Thursday 18 November 2010

Mal Jestaun Iha Ospitál Viqueque, Família Pasiente Sosa Mina Enxe Jeradór

Mário “Ami Seidauk fó 'Beban' ba Família Pasiente”
Viqueque, Tempo Semanál, 8 Novembru 2010


Mario da Costa Soares, Xefe Saude Distritu Vikeke
Komunidade Distritu Viqueque ne'ebé hela besik aérea Ospitál, liu-liu família pasiente Gilberto Tavares sente hakfodak bainhira pasiente refere hetan rekomendasaun husi Ospitál Viqueque atu evakua ba Ospitál Referal Baucau hodi hala’o tratamentu médiku, maibé la iha mina (kombustivel) atu uza ba Ambulánsia no jeradór Ospitál nian..
Tuir loloos iha loron 7/11 kalan sira atu lori ona pasiente ne’e ba Ospitál Baucau, maibé dehan katak mina la iha ne’e duni atraza tiha durante loron ida, maibé iha loron 8/11 pasiente presiza tebes oksigen tanba dada iis la di'ak, mais mina ba jeradór para atu halakan ahi mós la iha entaun oksigen labele funsiona.

Tanba dehan buat hotu la iha, entaun Situasaun ida ne’e obrigasaun família pasiente foti desizaun hodi hasai osan husi sira nia bolsu ba sosa mina 5 litru atu enxe iha jeradór Ospitál nian hodi nune’e bele salva pasiente nia vida.

Kazu ida ne’e hahú hamosu duvida ba públiku, liu-liu komunidade no sosiedade sivíl sira iha Distritu Viqueque, tanba tinan-tinan Parlamentu sempre aprova orsamentu ba Ministériu Saúde ho valór ne'ebé boot hodi fasilita serbisu saúde nian, maibé tanba saida mak husi parte Ospitál dehan fali la iha kombustivel.

Iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste (RDTL) artigu 57 alínea segundu esplika klaru katak, sidadaun hotu – hotu iha direitu hanesan atu hetan tratamentu saúde ho gratuita tuir Lei haruka, maibé se ita ligadu kontestu ida ne’e ho kazu ne'ebé akontese iha Distritu Viqueque semana hirak liu ba hatudu katak membru Saúde ne'ebé hala’o knaar iha Ospitál Viqueque koko halo diskriminasaun hasoru pasiente Gilberto.

Responde kona ba kestaun hirak ne’e, iha 11/11 tuku 10:30 otl Jornalista Tempo Semanál hakat ba edifísiu Saúde Distritu Viqueque hodi dada lia ho Xefe Saúde Mário da Costa Soares kona ba asuntu ne'ebé daudauk ne’e hamosu hela polémika iha komunidade Viqueque nia leet.

Iha dada lia ne’e Xefe Saúde Distritu Viqueque fó razaun katak, “daudaun ne’e iha duni pasiente ida ne'ebé kalan boot ona husu atu halo evakuasaun no se la sala pasiente ne’e labarik ida ne'ebé mai husi Sub-Distritu Watulari.
Ami rekoñese katak, iha momentu ne'ebá mina ne’e sosa de’it, maibé ha’u seidauk fó 'beban' ba família pasiente atu sosa mina, nune’e mós ha’u sempre fó orientasaun ba Xefe Sentru Saúde katak, ita seidauk fó beban ba família pasiente atu sosa mina, maibé mina iha ou lae ita mak tenke buka maneira oinsá atu fornese”
Maski Xefe Saúde deklara katak, husi parte saúde seidauk nunka fó orientasaun ba família pasiente atu sosa mina hodi enxe ba Jeradór ou Ambulánsia Ospitál nian, maibé tuir nota ne'ebé jornál ne’e asesu, iha loron 8/11/2010 família pasiente ba sosa mina 5 litru ho presu U$ 4,75 iha loza Borala atu enxe ba jeradór Ospitál nian atu ahi bele lakan para monta oksigen ba pasiente.
Tanba husi parte Ospitál rasik hateten katak jeradór mina la iha, konserteza família pasiente tenke hasai duni osan husi sira nia bolsu hodi sosa mina, tanba de’it hakarak salva pasiente nia vida.

“Ha’u hanoin kestaun la'ós osan ne'ebé família pasiente hasai hodi sosa mina, maibé jestaun mak la di'ak, tanba tuir buat ne'ebé ha’u hatene tinan-tinan Parlamentu sempre aprova orsamentu Milaun ba Milaun ba Ministériu Saúde hodi fasilita serbisu Saúde nian, maibé ha nusa mak sira dehan fali mina la iha” dehan Joven ida hela besik iha Ospitál Viqueque ne'ebé husu atu jornál ne’e la bele publika ninia naran.

