Friday, 21 September 2012

AGRIKULTURA KOKO HUSU AIJUDA HUSI MAPF


Tempo Semanal-Lospalos, 21/09/2012

Tratores sira ne'e bou hamutuk iha
 duut laran iha IV Governu ninian
Atu garantia Agrikultor sira nia moris, Governu tenke ajuda Agrikultor hodi dezenvolve produsaun lokal hodi hamenus dependencia ba produsaun agrikula husi estrajenru no Governu presiza foo liu prioridade atu sosa produsaun iha rai laran.

Problema Agrikultora la’os novidade foun ba povu Timor-Leste. Tanba, realidade hatudu, iha fatin barak to’o ohin loron agrikultor sira enfrenta hela problema. Situasaun ne’e kuaze akontese ba agrikultor sira iha barak inklui Distritu Lautem.

Kuaze 98% komunidade Distritu Lautem moris husi vida Agrikultor. Tan ne’e, sira husu ba V Governu ne’ebe lidera husi PM Xanana Gusmao no liu-liu ba Ministeriu Agrikultor hodi bele fo asistensia masimu ba agrikultor sira iha area refere. Tanba, tinan barak ona mak agrikultor balun sei hala’o serbisu iha sira nia moris agrikultura ho sistema tradisional.

Nu’udar toos nain, Andre M. soares, husi aldeia Liarefa Suku Parlamentu, Sub-Distritu Moro, Distritu Lautem hateten katak, produsaun agrikula di’ak maka, agrikultor mos moris di’ak. Tan ne’e, Governu, liu-liu Ministeriu Agrikultura no Peska (MAP), tenke buka meus hodi ajuda trator ba agrikultor sira, atu nune’e, sira (agrikultor-red) labele moris nafatin ho sistema tradisional.

“Ha’u hanoin MAP tenke muda ninia sistema serbisu hodi toma atensaun didiak ba agrikultor sira. Tanba, se lae ami agrikultor ninia produsaun sei la folin. Hanesan agrikultores. ami presija tebes MAP nia tulun” dehan Andre.

Nia hatutan, MAP presija tebes ajuda Agrikultor sira hodi hadia kanu no barazen irigasaun nian. Tanba, irigasaun ne’ebe di’ak bele fo hasa’e mos rendimentu ba agrikultor sira. La’os de’it ida ne’e, Andre ne’ebé durante ne’e halai natar uza sistema tradiosional husu mós ba MAP atu tulun trator ba sira hodi nune’e sira bele uza halai natar.

“Se rezultadu serbisu iha tinan ne’e la di’ak, entaun ita tenke buka hadia iha tinan oin mai” nia fo hanoin.

Nune’e mos, Xefe Suku Baduru AnacLeto Fernandes hateten, ho mudansa klimatika ne’ebe iha fó dezafiu boot ba to’os nain no natar nain sira. Tanba, sira nia produsaun iha tinan ida ne’e ladun iha rezultadu di’ak.

Komunidade suku Badaru kuaze moris hanesan agrikultor, maibe, tinan ida ne’e sira halai natar tarde, tanba irigasaun la di’ak. Nune’e mos, sira uza hela irigasaun tradisioanl hodi kanaliza bee ba sira ninia natar.

Iha ceremonia inaugurasaun V Governu konstitusional presidenti da Republika husu ona atu Ministeiru Agrikultura  hadia ninia prestasaun. Wainhira sosa trator barak maibe governu sei importa  foos husi rai seluk ne’e presiza buka hatene ninia naksalak.


Iha parte seluk deputadu Parlamentu nasional husi opozisaun mos sadik Ministru agrikultura hodi hatoo justifikasaun kona ba gastu ba sosa Traktor ho produsaun. “Ha’u haree katak ministeiru Agrikultura fahe traktor lemo iha hau nia subdistritu venilale no hau haree trator sira atu dudu tetuk hotu ami nia foho maibe tinan bain loron importa nafatin foos husi rai liur,” so’e piadas husi Deputado Manuel Castro iha debare programa V Governu ninian foin lalais ne’e.(**)

Kazu Kilat Lakon: PN Bolu Komandante Jeral maibe la mosu


TEMPO SEMANAL-DILI, 21/09/2012

Imajen ne'e hatudu ema civil balun tuur besik,
 kilat hk33 ne'ebe loloos PNTL sira maka uza iha nasaun RDTL
Komandante Jeral PNTL halo membru parlamentu Nasional sai ayam potong tan ba la halo tuir konvite husi Parlamentu nasional hodi esplika kona ba kilat lakon. Tuir Membru Parlamentu Nasional husi komisaun B Duarte Nunes (21/09) dehan katak iha momentu ne’eba Parlamentar sira iha hanoin atu litik komandante jeral PNTL kona ba kilat FNC ne’ebe oficiais PNTL ida lori no halo lakon maibe infelizmente komandante Jeral haruka de’it ninia adjuntu akompania Sekretariu do Estadu Seguranca Francisco Guterres mai esplika kona ba asuntus promosaun PNTL.
“Ami nia intensaun atu husu klarifikasaun ba komandante jeral kona ba kilat ne’ebe lakon maibe komandante jeral la mai nune’e ami la konsege husu ba nia direitamente,” dehan Duarte Nunes.

Kazu Kilat lakon ne’e besik ona fulan rua sura husi tempu lakon ninian. Iha momentu balun komandante Jeral PNTl promete katak kilat ne’ebe lakon ne’e sei rekopera fali mas to’o ohin seidauk nafatin. “Tuir informasaun katak kilat ne’e seidauk hetan fali no membru PNTL ne’ebe halo lakon kilat ne’e agora submete hela iha prosesu investigasaun no nia supendidu ona tuir bu’at ne’ebe sekretariu do estadu informa ba ami,” Duarte informa tan.

