Wednesday 9 January 2013

DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE IHA TIMOR-LESTE KA LAE?


BY: FREDERICO NUNO GERONIMO BOAVIDA

Kona ba Kritériu ida mak tama iha eskalaun Krime Mundiál to’o bele lori Estadu ida ba Tribunál Internasionál mak presizamente ida mós hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU.

Ita hahú rona kona ba prozekusaun, prosesamentu eh Prosedimentu atu lori no dada ema mak komete Krime da Guerra iha Timor-Leste apartir fim do Ano 1974  to’o 1999 nian iha tinan 2002. Tinan 2002 mak ofisialmente Ex-Ministru Negósiu Estranjeiru DR. José Manuel Ramos Horta hala’o enkontru ho Painel Espesial Altu Komiseriadu Nasaun Unida sira nian ba Direitus Umanus;  no mós  hahú estabelese CAVR mak ikus mai transforma ba CAV hodi hamosu asuntu Krime Violasaun Direitus Umanus.
                  Iha momentu nebá mosu Bloku Pro no Kontra Opiniaun mak husu razaun tansa tenke lori Kazu Timor-Leste ba Tribunál Internasional. Razaun la konkorda ne’e bazeia ba motivu Ekonomia, Kultura, Edukasaun, polítika no Geo-Polítika mak haree katak Timor-Leste sei presiza Relasaun Bilateral hodi halo rekoperasaun atu rekobre distruisaun Pós-Referendu, Repatriasaun, prosdimentus Estudus Universitárius, importa  ai-haan, asuntu ex-prizoneiru mak la identifikadu dauk, etc. No iha parte seluk foti kestaun kona ba pezu de krime: Violasaun Direitus Umanus hasoru feto nível aas (abuzu, raptu no violasaun seksuál), atrosídius, genosídius (Fronteira Terrestre, Alfándega eh Portu Dili, Ramelau, Kabalaki no Matebian, Kraras no Santa-Kruz). Tanba razaun sikat leet ida mós mak hanesan Prizoneiru Polítiku mak barak liu ba Cipinang eh Salemba no rona deit mak tama kadeia, entaun família hein, hein no hein. Iha ne’e hau dada duni kestaun ba família hein, hein no hein, maibé ata-oan sira nunka fila, sira ba nebé? Kestaun ida ne’e mak hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU!

Hau la duvida no mós Povu Timor-Leste tomak la duvida, Estadu RI rekonyese katak pratika duni no Estadu RDTL iha duni razaun ho lista kompletu hodi hanaran ema Timor-Lesteoan lakon leet iha Guerra Sívil 1974-1999 ne’e konsekuénsia husi Aktus Pratika Dezaparesimentu Forsadu. Ba kazu Dezaparesimentu Forsadu ne’e asuntu no problema ida mak Estadu rua RI no Timor-Leste tuur tiha ona ba tinan 14 nia laran apartir Ano 2000 to’o 2012 ne’e rekolye dadus hodi halo verifikasaun no apuramentu. Dadus dokumentadu eskritu, Transmisaun Televeziva no mós Rádio mak arkiva no dokumenta kona ba faktus levantadus. Hakarak ka lae ida ne’e kestaun Polítika mak povu tomak sei involve iha laran atu testemunya. Tanba razaun mak Kestaun Polítika kompete ba povu tomak, eim termu Direitus Internasionais ba povu vitimadu no povu sofredor ba Luta Ukun-an; entaun Povu Timor-Leste mak sai testemunya. Tansa la  husu testemunya RI; tanba razaun aneksasaun eh invazaun ho dalan agresaun brutál no illegal no fundamentál liu mak la iha kolonizador eh invazor iha Direitu atu husu responsabilidade ba Dezaparesimentu Forsadu husi parte sira nian, pelu kontráriu husi Parte Povu Luta ba ukun-an mak tenke husu responsabilidade no defende fortifeiu. Los katak buat ida, Rekompensasaun eh Rekonyesimentu no buat seluk mak Reparasaun ba pós konflitu liu-liu ba ukun-an. Entaun Rekompensaun eh rekonyesimentu ba Luta nain sira (Aktivista, Klandestinu, Diplomata iha Diáspora, guerreiro mak kombatente no veteranu sira); mós renkunyesimentu involvimentu povu tomak Timor-Leste nian mak simbolikamente kondekora ba sira mak naran tama iha Lista ba ukun-an. Enkuantu Reparasaun buat ida mak seluk tebe-tebes katak halo reparasaun ba kanek, terus, sikatriz tanba konsekúensia Guerra, psikolojikamente ita ema hela ho sikatriz traumatizadu tanba lakon família eh hetan fali membru família ho isin-lolon la kompletu, modifikadu iha aspektu psikolójiku eh rekursus umanus inkapasitadu; entaun RI no Timor-Leste; Rai rua ne’e iha Direitu ba Reparasaun Internasionál mak hanesan.

Tanba Kestaun Reparasaun Internasionál mak sei harii tiha Institutu Memorialiazaun ba Vítima mate-leet sira maibé iha Instutu ida ne’e nia laran sei efektivu atu prosesa rejistru no halo apuramentu ba Dadus Dezaparesimentu Forsadu. No Timor-Leste Lejisla, aprova, promulga no sosializa ona Lei kona ba Institutu Memorializasaun hahu tiha ona iha tinan 2010 to’o 2012 liu ba.

Iha ne’e hau la kohi atu koalia kona ba asuntu pasadu mak Estadu haloot tiha ona no la iha ona ulun moras ba bilateral RI ho Timor-Leste nian no Painel ba Tribunal Internasionál. Hau hakarak atu kria opiniaun públika ida atu konsiente kona ba Aktus Pratika Dezaparesimentu Forsadu ne’e mak oinsa.

Foti nudar izemplu feen buka lain; feen seluk no lain seluk hasara hodi renvidika (atu apudera ba-an) no hodi dezvia atensaun katak sira fali mak buka malu. Pur izemplu feen no lain hela besik malu eh iha bairro ida no nunka konsege hasoru malu ba tinan ida ho balun nia laran. Feen hasara ba ajuda serbisu iha Sentru, hafoin muda ba kontinua iha Fatuhada, fila ba bairro; engraxadu mak feen vítima husi Dezaparesimentu Forsadu mós hala’o muvimentu no dezlokasaun mak hanesn “Tal E Qual.” Ema mak lori lakon feen pratika “Task Force”; hodi dehan: “Ah sira nia Lia eh Prosesu Kazamentu sei Pendente, entaun ami nudar fetosan mak tama-sai mai troka malu hodi hein tanba lain inosente, mesak, fraku no la iha kapasidade.” Hafoin Mosu tátika de jogu de interese: parte mak hafalun subar feen atu pasa ba malu; ho razaun dehan:  “Ema ne’e lain abandona deit entaun imi fó netik alojamentu ho akomodasaun apropriadu!”; enkuantu aktividade husu apóiu ida ne’e mak hala’o “Task Force” ho motivu esplorasaun ba segunda intensaun no la konsiente hamosu Dezaparesimentu Forsadu mak lori konsekuénsia atu deskualifika fundamentu Dezaparesimentu durante Guerra; tanba ita iha pós ukun-an ne’e, sei pratika ba malu hasoru aktus mak ita kontra no ezize responsabilidade husi autor da Guerra. Jogu de interese iha ne’e; parte ida pro nudar Advogadu hodi dehan iha pratika esplorasaun no parte seluk kontra ho “advogado do diabo” dezmente, nega no dezafia katak la akontese esplorasaun. Parte ida hanoin hodi hakoak no estima, enkuantu parte seluk hanehan no ho forsa hala’o esplorasaun; mak parte rua artifisialmente hamosu senáriu montadu, organizadu no sistemátiku; hodi ikus mai ida mak lakon, lakon sai fali “advogado do diabo” no ida manan sai fila fali advogadu mak ho intensaun pratika Dezaparesimentu Forsadu. Pior liu tan se ita hahú hodi joga foer hamosu boatus: “Hetan Bolsu Estudus ba tiha ona estuda iha Rai liur; muda ba fatin seluk ba tiha serbisu iha rai liur; mate iha dezastre; mate tanba feen-lain afektadu HIV no SIDA; nia lain sei Frater eh Salesiano SDB; eh lain selingku ka iha amante ka hola feto rua, sst.”