“Se ita boot sira iha dadus ne'ebé sira sosa, ha’u bele hateten ida ne’e iha koordenasaun entre 'petugas', Xefe Sentru Saúde ho família pasiente no ida ne’e talves bele akontese.

Porezemplu atu uza oksigen ba pasiente, maibé mina suplay mai ami la iha entaun ami buka meius oinsá atu sosa, maibé dala ruma família pasiente mai dehan ami iha ne’e duni ami bele fasilita lalais no ida ne’e la iha buat ida, maibé ami atu dehan katak imi mak atu suplay ba ami ne’e lae” esklarese Xefe Saúde ne’e

“Buat ne’e akontese iha kalan, i doutór sira mós fó ona informasaun ba ha’u, tanba dala ruma ahi mate maibé oksigen tenke la'o no ahi tenke lakan para bele apoiu oksigen ba ema, maibé se ahi mate to’o oras ida resin entaun sira telefone mai ha’u no ha’u haruka kedan lojístika arranja mina ba iha ne'ebá hafoin ahi bele moris fali, tan ne’e dala ruma sira hanoin keta sosa karik, maibé to’o agora Xefe Sentru Saúde seidauk informa mai ha’u katak família pasiente sosa mina tau iha jeradór no karreta.

Sim.. dala ruma akontese hanesan ne’e, mais ida ne’e entre enfermeiru, kondutór ho membru sira seluk ne'ebé serbisu iha ne'ebá tanba sira seidauk fó hatene ba ha’u, no ha’u hateten loloos de’it katak buat ne’e akontese iha loron 8/11 no agora loron tolu ona maibé ema seidauk fo hatene ba ha’u.

Maski nune’e, maibé ha’u nia orientasaun ba Xefe Sentru Saúde mak hanesan ohin ha’u hateten, labele haruka família pasiente sosa mina. Esplika Xefe Saúde ne’e

Hanesan iha Watulari balu husu ha’u dehan ami nia família moras no ami komprende se mina la iha entaun ami bele sosa 20 litru hodi tau, maibé ha’u dehan ba sira lae ami sei iha maneira seluk para oinsá ambulánsia bele sai kedan no hanesan ohin ita boot dehan ne’e dala rum labele akontese.

“Sim..sim.. prosesu hanesan ohin ne’e ha’u sei bolu Xefe Sentru Saúde atu husu loos duni ka lae no hanesan ne’e duni ka lae, tanba se ema sosa tiha ona mina mak oksigen at fali ne’e loos ou lae porké dala ruma mós lae tanba buat hirak ne’e sei uza ba meius barak-barak.

Ha’u seidauk bele hateten populasaun mak sala ou staff saúde mak sala, maibe ha’u sei konfirma Xefe Sentru Saúde atu klarifika asuntu ida ne’e no se bainhira akontese duni katak ema sosa ona mina mak jeradór aat fali entaun ami prontu atu fó fila fali sira nia osan mais ita presiza halo justifikasaun” Xefe saúde ne’e koko atu rekoñese jestaun ne'ebé la di'ak.

Hataan ba akuzasaun husi família pasiente ne'ebé hateten mosu maljestaun iha serbisu saúde nian, Xefe Saúde ne’e rekoñese katak, dala ruma ida ne’e loos tanba kuandu Xefe Sentru Saúde la iha fatin dala ruma bele akontese hanesan ne’e, maibe se ita nia jestaun la loos ona entaun ita tenke buka adia.

“Ha'u bele hateten hanesan ne’e, enkontru konsellu konsultivu Distritu 13 iha Dili ami mós preokupa kona ba kestaun ne’e no ha’u rasik aprezenta ba ami nia diretór jerál, maibé sira hateten ninia ‘penyebap’ mak ida ne’e, mina ne’e ho konsekuénsia oin-oin tanba ema nia mina ne'ebé ita deve seidauk selu hotu tan ne’e mak kompañia redús mina mai Distritu no kestaun ida fali mak ami nia kondisaun Estrada ne’e duni defikulta ba ema atu mai.”hakotu Xefe Saúde ne’e

“Momentu ne'ebá ha’u iha hela uma, ha’u nia alin mak ba fó hatene katak, maun katuas dada iis la di'ak entaun agora tenke tau oksigen, ne’e duni ha’u mós ba kedan ospitál maibé bainhira ha’u to’o iha ne'ebá husi parte ospitál dehan jeradór mina la iha tan ne’e ahi la lakan para atu uza oksigen ba pasiente.