Tuir deputadu husi bankada CNRT ne’e katak kazu kilat lakon ne’e seriu tebes tan ba ne’e nia espera katak presiza lori kazu ne’e ba Ministeiru publiku. “Halo lakon kilat ne’e krime. Tan ba ne’e sasan estadu ninian,” Duarte realsa.

Komandante Jeral PNTL ho ninia adjuntu komandante iha lian la hanesan kona ba kilat PNTL ninian ne’ebe to’o ohin sei lakon dezde krize 2006 ninian. Kilat lakon no uza sala iha PNTL ninia laran la’os bu’at foun maibe ne’e baibain tiha ona. Kilat PNTL ninian foo lemo ba ema civil sira hodi kaer hasai foto no balun lakon. Jornal ne’e daudaun estuda hela dokumentus relatoriu husi komisaun ne’ebe investiga Kilat PNTL ho F-FDTL ninian no la kleur tan sei publika kona ba rezultadu de investigasaun husi komisaun konjunta refere. 

Dezempregu sai Ameasa Boot ba Dezestabiliza TL


Tempo Semanal-Delta Nova, 20/09/2012

Maioria juventude no idade produtivu barak maka sei la’o lor-loron buka servisu duke sira ne’ebe servisu ona. Tuir Fernando Lasama de Araujo katak dezempregu maka sai hanesan fator ida ne’ebe ho kreia instabilidade iha nasaun RDTL. “Dezempregu mai hau, ne’e ameasas boot ba nasaun,” Lasama dehan.

Antes ne’e iha ona argumentu barak husi lider balun hodi dehan katak dezempregu maka sei estraga hikas estabilidade nasaun ninian tan ba povu la hetan servisu nunee sei susar atu aijuda hadia sira nia moris. Nune’e duni iha participantes seminar internasional ba Formasaun Profesional ne’ebe hala’o iha Delta nova ne’e lasama promete katak governu sei halo esforsu atu buka kreia kondisaun.

Iha momentu ne’ebe hanesan Lasama mos husu atu juventude sira mos presiza hasae sira nia kapacidade nune’e wainhira iha oportunidade preparadu ona atu hala’o sira nia kna’ar.

Iha momentu hanesan Sekretariu do Estadu ba SEFOPE, Ilidio da Costa Ximenes dehan husi tinan ba tinan idade produtivu hodi buka servisu aumenta ba beibeik. Tuir statistika ne’ebe sekretariu estadu ne’e foo sai katak kada tinan iha ema foin sa’e liu rihun sanolu resin hitu maka remata sira nia eskola husi nivel oioin. Nune’e numeru ema buka servisu sei barak liu fali kampu servisu mak iha tan ba maioria fatin servisu ne’e husi Governu deit.

Governu fakar osan barak liu ona ba kompania sira maibe seidauk bele rezolve situasaun sira ne’e tan ba kompania sira ne’ebe ninia nain ema estranjeiru barak liu foo servisu ba sira nia emar duke ema Timor oan. Maske iha ona lei hodi regula servisu nain husi estranjeiru maibe tuir observasaun sei fraku iha ninia implementasaun.

Thursday, 20 September 2012

NZ Maske Kiik Maibe Aijuda TL ho Boa Vontade


Tempo Semanal-Palacio Governu, 20/09/2012

Timor Leste ho New zealand sei servisu hamutuk nafatin iha area defesa, seguranca, edukasaun no agrikultura ninian.

Ministru Estranjeiru New Zealand dehan katak iha momentu ne’ebe importante tebes ba governu foun ne’e, New Zealand kontente bele halo buat balun iha momentu nasaun ne’e tama daudaun ba chapter foun iha Timor leste ninia istoria. “ami sente onra tebes hodi halo ona buat ruma iha pasadu no ami sei halo buat ruma tan hodi apoiu nafatin ba imi timor leste iha futuru hodi la’o nafatin ba oin,” dehan Ministru Estranjeiru Murray McCully.

Primeiru Ministru ho ninia membru do governu balun simu visita husi Ministru Negosiu Estranjeiru New Zealand iha palacio do Governu. Primeiru Ministru akompania husi Ministru Negosiu Estranjeiru Timor Leste, Vice Ministru Edukasaun Vergilho Smith, Sekretariu dio Estadu Defesa, Julio Pinto, Sekretariu do Estadu Seguranca, Francisco guterres  ho membru governu seluk tan.

Ministru Estranjeiru Timor Leste, Jose Luis Guterres fali informa katak membru do governu sira ne’ebe hola parte hola iha enkontru ho Ministru estranjeiru New zealand ne’e hanesan jestu ida atu sira ida-ida esplika ninia programa direitamente ba Ministru estranjeiru new Zealand. “Ami haree liu ba area defesa, seguranca, agrikutura, peska no edukasaun. I iha enkontru ne’e mos Primeiru Ministru husu kolega membru do governu sira seluk participa hodi koalia kona ba sira nia area,” dehan Ministru Jose Luis Guterres.

durante ninia vizita iha timor Leste Ministru McCully asina akordu servisu hamutuk ida ho valor Milaun $22 ne'ebe sei foka liu ba area investimentu, treinamentu, seguranca no justica.

Ministra ho Vice Ministru MSS Tun kedan ba Matebian Hun


Tempo Semanal-Baukau, 20/09/2012
Vice Ministru MSS, Jacinto Rigoberto
Update Breaking News oras 21:12

Iha tuku 21:04 Tempo Semanal konsege dada lia ho Vice Ministru Solidaridade Social Jacinto Rigoberto kona ba akontesimentu sunu rai iha matebian hun ninian. Vice Ministru ho Ministra solidaridade social iha momentu ne’e sei iha hela dalan fila husi Kelikai mai atu vizita Ospital Baukau hodi asiste hela vitima mate husi sunu rai ida husi matebian ne’ebe sei iha Ospital Baukau.

