Tuesday 20 July 2010

Inimigu Tradisional Fretilin ho CNRT Lian Ida Kontra PM Australia

Dili-Mosu rezistencia maka’as kontra proposta Governu Australia ninian ba harii centru Prosesamentu ba refujiadus sira. Desde nasaun ne’e ukun rasik aan iha 2002 mosu roh lubun ruma nakonu ho ema ne’ebe hakarak hean sira nia vero ba Australia. Iha nasaun Kangaro ne’eba mosu problema politika boot ho trafiku ema ho roh ne’e (Re. Manusia Perahu). Nune’e duni Primeira Ministra Australia Anunsia ona ninia intensaun atu harii centru ida iha Timor Leste. Lider Timor Leste barak maka hatene husi media inklui Primeiru Ministru Xanana Gusmao mos kuandu husu kona ba Proposta ne’e iha loron kinta (08/07/2010) hafoin enkontru ho Presidenti Horta nia hataan ho diplomasia, “Proposta sa ida?”
Iha parte seluk Sekretariu Jeral partidu CNRT Dionisio Babo mos dehan, “ami seidauk simu informasaun ofisial kona ba buat ne’e maibe tuir ha’u nia hanoin ne’e sei ideas preliminaria. Maiske nune’e tuir ha’u nia hanoin ne’e opsaun ida maka la diak ba Timor Leste atu sai hanesan fatin horik ba ema mak buka auxiliu nian, nune’e presiza hanoin didiak lai mak foti desizaun.”
Observasaun Tempo Semanal hatudu katak CNRT hamutuk ho ninia inimigu tradisional hodi rejeita hanoin husi PM Australia nian, tan ba tuir sira nia hanoin katak nasaun ne’e iha problema rasik atu resolve. Hanesan Sekretariu Jeral Partidu CNRT hateten ona iha leten, nune’e mos vice Presidenti Fretilin ninian. “Ami iha ami nia problema rasik atu resolve. Dezempregu barak, problema kiak, bee moos, sanitasaun, problema juventude, infra estrutura no seluk tan,” reforsa Arsenio Bano.
Bano deklara, “ne’e problema Australianu ninian no Timor Leste labele sai nafatin protetor ba Australia hanesan funu mundial daruak.”
Nasaun Australia hanesan destinasaun ba refujiadus sira tan ba nasaun ne’e prosperiu liu no nasaun ne’e bo'ot maibe agora sira buka sela naha todan ne’e ba nasaun ki’ik-ki’ik sira iha pasifiku no Timor Leste. “Australia la’os vijinu diak ida ba Timor Leste. Nasaun ne’e lahatene foo obrigado ba ita. Ita nia avon sira tulun sira iha segundu funu mundial maibe iha 1975 sira apoiu Indonesia mai oho ita. Bainhira ita sei terus sira ho Indonesia tenta nauk mina iha tasi Timor. Agora Kanberra nonok hodi foo dalan ba Woodside atu rejeita dada mina no gas husi Greater sun rise mai prosesa iha Timor Leste maibe husu ita atu foo fatin ba prosesamentu Refujiadus sira ne’ebe ninia tujuan atu ba Australia,” dehan Rui Castro emprejariu Timor oan iha Dili.
Istoria Australia ninia ho Timor Leste diak uitoan iha 1999 kuandu husi forsa Interfet mai tulun hakaman netik milisia Jakarta ninia destruisaun hafoin de konsulta popular maibe tuir Rui katak maioria atuasaun husi Australia buka benefisia ba sira nia aan nia la aceita kuandu rona katak loke centru ne’e sei lori benefisiu barak ba Timor oan. “Ha’u la fiar argumentu ne’e tan ba sira sei hariku tan sira nia ema iha nasaun ne’e hanesan aijuda ne’ebe sira foo daudaun mai ita. Kanberra hodi naran povu Timor Leste nian ba foti osan husi selu taxa nain sira mai hariku ninia adviser no konsultan sira iha Timor. Osan ne’ebe ajuda mai Timor Leste ne’e loloos osan ne’ebe sira nauk husi mina ne’e maka lori fali mai. Nune’e ha’u la aceita atu harii centru prosesamentu ba refujiadus iha Timor Leste.”
“Ha’u hanoin iha mos ideas balun husi Australia katak, “ema sira ne’ebe buka auxiliu ne’e balun mos bele terorista ida kuandu tama ona mai Timor Leste entaun bele foo liu tan razaun ba kanberra ho Woodside hodi argumenta katak rai ne’e la aman atu harii planta ba prosesa gas husi Greater Sunrise ninian,” alega Rui.
“Agora ha’u labele deskute la’i tan ba buat ne’e seidauk rezolvidu. Agora haree sa ida maka Governu Australia, Primeira Ministra foo sai mai Prezidenti depois maka bele,” xanana hataan ba perguntas anxiosus husi Jornalista sira nian. “Agora ha’u bele dehan katak ita open minded. Loke para ita bele deskute haree took , sa ida. Agora imi nian ba kedas ona bainhira hasai karik se maka hasai osan. Hasai husi Jornalista sira ka hasai husi Governu,” Xanana ko’alia ho oin hamnasa no matan rua piska ba jornalista sira.