Hau nia “Essay” ida ne’e hau aprezenta; hafoin de hamosu ilustrasaun nudar komparasaun kona ba Kritériu atu ezize responsabilidade husi Autor ba Dezaparesimentu durante Guerra  fim do Ano 1974-1999; no duvida ho aktus mak Real-Politics hatudu. Entaun hamosu mai hau pergunta pertinente atu husu: IHA KA LAE DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE DUNI IHA TIMOR-LESTE? Até Lá! Frederico NUNO Jerónimo Boavida – (Frenujebov) No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197      HP: 7285694]

Monday 7 January 2013

PARTE II hosi; Problema redus desemprego depende ba politika Governu nian

By : Tama Laka Aquita
Wainhira ita halo comparasaun entre haruka Timor Oan sai ho potensia nebe ita iha hodi kria kondisaun ba ema servisu barak liu fali ita haruka ema sai. Questaun ba ita mak oinsa atu kria. Dala ruma ita hanoin dihan defisil tebes, defisil tamba ita mak la barani hatur politika ida nebe loke espasu ba ita hodi kria kampo de trabalho, tamba ita la barani hatur politika hanesan maka ita senti defisil. Tamba ne hakerek nain hateten katak atu redus desemprego ne depende ba politika governu nian.

Ita koalia kona ba sektor privadu, ita rona ema hotu hateten katak sektor ida mak sai hanesan parceiro governu nian. Maibe lei la garante oinsa atu desemvolve setor privado ne hodi ba oin. Ministeiro Financas precisa hasai dekreto lei ida sai hanesan lei oan ida iha lei investimento nian, hakerek iha artigo ida katak estado garante SAHAM BERSAMA  entre koperativa trabalhadores, companhia lokal no kompanhia international nebe hanoin atu investe iha TIMOR-LESTE ba sektor produktivo, por exemplo fabrika aqua, ka cimenti no seluk-seluk tan maka estado loke ba tenderisaun. Se la iha lei nebe garante moris naruk ba unipessoal Lda sira maka companhia lokal kikoan sira ne sei mate hotu tamba estado la garante desemvolve setor privado.

Lei Investimento ida ne sei la taka dalan no tau todan ba kompanhia rai liur tamba iha neba definsaun klaru katak se wainhira setor privado ruma lori sira parceiro mai investe iha TIMOR-LESTE,  estado garante katak lei kona ba rai nia foo vantagen ema Timor Oan tan ne koperativa trabalhador Timor Oan nia modal ka aset mak rai nebe estado nian, kompanhia lokal ho kompanhia nebe hosi rai liur nia mak material ho osan. Oinsa mak bele garante kompanhia lokal bele iha osan? Estado Timor liu hosi banku BCNTL no Mikro Financas garante kredito ba kompanhia lokal ho durasaun 25 anos atu nune bele garante estabilidade koperasaun entre kompanhia lokal no kompanhia hosi rai liur.

Tamba sa mak ita koalia setor koperativa tamba ita nia sistema ekonomi defini ona setor 3 ne. Setor Agrikultura no koperativa sei la lao dook hosi setor privado nune mos setor privado sei la lao doom hosi setor publiku. Setor tolu ne mak ita esplora didiak sei sai potensi boot tebes-tebes ba kria kondisaun ba ema TIMOR OAN hodi hetan servisu no sei la iha TIMOR OAN ida mak sai ba rai liur.

Atu garante TIMOR OAN labele halai sai ba buka servisu iha rai liur mak politika governu nian sai hanesan lei ba estado RDTL nian mak hanesan xavi ba Timor Oan atu moris hakmatek no servisu duni iha sira nia rain rasik. Ho ida ne mak TIMOR OAN sei la sai ba liur hodi sai atan maibe sai ba buka matemek no esperiencia hodi fila mai desemvolve rai Timor-Leste ba oin.

Sa deit mak sai hanesan parte seluk hodi bele garante desemvolve setor privado ho setor koperativo mak kordenasaun intra-ministerial. Maske governu bele mai hosi koligasaun maibe hanoin nebe diak ba desemvolvimento ekonomiku povo nian la kahor interese partidaria nian. Questaun ida ne tenki tau ketak tiha. Hare los ba interese nasional, ho hanoin nebe patriotik duni ba rai no povo ida ne nia moris diak. Ho ida kordenasaun intra-ministerial sei lao h diak garante ema hotu nia moris diak.

Se kordenasaun intra-ministerial iha governu koligasaun ho hanoin katak atu manan atu manan maioria iha eleisaun tuir mai maka hanoin neka mehi ne sei la sai realidade tamba politika nebe iha hatudu momos nia objectivo ba oin hakarak manan maioria. Ne tuir lolos ne hanoin ida nebe sala no kontradis ho konsiencia povo nia, tamba konciencia povo nia tau esperanca tomak ba politika nebe iha, maibe ho promesa no osan nebe iha sei la muda sira nia hanoin tamba promesa la halo, osan nebe sira simu la dura. Tamba osan nebe sira hetan hosi lian bosok nian.

Fila fali oinsa desemvolve setor privadu no setor koperativa alem de lei investimento sai hanesan xavi ba desemvolve setor privadu no setor koperativa, estado liu hosi hari infrastrutura mos sai hanesan parte ida ba desemvolvimento setor privadu ho setor koperativa. Por exemplo Infrastrutura hanesan fatin ka plaza ou supermerkado boot iha kapital no aeroporto, fabrik foos, fabrik batar no seluk-seluk tan mak bele kria kampo de trabalho. Hosi  kondisaun sira ne mak loke dalan ba moris naruk setor privado no setor koperativa.

