Showing posts with label Frederico boavida. Show all posts
Showing posts with label Frederico boavida. Show all posts

Saturday, 5 January 2013

PROBLEMA HIV NO SIDA HO DIREITU GOJU NESESIDADE BIOLÓJIKA!


Husi :  Frederico NUNO Jerónimo Boavida

Opiniaun Badak: ita hahú kedas ho Moralista Igreja Pe. Bernard Hearing, SJ mak sai Konselyeiru Permanente parte Moral Doutrina Katólika nian ba Asembleia Jerál eh Konsili Vatikanu II nian mak aprezenta duni kestaun barak mak hanesan: Divorsiu, Droga, Espionazem, klonazem, Delinkuénsia, Homo-seksual, Lésbika, Pornografia, Prostituisaun, Terrorizmu, Brankeamentu Kapitál, Tráfiku Umanu, Vilénsia Seksuál, Vilénsia Doméstika, Funu, Hamlaha, Moras Ébola, Edimia, HIV no SIDA, perzervativu (kamiza de Venus, kontrasepsi, Pil do Dia Seguinte evita isin-rua mak la ho hakarak no moras Transmisaun Seksuál)  mak sempre sai preokupasaun ba Igreja Kátolika desde sempre. Ba Igreja Mundu Tomak hahú inan-aman, bairro, sosiedade, katekista, irmaun-irman relijioza, padre, madre, bispu, kardeál to’o Ampapa no ikus liu monu ba Estadu Independente ida mós nia preokupasaun fundamentál depende ba matéria mak sei husik ba Kada Ministeriu, Departamentu no to’o mós ba Parlamentu atu debate; ikus liu mosu opiniaun iha públiku mak hakarak fahe hodi hakerek no lanxa iha Imprensa ka Media Nasionál nian.

Iha parte hotu ne’e, haree ho óptika Estadu Demokrátiku sempre buat barak kontra Konstituisaun no Lei! Tanba ne’e mak Estadu hamosu Sosializasaun Lei ba ninia Sidadaun liu husi Edukasaun Sívika atu Sidadaun kompriende asaun mak kontra-bandu no asun mak la kontra-bandu. Ita, karik dala barak tauk mak Lei no Ordem, haluha ita nia-an rasik hodi halo asaun mak kontra-an rasik maibé tauk Lei mak hatuur buat hotu. Iha fraze liu ba ne’e atu dehan katak Lei só koalia interese públika, entaun ita ita tauk atu pratika kontra-bandu hasoru Lei. Enkuantu seluk hanoin katak Lei Estadu nian, no hau nia-an, hau mesak nian; hau bele halo saida deit ba-an. Haree didiak Lei garante individu ida-idak no garante mós grupu eh Sidadaun hotu ninia an-rasik no interese.

Aktualmente, Media foti kestaun HIV no SIDA (Ida sei iha sintomas atu hamosu SIDA no ida seluk Moras mak hanaran SIDA); se hau la sala. Tanba kestaun HIV no SIDA mak mosu opiniaun balun hakarak atu fahe hanoin lisuk. Hau mós karik hakarak fahe parte ida kiik-oan kona ba kestaun HIV no Sida ho Perzervativu (Kondom eh Kontrasepsi) make vita total Transmisaun Moras Seksuál mak hahú ho sepilis ba mane no kamutis ba feto, eh salah-kamar mak líkidu parte “lendir” liur boot nian rezeita “Lendir” liur-kiik hodi hamosu alerjika ba anatomia se la evita sedu ho kuidadu saúde reprodutivu no seksuál.

Iha ne’e hakarak la hakarak ita Timor-Leste kondena tiha ona katak iha Timor-Leste iha duni HIV no SIDA; iha parte seluk; hakarak ka lae hamosu duni diskonfia katak iha populasaun balun mak afektadu; entretantu dadus estástiku tenke mai husi Ministériu Saúde. Iha Ministériu Saude, Iha Imigrasaun no iha Parte Polísia PNTL rejistru moras no mate mak identifikadu uitoan deit mak afektadu husi HIV no SIDA. Iha ne’e katak ita bele tiha ona prevene tanba ita nia Ministériu Kompetente identifika ema entaun bele halo karantina tuir dadus mak rejistradu konforme parte Imigrasaun, Saúde no PNTL hetan.