Xanana dehan Timor Leste presiza hatudu ninia fuan boot ba dezastre umanu ida ne’e tan ba istoria Timor Leste ninian nakonu mos ho refujiadus. “Ita labele taka dalan no ita la loke dalan. Maibe ita labele haluha katak problema ne’e problema rejional duni. Ita insidentu iha area ida ke buat ne’e bele mai besi-besik ita. Foin daudauk ne’e, tinan kotuk ita kaer barku ida. 2002 depois de ita hetan Ukun an (re.ema) hat nolu resin ka besik lima nolu hanesan ne’e husi Sri lanka mai iha ne’e. Liu husi ita nia rain. Ne’ebe ita labele ses aan husi problema ida ne’e.”
Primeira Ministra Australia desrespeita soberania nasaun ne’e ninian no hakat liu konstituisaun RDTL hodi la konsulta uluk ho Primeiru Ministru Timor Leste antes anunsia ninia prefere opsaun maiske nia hatene katak pozisaun Prezidenti RDTL ninian hanesan de’it ho Governador jeneral iha Australia. Maiske nune’e Pm Xanana la hirus no hatudu nafatin ninia fuan boot hodi dehan, “hanesan estadu ida ami foo ba Presidenti maka lidera prosesu ida ne’e. Ami hein planu konkreta husi Governu Australia mak sei ko’alia ho Presidenti. Presidenti sei bolu ami. Certu ke presidenti sei koordena ho ami en termus ba halo diskusaun no haree kona ba impaktu pozitivu no negativu husi proposta ne’e. Presidenti mos sei bolu lider opozisaun sira no komponente sira iha ami nia sociedade nia laran. Tan ba se kuandu mak ami atu foti karik pozisaun ruma hanesan estadu ida ami hotu tenke involve.”
Timor leste ninia oan sira barak maka iha tinan 1975 sai hanesan refujiadus ba nasaun seluk tan ba invazaun husi Indonesia. Nune’e mos iha 1999 hafoin de Referendum populasaun Timor balun evakua ba Darwin no balun ba Indonesia ate agora maiske barak sei hela iha liur la’os hanesan Refujiadus ona maibe tan ba sira nia opsaun rasik. Nune’e Xanana dehan, “ami kompriende tebes lala’ok sira ne’e. Tuir iha espiritu umanitariu nian ka nia hanoin no persepsaun ba fenomena sira ne’e maka ami nakloke ba diskusaun. Ami nakloke ba halo diskusaun. Agora ami hein nafatin kontinuasaun kontaktu entre Primeira Ministra Julia ho Presidenti da Republika. “
Xanana ne’ebe iha fulan hirak ikus ne’e hurun Governu Australia kleuk didiak ne’e ho diplomasia dehan Governu entrega ba Prezidenti da Republika tan ba atu ba vizita distritu. “Primeiru Ministru foo konfiansa ba ha’u tan ba ha’u nia julgamentu, esperiansia no hanoin. Nune’e duni nia foo fiar ne’e mai ha’u. Loos duni atu hala’o servisu ne’e ha’u sei konsulta ho instituisaun relevante sira seluk,” dehan Ramos Horta.
Hafoin polimika ne’e la’o loron rua Primeiru Ministru Xanana Gusmao iha kinta dader hakat liu ba hasoru malu ho Presidenti Horta. Tuir Ajenda Enkontru ne’e hahu husi 09.00-10.00. Maibe enkontru ne’e han hotu tempu ba Doutor especialista husi Korea ninian, la’o to’o tuku 11.37 maka Primeiru Ministru hakat tun husi eskada palacu Aitarak laran. Maiske ai tarak la latan netik iha eskada maibe PM Xanana hakat ho neineik ba hasoru cerku jornalista sira nian. Ba Jornalista sira ne’ebe dudu malu ho anxi ne’e PM Xanana informa katak nia no Xefe do Estadu ko’alia duni kona ba proposta husi Primeira Ministra Australia Julia Gillard ninian ne’ebe temi Timor Leste sai hanesan opsaun ba fatin Prosesamentu Refujiadus nian. “
Prezidenti da Republika Jose Ramos Horta ne’ebe ko’alia ona antes ho Primeira Ministra Julia Gillard ne’e rekuinese katak, “Loos duni, hanesan ha’u antisipa ona katak Primediru Ministru Xanana Gusmao iha hanoin hanesan ho ha’u kona ba konviksaun umanitaria nian. Nia delega ona mai ha’u, husu ona ha’u atu maneja ideas hirak ne’e, no prosesu balun ho Australia.”
“Exatamente ami konkorda, iha principiu, ha’u hakarak dehan “tuir principiu.” Ami simpatia ho problema refugidiadus tomak, trafiku ema husi roh, ema buka auxiliu politika. Ho razaun umanitaria ami prontu atu rona detallu tuir proposta husi parte Australia nian kona ba sa ida loos mak sei halo iha centru prosesamentu refugiadus nian ne’e. Too bainhira maka centru ne’e existe iha ami nia rain. Ema refugiadus (red. Estranjeiru) nain hirak maka presiza akomoda iha centru ida ne’e. Parte sira maka sei responsabiliza ba todan financia kustu fatin ne’e no buat sira seluk.”
“Ami tenke halo sasaen sira ne’e tuir mekanismu formal en detallu entre ita nia ofisiais kompetente ho parte Australianu nian, antes ita hola desizaun final, katak ba ita, ne’e bele aceita ka la’e.”
Maiske Prezidenti da Republika ko’alia ona ho Primeira Ministra Australia nian maibe Horta dale, “ami seidauk simu surat ruma ka halo enkontru ruma ona ho embaixador Australia nian ka ema ruma husi Kan-berra hodi hato’o ona ba ami proposta ida ita ko’alia daudaun ne’e.”
Horta indika katak ninia parte pronto ona atu ko’alia ho autoridade Kangaroo ninian iha momentu ruma maibe xefe estadu rekuinese difikuldades ninia nasaun nian. “Ami la iha infra estrutura, ba buat ne’e ita ko’alia ne’e maka kuandu ami aceita atu hakat ba oin entaun ita sei ko’alia kona ba fatin foun ida, harii infra estrutura, eletricidade, bee mos, sanitasaun no fatin halimar nian ba labarik sira,” dehan Prezidenti Horta.
Timor Leste sei sai hanesan Nasaun Nauru iha illa Pasifiku ne’ebe Australia harii centru detensaun ba Refujiadus sira ne’ebe hetan kritikas maka’as husi organizasaun direitus umanus kona ba kondisaun iha fatin refere nune’e Horta, “lakohi atu harii iha Timor Leste sai fatin detensaun ida hanesan iha centru sira seluk iha Australia.”
Nune’e duni nia sujere parte rua haree ba terseira parte. “Ita tenke involve ONU iha maneja buat ne’e tan ba tuir ami nia hanoin centru prosesamentu ida bele iha mos aceitasaun ho ONU no maneija husi ONU. La’os kontrola husi parte Australia ka Timor Leste nian.”Iha kalan (07/07) primeira Ministra Julia Gillard mos dehan ona atu bele haruka refujiadus sira ne’ebe iha hela Indonesia atu mai hela iha centru prosesamentu Timor Leste maibe Horta hataan, “se iha ema refujiadus iha Indonesia mak sai hanesan refujiadus loloos, la iha record criminal, ne’ebe prienxe ona rekezitu baze legal no umanitaria tenke transfere ona ba nasaun sira hanesan Australia, New Zealand ka fatin seluk, tan ba fatin sira ne’e maka sira hakarak ba, la’os muda husi fasilidade ida ba fali seluk tan Timor Leste hanesan fatin temporariu de’it.”
Nia realsa katak, “ha’u sei nunka atu aceita katak estabelecimentu centru hanesan ne’e iha Timor Leste sai fali hanesan mos pratika ba prizaun ida.”
Hafoin de hasoru malu ho Primeiru Ministru Xanana, Presidenti da Republika mos sorumutuk kedan ho eis Primeiru Ministru DR. Mari alkatiri ne’ebe sekretariu Jeral ba Partidu Fretilin. DR. Mari Alkatiri ne’ebe daudaun ne’e sai hanesan Sekretariu Jeral partidu Fretilin ne’e dehan nia sei rejeita nafatin prposta ba centru ne’e. Governu Fretilin uluk rejeita ona proposta hanesan husi uluk Primieru Ministru Australia, john Howard nian, hodi obriga Australia hakbesik aan fali ba Nauru. “Ne’e problema ba Australia nian, la’os Timor Leste ninian problema,” dehan Jose Texeira, porta Voz Partidu Fretilin.
Tuir partidu ne’ebe iha kadeira barak liu iha PN ne’e katak nia hanoin, “ne’e labele simu. Ita hanesan nasaun ki’ik ida ne’ebe sei tenta atu resolve problemas balun hanesan dezenvolve estadu, haberan instituisaun nasional estadu ninian, ne’e duni mak la justu i labele simu ho ulun malirin kuandu governu ruma iha nasaun ne’e ka mezmu Prezidenti da Republika simu centru prosesamentu ne’e.” Iha loron Kuarta Feira (07/07) PM Australia ne’e mos anunsia ona milaun $21 (Re. Amerika) hanesan pakote hodi aijuda nasaun sira iha asia hodi luta kontra trafiku umana. Indonesia sei hetan roh patroliamentu ho aviaun balun, nune’e mos polisia husi Malaysia, Tailandia, Pakistaun ho Sri Lanka sei hetan surveillance no ekipamentu sira seluk.
Tuir Abilio da Costa Ximenes, Estudante husi unversitariu ida iha Dili so’e biadas no kose ba rai, oin lider nasaun boot ne’e ninian. “Ehhhh...lalika dehan Timor Leste atu hetan sa ida.? Ita nian maka kala simu refujiadus tan ba sira hatene ita ne’e iha fuan. Ukun nain Australia nian mesak bosok ten, lohi ten no kanten. Lalika dehan foo bero ba ita. Timor Leste maka sosa rasik ho nia osan de’it mos sira tau kanuru tohar i agora tenta mai sama tan Xanana nia ulun. Sira paling foo apoiu hodi habokur ninia emar sira iha Timor Leste,” Abilio deklara.
Timor Leste ninia instituisaun sei frajil nafatin no la hatene osan boboot mai husi estranjeiru ne’e halo de’it sa ida maka iha parte seksaun Axiliu iha Ministeriu seguransa ninia okos sei servisu iha konteintor ida nia laran ho staff nain tolu de’it maiske iha konteintor nia loloon hakerek letra boboot “UNHCR.”
Hanesan Sekretariu Estadu Francisco Guterres dehan, “Timor Leste daudaun ne’e seidauk prontu atu simu proposta ne’e tan ba la iha kondisaun.”**

