Showing posts with label Loro Horta. Show all posts
Showing posts with label Loro Horta. Show all posts

Friday, 24 December 2010

Ramos Horta Foo Tan Perdaun ba Dadur Nain Sanolu Resin Rua

Tempo Semanal-Dili, 24.12.2010

Prezidenti da Republika Demokratika de Timor Lese, DR. Jose Ramos Horta hatudu tan ninia neon wain hodi foo indulto ba dadur na’in sanolu resin rua mak kondena ona ho hetaan ona sentenca ba kadeia la liu husi tinan tolu.

Prezidenti Horta esplika iha ninia nota ba imprensa katak, “dadur nain hitu husi sira sanolu resin ne’e, kumpri sira nia sentence liu tinan ida, nune’e duni sira sei liberta imediatamente katak sira sei hetaan indultu total no dadur nain lima sira seluk, hetan reduz ba durasaun kadeia tinan ida, tan ba ne’e sira sei hetan liberdade kondisional.”

Prezidenti da Republika la foo indultu ba ema sira ne’ebe halo violensia todan kontra ema nia moris no feto sira. “Eskluido husi indultu prezidensial individus sira ne’ebe kondena ho krime konsumados kontra ema nia moris no krime violensia sexual,” deklara Loriadu Nobel da Pas ne'e.

Prezidenti Ramos horta espera katak, "indultu ne’e hanesan kondisaun maka propiciar ne’ebe digna liu no umana tebes ba kondenadu sira, hanesan hahalok ida hodi garantia reintegrasaun hikas sira ho ninia familia no sira nia sosiedade ho maneira maka efikas liu.

Xefe do Estadu ne’e sempre foo indultu foo dadur sira loron Natal, aniversariu 20 de Maiu, 20 de agusto aniversariu FALINTIL ninian no dala ruma iha aniversariu deklarasaun unilateral independencia Timor Leste ninian, 28 fulan Novembru.

Prezidenti da Republika hetan kritika maka’as wainhira foo liberdade ba dadur nain eis Militia tim Alfa, Jony Marques, ne’ebe kondendu ba oho Madre, frater no komunidade balun iha Lauten.

Horta mos foo indultu ba Rogeiro Lobato eis Ministru interior ne’ebe hetan kastigu husi tribunal no mos tinan ne’e eis Diplomata dahuluk TL ne’e hetan kritikas barak husi ONU ninia SRSG iha Dili, Amirah Haq hafoin foo liberdade ba grupu vice matebian Alfredo Reinado ninian ho eis Tanente Gastao Salsinha. (TS).

Tuesday, 21 December 2010

Alegasaun Membru UNPOL/GNR Halo Abuzu Sexual Hasoru Feto Timor Oan

Tempo Semanal-Dili, 22.12.2010

Entre korpu seguransa UNPOL hotu-hotu iha Timor Leste, GNR maka konsege halo di’ak liu hotu en termus sira nia atuasaun no treinamentu ba PNTL sira. Nune’e duni GNR merese hetaan rekuinesimentu husi Estadu Timor Leste ba sira nia dedikasaun ne'ebe exemplar tebes, hodi kondekora sira ho medalia de emeritus. Maibe iha kalan antes celebrasaun aniversariu 28 de Novembru tinan 2010, mosu mos alegasaun abuzu sexual kontra membru UNPOL ida husi komponente GNR. Vitima husi kazu casa minha ne’e, hatama ona keixa ba komandante jeral GNR Portugal hafoin de partisipa iha ceremonia aniversariu bad ala tolu nolu resin lima deklarasaun unilateral independensia TL ninian.

GNR marca ho kmanek ba simu kondekorasaun husi Ulun boot Timor Leste ninian no ema barak maka ho urgullo basa liman hahi membru UNPOL sira ne'e. Maibe karik iha momentu ne’eba sira la hatene tanis feto Timor oan ida maka hetan abuzu sexual husi Polisia Noseins Unidas sira ne’e ida. "Iha kalan ne'eba, kazu ne'e mosu duni iha ne'e, no alin feto (naran....), mai tuur no tanis iha ne'e, (besik bar) maka ha’u hatene katak mala'e ne'e book nia," dehan Timor oan ida ne’ebe husu atu labele publika ninia naran no nia sempre iha bar Casa minha.

Tuir observasaun Tempo Semanal ninian iha momentu balun komandante GNR ba ona hasoru malu ho vitima iha hotel Timor maibe Feto oan ne’e fila ho oin triste tan ba lahetan solusaun ba problema refere.