Haree fali husi parte Polítiku no Figura Polítika: ita nia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão kondena maka’as sosializasaun HIV no SIDA mak la iha fundamentu. Ida ne’e Primeiru Ministru hato’o iha ninia DISKURSU IHA 2002 BA Estudante DIT ba Abertura Anu Lektivu hodi hateten: “HIV no SIDA moras ida mak ba ema kiak deit no ema riku ita nunka rona kona moras HIV no SIDA.” Interpretasaun barak bele mosu: ida ita bele dehan katak atu haketak kiak no riku mak ita lanxa Linguazem HIV no SIDA hodi hafahe malu, haketak malu, hatauk malu iha ita nia interasaun sosiál. Ita mós atu dehan mós katak ita la iha osan ita la bele goja ho mane eh feto se deit; só sira mak iha osan bele. Ita mós bele dehan Rai Timor-Leste mak sei kiak entaun moras ida ne’e ita ema Timor-Leste nian duni mós. Ita sei bele dehan tan katak entaun atu la bele kona HIV no SIDA, mai ita sai riku lalais ho dalan oin-oin: naok, oho, KKN eh Prostituisaun mak bele hetan osan boot hafoin modifika-an no ita mós sai riku entaun HIV no SIDA moras ba ema mak fila-an la hatene eh sei hela kiak ba nafatin.

Maibé hanoin simples ida mós atu dehan: evita estraga-an ho orgazmu eh “oho-an/suisídiu, Bom-Bunuh-Diri/Hi-Five/Five-one/five-zero/five to five/55 for one or for zero/onani” mak badak dit evita korut, dada, doko eh kokir-an-rasik eh “quebra e esfrega ao chão.”

Frontál uitoan tanba ita tenke fo hanoin mak realístiku: ita nia populasaun uitoan no bele goja ita nia rekursu naturais nia reseita, fundus eh rendimentu mak boot. Evita populasaun no jerasaun foun mak mosu ho fizionomia fízika estragada eh mal-formada: ain tebar no barak nakratak, isin-lotuk-liman-lotuk-kabun-teek-maran, marjinalizadu husi kolega no família, evita ikus liu frustrasaun sosiál.

Wainhira daun, aitarak, frasku eh pregu ka kroat ruma mak tuu ita nia isin no hela iha ita nia isin-lolon mak ita sei sente alérjika no hetan sintomas moras halo isin baru-baruk. Agora sa tan ita tenke uza sasan mak artifisiál hodi kose-an. Se ita la kohi oho-an entaun sasan artifisiál hodi kose-an mós la favorese. Ita mak nakar karik tama iha website pornografia eh nonton: dvd no cd pornografia; ita sei hetan buat barak hanorin ita. Ida hanorin gostu wainhira nain rua hakarak malu, rua sei hanorin negativu liu, se uza violénsia entaun ita sei hetan prazer ho sadizmu. Se ita akompanya to’o ikus, lisaun sei dehan mai ita katak keta halo tuir tanba filme ida ne’e uza mak BRINKEDU no ANIMASI. BRINKEIDU katak feto ho mane hatais hotu máskara artefisial mak utiliza sasan seksuál Maskulino no Femininu ho Brikeidu, entaun sira nia ibu la kona iha parte mak ita akompanya, sira nia sasan la kona malu no sira nia liur-boot mós la kona malu.

Hau nia haree mak atu dehan deit katak se ita uza sasan eskezitu no estranyu hanesan boraxa eh plástiku (mak kondom) hodi satisfaz nesesidade biolójika ikus mai sasan ne’e estraga ita nia isin liu-liu ita nia orgaun seksual sai mean tan la simu buat mak la hanesan ho kulit ema nian. Sei sai mean no moras se ita uza kose malu frekuentemente no kleur, sei hamosu mal-formasaun ba ita nia fizionomia anatómika. Enkuantu sasan nebé mak Maromak halo para ba duni ninia objetivu hanesan ai-horis no animal sira mós bele goja, entaun ita ema mós tenke goja ita nia nesesidade seksuál.

Problema mak ita nia Formasaun no Edukasaun Seksual seidauk óptima no seidauk inkluzivu ba ema hotu-hotu. Ita nia Kurríkulu Edukasaun seidauk bele hatama parte Edukasun Seksuál ba Kurrikulum tanba ita nia sosiedade maioria mak sei haree Relasaun Seksuál ne’e nudar tabuu. Ida ne’e ita nega mata-matak deit Maromak ninia Kriasaun mak kria mós sasan lulik mane no feto nian ho objetivu ba PROKRIASAUN. Prokriasaun katak atu iha oan no hariku jerasaun umanidade.