1 comment:

Anonymous said...

LAWAN politik bukanlah MUSUH politik. Ketika berbicara tentang musuh tujuannya adalah menhancurkan atau dihancurkan, membunuh atau dibunuh secara fisik maupun psikis.

Alangkah baiknya kalau TS tidak mengunakan kalimat INIMIGU=MUSUH melainkan lebih baik mengunakan kata ADVERSARIU=LAWAN. Semua PARTAI POLITIK di Timor Leste baik Fretilin ataupun CNRT merupakan refleksi dari kehidupan didunia berdemokrasi, mereka semua adalah suatu kenyataan dari kehidupan politik di alam demokrasi yg bertujuan utk mencapai kekuasaan politik melalui proses politik yg damai, sesuai dgn hukum dan konstitusi maupun dgn legitimasi suara rakyat melalui eleisaun geral atau PEMILU. Mereka beda secara ideologis maupun program politik beserta prinsip-prinsip politik akan tetapi PERMUSUHAN tentunya bukan tujuan mereka. Kalau pengertian kita mengenai politik adalah permusuhan antar Partai Politik maka jangan heran bila terjadi konflik kekerasan di tanah air kita Timor Leste. Jurnalisme haruslah menjadi suatu wadah penetral gesekan-gesekan politik di tanah air janganlah tujuan jurnalisme disalahgunakan untuk menjadi suatu sarana pemicu konflik. Rakyat kita akan lebih menhormati profesi jurnalisme apabila para wartawan sendiri menhormati profesi mereka dahulu dgn menunjukan profesionalisme dalam menyampaikan berita-berita sehari-hari, minimnya suatu tim editor yg profesional yg bisa menyajikan berita dgn mengunakan bahasa yg benar, tepat dan sesuai dgn realitas serta tidak sensasional dgn tujuan mencari uang semata ataupun mencipatakan konflik di masyarakat.

LAWAN POLITIK YES BUT MUSUH POLITIK NO. MUSUH POLITIK KITA TELAH BERLALU DAN BISA JUGA DIMASA DEPAN, MEREKA ADALAH KOLONIALISME, IMPERIALISME DAN NEOKOLONIALISME BUKAN PERBEDAAN POLITIK DIDUNIA BERDEMOKRASI.

SALAM DAMAI

ANAK LESTE