Atu hatur politika ida diak no bele foo benefisio diak ba povo atu nune povo mos bele foo cumpri sira dever hanesan cidadaun nebe diak maka valorisasaun cidadaun sira nia servisu liu hosi salario por ora ka "per jam kerja" liu hosi mudanca iha "lei kodico ela boral do trabalhadores" nian atu nune bele koresponde kondisasaun nebe estado kria hanesan hakerek nain cita iha leten katak tenki sai preokupasaun boot ba estado wainhira servisu nain ka funcionario publiku ida manan salario la tuir necesidade moris loron-loron nian iha situasaaun vida ekonomiku nebe aas tebes. Tamba questaun ida ne afeta diretamente ba servisu nain sira bele baruk ten ou sai naokten iha governasaun ida nian laran tan deit necesidade la sufieciente i ida ne akontece  tiha ona i sei continua wainhira ita la iha vontade politika nebe diak hodi desenvolve nasaun ida.

Iha ita nia situasaun sosio-politiku no sosio-ekonomiku ita bele hateten katak ita sei dauk bele estabele salario "per jam kerja"  maibe estado bele estabele salario "per jam kerja" ba funcionario publiku, basa uniku estado mak fundos boot. Maibe wainhira estado iha ona hatur ona politika ida sai ona hanesan lei ona ina lei investimento nian katak garante "saham bersama" entre koperativa trabalhadores, kompanhia loka ho sira parceiro investimento iha rai Timor-Leste salario "per jam kerja" mos bele estabelce ba setor privadu no koperativo. Tamba iha sistema ne  lei garante "pembagian keuntungan bersama diakhir tahun tutup buku saham bersama tersebut" iha nebe wainhira fahe lukro mais ke hetan lukro kiik maibe setor koperativa trabalhadores ho 30% ka 35% hosi investimento nebe iha bele estabelece salario "per jam kerja" ba trabalhadores sira. Iha sistema ida koperativa hare rasik sira trabalhadores i companhia sira manan lukro mos hosi 70% ou 75%.

Maibe, sistema iha wainhira politiku sira nebe hetan poder ka hetan fiar ba kaer ministro sira barani hatur politika ida liu hosi desenvolve sira nia politik nebe diak sai lei ida. Tamba ne mak hakerek nain hateten katak precisa mudanca iha politika kona ba lei agraria, lei investimento, lei kona ba kodiku elaboral trabalhadores nian no lei kona ba financiamento publiku.

Mudanca signifikante iha lei sira nebe hakerek nain temi iha leten hanesan solusaunalternativo ida ba processo transisaun nebe agora dadaun ne ita hasoru. I mos hanoin hirak ne automatikamente liu hosi sistema ne estado hatur politika ida nebe hamos korupsaun iha sistema governasaun nia laran. Bassa iha sistema ida ne garante funcionario publiku manan salario suficiente ba sira nia nesecidade loron-loron nian. No taxa nebe sira estado koa hosi sira nia salario fulan-fulan fila fali ba sira benefisio - subsidio  ba sira nia fen ho oan sira tamba lei garante mos protesaun makaas ba inan ho labarik.

Nune mos ba trabalhadores sira hotu wainhira estado estabele ona salario "per jam kerja" quer dizer trabalhadores mos servisu loron lima iha semana ida nia laran ida ne signifika katak sabdu ho domingu sira desenkasa no fo oportunidade ba Juventude no estudante sira nebe mak hakarak servisu iha loron rua nia laran iha loron sabadu no domingu, ho salario minimum "per jam kerja" tuir sistema lei nebe estado estabelece oras US$ 1.50 ba trabalhadores nebe laos permanante.

Tamba sa mak hakerek nain hateten katak liu hosi sistem ne mos bele hamos korupsaun? Iha sistema politiku ida ne funcionario publiku ho level ida manan salario per jam kerja ita bele hateten katak US$ 2.00 ka US$ 2.50 depende ba estado lei nebe ita nia estado decide. Quer dizer ho level nebe aas level ida sei manan liu fali US$ 2.50 ne. Hosi sistema politiku ida ne estado politika ba bolsa de mae mos sae no halo hanesan subsidio permanente ba inan ho labarik. Iha ema hotu moris ho ekonomia suficiente tamba ema hotu foo constribuisan ba estado liu hosi sira nia dever koa taxa fulan-fulan ba estado, taxa nebe ema trabalhadores no funcionario publiku sira koa mak sai hanesan benefisio ba inan ho labarik.

Dala ida tan hakerek nain hakarak repete katak ; Se personalidade ida nebe hetan fiar ba kaer pasta edukasaun, saude, agrikultura no solidaridade sosial mak la consegue hatur politik ida nebe loke espasu ba kria kampo de trabalho hodi fo oportunidade ba ema timor oan hotu-hotu bele hetan servisu no produz ekonomia ida nebe indenpendente mente ida ne hatudu katak "incapacidade".


Saturday 5 January 2013

PROBLEMA HIV NO SIDA HO DIREITU GOJU NESESIDADE BIOLÓJIKA!


Husi :  Frederico NUNO Jerónimo Boavida

Opiniaun Badak: ita hahú kedas ho Moralista Igreja Pe. Bernard Hearing, SJ mak sai Konselyeiru Permanente parte Moral Doutrina Katólika nian ba Asembleia Jerál eh Konsili Vatikanu II nian mak aprezenta duni kestaun barak mak hanesan: Divorsiu, Droga, Espionazem, klonazem, Delinkuénsia, Homo-seksual, Lésbika, Pornografia, Prostituisaun, Terrorizmu, Brankeamentu Kapitál, Tráfiku Umanu, Vilénsia Seksuál, Vilénsia Doméstika, Funu, Hamlaha, Moras Ébola, Edimia, HIV no SIDA, perzervativu (kamiza de Venus, kontrasepsi, Pil do Dia Seguinte evita isin-rua mak la ho hakarak no moras Transmisaun Seksuál)  mak sempre sai preokupasaun ba Igreja Kátolika desde sempre. Ba Igreja Mundu Tomak hahú inan-aman, bairro, sosiedade, katekista, irmaun-irman relijioza, padre, madre, bispu, kardeál to’o Ampapa no ikus liu monu ba Estadu Independente ida mós nia preokupasaun fundamentál depende ba matéria mak sei husik ba Kada Ministeriu, Departamentu no to’o mós ba Parlamentu atu debate; ikus liu mosu opiniaun iha públiku mak hakarak fahe hodi hakerek no lanxa iha Imprensa ka Media Nasionál nian.

Iha parte hotu ne’e, haree ho óptika Estadu Demokrátiku sempre buat barak kontra Konstituisaun no Lei! Tanba ne’e mak Estadu hamosu Sosializasaun Lei ba ninia Sidadaun liu husi Edukasaun Sívika atu Sidadaun kompriende asaun mak kontra-bandu no asun mak la kontra-bandu. Ita, karik dala barak tauk mak Lei no Ordem, haluha ita nia-an rasik hodi halo asaun mak kontra-an rasik maibé tauk Lei mak hatuur buat hotu. Iha fraze liu ba ne’e atu dehan katak Lei só koalia interese públika, entaun ita ita tauk atu pratika kontra-bandu hasoru Lei. Enkuantu seluk hanoin katak Lei Estadu nian, no hau nia-an, hau mesak nian; hau bele halo saida deit ba-an. Haree didiak Lei garante individu ida-idak no garante mós grupu eh Sidadaun hotu ninia an-rasik no interese.