Parte seluk mós ita nia sosiedade desde beiala karik la koalia duni kona ba kultura inisiasaun. Inisiasaun katak feto ida no mane ida hahú husi idade sai husi adolesente atu hakat ona ba foinsa’e (fetoran no klosan) mak sei iha oportunidade atu sente gostu eh la gostu, diak mak oinsa no atu hala’o relasaun seksuál saudável mak oinsa no iha se-se ninia kautela no kuidadu. Hanesan iha Irian Jaya iha Budaya Inisiasi Timika mak desa tomak iha tinan-tinan ba labarik sira mak to’o ona idade: ansiaun, autoridade suku, inan-aman no maun-alin sei hadeer kalan tomak akomponya oinsa feto no mane matan foun iha vida seksuál atu apriende, sei oho fahi, karau, bibi, manu no hemu hodi festa hala’o inisiasi.

Hau nia hanoin ita tuir loloos lalika tauk atu dehan ba ita nia populasaun mak maioria ema kiik, kiak no sei falta fasilidade no posibilidade barak atu bele moris. Sira nia oan feto no mane mesak bonito no bonita; matenek no forte atu serbisu ba Estadu Timor-Leste mak ita hotu sei goja hamutuk. Transforma mentalidade uitoan atu loke saida mak la bele tabuu ba ema tomak atu la hamtauk hodi halo sasan seksuál sai fali BESI eh sagradu.

Maibé mós ita sukat konsekuénsia ba kobixadu no obsekadu mak bele haliis fali ba buat hotu bele diak, la iha karik seks buat hotu aat. Seks loos tenke iha ba mane no feto hotu-hotu mak la kompromotidu. Maibé oinsá, ho se loos no iha nebé. Keta karik ita hamosu Katakumbee, ita hamosu karantina mak Madre Tereza Calcute tau matan ba katak kutun no katar sae ita hotu hanesan ita loke manu-luhan eh fahi luhan hodi hela ba laran. Karik ita la’os iha ninia fatin mak loloos. Tan ne’e se ita ho ita nian mak loos, ita buka atu respeita malu no se ema ida ho ninian mak loos ona ita buka dalan atu fasilita; la bele hamosu karantina artifisiál, duun-matak arbitrariamente eh hamosu DISKULPA hodi taka no hafalun desizaun mak totalmente sala no la iha korazem atu foti solusaun entaun ita hahú haburas fali rumor dehan nia hetan moras SIDA tanba tama sala kuartu eh kleur iha rai mak hetan SIDA eh nia hala’o vida Seksuál mak ho ida afektadu husi SIDA. Até lá!

Frederico NUNO Jerónimo Boavida – (Frenujebov) No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197      HP: 7285694]










Sunday, 23 December 2012

Quo Vadis Timor-Leste? – Rumu Ba Ukun-Rasik An ka Kolu-Molik An?


Ho: Frederico Jerónimo Boavida
Ex- Jornalista Repoter Rádio Fini Dioseze Baucau 2007-2008

Ita lee, rona no asiste ema barak husu liu husi TV, Jornál, Revista no Diskursu sira: pergunta mak sempre hanesan – Quo Vadis (iha Lian Latin); Dove Va? (iha Lian Italiano); donde vás? (iha Lian Espanyol); Para Onde é que vai? Where Are you going? ka (ou) ba nebé TL? Ita; tanba dit la hatene futuru Timor-Leste nian atu sai oinsa loos; tan ne’e mak ita husu Timor-Leste atu ba nebé loos! Timor-Leste Rumu Ba Sai Siganu Eh ( = entah) Sai Malae-iha-rain-rasik, karik; se mak hatene? Oinsá ho ukun-an? Ka atu ba Kolu-Molik-an no sai Laek buat hotu: Laek rain, Laek Kultura, Laek Lian, Laek Rasa, Laek Relijiaun, Laek Nasionalizmu no Patriotizmu no karik hakarak mak sai fali malae iha Rain rasik; hodi nune’e lakon buat hotu hanesan Siganu ida mak bele la’o lemo-lemo no moris husi mundu nakukun tanba kondisaun no sirkunstánsia sosiál no la’os Siganu Orijináriu sira nebé mak pur natureza lori karákter nómaden.

Á’at  liu tan mak ita Timor-Leste hahú goja ita nia Ukun-Rasik-An iha enkuadramentu Iróniku: katak, de tal maneira inventa no hatuur forma sosiál iha agrumentu no aglomerasaun sosiál husi individu ida-idak ho karákteristika privadu ida-idak nian no ho neneik reveste fila fali tipu no espésie foun karakterístika sosiál kolektiva nian mak bazeia ba estatutu grupu no konvensaun naun-eskrita husi nebé mak haburas hamutuk no ho dezenvolvimentu de tempu individu ida-idak lakon hikas ninia auto-konfiansa, auto-domíniu no auto-determinasaun hodi hamriik fortifeiu ba grupu mak reveste-an totál ho personajem mítika no místika ida ninia karaterístika individuál no ikus mai ita hetan ema ida loos dit mak domina tomak ema hotu (individu ida-idak iha grupu ida ne’e nia laran): no hakarak ka lae; saida mak personajem ne’e hakarak ka la hakarak, hanoin ka la hanoin no mehi ka la mehi; mak membru sira sujeitu no subjugadu segamente (ho delek totál) sempre  halo tuir no ikus mai individu ida-idak lakon ninia Ukun-Rasik-An no grupu kolu molik nia no individu ida-idak sai meramente objektu no instrumentu hanesan besi a’at, hena a’at no estatua ka boneka ida mak grupu ne’e hakarak utiliza no uzufruir ba sira nia meta no objetivu kamufladu/hafalun-an ba hanesan fantose ka fantazma ida. Konsekuénsia mak personajem rasik inkonsiente ho grupu transforma no inkorpora tiha iha ninia personalidade individual pernosajem ne’e ninia-an rasik karakter ida hanaran Absolutizmu ka Ditador no grupu hahú haburas réjime ditadura no iha ida réjime ditadura ne’e mak manan terenu no kampu de atuasaun mak hahú haliis ba pontu estremidade ida mak hanaran: radikalizmu, fanatizmu, fundamentalista no estremista.

Estremista, Fundamentalista, Fanatizmu no Radikalizmu nebé mak ita akompanya universalmente iha mundu no sempre rona; ida ne’e iha ezizénsia polítika ida husi jogu polítiku Dezenvolvimentu Umanidade Globál nian hodi utiliza elimina tabuu, Racizmu, Elimina Nasionalista no Patriotista Negativa (katak Patriotizmu no Nasionalizmu mak taka-an ba mundu nia dezenvolvimentu globál no proibe ka bandu ninia povu atu uzufruir meius elektróniku: Rádiu, Telivizaun, Rakal, HT, Hand Phone, Telefone fixu, internet, I-Pad no selu-seluk tan) no ita sempre haree Figura Konyesida Mundiál sira sempre negosia de tal maneira atu transforma sosiedade iha paíz ida nebé haterus ninia povu atu povu sira hetan hikas Liberdade no sente hetan hikas aar entuziazmu nudar influénsia husi “The Wind of Change” no “Moru/Tembok Berlin” nebé mak durante ne’e sulan sira iha vida primitividade/Kolot nia laran sai nakrahun no bele haree naroman.

Akontese iha Timor-Leste Poítika utiliza Estremista, Fundamentalista, Fanatizmu no Radikalizmu em vez halakon primordiál negativu no Primitividade Klásiku negativu mak halo nakukun no sulan povu ne’e atu nakarahun; ita iha Timor-Leste utiliza hodi tolan hikas ita  nia oan sira mak hakat to’o tiha no hetan ona naroman monu hikas ba infernu kidun molok beiala sira nia tempu; ita kolu ita nia oan sira halo laek buat hotu ho razaun katak sira Riku, Moos, Matenek, Santu mak hatene hotu no diak liu buat hotu no ho ida ne’e ita sai anti dezenvolvimentu no monu ba krize identidade no tama iha faze kompleksidade Psiko-Sosiál Patólojiku mak Emveija katak nusa sira bele no hau la bele; tansa sira riku iha materiál no hau la’e; tansa sira goja hanesan dit ho malae no hau lae mak halo ita sente inferioridade no ita haburas mak karakter barbariedade feroza no kruel iha ita nia-an no hakarak haan-raan dùké sai envezozu pozitivu katak hau enveija atu hau mós bele buka dalan hodi hakat neneik ba oin hodi to’o mós hanesan sira no la’os atu buka dalan oho-an (bom bunu diri tanba hau nia enveija megalómaniaka katak bulak teb-tebes hakarak sai riku no ema boot derepente!).