Vice Ministru Rigoberto ko’alia ho lian nakadoko hodi esplika kona ba situasaun susar ne’ebe povu hasoru iha foho matebian hun. “Situasaun ne’e mosu tan ema sunu duut. Ahi han haleu duut foho loloon hotu too da’et mai han uma hamutuk sanolu resin walu. Uma neen hanesan uma toos ninian no uma ne’ebe komunidade sira hela nian maka hamutuk sanolu resin rua. Ema mate Tolu. Ami ba too haree labarik oan ida tinan sanolu ne’e triste tebes tan ba ahi han mutuk hotu,” Vice Ministru Rigoberto hatene.

Depois de rona incidenti ne’ebe lori dezastre ba familias sira iha matebian hun ne’e Ministra solidaridade social ho ninia vice tun direitamente ba terenu hodi aijudas balun ba foo hela ba vitima sira.  “Ita triste tebes haree situasaun ne’ebe maluk sira ne’e hasoru. Balun daudaun ne’e hela iha familias sira nia uma, balun hela iha aihun deit nune’e duni hau la presiza ona atu halo verifikasaun tan ba haree rasik ho matan ona nune’e duni ha’u hein deit dadus mai no prepara material konstrusaun lori fali ba hodi aijuda fali maluk sira ne’e,” Rigoberto informa antes tama ba ospital.

Tuir observasaun Ministra Solidaridade social ho ninia vice ne’e fila husi Kelikai mai baukau kalan mais ou menus tuku sia liu. Sira tama fali kedan ba Ospital Baukau atu ba vizita hela vitima husi ahi han ne’ebe sei iha ospital. Ministra ho Vice ministru MSS ho urjentimente hala’o kedan viajen urjenti  ba Kelikai hodi vizita kedan ba fatin akontecimentu ahi han uma no ba haree situasaun populasaun ne’ebe sai vitima husi ema sunu rai niian. Ulun boot MSS nian lori ho kedan hahan hanesan foos saka atus ida, no necesidade balun tan inklui lona no mos kaixaun tolu ba aijuda familias vitima sira.

EMA DESKUINESIDU SUNU DUUT POPULASAUN MATEBIAN HUN MATE


Tempo Semanal-Kelikai, 20/09/2012
BREAKING NEWS

Populasaun Kelikai ne’ebe hela iha suku balun besik foho matebian hun balun mate, barak lakon sira nia hela fatin no soin tan ba hahalok husi ema deskuinesidu ne’ebe sunu du’ut iha foho matebian tutun hodiseik loron sorin besik lokraik.

Iha madruguada mais ou menus tuku tolu dadersan wainhira populasaun sei toba dukur hela ahi ne’ebe sunu husi foho tutun ne’e halo atakes ba sira nia hela fatin iha suku aldeia balun iha suku tolu hodi hamate kedan iha fatin labarik nain rua no halo kanek todan ba mane ida ne’ebe konsege evakua ba ospital baukau maibe to’o ikus mate tan ba sofre kanek todan.

Tuir informasaun ne’ebe jornal ne’e hetan iha suku tolu besik foho matebian fun katak estragus ne’ebe sira sofre hamutuk uma sanolu resin walu no ema nain tolu mak ahi han mate, Rua mate kedan iha uma laran no ida seluk kanek todan no evakua ba ospital baukau mak mate.

Sonia Freitas ho tinan sanolu ahi sunu too mutuk iha uma laran no ninia aman Cedelizio Freitas (45) kanek todan no evakua ba ospital baukau mak mate. Iha tan vitima seluk ida ninia naran Justina Freitas ho idade 75 mos ahi han too mutuk hamutuk uma no sasan.

Populasaun sira la konsege lori sai sira nia soin ruma tan baa hi ne’ebe akompania ho anin bo’ot ne’e atakes ba aldeia ida iha suku Letemumu no aldeia Abolir iha suku abu ho mos Suku Lelalai aldeia osoleiru. “Kuitadu sira la hasai neim bu’at ida. Sira halai sai ho roupa isin lolon de’it,” dehan autoridade ida ne’ebe lakohi atu temi ninia naran.

Komunidade sira ne’ebe lakon sira uma hela fatin daudaun ne’e haksumik aan hela iha uma eskola suku abu ninia no tuir observasaun parte social husi Distritu Baukau ka husi subdistritu kelika ninia iha ona tereno hodi halo identifikasaun ba vitima dezastre sira ne’e.

Tuir testamunia hateten katak sira deskonfia bu’at ruma laloos tan ba sira hare helikoptru ida mak semo besi-besik foho matebian tutun depois lakleur deit ahi mos hahu sunu rai iha foho tutun.

Wednesday, 19 September 2012

Australia Nia Embaxadora Global ba Feto Sei Vizita TL Mas Violencia Domestika Sei Susar atu Kombate


Tempo Semanal-Dili, 19/09/2012

Embaxadora Penny William (Photo DFAT web)
Austrália nia Embaxadora Globál ba Feto no Feto Foin Sa'e, Penny Williams, sei to’o iha Timor-Leste sexta (20/09). Tuir nota de imprensa ne’ebe Jornal ne’e simu (19/09) husi Embaxada Australia nian, iha dili aviza katak Embaxadora Penny, sei visita TL iha loron rua ninia laran no iha ninia ajenda atu hiit aan ba too distritu suai ne’ebe dala barak sai knua ba problema feto foin sa’e no parte balun harii uma mahon ba sira hodi hetan treinamentu ruma.