Aktualmente, Media foti kestaun HIV no SIDA (Ida sei iha sintomas atu hamosu SIDA no ida seluk Moras mak hanaran SIDA); se hau la sala. Tanba kestaun HIV no SIDA mak mosu opiniaun balun hakarak atu fahe hanoin lisuk. Hau mós karik hakarak fahe parte ida kiik-oan kona ba kestaun HIV no Sida ho Perzervativu (Kondom eh Kontrasepsi) make vita total Transmisaun Moras Seksuál mak hahú ho sepilis ba mane no kamutis ba feto, eh salah-kamar mak líkidu parte “lendir” liur boot nian rezeita “Lendir” liur-kiik hodi hamosu alerjika ba anatomia se la evita sedu ho kuidadu saúde reprodutivu no seksuál.

Iha ne’e hakarak la hakarak ita Timor-Leste kondena tiha ona katak iha Timor-Leste iha duni HIV no SIDA; iha parte seluk; hakarak ka lae hamosu duni diskonfia katak iha populasaun balun mak afektadu; entretantu dadus estástiku tenke mai husi Ministériu Saúde. Iha Ministériu Saude, Iha Imigrasaun no iha Parte Polísia PNTL rejistru moras no mate mak identifikadu uitoan deit mak afektadu husi HIV no SIDA. Iha ne’e katak ita bele tiha ona prevene tanba ita nia Ministériu Kompetente identifika ema entaun bele halo karantina tuir dadus mak rejistradu konforme parte Imigrasaun, Saúde no PNTL hetan.

Haree fali husi parte Polítiku no Figura Polítika: ita nia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão kondena maka’as sosializasaun HIV no SIDA mak la iha fundamentu. Ida ne’e Primeiru Ministru hato’o iha ninia DISKURSU IHA 2002 BA Estudante DIT ba Abertura Anu Lektivu hodi hateten: “HIV no SIDA moras ida mak ba ema kiak deit no ema riku ita nunka rona kona moras HIV no SIDA.” Interpretasaun barak bele mosu: ida ita bele dehan katak atu haketak kiak no riku mak ita lanxa Linguazem HIV no SIDA hodi hafahe malu, haketak malu, hatauk malu iha ita nia interasaun sosiál. Ita mós atu dehan mós katak ita la iha osan ita la bele goja ho mane eh feto se deit; só sira mak iha osan bele. Ita mós bele dehan Rai Timor-Leste mak sei kiak entaun moras ida ne’e ita ema Timor-Leste nian duni mós. Ita sei bele dehan tan katak entaun atu la bele kona HIV no SIDA, mai ita sai riku lalais ho dalan oin-oin: naok, oho, KKN eh Prostituisaun mak bele hetan osan boot hafoin modifika-an no ita mós sai riku entaun HIV no SIDA moras ba ema mak fila-an la hatene eh sei hela kiak ba nafatin.

Maibé hanoin simples ida mós atu dehan: evita estraga-an ho orgazmu eh “oho-an/suisídiu, Bom-Bunuh-Diri/Hi-Five/Five-one/five-zero/five to five/55 for one or for zero/onani” mak badak dit evita korut, dada, doko eh kokir-an-rasik eh “quebra e esfrega ao chão.”

Frontál uitoan tanba ita tenke fo hanoin mak realístiku: ita nia populasaun uitoan no bele goja ita nia rekursu naturais nia reseita, fundus eh rendimentu mak boot. Evita populasaun no jerasaun foun mak mosu ho fizionomia fízika estragada eh mal-formada: ain tebar no barak nakratak, isin-lotuk-liman-lotuk-kabun-teek-maran, marjinalizadu husi kolega no família, evita ikus liu frustrasaun sosiál.

Wainhira daun, aitarak, frasku eh pregu ka kroat ruma mak tuu ita nia isin no hela iha ita nia isin-lolon mak ita sei sente alérjika no hetan sintomas moras halo isin baru-baruk. Agora sa tan ita tenke uza sasan mak artifisiál hodi kose-an. Se ita la kohi oho-an entaun sasan artifisiál hodi kose-an mós la favorese. Ita mak nakar karik tama iha website pornografia eh nonton: dvd no cd pornografia; ita sei hetan buat barak hanorin ita. Ida hanorin gostu wainhira nain rua hakarak malu, rua sei hanorin negativu liu, se uza violénsia entaun ita sei hetan prazer ho sadizmu. Se ita akompanya to’o ikus, lisaun sei dehan mai ita katak keta halo tuir tanba filme ida ne’e uza mak BRINKEDU no ANIMASI. BRINKEIDU katak feto ho mane hatais hotu máskara artefisial mak utiliza sasan seksuál Maskulino no Femininu ho Brikeidu, entaun sira nia ibu la kona iha parte mak ita akompanya, sira nia sasan la kona malu no sira nia liur-boot mós la kona malu.

Hau nia haree mak atu dehan deit katak se ita uza sasan eskezitu no estranyu hanesan boraxa eh plástiku (mak kondom) hodi satisfaz nesesidade biolójika ikus mai sasan ne’e estraga ita nia isin liu-liu ita nia orgaun seksual sai mean tan la simu buat mak la hanesan ho kulit ema nian. Sei sai mean no moras se ita uza kose malu frekuentemente no kleur, sei hamosu mal-formasaun ba ita nia fizionomia anatómika. Enkuantu sasan nebé mak Maromak halo para ba duni ninia objetivu hanesan ai-horis no animal sira mós bele goja, entaun ita ema mós tenke goja ita nia nesesidade seksuál.

Problema mak ita nia Formasaun no Edukasaun Seksual seidauk óptima no seidauk inkluzivu ba ema hotu-hotu. Ita nia Kurríkulu Edukasaun seidauk bele hatama parte Edukasun Seksuál ba Kurrikulum tanba ita nia sosiedade maioria mak sei haree Relasaun Seksuál ne’e nudar tabuu. Ida ne’e ita nega mata-matak deit Maromak ninia Kriasaun mak kria mós sasan lulik mane no feto nian ho objetivu ba PROKRIASAUN. Prokriasaun katak atu iha oan no hariku jerasaun umanidade.

Parte seluk mós ita nia sosiedade desde beiala karik la koalia duni kona ba kultura inisiasaun. Inisiasaun katak feto ida no mane ida hahú husi idade sai husi adolesente atu hakat ona ba foinsa’e (fetoran no klosan) mak sei iha oportunidade atu sente gostu eh la gostu, diak mak oinsa no atu hala’o relasaun seksuál saudável mak oinsa no iha se-se ninia kautela no kuidadu. Hanesan iha Irian Jaya iha Budaya Inisiasi Timika mak desa tomak iha tinan-tinan ba labarik sira mak to’o ona idade: ansiaun, autoridade suku, inan-aman no maun-alin sei hadeer kalan tomak akomponya oinsa feto no mane matan foun iha vida seksuál atu apriende, sei oho fahi, karau, bibi, manu no hemu hodi festa hala’o inisiasi.