Kuidadu ho konsepsaun, kompriensaun no disernimentu ba informasaun insufisiente katak kuidadu interpreta informasaun la adekuada no proporsionál mak foti kedas nudar sínteze ka substánsia no esensia ba algu ida; wainhira iha falta de komunikasaun ka “miss-Communication”; basá bele rohan ba halo a’at an-rasik. Ita la bele uza tilun dit hodi justifika buat hotu mak agora iha era modernizmu globál ida ne’e sensuradu; katak ita tuur iha fatin no ema seluk huu mai ita lia-anin ka elektrónika dezvia vóz de fundu no kria senáriu ida hodi lasu ita tama armadilya artifisiál no ita rona dit ita tolan kedas! Ita la bele halo Tilun mak sai Fali Ita nia matan! Se ita komete karik aktus kriminais ida iha fatin públiku ka ita tortura no prátika asasinatu/homesídiu ida mak ikus mai rasta ita ba tribunál atu ba hatan mak Juizes sira husu: - “Ó haree duni ho matan no Kaer ho  liman rasik?” mak ita hatan fali – “Lae! Hau Rona dit!” – “Ó rona husi se!” – “Hau rona ninia lian!” – “Nia se?” mak nia ida hau rona ninia lian ne’e nega, dezmente ka reforsa mós hodi hatan hikas – “Hau mós rona hanesan husi nia ida seluk tan!” no rohan ba Kuda-Tali-Rebo-Rebo hodi sai Laho Tilun no monu ba grupu “Laho-Tilun” anónimu mak kompostu husi ema deskonyesidu mak haforma-an “Terrorista” seim organizasaun ka Grupu ida mundu tomak tauk mak bolu Terrorizmu no mundu konyesedor no polítiku pro-dezenvolvimentu umanidade inventa hikas “personajem iska” (sai nudar figura terorista) politizada ho fama mundiál hodi bele elimina Laho-Tilun; tan ne’e mundu dezenvolvidu tais/filtra  informasaun, mensajem no aktus hotu nebé mak tenke pasa liu husi sistema telefónika atu bele reforsa ita ida-idak wainhira hetan akuzasaun no sai suspeitu ba aktus kriminál; ita inosente ka sala la’ek karik ita iha evidénsia no prova atu bele aprezenta-an hodi defende katak hau rona, kaer ho liman no iha prova arkivadu tiha ona iha portál elektrónika no ita nia Estadu bele interven hodi buka iha Sentru Investigativu ka Sentru ba Telkomunikasaun atu media ka halo mediasaun ba ita nia kazu no bele buka solusaun adekuada no pasífika! 

Aktualmente ita bele artifisialmente manan Kazu mak ita komete lisuk krime liuhusi jogus grupu nian: mak hanesan ita sulan hamutuk kbiit-laek no sala-laek eh inosente, hafoin ita hafahe malu ba parte rua Pro-no-Kontra; ita buka sulan públiku no hadiuk no halo bilaan públiku, ikus mai wainhira públiku toman no baibain katak – “Eh, diak hela sa! Sira sempre hanesa ne’e!” no ita inventa senáriu katak dezastre, atake kárdiaku eh hetan bolsa estudus no ba tiha ona eskola; ita esplora fasilidade Elektrónika – Liu husi boikota telephone (hamosu ‘roming’ distorsaun mak ko-insidénsia entre vozes – lian ida mak individu loos nian no lian seluk mak ida boikota; ita uza nafatin sistema hafalun ho I-pad – hau hatetek ba I-pad animal hateke mai hau no hau nia lian sai eh hau hateke ema ida seluk no ninia lian ho nia oin mak sai maibé hau duni mak hasai lian hodi uza I-pad); hau transforma Baucau mak Dili, Ermera, Ainaro, Lospalos no Likisá eh Suasi, Bobonaru, Manatutu, Atauru, Same, Oekusi, Viqueque no Aileu – Vice-Versa hodi dehan ema la’os iha Dili maibé iha Distritu rasik no mate iha nebá lori fali mai iha ne’e no mate iha ne’e lori fali ba nebá; konsekuentemente ita tama iha “Hasulan Forsadu, Halakon Forsadu no tráfiku ba ema mak fraku no mesak, kiak no inosente!” Ita tuir meti-metin hodi skak ema ida hodi kria senáriu mak tátika dama eha sadrez: regular ka guerilya eh random hodi manan buat laek ida mak hakotu inosente ida nia moris no haburas ita nia mentalidade mak anti Lei no Ordem eh tauk moris iha realidade; maibé la tauk atu kontra lei no ordem no la tauk atu moris iha nakukun no kotu-kotu eh helik. Hau louva Mundu modernu; mak la konsege kontrola ninia ema hodi husik hala’o baibain entau utiliza sistema Kamera Detektiva hodi sensura movimentu ninia povu no Estadu iha ninia interasaun sosiál, assim ke mosu faktus krime ruma; dehan iha área nebé sira lokaliza kedas no identifika kedas. Nune’e mak ita buka atu bosok manan loos ho modus operandi hotu….

Ita liu tiha ona esperiénsia pasada mak ita rona Liafuan ka Termus: “Mauhuu no Bihuu!” sira nebé huu door tilun no inosenteoan sira rona dit hodi halai tuir ba no monu ba “Koak-Ibun”; hafoin ikus mai mate mesak no mate-faak! Mauhuu no Bihuu mak huu karik Kreatividade no Inspirsaun Konstrutiva hodi buka lisuk solusaun ba Problema no halo mediasaun; ida ne’e sei haburas Dezenvolvimentu. Mak ita sai Mauhuu no Bihuu hodi sulan lisuk ema mesak loos ida dit, laek buat hotu, laek maluk, kiik, kiak no ho konyesimentu la sufisiente; ita inderetamente hanesan neo-kolonialista no neo-invazor mak impede ukun-an no sai anti dezenvolmentu; inkonsientemente haburas lisuk Sidade ka Palásiu da Sinzas katak Sidade no Palásiu ka Paíz ida nebé ikus mai sai rai-rahun.

Ita mós rona no haree senáriu mak kria kondisaun haliis ba pontu estremidade rua atu haketak malu para sempre: Boot hakribit kiik, Riku hakribit kiak, matenek hakribit matenek-uiton, Forte hakribit fraku; hanesan karik nain rua nunka presiza malu;  afinál: kiak, matenek uitoan, fraku harii ka sai “mão das obras” ka Kuli Bangunan no kastigu-an iha loron manas laran hodi hari edifísiu nobre iha fulan barak ka tinan tomak to’o Edifísiu sai Palásiu Nobre no Ministériu; ikus mai matenek no moos oan sira tuur iha AC okos haluha no inkonsiente katak sira nebé ita hakribit ninia liman-rohan mak ita goja dadaun; liu tan ida ne’e estrada, ponte, hospital, restaurante, hotel, Igreja no natar, toos, fahi-luhan, bibi, karau no kuda luhan mak ema kiik, foer, kiak, no fraku sira hodi fera-ruin no kastigu-an atu transforma hodi sai produtu Feitu  ka husi materiál em Kru hodi transforma ba Produtu “Siap Pake”; no inkonsiente mós ita interdependénsia. Wainhira ita sulan ona ema ida folin-laek tuir ita nia konseitu barbariedade ne’e mak la seluk la leet ita kria kondisaun ida hanaran Solidaun no Melankolia mak sei halo ema saudade ba “EUTANAZIA”aktus voluntáriu ba oho-an ho razaun tanba la auguenta tan ninia moras mak tortura no fó naha todan ba ida seluk ka sir seluk!” – ita  grupu hamutuk hakarak hamosu Estimulus-Respons atu individu ida frustradu, dezperadu, traumatizadu ne’e tenke prátika Eutanzia ka “BOM BUNUH DIRI!” no ita hakarak hatudu ba mundu dehan ema ne’e terorista duni to’o oho-an rasik; más afinál ita ho grupu Siganu ka Malae-iha-Rain-rasik mak kria hela kondisaun Mentalidade Sublime ka Sizofréniku ida atu sulan ema!

Keta haluha mós parte ne’ebé ita kiik, kiak, matenek uitoan no fraku hanaran, ema-boot, riku, matenek no forte (nebé sira la sente-an maibé inderetamente ema mak hanaran hanesan ne’e ba sira tanba kondisaun no estruta sosiál mak hanesan ne’e duni nudar konsekuénsia husi Dezenvolvimentu Sosiál); katak sira diak ona ne’e iha mós no kontribui parte boot no hala’o kargu dezigual no kmanek iha Vida sosiál: Bispu (ema-boot, moos no matenek) nune’e mós ho padre no madre sira; Ministru, Deputadus, Prezidente da Repúblika, Distintu Prezidente Partidu Polítiku sira nian no Kuadru sira Estrutura partidu nian, Forsas, Polísia no Seguransa sira; Reprezentante Naun-Governamentál no Sosiedade Sívil sira mak nudar ema ho estatus sosiál tantu husi kareira intelektuál, Polítika no profesionál mak dudu sira hodi reprezenta povu; sira sai duni ema nebé mós kontribui ba Dinamizmu no Mekanizmu Mákina Produtividade iha Dezenolvimentu Estadu. Tan ne’e sosiologu no kunyesedor siensia teórika sosiál nian hanaran Estadu hanesan Mákina ida ka espésie ka prafuzu kiikoan no folin laek no mós pesa prinsipál ka Mákina Prinsipál  mak avaria ka a’at halo mákina hotu paradu no la funsiona; tan ne’e parte ka partikula ka espésie ida-idak útil no funsiona tuir ninia funsaun rasik. Ne’e duni ema ida-idak iha nasaun ida, paíz ida no Estadu ida sempre útil ka iha valor no folin iha Rai ida – no ema boot, moos, riku, matenek, forte sempre presiza ema kiik, kiak, matenek-uitoan, no fraku vise-versa ho kondisaun ba sira mak hatene duni ukun-rasik-an mak sei ukun hamutuk no fahe ukun-an ka hala’o inter-dependénsia nian!

Tan ne’e hau Reklama ka ´Hau Mengugat!’ Hau ukun-rasik-an mak diak ka tabele-an mak diak? Hau fiar-an mak diak ka fiar ema seluk mak diak? Hau haburas-an no hariku-an mak diak ka Hau kolu molik-an mak diak? Eh ema seluk kolu molik hau nia-an mak diak? Hatene ukun-rasik-an; sei hatene ukun hamutuk; hatene fiar-an sei hatene mós fiar ema seluk; hatene solta-an no la tebele-an mak sei hatene atu la esplora no la pratika korupsaun hasoru ema seluk; hatene la tabele-an mak sei hatene mós katak interdependénsia la’os tabele malu maibé kompleta malu ho ida-idak ninia dependénsia  ka ninia ukun-rasik-an!

Timor-Leste dolar neneik; hahú la’o – :”Ete o Tai” ka hamriik hodi la’o koko no/ka monu hikas; fila ba fila mai; no to’o agora hahú la’o sidi-sidi ba ninia futuru! Ita asiste transformasaun Timor-Leste nian mesak liu husi Drama Umanidade Trázika tantu mundiál, rejionál, nasionál no lokál mak hanesan: Kazu primordiál beiala nian; Krize mosu husi Mudansa Polítika Nasionál; Guerra Sívil (konsekuénsi Dekolonizasaun Portugeza no Kontra-Atake no Auto-Defeza hasoru Invazaun RI); Konflitu entre Paizes iha Rejiaun Ázia (Tantu Sudeste Aziátiku to’o Ázia Menor) sempre husik hela impaktu no sikatrizes (fitar) mak afeta duni Timor-Leste.

Konsekuénsia Drama Umanidade Trázika mak hanesan Sidade no Vila ala Arkitektura Barroko no Gótika Timor-Leste nian nebé uluk sai karaktérisktika Kolializmu Portugés iha Timor-Leste sai nakrahun (Sidade Munisipál: Kámra Munisipál sira; Merkadu Munisipál, Ospitál Munisipál; Kámra Ekleziastika; Katedrál Nobre iha Dili; trasu Sidade Barroko no Gótika hirak ne’e nakrahun); Balada (animál no variedade espésie plantasaun barak mak sai ekstintu); ema Timor-Leste ho númeru populasaun husi 1935-1975 aproxíma tiha ona 700.000 nebé rejistradu iha Dadus de Baze Estatístiku Demografia nian mak reduzidu tiha ba 400.000 no agora hahú fali sa’e to’o 1.900.000 e tal ho taxa relatividade iha mortaidade ho natalidade; maski relatóriu rejista katak Taxa Mortalidade Natural tanba idade idoza; maibé sempre iha Taxa Mortalidade Imprevista mak hanesan mate tanba krize: hamlaha (famintu) mak provoka má-nutrisaun infantil; mate tanba Krize no Konflitu sangrentu mak hamosu mate no dezaparesimentu forsadu. Konsekuénsia seluk mak hanesan: Krize no konflitu husik leet “Danos Causados” (Estragus Provokadus) afeta ba materiál fízika: infraestrutra no meius komunikasoens sira. Konsekuénsia mós afekta Rekursus Umanus, Intelektuál, legál, polítika no Esperituál ka Morál, eh Kapasitasaun Produtividade.

Drama Umanidade Tázika hirak ho konsekuénsia inevitável mak afeta Timor-Leste ne’e husik leet hela situasaun no kondisaun fakuldade psikolojia sosiál ba Timor-Lesteoan sira mak hanesan Idozu no Idoza sira Dezesperadu; juventude kresidu no adultu Frustradu; no labarik sira traumatizadu. Katak Dezesperu, frustrasaun no trauma fó forma Psikolojika Sosiál iha interasaun no konvivénsia ho personalidade kompleksa ba Timor-Lesteoan sira no sai Estadu Fakuldade Psíkika Umana prometedora ba Ezizénsia Resposta Pertinente mak hanesan “Counselling” ka Akonsllamentu! Karik tan ne’e mak ita presiza agora rona dit populasaun nia halerik no keixa ho histeria dùké ita mak koalia barak! “Counselling” ka Akonsellamentu dalan diak liu tanba husu ita atu nonok no rona saida mak cliente  ka “Vítima” atu espresa, keixa no halo konfisoens nudar  katalizador ho dalan katarze miotika katak (Nain-rasik kura-an husi saida mak nia hakarak hasai tiha husi ninia fuan laran nudar trauma no todan boot ka naha ba nia).