“Iha Timor-Leste,  Embaixadora Williams sei hala'o mós vizita ba Suai atu ko'alia ho Feto no Feto Foin Sa'e sira ne'ebé partisipa iha AusAID nia apoiu ba komunidade lokál nia programa edukasaun, kona ba sira nia esperiénsia,” nota de imprensa nee hakerek.

Embaixadora Williams sei hasoru Timor-Leste nia Primeira Dama, Señora Isabel Ruak Ferreira, Embaixadora Boa Vontade ba Edukasaun, Señora Kirsty Sword Gusmao, ho reprezentante senior Timor Oan  sira iha Governu, Parlamentu, NGO sira i setór justisa ho seguransa.

“Iha Timor-Leste ha'u buka atu hametin apoiu ba servisu ne'ebé hala'o ona atu elimina violénsia kait ba jéneru i fó kbiit ba lideransa Feto sira,” Embaixadora Williams hateten hanesan informa iha nota de imprensa refere.

Timor Leste sei iha klima desentendimentu kona ba konseitu igualidade no violencia domestika. Parte balun argumenta katak siruasaun di’ak ona no parte seluk dehan feto sira ezijenti liu. Maibe tuir realidade partisipasaun feto Timor iha politika hahu foo pasu hakat bo’ot iha nasaun ne’e hanesan proprio feto mos bele lubun ruma maka kandidata aan hamutuk ho mane sira hodi hadau malu kadeira numeru um iha nasaun ne’e, barak mos sai ministra, vice ministra, sekretariu do estadu, membru parlamentar no feto barak maka hatudu ona sira nia kapacidade hodi asume kargu xafe balun iha publiku no privadu. Maske nune’e Feto ho mane sira ne’ebe iha ona pozisaun no kuinesimentu seidauk konsege aijuda feto husi idade oioin hodi liberta mos isra nia aan husi violencia ho diskrimasaun iha familias no komunidade ninia leet.

“Ha’u hanoin ami ko’alia barak ona maibe ami seidauk hatene ninia resultadu loloos. Ami konfundi hela maske haree husi televizaun mosu berita seminar ka konferencia barak ona maibe problema violencia hasoru feto sei maka’as hanesan kazu ne’ebe akontese foin lalais ne’e iha distritu ida ne’ebe inan feton maluk ida tenke tama ospital tan ba ninia laen baku,” dehan Merlinda G. A. Da costa estudante universitaria ida ne’ebe hein hela mikrolet besik ninia eskola oin iha Dili.

Nia hatutan katak,” ha’u hanoin ami feto mos labele tuntut demais no mane sira mos presiza kompriende entaun ita bele hetan solusaun ruma.”

Iha parte balun nota de imprensa ne’e mos Embaxador  Penny dehan vizita ida ne'e hanesan vizita dahuluk ninian mai Timor-Leste.  “Timor-Leste,  Austrália nia viziñu besik, parseiru ida ho valór i belun di'ak,” Embaxadora ne’e rekuinese.

Embixadora Williams halo advokasia ba Feto sira nia igualdade iha partisipasaun polítika, ekonomia i mós asuntu sosiál.  Austrália nia Primeira Ministra, Julia Gillard, mak harii Knaar Fatin Embaixadora Globál ba Feto no Feto Foin Sa'e sira, iha tinan 2011husi. Hamosu knaar Embaixadora Globál nian ne'e, reflete Governu Austrália nia kompromisu ativu iha arena globál ho foku espesiál ba rejiaun Azia Pasífiku, hodi hahi'i igualdade jéneru i mós atu fó kbiit ba Feto sira nia lian iha mundu. 

Iha parte seluk tuir observasaun violencia sexual no trafiku feto hahu atakes daudaun Timor Leste no ema balun hahu simu ona kadeia tan komete erru sira ne'e. Tempo semanal daudaun ne'e buka hatene hela kona ba trafiku feto i sei la kleur tan publika iha edisaun ruma tuir mai. 

Politika V Kintu Governu Grantia Kualidade Edukasaun


Tempo Semanal-Dili

 DEZDE inisiu Timor-Leste hetan ninia soberania, Governu kria kedan polítika ida kona ba edukasaun gratuita. Polítika ne’e hetan apoiu másimu husi povu Timor tomak. Maibé, durante implementasaun programa ne’e la’o, mosu deskontentimentu husi parte balu, liu-liu husi povu kbiit laek ne’ebé sira nia oan eskola iha eskola públiku.

La'ós ne’e de’it, sira mós sente ukun na'in sira komesa hala’o esplorasaun ba povu ki’ik nia oan sira. Tanba, eskola públiku barak mak gratuita. Maibé, la iha kualidade. Atu hatene polítika V Governu nian kona ba prosesu edukasaun iha rai laran, tuir mai ita akompaña intervista badak ne’ebé Jornalista Tempo Semanál (TS) halo ho Ministru Edukasaun Bendito Freitas.

TS : daudauk ne’e Timor Leste adopta hela sistema edukasaun gratuita.  Maibé, oinsá Sr. Ministru nia hanoin bainhira ema barak kestiona katak, sistema edukasaun iha rai laran la iha kualidade?

ME : ha’u hanoin politika eskolaridade gratuita tinan sia (9) agora daudak ne’e la’o.  Maibé, halo oinsá mak tenke hare ninia implementasaun iha Nasionál, Rejiaun no to’o Distritu sira. Kestaun ne’e, presiza hala’o mós supervizaun.
Ministériu Edukasaun iha inspetores ba edukasaun oinsá bele hare mós situasaun ida ne’e. Tanba, área edukasaun ne’e kompleksu tebes. Ne’e duni, sira buka para atu fó solusaun ba problema ne’ebé iha.