Rona tiha liafuan ne’e ha’u fó hatene ba sira katak, se ita boot sira mina la iha entaun ami ba sosa, ne’e duni ha’u haruka kedan ha’u nia maun ba sosa mina 5 litru atu enxe iha jeradór Ospitál nian, maibé bainhira ami sosa tiha mina mai sira la enxe iha jeradór mais sira lori tama fali ba 'ruangan' oksigen nian hodi rai hela iha ne'ebá hafoin dada sai de’it oksigen” tenik António Miguel ba jornalista Tempo Semanál iha Distritu Viqueque semana kotuk

“Bainhira sira fadigadu hela ho katuas ha’u sees an husi fatin ne'ebá hodi hakat ba ruangan oksigen nian atu hare, ‘apakah’ mina ne’e sira uza ka lae, maibé sira la uza ne’e duni ha’u fó hatene ba sira, se mina ne’e imi la uza entaun ami foti fila-fali tanba mina ne’e ami mak sosa no ami iha nota.

Tanba sira dehan mina la iha ne’e duni ami ba sosa, maibé tanbasá mak sira la uza mina ne’e no dehan fali oksigen mak la di'ak” esplika António ho lian makas hodi kazu membru saúde ne'ebé hala’o knaar iha Ospitál Viqueque koko atu bosok povu.

“Sira la'ós de’it atu bosok povu, maibé sira mós halo diskriminasaun hasoru povu ki’ik ne'ebé kbiit laek, tanba dala ruma ema balu ba mina iha maibé balu ba dehan fali mina la iha, tan ne’e ami hakarak husu ba Governu, osan aloka ba serbisu saúde nian iha ou lae no manutensaun ba ekipamentu s saúde nian iha ou lae.

Sekarik buat hotu la iha entaun husu ba Governu atu ajuda Ospitál ida ne’e tanba se lae susar atu salva povu nia vida” António soe piadas

Hataan ba pergunta ne'ebé hateten, karik atitude ne’e hatudu katak enfermeiru balu la iha vontade di'ak atu serbisu hodi serve povu ida ne’e, maibé família pasiente ne’e responde ho oin hamnasa katak, “lae..,komu hare hanesan sira nia maluk entaun sira simu ho kontente, maibé balu ne'ebé sira hare la monu sira nia laran entaun mosu hanesan ne’e”

Maibé, iha momentu ne'ebá kala ha’u ko'alia ho lian makas entaun derrepente mina iha de’it no karreta mós mai para kedan iha ne’e, ne’e duni ha’u sente hahalok ne’e hanesan koko fali ami, ‘apakah’ ami bele salva ami nia ema ka lae.

“Ha’u nia laran triste tebes-tebes bainhira sira dehan mina la iha, tanba ha’u hatene katak Governu hari Ospitál ida ne’e sempre buat hotu iha, ne’e duni loron-loron sira hala’o serbisu hodi atende ema moras sira, maibé tanbasá mak iha tempu balu dehan fali mina la to’o no la iha no balu hetan balu la iha” António esklarese ho triste no ezije husu klarifikasaun.

Maski iha dada lia ho jornál Tempo Semanál Xefe Saúde Distritu Viqueque hateten, sei fó fila família pasiente nia osan, maibé António dehan, “problema la'ós atu fó fila osan maibé problema mak tenke hadi'a sistema serbisu no jestaun ne'ebé la di'ak”

“Se nia (Xefe Saúde) atu fó seribu dolar ou dua ribu dolar mós ami sei la simu no nia tenke halo klarifikasaun katak osan ne'ebé atu fó fila ne’e foti husi ne'ebé, ‘apakah’ osan ne’e ninia ou estadu nian” dehan António hodi taka ninia liafuan.

“Ha’u rasik seidauk hatene klaru kona ba informasaun ida ne’e, maibé sekarik akontese duni katak família pasiente sosa mina enxe iha jeradór Ospitál nian entaun la razuavel liu, ne’e duni Governu tenke toma atensaun ba kestaun ida ne’e.

Serbisu saúde importante tebes tan ne’e Governu tenke garantia fasilidade Ospitál nian hodi bele salva ema nia moris, la'ós to’o tiha situasaun emerjénsia mak foin dehan fali mina la iha, Ambulánsia la di'ak no jeradór la di'ak” dehan Koordenadór Konsellu Juventude Distritu Viqueque Clotilde Guterres.

Se kazu ne’e akontese duni, entaun ita bele dehan iha duni mal jestaun, mal kontrolasaun tanba ha’u sente iha orsamentu ne'ebé atu atende kestaun ida ne’e, ne’e duni husu ba Governu liu-liu Ministériu ne'ebé relevante atu hadi'a lalais sistema ne'ebé la di'ak, se lae bele fó beban povu ai-leba sira. (ts)

No comments: