesementu ruma konaba transferensia nee?

JA: Hau foin hatene dehan katak iha tranferensia ida hanesan nee, tranferensia ida hanesan nee la hatene mai husi ida nebe, hau la asina nein cek ida, la asina nein dokumentu ida husi banku para halo transferensia ba banku seluk. Ultimu transferensia rua ke ami halo
maka transferensia ida nebe ke hau ho senhor Americo rasik mak asina para atu bele halo pagamentu ba funsionarius sira ho pagamentu sira seluk ka debitu sira nebe ke ami iha.

TS: Signifika senhor Diretur laiha koinesementu ba tranferensia nee nebe fo benefisiariu ba kompania LIVRARIA MAU HURAN?

JA: Ouu..se ba tan LIVRARIA MAU HURAN ida nee hau rezeita purke laiha relasoens servisu entre LIVRARIA ho Pualaka. Se iha karik transferensia nee, ami nain rua tenki iha akordu ida purke sistema pagamentu hotu nebe ami halo tenki tuir request pagamentu husi General Manager tanba ami tenki bazeia ba request pagamentu nee mak ami bele hasai cek hodi halo pagamentu.

TS: Se nunee, karik iha problema ruma iha Pualaka nia laran?

JA: Sem, tanba depois de Americo haruka labarik sira nebe servisu iha Portu nian para, ami senti katak iha diskriminasaun ida tanba se mak sai General Manager ba Portu Tibar nee mak Luis Geraldo Ximenes de Oliveira. Tanba nee, nia (Luis Oliveira) mak bele iha intendementu ho
funsionarius sira iha portu Tibar no nia mak bele haruka para. Se karik funsionariu sira halo atuasaun ruma ke ladiak ba kompania, entaun laos deit nia haruka para derepenti maibe nia tenki konsulta ami nain rua antes atu hasai ema ida no antes atu hatama ema ida. Purtantu, momentu ida nee mosu derepenti deit, Manager ho Supervisor iha Portu Tibar mai hateten ba ami nain rua katak senhora haruka para servisu.

TS: Funsionarius nain hira mak para servisu?

JA: Sira hotu hamutuk nain 8, maibe ami hakarak tenta atu sira nain 8bele servisu nafatin purke iha dezentenamentu. Se iha dezentenamentu entre ami, sira nain 8 la sala buat ida. Purtantu, direitu nebe ke sira iha desde sira tama servisu iha nee, sira tuir loloos tenki kontinua servisu tanba labele iha ema ida hapara sira nain 8 nia servisu kumformi ita nia hakarak.

TS: Karik senhor Diretor bele esplika oituan konaba Saham hamutuk parte tolu nian?

JA: Ami mantein nafatin tuir dokumentu legal nebe ke ami asina iha Ministeriu Justisa Diresaun Notariadu nia oin katak, Luis Geraldo Ximenes de Oliveira ho saham 30%, Americo Luis Lourenco Lopes ho saham 30% no Joao Baptista Fernandes Alves ho saham 40%.

Tanba nee enkuantu atu iha investimentu iha area seluk ka atu fo apoiu ba ema seluk, nee intendementu internal entre ami ke ami tenki kumpri intendimentu sira nee. Tanba nee hau hanoin katak, se derepenti mak haruka para deit ami nain rua (Luis Oliveira ho Joao Alves), entaun ami tenki abansa prosesu nee ba oin (tribunal).

TS: Ho saham nebe iha, kompania hetan lukru ona durante nee?

JA: Tuir kalkulus nebe hau halo hatudu katak laiha prejuizu nein oituan tanba investimentu sira nebe uluk ami investe, rekovre fila ona no ami senti katak lukru nebe ami hetan, nee direitu ami nian ba servisu nebe ami halao durante tinan ida liu fulan ida. Hau mos komesa haree ona katak, ami tenki investe fila fali lukru nebe ami hetan ba dezenvolvimentu nasional.

TS: Iha ona planu atu fahe lukru entre pemilik saham sira?

JA: Ami tenta buka solusaun ida entre ami, liu husi advogadu kompania Pualaka Petroleu ninian rasik maibe, too agora senhor Americo Lopes ladun iha interese para atu bele iha solusaun ida hanesan nee. Tanba nee, ohin (sesta-feira, 27/03/09) ultimu dia ke ami atu haruka karta
ida ba nia hodi husu atu nia bele lalais foti solusaun, se lae ami sei foti kazu nee ba oin. Ami sei foti kazu nee liu husi nivel advogado atu resolve maibe se labele karik ami sei lori ba tribunal.

TS: Bele esplika oituan konaba istoria Pualaka nian?

Despois de hau sai husi terseiru guvernu konstitusional, hau mai iha nee atu haree saida mak hau bele halo. Tanba nee, senhor Luis de Oliveira rasik hamosu ideias ida katak, se bele ami tuir kompania Pualaka nebe ke Luis ninian rasik. Tanba nee ami involve iha kompania
nee para atu bele haree tok saida mak ami bele halo. Husi nee, hau hamosu ideia ida katak, se Timor riku mina-rai, entaun Timor oan sira mak tenki kaer servisu iha area mina nian. Ho ideias ida nee mak ami konsentra servisu iha Pualaka hodi haree oinsa bele loke pompa gazolina iha Dili nomos distritu sira hodi fo apoiu ba dezenvolvimentu nasional. Ami konsege loke pompa gazolina iha Lospalos, Same, Dili, ami tenta kobre distritu hotu maibe tanba problema managementu
kompania nian mak halo ami la konsege halo buat ida ke boot liutan. Ami nain tolu, Luis Oliveira, Americo Lopes ho hau (Joao Alves), ba registu kompania nee iha Ministeriu Justisa, iha neba ami asina akordu ida nebe hateten katak, hau (Joao Alves) ho saham 40%, Luis Oliveira 30% no Americo Lopes 30%. Akordu nee ami asina iha Diretur Notariadu, Dr. Henrique de Oliveira Ximenes nia oin para depois bele abansa prosesu nee ba oin. Hafoin ami asina akordu nee, ami ba banku Caixa Geral de Depositos (BNU) atu loke konta bankaria. Maibe ami too iha neba, banku ejize atu kompania aprezenta dokumentu legal kompania nian atu bele iha kredibilidade iha banku. Tan nee ami lori dokumentu notariadu husi Ministeriu Justisa ba banku no banku simu hodi esplika mai ami prosedimentu saida mak ami tenki halo. Tanba nee, ami hatama osan oituan iha banku no banku husu se deit mak bele asina wainhira atu foti osan. Ami nain tolu halo akordu ida lalais hodi defini katak, hau (Joao Alves) ho Americo Lopes mak asina hanesan kompania nain no testamuna mak Luis Oliveira hanesan mos kompania nain. Ami halo ida
nee iha funsionarius banku nia oin. Tan nee, kolker atividade bankadia, tranferensias osan sai ba liur, foti levantamentu osan atu selu atividades, salarius, entaun asinatura iha cek laran minimu ema nain rua mak hau (Joao Alves) ho Americo Lopes atu legaliza osan iha kontra bankaria Pualaka ninian iha BNU. Mesmu atu halo tranferensia telegrafika ba pagamentu mina nian iha liur mos hau ho Americo mak tenki asina. Hanesan mos pedidu de pagamentu ba guvernu laos deit hau mak asina maibe ami nain tolu asina, maibe hanesan gestor principal mak Luis Oliveira. Tan nee, kolker intervensaun ba sistema managementu nebe ke iha teritoriu laran desde husi fornesementu mina husi Portu Tibar ba EDTL Dili no mina foer atu lori ba nebe, nee ami intrega ba Luis Oliveira mak toma konta. Ami nain rua nia servisu liu-liu hau halo konta konaba dokumentus administrasaun nian, halo kalkulus no Americo Lopes mak kadabes ami nain rua mak ba liur hodi negosia fila fali fornesementu mina nian. Nunee ami haree katak, sistema nebe ami uza nee kapaas teb-tebes tanba bele fo garantia ba guvernu mina ho koalidade diak atu labele iha failansu iha sentral eletrika EDTL nian. Purtantu wainhira buat hotu lao diak ona, komesa mosu intervensaun maibe la hatene husi senhor Americo Lopes ka husi nebe para depois
haruka para tiha servisu sira nee hotu, haruka para tiha funsionarius iha Portu Tibar, nebe mak durante nee servisu liu oras, servisu too kalan boot maibe ba haruka para tiha sira la hatene razaun saida.

TS: Funsionarius nain hira mak sai no se mak hasai?

JA: Mumentu nee General Manager mantein ho servisu nebe ke iha maibe derepenti mosu senhor Amin (Americo Lopes nia alin) nebe ke senhor Americo Lopes mak hatama hodi ba iha Portu Tibar no hateten ba funsionarius sira dehan "mana haruka para". Purtantu ami nia
intendementu dehan katak senhora ministra mak haruka para. Nee ita bele konkretiza ho labarik sira nebe ke iha, tanba sira telephone mai ami nain rua (Luis Oliveira ho Joao Alves) hodi ba haree kedas tansa mak haruka para. Maibe tanba General Manager, Luis Oliveira haree
katak atu labele kria komfuzaun iha neba entaun Luis retira funsionarius nain 8 nebe senhora haruka para. (aro)

MJ Nega, Joao Alves Metin Alegasaun

Relasiona ho informasaun hapara membru kompania Pualaka nain 8 ne'ebe kompostu husi postu Tibar nain 5 no nain 3 husi parte Pon-bensin Luru Mata nian ne'ebe alega involvimentu ministra justice Luçia Lobato iha prosesu hirak ne'e iha loron 27/03 jornal ne'e tenta klarifika ho ministra justica ne'ebe hanesan mos fen Sr. Americo Lorenco Lopes nu'udar nain no direktur Exekutivu ba kompania Pualaka. Maibe Ministra ne'e rejeita katak nia hatama kanur ba Pualaka ninia bikan maske ninia kaben maka sai hanesan direktur ba kompania refere. "Hau nu'udar
membru Guvernu ida ne'ebe la iha 'urusan' ho ida ne'e, maibe ita boot nia pergunta ne'e kona ba saida?" ministra nega no finji la kompriende perguntas jornalista ninian. Maibe Ministra Lucia tenta atu esplika katak nia la hatene buat ruma ho lalaok kompania refere maske staf balun alega katak osan husi Pon bensin laos tau iha edificiu Pualaka iha Audian maibe tau iha edificiu Pualaka ida iha Ministra ninia uma. "Hau Ministra Justisa, laos diretur Kompania Pualaka, ne'e duni ita boot husu pergunta ne'e sala karik?" Tenik Lucia. Ministra Justica mos rejeita akuzasaun sira seluk ne'ebe halo husi membru kompainia Pualaka balun hasoru nia. Maibe ho firme Ministra lucia defende ninia parte la hetene kona ba kestaun ida ne'e, tan ne'e nia hateten ba jornalista Tempo Semanal katak, "Ha'u la hatene kestaun ida ne'e, tan ne'e ita boot sira bele ba husu ema hirak ne'ebe mak halo akuzasaun." Hafoin loron rua jornalista sira halo esforsu buka atu hetan malu ho direktur kompania Pualaka iha ninia knua knar fatin Audian no Pon Bensin Luru mata maibe la konsege. Iha loron 27/03, mais ou menus iha tuku 2,20 otl jornalista konsege hetan direktur pualaka ne'e iha hotel Timor. Fou-foun Direktur Pulaka ne'e lakohi fo intervista no husu ba jornalista TS hodi dehan, "imi bele ba hasoru hau nia advogadu Tito."
Maibe Jornalista tenta nafatin no ikus mai Direktur ne'e loke neon hakarak ona no husu ministra atu lao uluk ona, maibe derepente deit direktur ne'e troka fali ninia hanoin hodi dehan fali, hodi fo esperanca husu jornalista dehan, "imi hein wituan tan lai." Hafoin Direktur Pualaka ne'e koalia lia fuan ne'e ministra justica ne'ebe ninia kareta ho numeru matrikula 05 para hein hela iha hotel Timor nia oin ho lalais interven hodi hateten ba direktur Pualaka dehan, "ba Tempo Semanal labele fo intervista," hateten Ministra Justica ne'ebe keixa ona Tempo Semanal ba ministeiru Publiku ho alegasoens komete krime difamasaun hasoru nia onra hafoin de noticias iha edisaun 108 jornal ne'e ninian. Maske nune'e jornalista TS iha responsabilidade sei hein nafatin tuir pedidu direktur pualaka ninian ne'ebe dehan jornalista hein lai maka nia fila mai maibe to'o ikus direktur ne'e la fila no halo jornalista sira hein durante oras ida ho balu nia laran. Iha 29/03 dader jornal TS tenta kontaktu telefone director pualaka via telemovel maibe sorte at nafatin. Depois de meiu dia 29/03 jornalista jornal ne'e tenta kontaktu telephone Sr. Tito ne'ebe nu'udar advogado mak indika ona husi Direktur Pualaka. Maibe advogado ne'e dehan lakohi problema interna kompania sai konsumsi publiku maske staf kompania rasik maka ke'e sai karekas kompania nian inklui halo akuzasoens balun. Iha 27/03 lokraik tuku 16.00 OTL Jornalista TS hit ain ba BNU. Hafoin de resepsionis BNU atende jornalista TS hodi lori kopia Cheque kompania Pualaka ne'ebe polimika maka jornal ne'e konsege asesu atu hodi hatudu ba gerente BNU hodi bele klarifika alegasaun katak gerenti BNU aprova cheque US$ 15,000.00 maske Joao Alves la asina maibe derepenti deit ema bot BNU nian ida ho naran Artur hadau tiha kopia cheque problematiku ne'e hodi dehan katak, "dokumentus ne'e konfidencial no jornalista nain rua husi jornal ne'e suta sai husi uma servisu fatin BNU. Nune'e duni TS la konsege konfirma ho gerente BNU ninian kona ba asinaturu autorizasaun iha cheque hodi halo tranferencia osan husi konta kompania Pualaka iha BNU ba kompania Mau huran iha banku Mandiri iha loron 19/03. Iha transferencia ida ne'e Joao Alves hateten nia la asina cheque ne'e. "Ha'u la hatene iha
transferencia ba Mau huran no ha'u la asina cheque transferencia ne'e." Nune'e duni direktur Financas kompania Pualaka konfundi ho cheque ne'e no alega katak buat ruma lao ladun los iha BNU. Tan ba desde 20 de Marsu nia parte tenta atu hetan print out husi konta Kompania Pualaka ninian maibe gerente BNU promete hela deit I too ohin loron halo susar ba nia ho Luis Oliviera atu hetan asesu ba bankaria kompania ninian. Joao Alves hateten normalmente kualker cheque ba transferencia no nominal sa deit husi pualka tenki iha asinatura ema rua entre Direkur exekutivu no direktur financas ne'ebe testamunia husi Luis Oliviera. Joao Alves mos aprezenta alegasaun seluk hasoru BNU hp Ministra Justica halo kon kali iha prosesu pagamentu kompania refere.

"Ne'e cheque ne'ebe normal no tuir lolos tenki selu tan ba iha asinatura direktur ninian ho ha'u nia asinatura," esplika joao ho liman fuan hatudu ba asinatura ne'ebe iha cheque laran. Maibe cheque 2 ne'e la selu tan depois de BNU simu cheque ne'e teleone uluk ba ministra Justica hodi husu autorizasaun maka ministra hateten labele selu maka la selu to'o agora," alega Joao. TS

Direktur Pualaka Atua, Staf Dun MJ interven Lalaok Kompania

Fungsionarius balun maske naran sei iha estrutura maibe hasai husi pualaka la ho surat resmi ruma nune'e sira mos hahu loke karekas Pualaka ninian inklui hato'o alegasaun hasoru Ministra Justica ninia involvimentu iha kompania refere.Hanesan Joaõ Pereira da Silva nu'udar superviser teknik iha portu Tibar hato'o alegasaun hasoru ninia direktur inklui Ministra Justica. "Nia dehan ha'u naok ten," alega da silva. Superviser pulaka nian ne'e lekar sai akontecimentu iha loron Tersa feira, (17/03/09) tuku 19.00 no dun katak atetude Direktur Pualaka ne'e, "hanesan abuzu de poder. Ne'e hanesan uza kekuasaan. Primeiru nia hanesan direktur nia hanoin nia iha osan bele halo hot-hotu. Yang kedua tan ba posisi. Ba nia ne'e hanesan ninia senyora ne'e kan hanesan ministra justica." Tuir Pereira da Silva ninia hare direktur ne'e bele hanlo atetude hanesan ne'e hodi dun ema arbiru deit. "Jadi nia pada waktu nia koalia nia la hatudu bukti maka iha ne'ebe hodi hateten ami naok ten. Ami naok ninia sa ida?" Da silva
koalia ho lian husu. Joao Pereira da Silva nia knar hanesan superviser tekniku hahu servisu hodi halo instalasaun dada mina ne'ebe iha konstrusaun ne'ebe Pualaka la uza konsultan ruma hodi halo servisu maibe ideas husi sira rasik deit maibe ho intenvensaun husi "pihak seluk" haruka sira para servisu. "Husi Sr. direktur ninia alin sira pois haruka tan ema ida ba iha ne'eba dehan senyora Ministra maka haruka momentu ne'eba sira uza naran dehan "mana, mana maka haruka ema ne'e ba iha ne'eba." Nune'e duni tuir Pereira da silva ninia hare estrutura ne'ebe monta ona iha ne'eba la iha etika tuir servisu ninian. "Tan ba sira tau uluk ami iha ne'eba haruka fali ema ba, la fo hatene resmi dehan ema ne'e agora mai tan ba imi servisu la diak agora ema ne'e ambil alih," nia alega. Tuir superviser ne'e katak durante servisu iha stasaun Tibar sira nungka estraga mina, "maibe iha kazu mina ba to'o EDTL no EDTL tolak. Tolak tan laos foer, mina berubah warna. Warna la hanesan entaun EDTL haruka fila fali." Tuir Joao Pereira da Silva katak se karik la hetan ona dalan sai ba problema ne'e maka sei lori ba tesi iha tribunal tan ba difamasaun para ninia naran diak. Nune'e duni tuir nia hanoin "Tenki lori ba, para hatene
lia los. Tan ba senyor ne'e hateten ha'u naok tenki iha provas. Para buktikan ha'u naok ten duni ka lae," Pereira da silva sadik ninia direktur atu prova. Nia konfeza katak ho alegasaun husi direktur ne'e halo ninia oan sira mos sofre moral kuandu rona ema dun sira nia aman naok ten tan ne'e tuir ninia hanoin, "diak liu kazu ne'e tesi iha tribunal, instituisaun independenti mak tesi par abele hare se mak los no se mak la los.Se ha'u naok ha'u tenki ba kadeia no se ha'u la naok
nia mos fatin hanesan deit, iha kadeia hotu tan ba ida ne'e difamasaun. Nune'e duni fungsionariu hirak ne'e prepara atu lori kazu ne'e ba tesi iha meja verde no tuir Joaõ fiar an katak nia parte sei manan wainhira kazu ne'e lori ba tribunal tanba nia la naok mina. Fungsionariu ne'ebe hasai husi sira nia servisu iha Pualaka iha Tibar hasai nain lima no iha pon bensin nain tolu ho nune'e total staff ne'ebe hasai hamutuk lubun ruma ona. Atu semente liu tan lia fuan trata la murak husi direktur Pualaka hasoru Joao Pereira da silva iha ninia oan mane Gerson Pereira da Silva (Siquito) nia oin maka Rogeiro nu'udar fungsionariu Pulaka ninian ida mos marka prezenca iha
akonecimentu ne'eba hahu loke ibun. "Primeiru ne'e trata tiha primu siquito. Trata dehan be tiu ne'e, naok dor. Nia naok mina mak hola motor. Depois mai fali ami husu osan iha pon bensin nian ne'e." Nia mos alega katak direktur Pualaka hodi policia (PNTL) ameasa sira hafoin de husu osan iha pon bensin no rona resposta husi staf sira ne'ebe la satisfas nia. "Nia dehan imi sira mai mangame iha ne'e, ha'u haruka policia tiru hotu imi," Rogeiru konta tuir. Tuir staf ne'e
katak sira tur hela sira nian wainhira sira nia direktur ba ameasa sira. Nia kontinua alega tan katak laos lia fuan trata ne'e laos deit ba Joao Pereira da Silva maibe iha momentu ne'eba direktur Pualaka ne'e mos trata ema nain 2 seluk ne'ebe mos nain ba Pualaka. "Koalia kuandu trata maun Luis ho tiu Joao dehan ne'e laos Fretilin maka ukun. Ne'e AMP maka ukun. Ne'ebe halimar haruka policia maka tun. Tiru deit," alega Rogeiro.Wainhira akontesimentu ne'e mosu tuir Rogeiro ninia alegasaun katak Direktur Pualaka ne'e hetan segurnca husi membru PNTL nain rua ne'ebe hatais hela roupa civil. "Policia nain rua maka lao ho maun Americo," nia fo lembra. Nia hateten katak sira labele simu hasoru direktur ne'e ninia lia fuan tan,"ba ho policia." "Ami simu hasoru ladiak. Ami simu hasoru maka senti la diak baku fali ami ne kan ladun diak ida," nia hateten. Nune'e duni ho paciencia nonok deit hodi ba fo hatene ba ninia maun hp tiun sira. Tuir Rogeiru katak ne'e lolos ne'e bisnis la iha buat ruma ho politik." Tuir fali staf seluk ida ne'ebe husu jornal ne'e labele fo sai ninia identidade informa katak,"Sr. Americo ne'e ninia ferik oan Ministra Justica entaun nia loke fali kantor ida iha ninia uma ho ida ne'e la rezolve
kazu refere no husik staf sira sai abandona ou nia kasar ne'e bele hateten atu soran fali staf sira tan ba ne'e, "ami ejiji direktur nain tolu atu tur hamutuk hodi rezolve problemas ne'e ho lalais." Zito Alves nu'udar manajer Pon bensin haktuir katak problema ne'e mosu husi Direktur Exekutivu Kompania Pualaka Sr. Americo Lopez tanba falta konsiderasaun ba staff sira ne'ebe servisu iha Tibar. "Ami hanesan staff husu ba diretur nain tolu bele hamutuk hodi rezolve problema Pualaka, se problema ne'e mak hanesan ne'e nafatin ami senti katak dalan atu hetan rezolusaun mak ba tribunal" katak zito ba Jornal ne'e iha edifisiu pualaka Audian. Zito informa katak, "problema ne'e mosu tan ba deit iha deskonfiansa la masuk akal," nune'e mos tan, "ami
servisu hela, sira lori ema ke laos iha estrutura pualaka ninia laran,ami bolu dehan ema ilegal ba hatama tan, para hodi hasai fali ema hirak ne'ebe ke iha estrutura pualaka ninia laran ne'ebe servisu hela." Tuir Zito ninia alegasaun katak, "problemas ne'e mosu husi yahh.. Sr. Americo tan ba la konsidera ema sira ne'e servisu iha tibar ne'eba."Ba oin Zito apelu ba nain pulaka sira nian atu hamutuk hodi resolve sira nia problemas. Maibe "Se problemas ne'e maka la konsege
resolve maka dalan ba rezolusaun maka tribunal." Fungsionariu Pualaka ne'e sei senti an nafatin hanesan staf. Tuir Zito Alves to'o loron ne'ebe dada lia ho jornal ne'e ninia naran sei iha nafatin estrutura Pualaka ninian maske ninia labele ona halo servisu iha Pualaka. "Sei dehan sai lae karik tanba ami hare ba estrutura i ami mos halo servisu iha Pualaka ne'e ami hatene informasaun se mak iha prosentu barak no menus ami hatene" salenta nia. Zeca Alves hateten katak tuir estrutura no formasaun kompania pualaka rasik staf sira hatene katak se maka iha
por sentu barak liu no witua liu sira hatene. "Ami hatene estrutura tuir profile ami nia kompania ninian katak hakerek mos hela katak, "sr. Americo Lopez iha direitu 30%, Sr. Luis 30% no Sr. Joaõ Alves maka iha 40%, ne'e buat ne'ebe legal husi kontratu ne'ebe sira halo iha notariadu." Lia fuan ne'e konfirma husi dokumentus kompania pajinas tolu ne'e jornal ts hetan hatudu asinatura no paraf husi ema nain tolu husi kompania Pualaka ho direktur Notariadu Ministeiru
Justica ninian nu'udar notairadu firma: " pualaka petroleo Fuel, Lda" TIN: 1054954, maka defini iha artigu uluk liu nian hodi fo naran ba kompania ho " Pualaka petroleo feul, Lda". Wainhira kompania ne'e hahau ninia aktividades iha Janeiru 2008 staf sira ne'ebe agora dadaun ne'e hasai ona husi sira nia fungsaun, halao sira nia knar la ho salariu maibe servisu ho vulontariamente. To'o kompania ne'e konsege lao ona no foin lalais ne'e direktur kompania liu husi advogadu nain
rua lori surat ba sira no sei define nafatin katak Zito Alves nia pozisaun sei nudar manajer pon bensin. "Iha loron rua liu ba Sr. Americo, liu husi ninia advogadu nain rua ahh..lori surat ida mai ami, hau mos simu i hau nia pozusaun sei nafatin. Iha ne'eba hakerek dehan katak, Zito alves manajer pon bensin. Ne'ebe ha'u senti katak ha'u nia pozisaun sei nafatin." Maske nune'e kompania la simu Zito Alves ninia prezenca iha stasaun pualaka iha terenu hanesan Tibar ho Pon Bensin Luru Mata no la fo asesu bat au mina iha kareta. Kuandu kompania ho ninia direktur hasai duni staf sira ne'e maka sira sei ejiji sira nia direitu subsidiu se karik hasai duni ona sira husi Pualaka. "Se sai duni sira teki selu ami nia subsidiu." Zeca hateten katak sira nia parte konta subsidiu hahu husi sira nia servisu desde sira servisu ba kompania ne'e komesa husi NOl husi NOL BESAR to'o agora Pualaka komesa iha buat hot-hotu ona." Nune'e duni nia alega katak direktur kompania hatama ema foun ne'ebe ke uluk nungka halo servisu ba Pualaka hodi
tebe sai sira ne'e uluk ho sakrificiu hodi tane Pualaka nia naran sa'e ne'e. Kompania Pualaka hari'i husi Sr. Luis de oliviera iha tinan ruma liu ba ne'ebe ikus mai bolu hetan tan membru nain rua maka Joao Alves ho Americo Lopes hodi tau sociu hamutuk pualaka. Maske ho kbi'it osan
ladun iha maibe Kompania ne'e konsege sai hanesan vencedor ba fornecedor Mina ba Central EDTL Timor Leste iha tinan kotuk ne'ebe hamosu deskonfianca no kestaun LC husi Governu ho valor liu US$ juta tolu. Hanesan Vice Primeiru Ministru Ir. Mario Viegas Carrascalao ne'ebe iha momentu ne'eba sei hanesan membru Parlamentu Nasional husu atu iha investigasaun ba kestaun ne'e tan ba iha indikasaun, "Kon kali kon." Ho problemas entre nain sira husi kompania Pualaka mak ninia konsekuencia problemas trabaliadores sira ne'ebe hasai husi stasaun
Pualaka iha Tibar no Pon Bensin nian budu liu tiha ona semana rua "korban kan fali ami hanesan trabailiador sira ne'e. Staf ne'ebe husu jornal ne'e atu labele hakerek ninia identidade ne'e alega katak, "senyor Americo ne'e kom nia hanesan ministra ida nia laen bele loke fali kantor ida iha uma ministra ninian ne'eba." Ho lalaok loke kantor ida tan iha uma Direktur ninian ne'e maka "Pegawai sira iha ne'e terlantar tiha." Ho lian "kasar" karik kompania pualaka atu soran fali fungsionarius sira bele baku malu tan ba loke tiha kantor ida iha ne'eba hodi tau sira nia emar iha Pon bensin no tibar ne'eba be ema sira be uluk fou-foun hahu ne'e oin?" nia alega. Nune'e duni staf oan ne'e hatudu ninian neon diak hodi hateten katak, "Tuntutan lolos ne'e
maka sira nain tolu enki tur hamutuk resolve problema." Lolos ne'e problema ne'e besik resolve tiha ona maibe iha momentu dader ida fali grupu, "sr. Americo ninian hadau tiha tibar husi nain rua ne'e no Sr. Americo haruka ninia alin ba iha ne'eba hodi ba hasai mangeira husi roh ida seluk tau fali bar oh ida seluk sem kuinesimentu husi sira. Depois husu ba Sr…sira dehan ne'e…Ministra maka haruka. Agora kompania ne'e ministra mos iha direitu iha laran ne'e oin sa los?" nia alega ho husu. Tuir staff Pualaka ne'ebe halao nia knar iha Tibar ne'e hateten katak, problema ne'e mosu tanba Direktur Exekutivu Americo Lopez ne'ebe tau saham mos iha kompania pualaka ne'e deskonfia staf Pualaka mak halo kna'ar hanesan manejer iha Tibar ne'e naok mina no osan hodi sosa motor ba nia oan nu'udar staff mos iha pualaka. Wainhira jornal
ne'e ba kruza informasaun ne'e ho staf Joaõ Marcos Correa nudar manajer finansas iha Tibar ne'e los duni no sira tenta atu okupa pon bensin iha luru mata. Nia fo razaun katak sira, "atu okupa kompanha Pualaka tanba sira mos nudar staff kompanha Pualaka iha tinan 2008 fulan Juli to'o tinan 2009 ne'e sira halao buat hotu ho normal maibe agora xefi nain tolu ne'ebe tau saham hapara sira nia servisu," haktuir Joaõ Marcos ba jornal ne'e iha kompanha Pualaka
Comoro-Luru-Mata. Iha semana kotuk fungsionarius Pualaka ne'ebe hasai ona husi Tibar tenta atu okupa pon bensin Pualaka nian iha Luru Mata hodi obriga manajemen pualaka resolve sira nia problema. Hanesan Joao Marcos correa ne'ebe lakon mos ninia servisu iha Tibar hateten ba
jornal ne'e iha Pon bensin Pualaka Luru mata katak "Ami ejiji liu maka ami nia servisu no kantor ate a data, kantor mos rua fali ona, laos ida deit ona. Ida iha sr. Americo nia uma no ida iha kantor pusat nafatin I to'o agora la iha koalia kona ba ami nia kazu hapara ami ne'e oin sa, tan ba sa ami la hatene," dehan manajer financas ne'e iha pon Bensin Luru Mata. Tuir ninia hanoin katak problemas hapara sira nia servisu ne'e razaun lolos ne'e konsekuensia husi kudeta entre ema nain tolu ne'ebe sai nain ba kompania Pualaka maibe sira lakohi interven iha laran so nia husu atu parte manajemen resolve staf sira nia statutes, direitu de servisu ho salariu. Tuir staf ne'e konfesa katak se kuandu kompania la konsege resolve sira nia problema maka sira sei lori ba parte autoridade ne'ebe relevante ba kestaun trabailiadores ninian hodi husu aijuda. Nia hatutan katak problema ne'e mosu husi sira nain tolu mak hanesan Sr Americo Lopez ne'ebe
Ministra Justisa nia kaben, Joaõ Alves no Luiz Oliveira no karik problema ne'e husi mina ou buat seluk sira la bele hatene tanba atu hatene liu ne'e sira nain tolu. Ba fungsionarius sira ne'e hakarak koalia kona ba direitu salarial ne'ebe sira iha no hatene tanba sa mak hapara sira no oinsa ho sira nia salariu. Sira hakarak ejiji atu parte manajemen rezolve lalais atu sira hatene hodi bele buka fali servisu seluk, realsa manajer ne'e. Tuir nia katak saham ne'e sira nain tolu nian "ami hatene sira nain tolu nian, ikus mai problema ne'e mosu ami lakohi intervene iha laran, ami ejiji liu ami nia direitu no tan sa hapara ami la iha kuinesementu ate a data ami ba kantor laos ida deit ona maibe rua, ida iha Sr. americo nia uma, ida iha kantor pusat Audian nafatin" esplika nia. Joaõ Marcos mos ejiji ba xefi nain tolu ne'e atu rezolve staff sira nia problema se lae nia rasik sei levanta problema ne'e ba sindikato trabailiador iha ministeiru solidaridade nia mahon hodi kanaliza tutan ba parte ne'ebe kompetente inklui parlamentu nasional. Depois jornal ne'e dada lia ho Joaõ Marcos correa iha pertamina pualaka derepenti juven ida mai ho kamijola mean no hateten ba jornal ne'e atu la bele publika informasaun ne'ebe jornal ne'e hetan husi staf pualaka ho razaun katak kompanha Pualaka problema hela ho staf refere no staf refere la iha kompetensia atu kualia konaba Pualaka " imi jornalista la bele hatun informasaun husi sira tanba sira problema hela ho Pualaka no ami lakohi sira hatun Pualaka no sira la iha kompetensia atu koalia" hateten joven ne'ebe tau hela kamijola mean ne'e na jornal Tempo Semanal. Jornal ne'e husu karik direktur iha fatin servisu ninian nune'e jornal ne'e ninia jornalista bele hasoru maibe nia dehan la iha pon bensin maibe iha ninia residencia Bidau. Wainhira jornal ne'e tenta ba halo konfirma ho nain ida seluk husi kompania Pualaka hateten katak, "Tuir Akte notariadu iha Ministeiru justica ne'e hateten katak, hau iha 30 porsentu, Sr. Amerco iha 30 porsento no sr. Joao Alves iha 40 porsento. Ne'ebe agora ha'u ho Sr. Joao Hamutuk ami rua iha 70 porsento. Dasar hukumnya kuat sekali," fo sai Luis Oliviera. Maibe ate agora sira nia parte la involve iha hasai staf sira ne'e. "Jadi ami to'o agora la hanoin atu hasai pegawai sira ne'ebe uluk terus hamutuk to'o agora." "Maibe Sr. Americo tan ba hodi deit nia forca, lori deit nia ferik oan ministra I nia fen mos terlalu ikut campur iha laran," Luis Oliviera alega. Tuir manejer jeral Pualaka ne'e nia hakarak atu lei ne'e lao los katak, " bisnismen. Bisnismen, no pejabat Negara, pejabat Negara." Nune'e duni tuir fundador ba kompania Pualaka katak, " ami sei husu ba estadu para tenki halo tender ulang. Tenki hasai pualaka ne'e tan ba pualaka ne'e ami nian," nia husu. (diz/ico)

PNTL Simu Responsabilidade,

Khare Kontenti Sela Naha PNTL ba Xanana

Dili, Tempo Semanal

Tuir nota ba emprensa ne'ebe redasaun jornal ne'e simu hateten katak iha loron 27 Marsu 2009, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no Reprezentante Espesiál Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian (RESJ), Atul Khare anuncia hamutuk katak PNTL husi distritu balun iha TL prontu simu hikas fali responsabilidade. Sira desidi katak simu fila fali responsabilidade ne'e sei hahú iha Distritu Lautém, tuir fali ho Distritu Manatuto. Simu filafali responsabilidade iha distritu rua ne'e sei depende ba iha konkluzaun akordu entre Governu Timor-Leste no Misaun Integradu Nasoins Unidas nian iha Timor-Leste (UNMIT) kona-ba prosesu simu filafali responsabilidade no kumpri ho prosedimentu sertifkasaun nian.

Aranju prátiku sira ba simu filafali responsabilidade nian oras ne'e daudaun hala'o hela iha distritu rua ne'e. Iha nota emprensa ne'e mos informa katak avaliasaun sira mós kompleta tiha ona iha Aileu no Ainaro. Maibé, distritu rua ne'e sei rekere melloramentu molok distritu sira-ne'e deklaradu prontu atu simu filafali responsabilidade. Maibe tuir observsaun jornal ne'e ninian katak PNTL komunitariu iha area ne'eba halo servisu todan tebes ho sukat rai ho ain haleu sukus sira iha area ne'eba. Sira ladun iha transporte maibe UNPOL sira uza Prado hodi pasiar entre estrada dili ho aileu. "UNPOL sira servisu mes-mesak iha sira nia kuartu no ami dala ruma maka ba impresta sira nia komputador hodi hakerek ami nia surat," dehan komandante PNTL ba jornal ne'e iha Aileu momentu ruma liu ba. Primeiru Ministru Gusmão kongratula PNTL no simu akordu ne'e. "Ami sei hahu husi distritu rua (2) tamba prosesu ne'e lao neneik sei ba mos
distritu sira seluk bele halo tuir . Neduni ami husi estadu no governu maka tau kondisoens, nebe'e dehan iha duni fasilidade, lojistika rasik no komando sira mos iha preparasaun atu asumi lideransa", hateten Primeiru Ministru. "Ohin loron aniversario PNTL nian, ita hotu kontente tamba komemora ba sia (9) loron PNTL nian, katak ita iha esperansa ba polisia, maske infrenta problema oi-oin, sira mos hakat ona ba oin hodi kumpri didiak sira nia dever nudar polisia nebe
profisionalismo duni", hateten Primeiru Ministru Gusmão. Maske PM kontenti hahi UNPOL fo hikas fali responsabilidade ba PNTL maibe la hanesan ho komunidade husi distritu fatin moris Xanana ninian. Sira diskorda ho lia fuan ne'e tan ba iha moris lor-loron PNTL oan sira maka servisu dolar maske kondisaun menus. "Ha'u hanoin ne'e teatru ida deit. Tan lia fuan transferencia de poderes husi UNPOL ba fali PNTL oan sira ne'e maka halo ha'u konfuzaun. Se hakarak hatene realidade UNPOL mai so hatene simu vencimentu bo'ot, perdiem wain maibe lalaok laek tan sira servisu mes-mesak ho kondisaun ne'ebe diak husik PNTL oan sira maka servisu dola konsege tau seguranca mai iha ami," dehan abel soares jovens ida husi Manatutu ba jornal ne'e iha sabadu(26/03) iha manatutu vila. Tuir foin sa'e ne'e ninia hanoin katak se UNPOL mak apoiu tebes PNTL entaun sira mos tenki preokupa ho kondisaun servisu PNTL iha fatin ne'eba ninian. Desde akordu suplemetar entre governu Timor Leste UNMIT iha dezembru 2006 PNTL horik iha kalilin okos UNPOL ninian maibe postu central manatutu deit mos ninia kakuluk la taka hodi autoriza udan ho loron tama let ba uma servisu fatin PNTL distritu ne'e ninian. "PNTL ne'ebé hahú atu asumi responsabilidade tomak ba polisiamentu sai nu'udar pasu ida tuir mai iha esforsu katak estabilidade ida-ne'e sai sustentavel iha tempu naruk," dehan RSSG
Atul Khare ulun bo'ot UNMIT ninian. Khare sauda tebes Governu ho UNMIT wainhira alkansa tiha ona desizaun atu PNTL oan sira simu hikas fali sira nia responsabilidade policiamentu iha Manatutu inklui mos Lautem. Maibe PNTL ne'ebe halao sira nia knar iha manatutu sei horik iha kuran meus balun hodi apoiu sira nia servisu hanesan radio komunikasaun hodi empata ligasaun entre distritu ho sub-distritus sira iha area ne'e. "Dala ruma iha situasaun urjenti ami husu apoiu ba uzu radio servisu Saude ninian," konta tuir pntl ne'ebe servisu iha sub-distritu ida iha Distritu refere. DR. Khare hahi tebes situasaun seguranca Timor leste ne'ebe hahu konduxivu dadaun fali hodi hateten, "Timor-Leste foti tiha ona pasu sira ne'ebé boot iha fulan 12 liubá hodi restaura
estabilidade." Maibe Agusto da Costa Pinto vendedor ida iha Merkadu Komoro dehan ho sinista, "hato'o hela ha'u nia parabems ba sr. SRSG ne'e tan ba konsege ona akordu ida tan iha surat tahan leten." Maske foin iha muda negociante ne'ebe fa'an folin besik dalan ninin Da costa
Pinto moris iha distritu baucau ne'e senti laran moras ho instituisaun PNTL maibe, "ha'u tur hodi hanoin ho didiak katak sira ne'e mesak ita nia maun alin no sira merese apoiu husi ita." Governu Timor-Leste no UNMIT konkorda tiha ona katak simu filafali responsabilidade ne'e sei
sai prosesu ida hala'o ho faze, ne'ebé bazeia ba iha avaliasaun konjunta ida kona-ba preparasaun PNTL nian, tuir kritéria ne'ebé konkorda mutualmente. Polísia ONU nian sei kontinua hela iha distritu sira ne'ebé PNTL asumi tiha ona responsabilidade hodi fornese konsellu no atu monitoriza PNTL, inklui iha área protesaun direitus umanus nian. Tuir mane ne'ebe mai husi rai kulu tunu maka dadaun ne'e fa'an hela folin iha merkadu ne'eba hateten katak nia mos akompainya problemas mundu dadaun ne'e wituan. Tan ne'e nia hein katak, "Se UNPOL
sira ne'e maka sei hetan oportunidade atu hela kleur liu tan, ne'e diak oan ida tan ba UNMIT no ha'u mos kontenti. Tan ha'u lakohi krizi financeiru mundial ne'e bele halo UNPOL oan sira ne'e balun lakon sira nia servisu no se sira fila sedu husi Timor Leste maka sira sei lakon mos oportunidade atu ba pasiar iha Bali," Pinto kari biadas ba ONU nia matan. "Mai ha'u katak PNTL oan sira ne'e halo servisu diak liu fali UNPOL nune'e duni husu deit ba ministru Seguranca hadia facilidade no kondisaun naton ona," lia espera vendedor oan ne'e. (ts)

Monday, 23 March 2009

Tempo Semanal Edisaun 131

PNTL ba Dasiak,Halolo Lei no Estabilidade

Dili-Ho loron komemorasaun Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ba dala
9, nudar Instituisaun ne'ebe 'menegakkan undang-undang dan melindungi
Negara dari berbagai bentuk rong-rongan' ou halolo Lei nomos kria
estabilidade ba Nasaun no povu.


Loron moris iha dia 27 Marsu 2001 tinan sia lia liuba siqnifika katak,
maske ho idade ida ke nurak, haboot an hodi nune'e nudar lutu internal
ba Nasaun garante seguransa ba povu iha teritoriu tomak. Atu hatene
diak liutan saida mak PNTL halao durante tinan 9 laran, Tempo Semanal
halo interevista esklusivu ho Komandante Jeral Interenu Afonso de
Jesus, iha nia k'nar fatin hanesan tuir mai ne'e:

Bele kualia mai ami durante tinan sia nia laran k'nar saida deit mak
ita boot sira konsege halao no saida mak la konsege halao?

Hanesan ita boot sira hatene katak, PNTL ninia servisu la ses husi
saida mak hakerek ona iha Lei konstituisaun Republika Demokrasia Timor
Leste (RDTL), artigu 47 no hakerek ona iha Lei Organik PNTL ninian
ne'ebe fó ona kompetensia ba Polisia hodi bele halao servisu hanesan
siguransa no estabilidade iha Nasaun ida ne'e atu nune'e povu no
sosiadadu sivil sira bele moris iha hakmatek no dame nia laran, ida
ne'e servisu ne'ebe hanesan atividadi rutina lor-loron PNTL sira
halao.

Alein de ne'e atividade fundamentu saida mak PNTL halao ba Nasaun ida ne'e?

Liu husi atividadi sira seluk hanesan halao patroliamentu, cek point
no sosializasaun Leis balun ba iha sosiadadu sivil sira, liliu konaba
regulamentus tranzitu ninian atu komunidade sira bele hatene. Atu
nune'e evita sira nia an labele monu ba asidentis ne'ebe hot-hotu la
hakarak atu akontesi iha rai laran.

Ida ne'e mak atividades ne'ebe normalmente Polisia halao no
atividades seluk mos hatene mos Lei no fó kompetensia ba PNTL atu bele
halao prosesu investigasaun ba kazu kriminal hirak ne'ebe akontesi iha
rai laran atu nune'e bele submete ba Ministeriu Publiku karik kontinua
ninia prosesu.

Problema saida diet mak durante ne'e PNTL hasoru?

Problema durante ne'e PNTL hasoru ita boot sira hatene katak
problema ba Instituisaun PNTL hanesan apoiu lojistik ne'e mak PNTL
sira infrenta durante ne'e, maibe agora dadauk ita boot sira haree
katak, semana kotuk liu ba ami fó ona apoiu balun ba iha komandante
Distritu sira nomos Unidades Departementu sira atu bele fó apoiu
lojistik diak ba sira atu bele halao sira nia k'nar ho diak no
professionalismu.

Ida ne'e mak oras ne'e ami halao no problema seluk ne'ebe ami
infrenta hanesan lor-loron iha parte operasional ninian ami infrenta
problema konaba kontra Lei kodigu tranzitu ninian. Ita boot sira haree
katak labarik sira ne'ebe minora ho idade ki'ik lori kareta, lori
motor injeral buat sira ne'e problema hotu ne'ebe ami hasoru. Iha mos
problema seluk liliu ba juven balu ne'ebe oras ne'e sei dook husi lian
unidade, dala ruma hafuhu malu, baku malu, foin loron rua liu ba kotuk
kolega ida mate iha Luru-Mata neba tanba problema grupu nian. Tanba
ida ne'e esforsu ema hotu nian atu bele minimiza problema hotu ne'ebe
iha ita nia Nasaun ida ne'e. Atu nune'e bele kriamente ida ke ambiente
atmosfir bele hakmatek, bele kondusivu atu komunidade sira bele halao
sira nia atividades labele ho tauk trauma.

Oinsa relasaun PNTL ho Falinti-FDTL?

Relasaun entre PNTL ho Falintil-FDTL, hahu husi tinan 2008 ne'ebe
iha insidenti iha atentadu ataka ita nia nai ulun sira, Xefi Estadu
Jose Ramos Horta ho Xefi Guvernu no hahu husi neba ami komesa halao
servisu ida ke diak no ohin loron bele lori fali ambiente ida ke
hakmatek ba povu sira.

To'o ohin loron mos ami kontinua atu servisu hamutuk atu nune'e iha
futuru bele iha koordenasaun ida ke diak. Tanba ne'e mak ohin loron
ita hatene dehan katak iha Lei halo ami nia difini ketak-ketak, maibe
hanesan ami Instituisaun PNTL ami presiza atu nai ulun sira mos bele
halao Lei. Ninia oan sira bele fó poder atu bele halao koordenasaun
ida ke diak atu bele halao servisu iha ita nia Nasaun ida ne'e.

Mais neste momentu ema barak mak iha preukupasaun ho krize 2006?

Mais neste momentu ami hatene katak ami iha relasaun diak maske hahu
husi krize 2006 ema hot-hotu preukupa los ho ami Instituisaun 2 ne'e,
maibe wainhira ba to'o iha 2008 ami komesa hakbesik an halao servisu
hamutuk atu lori fali ita nia maluk sira ne'ebe mak hanesan kriminozu
fila fali mai.

Ne'ebe to'o ohin loron ami kontinua mantein nafatin relasaun ami
nian ho Institusaun 2 ne'e. Ami hein katak iha futuru bele diak liu
tan nomos iha hanoin balun atu iha sira nia formasaun ruma ne'ebe
baziku treinu ruma ami mos tenki haruka ami nia ema balu atu ba iha
neba atu bele haree oinsa treinamentu ba iha forsa ninian atu ami mos
bele iha koinesimentu ruma.

Saida mak sei presiza atu halao ba ita nia membru nia kapasidade sira agora?

Membru sira hadia kapasitasaun ne'e buat ida ke importante tebes ba
Instituisaun PNTL, tanba PNTL foin mak hari'i komesa husi
2000-2004-2005. Maibe, wainhira hari'i ho nia kapasidade ida limitadu
maibe Estadu mos fó fiar ida ba sira atu nune'e bele asegura siguransa
iha ita nia Nasaun ida ne'e no hodi ida ne'e ita presiza tan atu bele
hasae sira nia kapasidade laos ba Offisiais sira deit, maibe ba mos
Ajenti sira ne'ebe halo sira nia funsaun ne'ebe importante, liliu iha
Unidade Investigasaun Kriminal no Tranzitu, Informasaun, Unidade
Maritima, UIR Unidade Intervensaun Rapida (UIR), ne'e buat ida ke
prosesu tenki treinu bebeik.

Estratejia saida mak sei kria, atu nune'e PNTL mos bele iha kapasidade
hanesan Nasaun ne'ebe avansadu ona?

Ita haree hanesan Internasional sira no Polisi sira iha Nasaun
ne'ebe mak avansadu oituan sira laos dehan lor-loron treinu dala ida
deit husik ona, maibe buat ne'e atividade rutina ba ita nia Ajenti no
Offisiais sira atu nune'e sira bele iha kapasidade ida ke diak atu
bele orienta ami nia soldadu sira atu bele halao servisu tuir regras
prosedur ne'ebe iha.

Sei sira la iha koinesimentu konserteza ne'e hanesan ita boot sira
hatene failha oituan deit iha kritika, ida ne'e hau hanoin futuru mai
ne'e ita tenki haree kapasitasaun ne'e importante ida, maske ita ba
ona haree kapasitasaun husi T-UNDP Australia ninian ne'ebe haruka ona
Offisiais balun ba ona Semarang kursu Leadership iha neba, maibe ita
senti katak ida ne'e la sufsienti.

Ema ida ba kursu ho tempu loron 5 seidauk iha buat ida atu nia
aprende, presiza tempu ne'e tenki naruk no treinu bebeik atu bele iha
kapasidade.

Entaun iha ona planu atu bele mos suporta ida ne'e, mais ou menus
treinu PNTL sira ne'ebe mak treinu iha fatin seluk?

Sim, ita boot sira haree iha 2008 ne'e halao ona kursu barak, foin
dadauk ne'e haruka ba iha Australia, husi Akademia nain 2, ne'ebe ba
tuir treinamentu konaba peace keeping force ninia Misaun da Paz.

Ne'e mos sira ba tuir atu iha koinesimentu ba iha neba nomos iha
programa seluk atu haruka tan ba atu sira mos bele kontinua nafatin no
futuru ninian, ita sei hanoin. Kursu seluk hanesan narkotik nian mos
ita presiza fó treinu no treinu presiza mos ekipamnetus konaba
forensiik ninian atu bele fasilita ami nia servisu.

Mais ou menus membru PNTL presiza hetan koinesimentu konaba saida deit?

Ami mos iha ne'e falta koinesimentu no hau konaba buat ida
'Narkotik' iha ita nia rai laran, hau husu husi T-UNDP Australia sira
atu fó ai-moruk oioin tanba ita la iha koinesimentu haree konaba ida
ne'e.

Sira lori buat ida ne'e mai mais hau hakarak fahe buat ne'e ba iha
Distritu sira, tau iha didin lolon poster ne'e liliu ba iha ami nia
Polisia sira mak halao k'nar hanesan investigasaun atu sira bele hetan
koinesimentu.

Ita haree katak ai-moruk hirak ne'ebe dala ruma iha ita nia rain,
ita falta koinesimentu, ne'e mak hau husu buat ne'e mai iha ne'e ho
tan livru balun no presiza atu fó ba Komandante sira atu bele mos
hatene. Kuandu sira halao servisu sira hetan buat sira ne'e ita bele
esplika katak ai-moruk sira ne'e dala ruma relevante bele estraga ita
nia juventudi sira, tanba servisu ida ne'e importante bele halao ami
nia k'nar.

Ita boot sira haree tuir iha ami nia estrurtura ne'e fahe ba unidade
barak teb-tebes, unidade spesial 1 mak Unidade Intervensaun Rapida
(UIR), Unidade Reserva Polisia (URP) ho Unidade Polisia Fronteira
(UPF) nomos iha unidade seluk hanesan Unidade Maritima, Informasaun,
Investigasaun ho Komoniti Polisia, maibe sira sei fahe tan sub-unidade
seluk ne'ebe ita haree luan teb-tebes.

Oinsa ho disiplina memrus PNTL sira nian?

Disiplina membru PNTL ninian tuir observasaun ema seluk nian barak
mak dehan PNTL ne'e disiplina la diak, ne'e 'kaca mata' ema husi liur.
Maibe, husi 'kaca mata' PNTL nian rasik Instituisaun katak ami iha
duni impresaun displinar, maibe iha balun ke seriu no balun ke la
seriu.

Ba sira ne'ebe la seriu ami foti medidas halo investigasaun tuir Lei
hateten dehan katak, fó represaun diskrita ba nia ou verba no bele mos
halao buat seluk hanesan transparansia ba husi fatin ida ba fatin
seluk. Ida ne'ebe seriu liu ita boot sira hatene katak dala ruma bele
hetan iha dimisaun no suspensaun.

Bazeia ba buat hirak ne'e hotu liu husi etapa saida deit?

Ne'e etapa ida hahu husi 2007 mai ne'e etapa ida ke ita boot sira
hatene katak, ne'e liu ona husi krize ne'ebe tenki liu husi prosesu
konsolidasaun, konsilida malu neneik, buat hotu lao tuir narasaun mak
ita foin haree prosesu sira neba. Ita lakohi esforsu ita nia an lalais
atu nune'e bele estraga buat hotu, ne'ebe intermus no disiplina iha
intervensaun disiplinar iha maibe la dun boot.

Sira ne'ebe ita boot sira hatene dala ruma uza sivil no pistola ba
iha fatin balu hanesan bar hodi hemu no dala ruma ba iha manu futun
neba hodi futu manu no tur hemu iha estrada, ida ne'e ami mos presiza
apoiu husi komunidade sira se karik bele fó informasaun mai ami tanba
komunidade sira nudar ami nia tilun, ami nia matan, ami nia liman no
ain.

Oinsa relasaun entre PNTL ho Komunidade?

Relasaun entre PNTL ho komunidade ne'e buat relasaun ida diak tebes,
positivu tebes. Tanba ne'e mak ita boot haree katak hahu entrega
servisu ba iha Instituisaun PNTL husi 2002, 2001 sira entrega poder ba
ami ne'e hanesan ita boot sira haree hanesan primeiru hahu husi
Manatuto ho Aileu, sira ne'e mak hanesan ema ne'ebe toma
responsabilidade primeiru iha tinan 2001 ho 2002 depois tuir mai
Distritu sira seluk.

Ne'ebe ami haree katak relasaun ami nian ho povu ne'e diak teb-tebes
maske hanesan ohin ita boot sira temi ona katak iha individua PNTL
balu mak halo nia azneiras, meneira oioin, maibe ami haree katak sira
iha duni konfiansa.

Tanba ne'e mak ita boot sira haree katak hahu husi krize 2006 ne'e
so akontesi deit iha sidade Dili, iha ne'e deit umanu mais ita boot
sira haree dehan katak, 12 Distritu halao sira nia servisu lao normal
nomos apoiu komunidade ne'ebe maximu teb-tebes tanba ne'e kria
estabilidade to'o agora.

Karik iha Distritu balun la kria relasaun diak?

Se karik husi Distritu mak la kria relasaun ida diak hau hanoin ita
boot sira hatene ona, depois liu husi krize 2006, ita mai fali to'o
2008 iha atentadu, iha atentadu ida ne'e komunidade ne'e koopera
teb-tebes tanba ne'e mak ami iha susesu iha parte operasional Ne'e
apoiu komunidade ninian ne'ebe lor-loron sira komunika ho ami fó
informasaun ba ami no nune'e mos konaba rekoilha armas ilegalis sira.

Ne'e katak iha parte ida positivu tebes ne'ebe kria relasaun povu no
polisia ninian diak teb-tebes. Maibe ida ne'e ami senti dehan labele
para deit iha ne'e mais tenki esforsu nafatin liliu husi Polisia
Unidade Komunitari.

Sira mos tenki halao planu iha 2009 ne'e sira tenki tun nafatin ba
iha baze liliu ba iha Suku sira ne'ebe izoladu, Poliaia la to'o atu
bele kualia ho povu sira no sosiadade sivil sira konaba ami nia
funsaun, misaun no ami nia servisu lor-loron atu komunidade sira mos
bele hatene katak, ida ne'e mak ami nia esforsu atu bele kria relasaun
ne'e atu diak liu tan hodi bele hametin estabilidade iha Nasaun ida
ne'e bele hetan dezenvolvimentu.

Injeral PNTL nia membru hamutuk hira?

PNTL uluk atu rekruta to'o 3.000, maibe tanba deit iha infrasaun
balu ne'ebe mak hetan ona diminasaun iha 2005, i depois tama tan ho
krize ne'e balu hakarak rezigna sira nia an, balu ba servisu iha fatin
seluk hanesan iha Embassada Amerika nian no oras ne'e dadauk ami nia
membru ne'e menus, ami hetan deit 3.182 ne'e mak sei ativu servisu.

Iha planu atu halo rekrutamentu foun?

Konaba ida ne'e hau hanoin oras ne'e dadauk ami presiza hadia lai
iha internal ami nian nebe ita boot sira kestiona konaba infrasaun
displinar, entaun ami hanoin katak ami tenki hadia sira iha laran lao
los ona, i depois ita ba fali iha tinan seluk mai haree buat hot-hotu
los ona ita hauhu tama ba rekrutamentu.Ami lakohi promete tanba ita
boot sira hatene treinamentu ne'e atu hahu ona ba Distritu 3 ne'e, se
tuir ami nia hakarak ne'e katak tanba Ajente sira balu ne'ebe fila ba
servisu iha ida-idak nia rai rasik dala ruma tratamentu ba ema ne'e la
igual, dala ruma defende liu ba nia familia no dala ruma ema seluk
ne'ebe halo krime ita ba kaer. Entaun iha hanoin katak iha tinan ida
ne'e ami atu halo re-treinamentu ida ne'ebe hili husi Distritu 3, i
depois ami sei halo kolokasaun ida hanesan Indonesia nia tempu halo
'Surat Keputusan (SK) Penempatan,' dala ruma ema husi Same sei la fila
fali ba Same, maibe husi Same bele ba fali Baucau, Viqueque no
Lospalos bele mai fali parte Ainaro, Same no Covalima.

Maske, iha kondisoins balu ema hateten dehan foin muda ba trata ema
tenki hanesan ema iha kondisaun ho buat hotu, maibe hakarak ou lakohi
ita tenki halo ida ne'e hodi minimiza ami nia problema hirak ne'ebe
ami infrenta iha durante ne'e. Ida ne'e mak ami hanoin hela, mais
konaba rekrutamentu foun ami seidauk bele kualia tanba dala ruma ami
kualia ida ne'e hanesan ami promete, la realiza la diak.(ts)