Sira fó tempu mais ou menus durante tinan ida atu responde ba situasaun  hirak ne’e  hotu. Ministériu ne’e sei hala’o diskusaun hodi hato’o mós iha enkontru teknikus hodi hala’o semenais ou kinzenais ne’ebé sira sei ko'alia. Ne’e duni, oinsá tau ema para hala’o monitorizasaun hodi akompaña realidade iha terenu katak, Lei ne’ebé implementa ne’e la’o duni ga lae?

TS : Hare ba aspetu fíziku kuaze eskola iha Timor laran tomak la iha kondisaun di’ak. Ezemplu, eskola balu la iha kadeira, meza, janela la diak, odamatan la di’ak no la iha biblioteka. Mais ou menus esforsu saida mak Ministru Edukasaun atu halo hodi garantia polítika edukasaun gratuita liga ba kualidade?

ME: Durante tinan lima (5) nia laran tenke harii eskola mínimu atus rua lima nulu (250). Tanba, bazeia ba planeamentu jerál hodi responde ba kondisaun eskola hirak ne’ebé aat. Kategoria eskola ne’e tama iha númeru ne’ebé atu hadi'a. Maibé, gradualmente neineik bele responde hotu ba situasaun infraestrutura, atu nune’e joven sira hela metin iha eskola. Kadeira no meza mós kompletu ona. Ne’e duni, hein de’it oinsá atu dezenvolve kualidade proffesores.
Materiál kurikulum iha tinan lima ou sanulu mai, joven sira bele hetan kualidade edukasaun. Ekipamentus ba edukasaun bele kompletu ona hanesan materiais no infraestrutura ne’ebé di’ak atu nune’e estudante sira bele sente ona.

TS: Públiku mós kestiona katak, sistema edukasaun gratuita ne’ebé Governu Timor-Leste kria la iha benefísiu, se bainhira la iha kualidade. Ne’e duni, sira konsidera Governu halo esplorasaun ba povu kbiit laek nia oan sira, oinsá Sr. Ministru nia hanoin ?

ME : Eskola ida pelumenus tenke iha jardín ou fatin halimar. Hodi nune’e bele inspira alunus no profesores sira atu sente. Ida ne’e importante tebe-tebes edukasaun iha klase laran no mós iha li'ur. Tanba, sira sente iha hanoin ba futuru entaun tenke prepara an didi’ak.
 Ministériu Edukasaun mós sei servisu makas atu bele dudu sistema edukativu iha Timor bele ba oin hodi kompleta nesesidades povu liu-liu eskola oan sira.

TS : Iha Governasaun foun ida ne’e planu saida mak Ministru Edukasaun atu kria hodi dezenvolve edukasaun iha rai laran ?

ME : Kintu Governu ninia filozofia mak kontinua programa ne’ebé hala’o tiha ona husi IV Governu. Maibé, partikularmente ba Ministériu Edukasaun sei esforsu makas iha área  tolu mak importante tebe-tebes.

Primeiru, formasaun profesores, dezenvolve kurikulum materias Ensinu no Infraestrutura, hanesan eskola, kadeiras no meza atu tulun alunus sira. Ne’e duni, aspetu barak importante prioridade mak iha leten maibé, liu-liu ba eskola ensinu báziku. Tanba, ida ne’e sai hanesan xave atu forma joven sira husi tinan primeiru to’o remata.

Polítika ida ne’ebé agora Ministériu Edukasaun konsentra mak kona ba Ensinu Sekundáriu, Tékniku no mós ensinu superiores. Tanba, polítika refere atu dudu jovens no estudante sira hodi aprende. Nune’e mós, sistema edukasaun ne’ebé iha kontinua implementa atu bele fó benefísiu ba jovens no estudante sira.

Ministériu Edukasaun nia polítika atu hala’o planeamentu jerál ida hodi husu projetu ne’ebé mai husi Banku Mundiál atu hato’o relatóriu kompletu kona ba eskola hira mak hala’o ona no eskola hira mak seidauk hala’o.

Ho razaun hirak ne’e, Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Edukasaun hala’o ona survei atu hatene loloos levantamentu dadus eskola hira mak iha prioridades atu hadi'a liu husi Orsamentu Jerál Estadu 2013. (**)

Politika Edukasaun Gratuita Labele Sai Instrumentu De’it


TEMPO SEMANAL-DILI

IMPLEMENTASAUN polítika sistema edukasaun gratuita la’o kuaze tinan sanulu resin tolu ona (13).  Maibé, kualidade edukasaun sai hela preokupasaun boot ba parte hotu.


Komitmentu Estadu iha ona. Tanba, konsege kria polítika ida hodi fó oportunidade ba Timor oan sira atu asesu ba edukasaun ho gratuita. Maski nune’e, polítika ne’e rasik sei malahuk hela no seidauk sériu atu asegura ba implementasaun. Tanba, ho polítika gratuita ne’ebé la iha kualidade difisil atu atinji objetivu dezenvolvimentu umanu iha Timor Leste.

Sisto do Santos ativista Yayasan HAK hateten, problema la'ós tanba la efisien. Maibé, kebijakan politika  mak sei malahuk hela no la hatene atu lori nasaun ne'e ba ne’ebá? Nune’e mós, la hatene objetivu edukasaun ne’e atu liberta ema ou atu sai hanesan instrumentu komersiál de’it.?
Tuir eis estudante UNTL ne’e, problema hirak ne’e akontese tanba kurríkulu edukasaun seidauk klaru, dezenvolvimentu fíziku ba edukasaun seidauk adekuadu no formadores sira seidauk iha espesialidade tuir siénsia. Dala barak mós ema hanoin katak, "hanorin na'in sira" sai de'it hanesan fatin atu hetan servisu. Maibé, la'ós atu forma fini foun ba nasaun nian.

Siuasaun hirak ne’e akontese tanba ukun nain sira la tau prioridade ba dezenvolvimentu rekursu umanu iha rai laran. Tanba, dala barak sira aproveita ba sira nian interese partikular no grupu.
Sisto rekoñese Governu tau edukasaun nu’udar prioridade dezenvolvimentu Governu nian. Maibé, realidade sira utiliza fali ninia orsamentu ba iha area seluk. porezemplu, orsamentu dezenvolvimentu kapitál umanu, tansá la tau matan ba edukasaun rai laran. Maibé, tenke haruka ema atus ba atus atu ba eskola iha rai li'ur? “Ita  iha informasaun barak atu hatene se nia oan mak iha laran no ita mós hatene se se nia oan mak hetan oportunidade hirak ne'e” deskonfia Sisto.

Koalia kona ba kualidade edukasaun, Diretór Eskola Sekundária Finantil, Sauldo Asosu Alves dehan, sistema aprendizajen iha eskola públiku no eskola privadu la iha diferensa. Maibé, ninia problema mak eskola públiku ninia fasilidade menus no kondisaun sala grave.

Problema hirak afeta tebes prosesu aprendizajen ba estudante sira ne’eb’e mak eskola iha eskola públiku. Tanba, númeru estudante barak tebes.

Nune’e mós, Program Manager Timor-Leste Coalition For Education (TLCE), Matias dos Santos haktuir, eskola barak la iha kualidade tanba falta rekursu umanu husi edukadór sira.  Aleinde hare ba kondisaun infraestrutura, presiza hare mós kualidade profesores no kurríkulu. Tanba, ida ne’e hanesan xave pozitivu iha asuntu edukasaun.

Rezultadu observasaun TLCE hatudu katak, kuaze eskola 1.500 resin maiória la kualidade. Situasaun ne’e hamosu dezvantajen boot ba estudante sira ne’ebé hetan aprendizajen iha aulas. Ne’e duni, tenke hare mós profesór sira iha Timor-Leste ne’ebé rejistu ho númeru kuaze 10.000 resin. Tanba, númeru profesores ne’ebé hetan akreditasaun kuaze rihun tolu de’it.

“ko'alia kona ba kualidade, hakarak ou lakohi profesores sira tenke hanorin ho profesional. Tanba, knaar profesores sira nian hanorin estudante atu hatene. Maibé, atu garantia kualidade profesores sira tenke tau kurikulum tuir ninia fatin.” kurize Program Manager TLCE  iha ninia serbisu fatin Kaikoli, Dili.
Program Manager ne’e rekoñese, edukasaun la iha kualidade. Tanba, la iha biblioteka, kurikulum no la iha profesionalidade profesores. Liga ba orsamentu estadu tinan 2012 iha  Ministériu Edukasaun kuaze  US$ 94 tal milioens. Maibé, barak liu mak halai ba mákina Governu no pursentu ki’ik de’it mak aloka ba implementasaun iha terenu.

“Dala ruma orsamentu ba Ministeriu refere naton. Maibe planu husi Ministériu mak la di’ak. Iha tinan 2011 TLCE hala’o advokasia liu husi média kona ba eskola públiku no privadu sira, eskola privadu di’ak liu eskola públiku. Tanba, hare ba kondisaun fíziku eskola privadu iha ambiente ne'ebé favoravel atu labarik sira bele estuda. Ezemplu, hanesan eskola Canossa no São José” kompara Matias.

TLCE rekoñese katak, eskola públiku iha Kapitál Dili ne’ebé ho kondisaun aat mak hanesan, Eskola 5 de  Maiu. Estudante iha Eskola ida ne’e, la'ós foin mak halerik kona ba infraestrutura. Maibé, estudante hirak ne’e halerik tinan barak ona. Nune’e mós, Eskola Raina da Pás, mestre sira rasik mak hari eskola ne’e, depois Governu formaliza hodi eskola ne’e la’o to’o ohin loron. Maibé, Governu rasik la fó atensaun ba kondisaun eskola refere. Ne’e duni, estudante sira mós agora tuur de’it iha rai. 

Edukasaun Gratuita Kualidade Hakdasak


Embaixadora Boa Vontade ba Edukasaun simu
tara tais. Doador sira mos salin osan kahor hamutuk
 ho Orsamentu Jeral Estadu TL mais
 proplema kadeira kuran, uma kakudluk la iha,
 profesores menus no ladun kualidade
 sei halerik nafatin......
.
POLITIKAMENTE Timor-Leste oras ne’e daudauk adopta hela sistema edukasaun gratuita. Implementasaun ba programa ne’e hahú hala’o iha primeiru Governasaun no hetan apoiu husi Parlamentu Nasionál (PN). Polítika ne’e la’o kuaze tinan 13 ona. Maibé, kualidade edukasaun to’o ohin loron sei problema hela.

 Objetivu husi polítika ne’e, atu fasilita Timor oan sira oinsá bele asesu ba edukasaun ho gratuita hanesan haktuir iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) Artigu 59, ne’ebé iha Alínea primeiru hateten, “Estadu rekoñese no garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, hodi hari mós sistema ensinu báziku universál, obrigatoriu no bainhira bele gratuita, tuir Lei haruka.”

 Simplesmente promesa ida ne’e kumpre duni. Tanba, realidade hatudu katak, Timor-Leste oras ne’e daudauk adopta hela sistema edukasaun gratuita. Maski nune’e, ema barak kestiona katak, sistema polítika edukasaun gratuita ne’ebé Timor-Leste adopta malahuk hela. Tanba, sistema gratuita ne’e ba propinas (SPP) de’it. Farda ba estudante karun, livru la iha, menus fasilidade, kondisaun eskola la sufisiente no pior liu tan la iha kualidade de edukasaun.