Hau nia hanoin ita tuir loloos lalika tauk atu dehan ba ita nia populasaun mak maioria ema kiik, kiak no sei falta fasilidade no posibilidade barak atu bele moris. Sira nia oan feto no mane mesak bonito no bonita; matenek no forte atu serbisu ba Estadu Timor-Leste mak ita hotu sei goja hamutuk. Transforma mentalidade uitoan atu loke saida mak la bele tabuu ba ema tomak atu la hamtauk hodi halo sasan seksuál sai fali BESI eh sagradu.

Maibé mós ita sukat konsekuénsia ba kobixadu no obsekadu mak bele haliis fali ba buat hotu bele diak, la iha karik seks buat hotu aat. Seks loos tenke iha ba mane no feto hotu-hotu mak la kompromotidu. Maibé oinsá, ho se loos no iha nebé. Keta karik ita hamosu Katakumbee, ita hamosu karantina mak Madre Tereza Calcute tau matan ba katak kutun no katar sae ita hotu hanesan ita loke manu-luhan eh fahi luhan hodi hela ba laran. Karik ita la’os iha ninia fatin mak loloos. Tan ne’e se ita ho ita nian mak loos, ita buka atu respeita malu no se ema ida ho ninian mak loos ona ita buka dalan atu fasilita; la bele hamosu karantina artifisiál, duun-matak arbitrariamente eh hamosu DISKULPA hodi taka no hafalun desizaun mak totalmente sala no la iha korazem atu foti solusaun entaun ita hahú haburas fali rumor dehan nia hetan moras SIDA tanba tama sala kuartu eh kleur iha rai mak hetan SIDA eh nia hala’o vida Seksuál mak ho ida afektadu husi SIDA. Até lá!

Frederico NUNO Jerónimo Boavida – (Frenujebov) No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197      HP: 7285694]










Mafia Judisial Trava Kumprimentu Pena No Iha Posibilidade Liberta Ex-Ministra Justisa Lucia Lobato


Tempo Semanal, 31 Dezembru 2012

 TDD Fo Premeiu Natal TIR Ba Lucia Lobato no Sidadaun Di'ak Fo Kado Mafia judisial, Tinan foun 2013 ba sistema justica timor leste. 

Iha loron tolu antes Natal tinan 2012, Sexta-feira (22/12) ita-nian orgaun soberanu Tribunal Timor-Leste oferese “prezente Natal” ba ita-nian dezenvolvimentu Estado do Direito Democratico ho drama inkumprimentu pena ba kondenada ex-Ministra da Justiça, Sra. Lucia Lobato.

“Juiz desidE katak, laiha provas, laiha evidensia ba hau atu halai, Juiz deisde katak atu mantein ou hela iha uma, permanensia iha rezidensia to’o desizaun ikus ne’ebe Tribunal sei foti. Pronto hau hein, hau kumpri desizaun Tribunal, to’o fali bainhira mak mandatu tribunal sai para hau kumpri sentensa ba prizaun, hau sei ba kumpri sentensa ida ne’e, ne’e hau hateten klaru katak, hau sei la halai i hau sei hakmatek hodi simu desizaun ne’ebe ohin dehan katak atu permanence iha uma, iha hau nia rezidensia hodi hein desizaun Tribunal nian ikus ne’ebe mak sai husi Tribunal de Rekursu,” dehan Lucia Lobato ba jornalista sira iha TDD.

Juiza Titular ba kazu ne’e, Dr. Edite Palmira Guterres foti ona desizaun atu aplika fali medidas koazaun Termos de Residencia ba kondenada Sra. Lucia Lobato ho razaun katak laiha evidensia forte katak kondenada bele halai ba rai-liur. Desizaun ne’e nudar resposta ba pedidu Rekursu Extraordinariu kontra desizaun Juiz koletivu, tribunal Rekursu ne’ebe hato’o husi Ekipa Advogadu husi kondenada, Dr. Sergio Hornai ho ninian kolega sira.

Jose Luis Oliviera dehan bazeia ba desizaun ne’e, kondenada Sra. Lucia Lobato ne’ebe PNTL Distritu Dili konsege kaptura tiha hodi lori ba Estasaun PNTL Distritu Dili, agora daudauk “goza” nafatin liberdade iha ninian rezidensia Bidau Lecidere, Dili.

Liu tan aktivista Direitu Umanus no Observador ba Lei, Jose Luis de Oliveira, katak desizaun ne’e ilegal no hatudu malorek katak eziste duni mafia iha ita-nian judisial. “Desizaun juiza ne’e la tuir norma ne’ebe preve iha ita-nian Kodigu Prosesu Penal. Tanba tuir loloos, bainhira Tribunal Rekursu hatun desizaun ne’ebe konfirma desizaun primeira instansia ka Tribunal Distrital, maka normalmente juiz titular iha Tribunal Distrital foti medidas atu kumpri deit ona pena, laos fali foti medidas koazaun. Medidas koazaun ne’e so eziste iha prosesu julgamentu iha primeira instansia, no laos fali ba desizaun Tranzitu em Julgadu. Konfirmasaun Tribunal Rekursu (TR) ne’e nudar desizaun Tranzitu em Julgadu!”, esklarese Jose Luis.

Husi sorin seluk, tuir fontes informasaun iha Tribunal Distrital (TD) Dili katak desizaun Tribunal Rekursu ne’e tun ona ba TDD desde loron 14 Dezembru 2012. Maibe tanba agora dadauk tribunal sira tama iha epoka “Feriadu Judisial”, nune’e juiza ne’ebe pikete momentu ne’eba Sr. Ana Paula Fonseca la brani foti medidas ba kumprimentu pena kondenada Sra. Lucia Lobato, tanba senti la’os titular ba kazu ne’e, no hein Juiza Dr. Edite Palmira Guterres.

Jose Luis de Oliveira mos komenta katak “jestu” husi advogadu no juiz sira iha Tribunal Distrital Dili hanesan “drama” ida hodi desvia atensaun publiku. “Triste tebes, ita-nian autor judisial sira hanoin katak publiku hotu delek ka ignorante ba lei, nune sira bele halimar “drama” oin-oin hodi viola lei konforme sira nian hakarak. Desizaun husi TR tun iha 14 Dezembru, nusa mak juiz pikete iha TD Dili labele foti medidas? Razaun hein juiz titular ne’e la justifikadu! Hau deskonfia ne’e nudar tatika deit hodi prolonga tempu, atu juiz ho advogadu sira buka inventa dalan atu trava kondenada kumpri pena. Prinsipiu ema hotu iha lei nian okos hanesan iha ne’ebe? Diferensia saida, entre kondenada Lucia Lobato ho kondenadu Christoper Sansom? Sira nain-rua hetan ona konfirmasaun husi TR”, tenik Jose Luis.

Indikasaun “jogadas” husi “mafia judisial” ne’e mos hato’o husi jurista balu ne’ebe akompaña prosesu julgamentu ne’e. Tuir jurista ne’ebe lakohi atu identifika ninian identidade katak husi inisiu nia haree juiz ne’ebe julga kazu ne’e tenta atu ha’kmaan arguida Lucia Lobato. Tanba iha kazu tolu ne’ebe Ministerio Publico akuza ba arguida Lucia Lobato ho pena abstrata akumulasaun tinan 12, maibe iha prosesu julgamentu, juiz sira tau-ses tiha kazu abuzu poder ba projeitu konstrusaun Eskritoriu Notariado iha Lospalos, nune mos ladun konsidera evidensia sira seluk ne’ebe prokurador sira aprezenta. Ne’e duni mak iha desizaun primeira instansia ne’e ninian pena mak tinan 3 deit. “Ami hotu nudar jurista hotu, so ke knaar mak diferente, maibe ami iha responsabilidade boot atu kombate inimigu estado (krimi). Ami defende arguido sira-nian direito umanus, laos sira-nian hahalok. Hahalok ne’e arguido sira tenki responsabiliza”, dehan jurista ne’e.

Drama no jogadas husi autor judisial ne’e aumenta dezesperansa husi publiku ba ita-nian estado ne’ebe “deregon” kona-ba kombate korupsaun. Tuir aktivista Jose Luis de Oliveira katak nia la fiar ho komitmentu ita-nian Estado atu kombate korupsaun liu husi CAC. “Se estado investe iha CAC atu kombate korupsaun, maibe orgaun tribunal ne’ebe nudar orgaun prinsipal atu determina “eskola” ba koruptor sira husik fraku hela no agora sira mos (autor judisial) komesa “kontaminadu” mos ho pratika mafia korupsaun, maka kombate ne’e hanesan “mimpi di siang bolong” deit”, dehan Jose Luis.

Nune mos Jose Luis de Oliveira lamenta ho atetude ita-nian advogadu no juiz sira. “Biar tuir konstituisaun, juiz sira la responsabiliza ba sira-nian desizaun, maibe nudar sidadaun ka ajente Estado pelumenus sira tenki hatudu sira-nian lealdade ba prinsipiu legalidade hodi hasai desizaun ne’ebe lori nasaun ne’e ba futuru diak. Iha ne’ebe loos sira-nian responsabilidade nudar “defensor konstituisaun” se haree husi sira nian “jogadas ne’e?”, husu Jose Luis.  

Iha parte seluk tuir fontes ne’ebe besik liu ba Tribunal Rekursu Timor Leste foo hatene ba jornal ne’e katak iha anin di’ak ba kondenada Lucia Lobato tan fontes iha TR, deskonfia iha posibilidade eis Ministra Justica ne’e bele liberta total iha tempu badak.

“Iha ona enkontru balun no iha ona rekursu inkonstitusionalidade hodi konvoka artigu 152 konstituisaun da Republika hodi loke dalan ba Presidenti Tribunal de rekursu atu halo intervensaun hodi liberta tiha eis ministra Lucia,” dehan fontes ne’ebe husu atu jornal ne’e foo sai ninia naran.

Liu tan fontes ne’e alega katak durante desizaun Tribunal Rekursu Timor Leste ba kazu eis Ministra ne’e tan, “Presidenti Tribunal Rekursu la tama iha laran nune’e duni nia labele halo bu’at ida hodi liberta Lucia, nune’e mos ho rekursu extra ordinaria tan ne’e kompetencia juiz koletiva maibe wainhira halo rekursu inkonstitusionalidade maka iha ona dalan atu bele DR. Claudio fila husi ferias mai sei kaer kedan kazu ne’e no bele foti desizaun ruma.”

Kona ba alegasaun ne’e Jornal Tempo Semanal koko atu halo konfirmasaun ho Presidenti Tribunal Rekursu, maibe la konsege tan ba DR. Claudio Ximenes sei pasa hela ferias iha portugal to’o agora seidauk fila mai Timor Leste.

Friday 4 January 2013

Kasus korupsi Emilia Pires, Direktur KAK diuji keberanian nya.


By : Tama laka Aquita

Setelah koram mingguan temposemanal mempublikasikan kasus korupsi yang terjadi kementerian keuangan-yang pelakunya adalah menteri keuangan sendiri, namun hingga saat ini menteri keuangan Emilia Pirez diam seribu bahasa.     Modus korupsi tidak berbeda dengan menteri kehakiman pemerintahan AMP 5 tahun lalu, yaitu memberikan kepada suami mereka proyek jutaan yang secara terang-terangan menyalahi aturan hukum yang berlaku.

Setelah hampiri 4 tahun, akhirnya pengadilan tinggi menjatuhi hukum 5 tahun enam bulam kepada Lucia Lobato bersama direktur umum kementerian kehakiman, dengan masing-masing harus membayar uang denda  4 ribuh dolar kepada negara oleh Lucia Lobato dan 52, 700 dari Direktur Umum kementerian kehakiman.

Sebagai masyarakat awam kita semua berharap bahwa ini adalah awal dari pemberantasan korupsi di negara kita, harapan kita semua kasus korupsi yang saat telah terdaftar akan diselesaikan sesuai dengan harapan rakyat banyak bahwa siapa yang mencuri duit negara dia akan berhadapan hukum yang berlaku.

Emilia Pirez yang selama ini diam seribu bahasa itu menunjukkan isyarat bahwa menteri keuangan tersebut betul-betul tahu bahwa perusahan suplayer tersebut pemiliknya adalah suaminya sendiri. Dan alegasi tersebut tetap pada sasarannya. Untuk itu Komisi Anti Korupsi dapat memulai proces investigasi terhadap Emilia pirez.

Seharusnya Perdana Menteri sudah dapat mengambil suatu tindakkan menonaktifkan Emilia Pires dari jabatannya sebagai menteri karena informasi yang dipublikasikan oleh surat kabar mingguan temposemanal itu merupakan dokumen-dokumen yang menjadi bukti yang akurat.

Kalau perdana menteri ingin betul-betul suatu pemerintahan yang bersih, maka mulai sekarang harus melakukan "sapu rata" mulai dari pegawi biasa, direktur, sekretaris negara sampai menteri-menteri. Karena periode ini bisa dikatakan sebagai periode transisional kepemimpinan generasi tua kepada generasi baru.



 Sekarang adalah saat yang tepat bagi para pemimpin generasi tua untuk mengambil langkah-langkah yang tetap untuk memperbaiki sistem yang atau membiarkan sistem yang sekarang telah menjadi biang dari persoalan kemiskinan dan pengangguran. Karena segala tindakan yang diambil sekarang akan menjadi contoh yang baik bagi kepemimpinan generasi baru dimasa yang akan datang.

Untuk membasmi korupsi hanya ada satu jalan yaitu mendirikan suatu sistema baik, untuk mendirikan sebuah sistem politik yang baik dan sustantabel membutuhkan pemimpin yang berani mengambil langkah-langkah yang kongkrit terhadap penyelasain setiap persoalan yang dihadapi oleh bangsa.

Jadi pemberantasan korupsi bukan hanya dengan memenjarakan orang kasus tersebut telah selesai. pemberantasan korupsi itu harus dilihat dari berbagai segi kehidupan politik terutama sistem politik yang ada. Oleh karena itu menurut penulis pemberantasan korupsi tergantu pada etikad baik seorang pemimpin untuk berani bertindak dengan berani dan jujur dan mau melakukan perombakan dalam sistem politik yang ada.

Dengan putusan pengadilan tinggi yang menjatuhi hukuman 5, 6 tahun penjara terhadap menteri kehakiman dan direktur nya, membuka expektatif baru   bahwa Perdana Menteri Timor-Leste memiliki keberanian untuk memberantas korupsi, dan menginginkan suatu pemerintahan yang bersih dan penuh pertanggungjawaban. artinya segala tindakan setiap direktur, sekretaris negara dan para menteri-menteri harus betul-betul berpihak pada kesejahteraan rakyat.  Hukum tidak mengenal siapapun dia. Siapa saja yang berani mencuri uang rakyat akan berada di penjara.

Dalam setiap wawancara dengan media masa bilau selalu mengatakan bahwa dirinya pun siap dihadapkan ke pengadilan dan dihukum jika dia melakukan korupsi. Keberanian seorang pendiri bangsa ini merupakan contoh yang baik bagi generasi muda untuk mengikuti jejak tersebut. Keberanian tersebut harus pula menjadi motivasi bagi Komisi Anti Korupsi untuk bekerja.

Dengan beberapa document yang diterbit koram temposemanal  dan seruan investigasi  baik dari oposisi, civil sociaty maupun dari kalangan mahasiswa dan kalangan masyarakat luas  mendesak agar Emilia Pires di non aktifkan dari jabatannya, semua ini merupakan suatu dukungan  terhadap KAK untuk memulai proses investigasi.

Jika tidak terjadi intervensi politik dan jika KAK bukanlah KAWAN AMANKAN KAWAN maka terhadap semua kasus korupsi yang terjadi maka kepastian hukum bagi rakyat kecil dapat diyakinkan. Dan hal ini menunjukan bahwa dimata hukum tidak seorang yang memiliki kekebabalan hukum. Korupsi adalah korupsi. Hukuman lima tahun penjara itu tidak cukup minimum 10 tahun itu baru mematikan virus korupsi tersebut.

Untuk mempercepat proces invetigasi terhadap kasus Emilia Pirez Mahasiswa seharusnya bukan hanya memberikan komentarnya melalui koran dan radio, akan  tetapi mahasiswa juga dapat mendesak dengan aksi damai melalui gerakan moral di kampus-kampus. Karena setiap kasus korupsi yang terjadi dalam satu negara itu menghancurkan dan mematikan masa depan sebagian generasi muda. Mahasiswa harus berani, berani sebagai penyambung lidah rakyat dan berani  menuntut di non aktifkan Menteri keuangan tersebut  dari pemerintahan dan menuntut institusi terkait seperti Procuderia Geral dan KAK untuk memulai proces investigasi terhadap Emilia Pirez.



Thursday 3 January 2013

Problema redus Desemprego depende ba politika governu nian.

BY TAMALAKA AQUITA

Kuran vontade politika di'ak husi SEPFOPE atu kombate ema estranjeirus mai buka haknauk servisu ne'ebe Timor oan mos bele hal'ao hodi hariku nasaun ne'e ho numeru dezemprego bo'ot no servisu nain Timor oan mos dala ruma manda fali patraun entaun ema gosta liu foo servisu ba ema husi Indonesia, Xina, Filipina, vietname no thailandes sira. Se los maka tenke haia situasaun ne'e?
Koalia kona ba desemprego nebe ohin loron aumenta ba bebeik sai preokupasaun boot componentes hotu-hotu iha nasaun ida ne'e. Tamba desemprego nebe ohin sae maka'as ne'e nia impacto bo'ot teb-tebes ba siguranca.

Ita rona argumento barak kona ba oinsa atu reduz desemprego, tanto hosi politiku sira no mos sociadade civil sira. Hosi politiku sira hateten katak precisa stabilidade politik no siguranca nebe diak para bele dada investor sira tama hodi loke kampo de trabalho, ida ne'e solusaun ida. Maibe politiku sira nebe koalia ida ne'e haluha tiha katak ita nia sektor private meting didiak. solusaun seluk hosi sociadade civil mak oinsa governu kontinua suporta grupo koperativa barak-barak ajuda kria kampo de trabalho. Ita la hatene koperativa ne se inisiativa comunidade sira ida governu precisa tau atensaun makaas no encoraja comunidade sira ho kapasitasaun conhecimento gestaun atu nune sira bele gere hamutuk ajudos nebe mai hosi governu hodi bele lao ba oin to rohan laek. se inisiativa hosi ONG lokal sira atu nune fundus nebe mai hosi governu liu hosi ONG lokal sira labele sai hanesan dadus ba budget ONG nian monitorisasaun intensivo hosi ministeiro refere hodi liu hosi ONG lokal bele fo kapasitasaun nebe diak ba comunidade sira nebe mak hari Koperativa.

Politiku sira no sociadade civil bele argumenta maibe buat hotu-hotu fila fali ba "kemauan politik dan kebesaran hati seseorang yang dipercaya untuk menjabat sebagai Menteri dan Sekretaris Negara". Tamba sa hakerek nain hateten hanesan ne'e? Tamba wainhira confiansa ne'e fo'o ba ema politiku ida atu servi nasaun ne'e tamba fiar katak politiku nebe hetan fiar bele hamutuk resolve problema nasaun nian nebe estado hasoru.

Simu konfiansa ida ne'e ho fiar a'an katak tempo to'o hau atu halo buat ruma ba Rai doben ho povo ida ne'e. Karik tinan lima ne'e hotu ema sei la dihan hau naok ten han estado nia osan saugati deit.

Iha potensi bo'ot teb-tebes iha ministeiro ida-ida para atu bele loke espasu hodi kria kampo de trabalho hodi bele fo'o oportunidade hanesan ba ema Timor Oan hotu-hotu bele servisu. Tamba atu reduz desemprego nebe ohin loron sae maka'as los ne'e depende ba politika governu nian liu-liu politiku sira nebe hetan fiar kaer knar hanesan Ministro no Sekretario Estado.

Tamba sa ita hateten iha potensi bo'ot teb-tebes? tamba ita nia sistem ekonomia adopta setor 3 ; setor publik, setor privado no setor agrikultura ka kooperativa. Por exemplo Ministeiro Agricultura, Infrastrutura, Edukasaun, Saude, Desporto, Tourismo.

Agrikultura no Pesca

Ita hotu hatene katak procento bo'ot liu mak ema sira nebe laiha rai, estado iha rai luan barak. saida mak ita precisa, oinsa kria sistema ida hodi bele fo'o vantagen ba agricultores iha Timor-Leste ne'e iha to'os, iha natar, iha plantasaun cafe tamba rai luan barak partensi ba estado nian.
Hanesan ema politiku nebe hetan fiar hodi kaer Ministeiro ida, oinsa atu gere ministeiro hodi bele reduz desempegro no fo receitas ba nasaun liu hosi politika nebe ministro ida hatur iha governasaun ida nia laran. Se tuir planu governu nian katak sei fo preoridade ba sektor agricultura atu nune povo hetan benifisio hosi rai nebe sira iha. Agora oinsa politik ministro agrikultura nia hodi koresponde ho situacao actual nebe povo agrikultur rasik hasoru?

Precisa kria mekanismo ida ho sistema sentralizado iha nivel Suco. Sistema sentralizado ida ne'e ho objectivo ida oinsa funsionamento poder lokal nebe iha Chefe Suco nia liman nebe tenki sai duni processo administrativo ida mais kiik koan iha governu lokal. Ho ida ne'e mak Authoridade lokal bele partisipa activo iha processo desemvolvimento ekonomi povo nian.

Tamba sa tenki autoridade lokal? Chefe Suco no Conselho do Suco mak administra aktividade produsaun agricola suprevisiona direitamente hosi diresaun servisu Ministeiro Agrikultura. Tamba autoridade lokal mak sei identifika dados hotu-hotu kona ba komunidade sira nia to'os ka Natar ka plantasaun Cafe ka Nu'u no potencia saida deit sai hanesan referencia ba Ministeiro nebe refere, hodi halo politika tuir kondisaun real nebe povo hasoru.

Ho partisipasaun activo hosi authorirade lokal sira ajuda ministeiro refere, politika ida ne'e loke ona espasu ba hodi kria campo de trabalho nivel Suco. Suco nebe mak iha potensi bo'ot ba produsaun Haree ho Batar, trator ho maquina dulas haree ka batar concentra hotu iha sede suco, operado ka Maquinista ho Mekaniku estado mak rekruta. Estado tau osan no halo rekrutamento ba tekniku.

Atu bele iha partisipasaun ida nebe maximo hosi comunidade ho boavontade treinamento ba agrikultores kona ba koperativa, saida mak koperativa? Comunidade tenki hatene uluk kona ba Definisaun hosi koperativa. Hosi treinmento sira hanesan mak bele loke comunidade nia hanoin ba oin hodi bele servisu hamutuk. Estabelece assembelya comunitaria nebe composto hosi conselho do suco, chefe suco no acompanhamento hosi ministeiro refere.

Ho acompanhamento nebe mak bebeik iha processo kapasitasaun no treinamento, agricultor organizado liu no hatene oinsa servisu hamutuk hodi hadia hamutuk ekonomia ida sustantabel iha curto praso no bele mos iha longo praso. Hanoin hira ne'e loke ona espaso ba kria kampu de trabalho.

Edukasaun, Saude no Solidaridade Sosial

Iha setor edukasaun, precisa investimento boot maibe precisa mos plano ida ida nebe diak atu nune iha gestaun administrasaun ba financiamento programa estado nia lao tuir plano estrategiku nebe iha. Prioridade iha plano nebe iha, liu-liu oinsa hadia no hasae kualidade edukasaun atu nune bele garante recursu humanu diak iha futuru oin mai. Ho hanoin hirak ne mak mak Eduksaun mos potensial ba kria kampu de trabalho. Ensinu basiku no secundario ita koalia kona ba edukasaun ba labarik tenki hare mos hosi labarik sira nebe "difisiente" precisa politika ida, politika ida nebe sei sai ba lei ida especial no espesifiku kona ba edukasaun ba labarik difisiente sira. Ho politika nebe diak no definisaun statuto edukasaun ba labarik defiesinte iha estado nia okos liu hosi koperasaun intraministerial entre ministeiro edukasaun, saude no solidaridade sosial maka iha neba potencia boot teb tebes hodi kria kampo de trabalho.

Iha area Tourismo, mos hanesan potensia boot tebes hodi bele kria kampu de trabalho, iha area ida ne ita lalika koalia desenvolvi tourismo ho hotel sinco ka dez estrelas, potensia boot ba esplora fatin istoriku sira ne. Precisa politika ida nebe koalia kona ba Tourismo Komunitario esplora potensia sira ne ho objetivo ida ba dala uluk katak loke oportunidade kria kampu de trabalho.

Qestaun recursu humanu? Recursu humanu barak teb tebes sarjana barak barak no joventude sira nebe oras ne sai desemprego hela sira ne mak recursu humano. Iha area sira hanesan precisa politika ida hosi SEPFOPE hodi ba centro treinamento ba area sira hanesan. Diak liu haruka instruktor ida mai Timor do ke haruka Ema timor oan sai ho custu nebe boot ba orcamento estado nebe ikus mai sai dividas ba ministeiro.

Se personalidade ida nebe hetan fiar ba kaer pasta edukasaun, saude, agrikultura no solidaridade sosial mak la consegue hatur politik ida nebe loke espasu ba kria kampo de trabalho hodi fo oportunidade ba ema timor oan hotu-hotu bele hetan servisu no produz ekonomia ida nebe indenpendente mente ida ne hatudu katak "incapacidade" .


Tuesday 1 January 2013

Vitima husi Tua Lanu Iha troka Tinan 2012 ba 2013

Tempo Semanal Dili, 01/01/2013

Iha kalan ikus tinan 2012 ninian Cidade Dili festa bo'ot ba troka tinan ninian. Ema rihun wain maka la toba hodi hakotu sira nia kalan ikus tinan 2012 no simu oras dahuluk tinan 2013 iha palaciu do governu ninian oin.

Paixon tiru tarutu husi kiik to'o bo'ot liu halo cidade Dili la deskanca iha kalan ne'e. Iha bairos sira paixon tarutu ema husi idade oioin sai uma tama uma hodi felicita malu.

Labarik kiik oan ho idade tinan sanolu resin luma mai karaik toka muzika danca ketak no jovens sira tuur grupu ho kalen beer no masa jerikan hemu hamutuk.

Tuir observasaun tempo Semanal iha area kuluhun mosu problemas tuda malu no halo mane ida het tah kanek iha ninia tilun hun. "Jovens sira ne'e odiu malu kleur ona entre bidau ho Kuluhun," dehan membru PNTL ida ba tempo semanal.

"Ami seidauk hatene problemas ninia hun ne'ebe sei investiga hela," Membru PNTL ne'ebe husu atu jornal ne'e labele publika ninia naran hatutan.

Iha parte seluk besik area klak fuik mos mosu problemas deskonfia jovens balun hemu lanu no halo auto stop ba motorizadas ne'ebe liu husi liuron bo'ot ne'eba. Tuir informasaun jovens sira ne'e konsege hapara membru F-FDTL ida ne'ebe liu husi fatin ne'eba.

Mezmu la hatais farda maibe membru F-FDTL ne'e lori ho kartaun identidade no konsege hatudu kartaun ba jovens sira ne'e maibe jovens ne'ebe balun hahu lanu ona ne'e koko atu baku nia nafatin entaun nia eskapa aan ba informa fali ba parte PNTL ho Policia Militar ne'ebe halo seguranca besik iha area refere.

Lakleur de'it membru F-FDTL sira seluk ne'ebe deskonfia mai husi PM to'o iha area klak fuik no halo kapturasaun ba jovens ne'ebe alega koko baku membru F-FDTL ida. Akontecimentu ne'e halo joven ida tama ospital.

Kazu hemu lanu tua hodi hamosu problemas ne'e la'os dala uluk. Iha bairo Vila verde foin lalais ne'e mos mosu ema baku membru F-FDTL ida seluk to'o oin kanek hotu.