Informasaun ne'ebe jornal ne’e hetaan husi staff UNMIT balun dehan kazu refere mos tama ona faze investigasaun husi polisia ONU ninian maibe populasaun senti la satisfas ho lalaok UNPOL sira ne’e.

"Ha'u hein katak UNPOL sira labele hatudu izemplu aat hanesan ne’e ba PNTL sira iha Timor Leste. Tan ba sira maka treina ita nia polisia. Wainhira sira komete hahalok sira ne'e, hanesan sira maka hanorin ita nia polisia atu ba viola feto sira," dehan Joaninha Simoes, inan husi oan na’in haat komunidade ida hela iha Bidau.

Membru UNMIT iha Timor leste hetan alegasaun ba abuzu sexual lubun ida maibe sira vafa metin tiha iis ida mos ema Timor oan la horon. Mas tuir relatoriu OIOS hateten katak numeru statistika kazu abuzu sexual haat maka mosu iha Timor Leste.

Prezidenti Ramos Horta dehan, iha tinan sanulu nia laran ne’e, hahu iha 1999, 2000, kuandu forma forca internasional mai ho Peace Keeping, dala barak problemas ne’ebe oioin ke ho violensia seksual ou esplorasaun seksual mosu.

"Nasoeins unidas, iha kode konduta ke rigiroju ba sira nia elimentus. See mak halo hahalok nune’e, komportamentu nune’e, nasoeins unidas, sira iha sira sistema interna. Sira tenke investiga. Sira labele hateten, derepenti kastiga kedas ema ne’e. Sira labele halo," dehan Horta.

Eis diplomata ne'e haktuir, "hau hatene sekretaris jeral ONU, hau hatene ke reprejentante espesial, sira ezije displina maka’as ba elimentus husi nasoeins unidas hotu-hotu civil, militar no polisia."

Xefe de estadu ne'ebe entrega medalia ba membru GNR sira iha 28 de Novembru iha Palasiu do Governu nia oin ne'e hanesan hakfodak uitoan no dehan, "Hau foin mak rona. Maibe, hau konfiansa ke nasoens unidas sei halo investigasaun. Investigasaun sei lori tempu, labele halo arbiru. Sira tenke rona ema hotu-hotu. I se prova duni ke elimentus GNR ou elementus UNPOL halo komportamentu nune’e, nasoeins unidas sei halo puniisaun. I ninia instituisaun rasik mak sei halo punisaun."

"Tanba nasoeins unidas, ninia punisaun oinsa. Sira nia punisaun mak ida ne’e deit, duni ema ne’e sai husi nasoeins unidas, sai husi Timor Leste. Sira labele halo tan buat seluk tanba instituisaun nasoeins unidas, la’os estadu soberanu, ke iha tribunal ke iha kadeia."

"Sira bele espulsa deit ema ne;e husi sira nia misaun. Depois sira haruka prosesu ne’e, ba ema ne’e ninia rain i halo perasaun ba governu iha rai ne’ebe ema ne’e mai, para julga ema ne’e," remata Horta.

Haktuir iha relatoriu OIOS loron 18/11/2077 relata rezultadu investigasaun kona ba alegasaun violasaun sexual kontra kontijenti ofisiais FPU nian ida iha United Nations Integrated Mission In Timor Leste 0404/07 UNMIT ID.

Jornal ne’e tenta ona, atu hetan relatoriu OIOS ne’ebe UNMIT sira haksumik hela iha taho no kanku laran Kaikoli ninian ne’e maibe sempre la iha sorte nafatin.

Dala barak ona UNMIT sempre kritika halo tilun means hasoru Governu Timor Leste no sai anjo ba vitima violasaun sexual sira maibe sira nia atetude rasik kontra deklarasaun universal instituisaun ne’ebe sira rasik sai ninia membru.

“Ha’u kontaktu ona sira maibe sira sei reuniaun, “dehan staf PIO UNMIT nian ida.Parte UNMIT husu fali dadus ba Jornal ne’e atu aprezenta kompletu ba sira maka foin sira hakarak halo komentariu.

Tuir fali dadus ne'ebe iha loron sexta ka sabadu kalan iha kompound Polisia ONU nian balun iha Dili loke diskoteka no konvida feto Timor oan barak maka ba iha ne'eba. Iha semana kotuk membru GNR sira duni hikas mane Timor oan ida no la autoriza membru seguransa husi nasaun seluk atu tama ba sira nia kompound iha kaikoli. Tuir observasaun Membru forsa Internasional ne'ebe ko'alia lian ingles de'it ne'e, halo troza membru GNR maka seguransa hela iha sira nia portaun boot entreda GNR Kaikoli. Antes ne'e membru GNR sira duni fila mane tiha oan ida ne'ebe akompania feto timor oan lubun ida maka konvida husi GNR ba Diskoteka iha sira nia fatin. Hoi lian Portuges, GNR sira hasai lia fuan tolok ba mane Timor oan, nune'e duni Timor oan ne'e mos simu ho tolok iha lian portugues no fila de'it tan ba la iha konvite. (TS)

Sunday, 19 December 2010

TLPC Foo Lisaun Foun ba Organizasaun Media Sira seluk Iha TL

Tempo Semanal-Dili, 19.12.2010

Membru Timor Leste Press Club (TLPC) hetan aumentu husi 102 iha primeiru kongresu ba 116 iha segundu kongresu. Press ninia membru sira ne'e ema ne'ebe servisu duni iha media sira ne'ebe mak sempre fahe informasaun ba publiku hanesan Suara Timor Loro Sa'e (STL), Radio Televizaun Timor Leste (RTTL), Diario Nasional/Semenario (DN), Timor post (TP) no Tempo Semanal (TS) inklui jornalista sira ne'ebe hala'o kna'ar hanesan korespondenti ba Reuter, AP, Kyodo no kanais televizaun balun iha australia.

Iha segundu kongresu ne'e loke husi Timor Leste ninia jornalista veteranu mak daudaun ne'e kaer hela pasta hanesan Prezidenti da Republika Timor Leste DR. Jose Ramos Horta. Iha ninia mensajen eis korespondenti ba RTP antes de revolusaun ai funan ne'e dehan, "Jornalista ninia misaun loloos maka atu sai informador maske ema balun hateten katak jornalista sai hanesan edukador."

"Ha'u hanoin media ohin loron mosu evolusaun bo'ot nune'e duni imi presiza atu hahu analisa sa ida mak mosu iha tinan liman mai," dehan Horta.

Ramos Horta ne'ebe uluk sempre hakerek artigu ba jornal El Monte, Publico portugal no boston post ne'e dehan servisu jornalista importante iha formasaun opiniaun iha sosiedade ida ninia laran kona ba kauza ida.


Nia mos komenta kona ba polimika Wikileaks ho governu amerikanu hafoin organizasaun ne'e konsege foti dokumentus segredu ne'ebe haruka husi ninia embaixada sira iha mundu tomak inklui Dili. "Ha'u husu ba embaixador Amerika ninian atu lalika preokupa demais ho polimika wikileaks tan ba problema leaks ne'e akontese beibeik ona iha Timor Leste. kuandu iha dokumentus segredu liu ne'e maka la kleur staff oan ida foto kopia entrega ona ba jornalista sira," dehan Horta ho oin hamnasa no matan hateke ba meja iha ninia sorin karuk mak tuur hela jornalista Jose Belo, Paulino Kintas, Domingos Saldanha ho Nelio Isac.

 Nia foo lembra fali akontesimentu entre Prezidenti CNRT ho jornalista internasional ida ida Dili, "Wainhira mosu sinal segredu liu ne'e maka la kleur de'it funsionariu balun foto kopia entrega ona ba jornalista ida."

Tuir eis diplomata ne'ebe uluk ameasa atu husu haker sira atu harahun sistema komputador iha ajensia viajen no banakria sira ne'e, dehan, "iha era evolusaun teknolojia ne'e buat barak bele de'it akontese."

Tuir dadus ne'ebe iha dokumentus ne'ebe haruka husi Dili ba Washington barak liu maka iha abril to'o agusto 2006 ne'ebe bele hamosu tensaun staff embaixada Amerika ninian ko'alia kona ba krize iha momentu ne'eba.

Hafoin de deskursu abertura husi Prezidenti Horta Organizasaun ho idade tinan rua ne'e kontinua kedan ba hili prezidenti meja. Ho alklamasaun hili DR. Espedito Dias Ximenes hanesan Prezidenti meja ho ninia vice Pascoela dos Santos no sekretariu Jordao Henrique.

Jornalista sira pro ativu tebes iha diskusoens tolu maka importante hanesan proposta rejimentu internu kongresu nian ho statutu TLPC ho relatoriu Prezidenti cesante DR. Domingos salnha ninian kona ba exekusaun orsamentu ho atividades iha ninia kargu durante tinan rua nia laran.

Membru TLPC sira ezije atu kuadru sira defende sira nia direitu ba hasa'e kapasidade, salariu no bein servisu seluk. Membru sira ezije strutura tuan atu nakloke kona ba exekusaun orsamentu TLPC ninian. Iha Domingos Saldanha ninia relatoriu dehan TLPC harii la'os atu fahe jornal ka organizasaun politiku ida maibe, "TLPC mosu atu defende ema seluk uza jornalista sira sai hanesan projeitu. Izemplu konkreta maka ICFJ mai explora ita."

"Programa fahe Jornal ne'e loloos ICFJ ninian. tan ba iha 2006 STL ho Timor Post maka foo rekomendasaun ba washington atu ICFJ manang projeitu ne'e aijuda atu distribui jornal ba suku maibe to'o ikus sira halo penghianatan ba sira nia promesa nune'e maka STL mos kontra sira," esplika Domingos Saldanha ne'ebe mos hanesan vice jornal STL maka hetan apoiu barak husi Estadu Unidus da Amerika.

IV Governu Konstitusional kolabora ho TLPC sosa kopia husi jornal STL, Diario Nasional, Tempo Semanal  hodi haruka ba suku sira iha Timor leste. Nune'e duni jornal sira ne'e foo pursentu balun ba TLPC hodi hala'o sira nia atividades. Iha momentu ne'ebe tuir loloos jornal haat maibe tan ba Timor Post lakohi tama tan iha problema internal.

Osan pursentu husi Jornal tolu ne'e ba TLPC durante tinan rua nia laran hamutu US$30,000 no daudaun ne'e hela de'it US$18,000 iha konta bankaria TLPC ninian.

Prezidenti TLPC hato'o ninian hato'o konta responsabildade iha ninia mandatu durante tinan rua nia laran ne'e fokus liu ba habelar informasaun ba baze, meet the Press hala'o ho kooperasaun ho TVTL no kapasitasaun iha lian tetun no haruka maluk balun ba tuir kursu iha estranjeiru hanesan Indonesia ho Australia. Domingos ho fuan bo'ot rekunese fallansu hotu no simu responsabilidade ba ninia aktu. "Ami hala'o buat balun maibe ami falla barak liu tan ba organizasaun ne'e sei foun," dehan Domingos iha ninia diskursu.

Depois de sesaun perguntas ho resposta tuir kedan ho hatama lista ba elisaun kuadrus foun. Iha ne'e mosu grupu tolu husi STL. Maibe interesante maka iha lista tolu ne'e naran tolu maka iha hotu hanesan eis sekretariu Jeral TLPC Paulino Kintas, Eis vice Prezidenti Nelio Isac ho oin foun Mouzinho Lopes. Iha Lista B ho C sai hanesan kandidatu ba Prezidenti maka eis SDekretariu Jeral TLPC, Paulino Kintas no Mouzinho Lopes iha Lista B hanesan Seskretariu Jeral no iha C hanesan Vice Sekretariu Jeral. Iha Lista A kandidatu ba Prezidenti DR. Domingos Saldanha ho vice Jose Belo maibe rezeita atu kandidata aan ba daruak.
Jose Belo hatama ninia rezignasaun husi ninia kargu iha janeiru 2009 hafoin hetan alegasaun difamasaun kontra tempo semanal husi Ministra Justisa Lucia Lobato.

Iha prosesu elisaun ne'e hatudu demokratiku tebes tan ba jornalista maioria husi STL prefere hili lista B ne'e foo pozisaun aas ba Paulino Kintas (TVTL) hanesan Prezidenti ho ninia vice nain rua. Vice Primeiru, Cesar Antonio Mali (Korespondenti ba Kyodo), vice segundu, Francisco Simoes Belo (STL), sekretariu Jeral, Mouzinho Lopes eis Xefe redasaun Timor Post no daudaun ne'e korespondenti ba jornais balun iha australia ho ninia adjunto Jordao Henrique (Stinger Photo ba AP) no mos Tezureira Celice Gusmao husi TVTL.

Paulino Kintas hato'o ninia kompromisu hodi lori organizasaun ne'ebe halibur maioria jornalista hakna'ar nain iha media importante iha pais ne'e. "Ami sira ne'ebe tu'ur iha ne'e tan ba imi," dehan Paulino Kintas ba jornalista no editor hamutuk nain 90 maka marka hela prezensa iha ultimu oras de kongresu ne'e.

Sekretariu Jeral TLPC foun hahi estrutura tuan no so'e viadas ba ICFJ. Mouzinho Lopes ema ida kee enerjik iha ninia servisu.

Hafoin de elisaun Domingos Saldanha hakat ba ka'e liman ho Prezidenti foun tuur mak tuur iha lina primeiru. Ha'u sei kolabora no kontribui nafatin ba TLPC espera kee iha futuru di'ak liu," dehan Domingos saldanha.

Domingos Saldanha ho fuan bo'ot simu rezultadu elisaun. Tuir fontes Tempo Semanal ninian iha TLPC dehan katak Domingos Saldanha loloos lakohi ona kandidata ninia aan maibe tan ba lakohi halo kongresista sira laran susar nune'e nia mos nonok de'it simu kandidatura refere. "Antes de kongresu ami rasik tuur hamutuk ona iha TLPC hodi deskute kona ba futuru TLPC ninian nune'e ami husi kuadru tuan kompriende rejerasaun ba instituisaun ne'e importante atu foo fatin ba jerasaun foun sira hodi exerce sira nia kbi'it," dehan fontes ne'ebe lakohi temi ninia naran ne'e.

Tuir Informasaun katak media nain balun lakohi atu kaer pozisaun xafe iha organisaun jornalizmu ninia laran liu-liu TLPC hodi evita deskonfiansa no konflitu de interese. Hafoin de elisaun ba kuadru TLPC periode 18 de Dezembru 2010-18 de Dezembru 2012 jose belo promete atu apoiu maka'as liu tan TLPC hodi hala'o ninia funsaun.

"Uluk knanain ha'u kongratula kolega membru sira hotu ninia vontade hodi partisipa ho maximu iha kongresu ne'e no ha'u la haluha apresia esforsu husi kolega kuadru tuan maske dala barak ami han malu iha diskusaun maibe konsege buat ruma no terseiru no importante liu maka hakarak foo parabeins ba kolega kuadru foun no membru foun sira," dehan Jose belo.

Belo hatutan, "Ha'u hanoin ami kuadru tuan iha dever atu apoiu nafatin kolega kuadru foun sira iha sira nia servisu mezmu Prezidenti foun ne'e eis Sekretariu Jeral TLPC. Ami hatene katak uluk ne'e ami la konsege hala'o bu'at di'ak barak i bele dehan ami halo fallansu barak liu duke diak ninian maibe ohin ami husik hela buat ruma ba sira atu kontinua lori ba oin."

"Ami la'os so'e viadas ka gava an ou inteven ba auntus organizasaun jornalista sira seluk. Maibe ami iha TLPC hakarak hafanun kolega sira iha organizasaun sira seluk katak antes ita atu kritika ema ida presiza legaliza uluk ita nia pozisaun tuir prinsipiu demokrasia. se la'e ema dehan jornalista labele tau an hanesan kontrolu sosial wainhira organizasaun jornalizmu mos hanesan banati tuir hela rejime orde baru ninia dutrina bainhira Pak Harto mate tiha ona," sadik Belo.

Jose Belo apela ba kolega sira iha organizasaun sira seluk atu haree pozitivu balun husi TLPC hodi hadia sira nia organizasaun. "Naton ona ita atu sai projetu ba ema estranjeiru sira. sebele buka esforsu an hakat neineik maibe ho ita nia kbi'it rasik," dehan Diretor Tempo Semanal ne'ebe kontra maka'as aijudus folin la'ek husi USAid ho AusAid ba ICFJ.

Kongresu daruak ne'ebe halo iha centru Juvenil padre Antonio Viera taibe iha loron 18/12/2010 ne'e observa mos husi media oficer governu ninian balun. (TS)

Monday, 26 July 2010

Tenente Koronel Horta

DR. Loro Horta daudaun ne'e servisu hanesan Progrma manajer ba UNDP iha area Reforma setor seguranca (SSR). Rui Castro kritika Presidenti da Republika hodi dehan ne'e hanesan konflitu de Interese ida no so'e viadas hasoru ema numeru um iha nasaun ne'e hodi dehan, "se maka ko'alia barak liu nia maka halo barak liu." Rui ko'alia bu'at ne'e bainhira haree ai kapelak boboot taka lemo iha Dili laran ho prezidenti ninia letratu no lia menon atu kompate KKN. Rui dehan emboot hotu-hotu ne'ebe tuur iha instituisaun de Estadu sempre foo uluk prioridade ba ninia maluk sira. "Ha'u hanoin bu'at ne'e la'os foun ba ita maibe bain-bain ona," dehan Rui Castro.  Tuir observasaun Castro katak departamentu barak ukun tuir apalidus ninian.
Tempo Semanal foin deskobre lista ne'ebe hasai husi Centru estudu ba Asia Pasifiku  (Asia Pasifik Centre for Security Study)  ne'ebe ninia baze iha Hawaii hasai lista ida hodi hatudu katak DR. Loro Horta ne'ebe ninia naran kompletu Maubere L. S. da Silva Horta agora mos sai ona hanesan Tenete Koronel ba Guarda Kostal Timor Leste Maiske nasaun ne'e rasik seidauk kreia ninia guarda Kostal.