 Situasaun ne’e kuaze akontese ba eskola públiku iha territóriu tomak. Ezemplu ida mak akontese daudauk ba eskola Ensinu Pre-Sekundária Dais, Suku Bele Casak, Sub-Distritu Maukatar Distritu Covalima.  Eskola ne’e taka de’it ho tali tahan no didin ho bebak no mós kadeira ba estudante sira halo de’it ho au (bambu).

 Problema hanesan ne’e, la'ós de’it akontese ba eskola refere. Maibé, akontese mós ba eskola públiku balu iha kapital Dili. Ezemplu, eskola báziku Sentrál Manleuana, eskola Primária No. 9 Ai-Mutin, eskola 5 de Maiu, eskola 28 de Novembru no SMEA Becora Dili. Eskola hirak ne’e, kuaze ninia kondisaun la di’ak. Janela eskola la iha, odamatan la di'ak, la iha ‘plafon’, kaleen kuak, meza no kadeira la sufisiente, la iha biblioteka, númeru profesór limitadu no problema seluk-selek tan.

Ho indikasaun hirak ne’e hatudu katak, komitmentu Estadu hodi implementa polítika edukasaun gratuita, la sériu. Tanba, ‘kebijakan politik’ ne’ebé iha, difisil atu garante objetivu dezenvolvimentu umanu iha Timor-Leste, se bainhira la iha kualidade edukasaun.

Aleinde ne’e mosu hanoin balu husi públiku katak, ‘kebijakan’  estadu hodi kria sistema edukasaun gratuita sei malahuk hela. Tanba, objetivu kria sistema edukasaun gratuita ne’e, atu liberta ema ou hanesan instrumentu komersiál de’it. Sira mós kestiona katak, tansá mak estadu kria tia sistema edukasaun gratuita. Maibé, la iha kualidade no ikus mai ema sira ne’ebé tuur iha kargu Governu haruka sira nia oan ba eskola iha rai liur no balu fali haruka sira nia oan ba estuda iha eskola privadu..?.

ha’u hanoin ida ne’e esplorasaun ba povu kbiit laek nia oan sira. Tanba, ukun na'in sira finje kria edukasaun gratuita iha rai laran mais la preokupa ho ninia kualidade no ikus mai haruka sira nia oan ba eskola fali iha eskola swasta no rai li'ur” dehan Mateus H. da Costa estudante UNTL.

Tuir nia, governu, liu-liu Ministériu Edukasaun (ME) tenke kria kondisaun no tenke garantia kualidade ba eskola públiku hotu, se lae povu mukit nia oan sira mak sai fali vítima ba sistema edukasaun gratuita ne’ebé TL adopta.

Diretora eskola báziku Sentrál Maliuna, Rosa Auta Marçal rekoñese katak, daudauk ninia estudante sira hala’o prosesu aprendizajen iha kondisaun eskola ne’ebé la favorese. Tanba, sala eskola balu nia kaleen kuak, sala balu ninia parede hahú nakfera no halis daudauk ona, kondisaun meza no kadeira la di’ak. governu presiza hare kondisaun eskola públiku sira. Tanba, atu garantia kualidade edukasaun, ita presiza mós fasilidade eskola ne'ebé di’ak durante prosesu aprendizajen," dehan Diretora eskola ne’e.

Tuir nia, fasilidade mós fatór determinasaun ba prosesu aprendizajen atu la’o di’ak no bele determina kualidade estudante. Ne’e duni, Governu presiza toma atensaun ba kondisaun eskola públiku sira.

Eskola báziku ne’ebé ho totál alunus 1775 ne’e, iha sala 10  ne'ebé fahe ba parte rua, turma balu tama iha parte dader no balu tama iha oras lokraik nian. Eskola ne’e iha sala 3 mak hetan konstrusaun liu husi projetu PDD. Maibé, seidauk bele responde buat ida ba estudante lubuk iha ne'e.

Sentimentu triste hato’o mós husi Koordenadór  eskola Primária No. 9 Ai-Mutin, Rogério Soares. Tanba, la iha sala eskola ne’ebé sufisiente atu hala’o prosesu aprendizajen ho di’ak.  Totál alunus iha eskola ida ne’e hamutuk 658. Maibé, eskola iha de’it sala 9.

ho númeru alunus ne’ebé aas, entaun prosesu aprendizajen ami tenke fahe ba oras dader no lokraik nian. Maibé, ida ne'e mós problema hela tanba ambiente sala hirak ne’e la garantia estudante sira hodi hala’o prosesu aprendizajen ho di’ak.” esklarese Soares

Fasilidade sai nu’udar auto determinasaun ba kualidade estudante sira. Estudante sira presiza ambiente ne'ebé di’ak. Tan ne’e, Governu liu-liu Ministériu Edukasaun presiza kria kondisaun ba eskola públiku sira.

Hatan kona ba kualidade, Koordenadór eskola Primária No. 9 Ai-Mutin responde, “se ita kompara kondisaun eskola públiku ho privadu, eskola privadu iha kualidade di’ak. Tanba, fasilidade eskola kompletu no iha kondisaun sala ne’ebé di’ak. Maibé, se ko'alia kona ba kualidade estudante depende ba sistema aprendizajen husi profesór sira.”  Soares haktuir.
Nia hatutan, eskola Primária No. 9 Ai-Mutin nu’udar eskola públiku. Ne’e duni, presiza hetan atensaun husi Governu. Tanba, eskola ida ne’e presiza tebes aula foun hodi hala’o prosesu aprendizajen.

Kompara ho Ensinu Pre-Sekundária Dais, ninia situasaun diferensa tebes. Tanba, eskola  ne’ebé pertensia ba Suku Bele Casak, Sub Distritu Maukatar, Distritu Covalima taka de’it ho tali tahan, didin ho bebak no kadeira ba estudante halo husi au.

Eskola ida ne’e hari iha tinan 2007. Maibé, to’o ohin loron la iha ‘gedung’ rasik, ne’e duni to’o ohin loron estudante no mestri sira iha eskola refere hein hela Governu atu halo uma eskola ba sira. ami hare númeru estudante aumenta ba beibeik. Tan ne’e, sala ne’ebé ami uza la sufisiente no ami hato’o ona kestaun ne’e ba parte edukasaun no sira rasik mai hare tia ona. Maibé, ate agora seidauk hetan resposta,” tenik profesór  Santiago Barreto ba Jornál Tempo Semanál fulan hirak liu ba.


Tanba hein hela desizaun Governu ne’ebé seidauk iha resposta, inan, aman mestre no estudante sira foti inisiativa ida hodi halo uma eskola ida ne’e ho tali tahan no didin ho bebak hodi aguenta hein desizaun Governu.

Situasaun ne’e difisil atu hala’o prosesu aprendizajen iha tempu udan. “gedung  ne’ebé ami uza iha sala 6 de’it. Tan ne’e, ami hari fali sala 3 ne’ebé halo husi tali tahan no bebak” esplika Barreto
Ho sala 3 ne’ebé halo husi tali tahan entaun Ensinu Pre-Sekundária Dais iha ona sala 9. Maibé, ida ne’e mós seidauk sufisiente ba totál alunus ne'ebé ho númeru kuaze 500. Tan ne’e, kada sala iha estudante 40 ba leten.

Maria Madalena estudante husi eskola refere hateten, nia parte sente triste ho kondisaun eskola ne’ebé iha. Tanba, kondisaun eskola ne’e la favorese ba sira atu hala’o prosesu aprendizajen . “ kondisaun ne’e obriga ami tenke tuur iha rai tanba kadeira no meza la iha. Ne’e duni, foin lalais ne’e ami halo kadeira no meza husi au” tenik Madalena ho triste.

Relasiona ho kondisaun eskola ne’ebé iha, Zeronino Lopes aman husi estudante ida espresa mós ninia sentimentu triste ba jornál Tempo Semanál hodi husu ba Governu foun atu tau matan ba eskola ida ne’e.

Ami sente kontente bainhira loke eskola Pre-Sekundária iha suku ida ne’e. Tanba, iha okupasaun Indonézia nian la iha eskola Pre-Sekundária iha Suku ida ne’e” haktuir Zeronino.

Maski nune’e, aman husi estudante ne’e ho haraik an husu ba Governu atu hadi'a kondisaun eskola refere.

Nune’e mós, Diretor SMEA Becora  Manuel Soares hateten, eskola ida ne’e ninia kondisaun la premite, aula barak mak ninia janela no odamatan la iha, ‘plafon’ mós la di’ak hotu ona no moru eskola la di’ak. Total aula eskola hamutuk 24 sala. Maibe, iha sala 7 mak la iha kadeira no meza. Tan ne’e,  estudante sira tuur de’it iha rai hodi simu lisaun husi professor.

Numeru estudante SMEA hamutuk 1662  no total profesór hamutuk ema nain 48. Husi numeru profesór ne’ebé ema na’in 3 serbisu hanesan volontariu.
Iha loron primeiru aprezentasaun programa Kintu Governu nian, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  iha ninia diskursu hateten, Governu ida ne’e kompromete an atu hadi'a setór edukasaun, la'ós de’it kondisaun eskola hanesan sala de aula, mobiliarius ho materias ensinu. Maibé, sei hadi'a mós kualidade edukadór nian hodi investe di’ak liu tan iha formasaun ba profesores ho teknikus edukativus sira seluk.

Ami sei reve kurrikulus ne’ebé dezajustadus ho ita nia realidade, hodi reve mós sistema interasaun profesór alunu, atu nune'e alunus sira bele hetan aproveitamentu eskolar ne’ebé diak liu, hodi atinje meta escolaridadi obrigatoria, no aumenta kualidade aprendizajem ne’ebé tenke sai hanesan sinonimo husi evolusaun intelektuál labarik sira nian, atu premiti katak,iha futuru,iha duni jovens ne'ebé preparadus liu no iha kbiit hodi partisipa iha dezenvolvimentu” dehan Xanana.

Xanana haktuir, Governu sei regula nia atuasaun iha ensinu Pre-eskolar no báziku, kaer ba prinsipiu inkluzividade, atu nune’e Timor oan ida bele hasoru desvantazen ou la hetan oportunidades hanesan. Tanba, de’it nia labele hatene ninia lian inan rasik no buat ne’ebé edukador hateten, iha nia primeirus anus bainhira tuur iha banku eskola. Ensinu sekundáriu sei fahe ba escolas sekundária jerais ne'ebé vokasionadas liu ba preparasaun alunus atu bele kontinua estudus superiór no eskola sekundária téknika ne'ebé sei prepara alunus sira atu tama iha merkadu traballhu ou atu bele iha asesu  ba ensinu superiór tékniku.

Governu sei promove mós setór politekniku no universitáriu ne’ebé efikas hodi kria oportunidade ba rai doben ne’e nia oan sira. Ho objetivu ida ne'e liu husi ajénsia nasionál ba avaliasaun ho akreditasaun akademikas, sei impoen, gradualmente, padroens ho kriterius ne’ebé bele garante kualidade ensinu superiór, dezenvolve parserias ho instituisoens ensinu superiór nian, atu asegura jestaun no koordenasaun ne’ebé di’ak liu ba universidade sira.

Xanana haktuir, Governu sei kontinua enkoraja instituisoens privadas ensinu superiór nian,atu hadi'a sira nia kualidade ensinu no sei tulun buat ne’ebé presiza hodi bele satisfas padroens ne’ebé ita hotu hakarak.