Rona la’os atu hala’o ba-an katak la tenke fahe todan mak halo mihis mós ita-an rasik nia psikolojia no emosaun no afekta fila fali mai ita maibé rona hodi buka solusaun no kaer nudar lisaun! Rona nia halerik karik tan nia trauma, desperadu no frustradu ho ninia moris! Reparasaun mentál ida diak liu mak Ó halerik no Hau rona! Hau halerik no Ó rona! Hau hamansa no Ó rona! Ó hamnasa no hau rona! Hau haklalak, hamnasa sarkástika (katak hamnasa no kontente haree ema seluk terus) falun ho ódiu no vingansa atu Ó rona no vise-versa! Halo ita kunyese malu se mak laran mós no se mak laran a’at! Selu-seluk mós rona no hatene! Ikus mai se Hau laran foer ba Ó no Ó laran foer ba hau halo hau kunyese Ó no Ó  kunyese hau mak halo ita kunyese malu! Tan ne’e ita ba an husu: hau lori hau nia ukun-an ba nebé? No Ita rua lori ita nia-an ba nebé? Twin-Tower lori Timor-Leste ba nebé no ita hotu mak harii “Pro” no “Kontra” Timor-Leste ne’e hakarak lori Timor-Leste ba nebé? Hahú husi ema ida-idak, Hau ho Ó no ikus mai ita hotu ninia konsekuénsia ba vida sosiedade Timor-Leste nian oinsa! Tansa hau gosta sikat leet iha ema nia problema no la hakarak involve iha mediasaun? Tansa mak hau hakarak liu harahun dezevenvolvimentu dùké haburas? Tansa mak hau sei iha ódiu no rankoor pasadu? Ida ne’e mak ita nia indikasaun ba ita ida-idak nia-an atu sukat oinsa ita ida-idak nia ukun-rasik-an afekta no fó impaktu no haburas ukun-rasik-an Timor-Leste nian ka lae?

Nafatin sei iha mentalidade Invazaun no okupasaun ilegál mak hakarak joga foer hela ba Rai Timor-Leste nia ukun-an ho fila-an-tuun sa’e! Diak ami nian; aat Ó mesak nian! Diak mai ami; ami hamnasa! Aat ba Ó ami hamnasa no aat fali mai ami ami la simu, ami revolta! Ida ne’e mak ita fó forma no hahú haburas karakteristika Timor-Leste nian mak hakarak sai duni oportunista dit iha Timor-Leste mak la seluk la leet sai Siganu no sai Malae-iha-rain-rasik? Ida ne’e la’os ita kolu molik ita nia-an! Ita nia ema haleu ita nia susar ita la sente empatia no hatudu solidariedade maibé sei dehan tan – “Merese ka Fase-Matan!”; hahú ho ema ida, hafoin nain ida seluk tan no ho neneik hau lakon maluk hotu; halo hau sai kiak no sai fahi (sulan iha luhan laran)! Ida ne’e mak futuru Timor-Leste nian? Quo vadis Timor-Leste? –  Rumu ba ukun-rasik-an ka kolu-molik-an? Timor-Leste Rumu Ba Sai Siganu Eh ( = entah) Sai Malae-iha-Rain-Rasik, karik; se mak hatene? Oinsá ho ukun-an?

Baze nasaun ka Fondasi Bangsa nudar konsiensia kolektiva ka Kesadaran Berbangsa mak sai forma no nasaun ninia oin: wajah Bangsa! Oinsa atu fó karakter ba ita nia nasaun? Oin hafuhu malu? Oin tauk malu? Hatene dit mak sulan-malu? Oinsá ho Unidade? Se karik hakat sai ba Eventu nasionál sei hatene hala’o hamutuk ba interese nasaun nian? Ka iha kampu internasionál; hau hala’o mesak hau nian no Ó hala’o mesak Ó nian ba! Quo vadis Timor-Leste? –  Rumu ba ukun-rasik-an ka kolu-molik-an? Timor-Leste Rumu Ba Sai Siganu Eh ( = entah) Sai Malae-iha-Rain-Rasik, karik; se mak hatene? Oinsá ho ukun-an? Até lá! [Ex- Jornalista Rádio Fini Dioseze Baucau 2007-2008 ho naran Frederico Jerónimo] - Frenujebov -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694

Wednesday, 19 December 2012

VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTANA HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE!



BY Frederico Nuno Jerónimo Boavida

Mundu tomak rekunyese katak povu iha mundu ne’e mak pasa no sofre esperiénsia pasa liu husi koloniaizmu no invazaun; sempre iha Luta ho Espíritu Patriotizmu no Nasionalizmu mak sempre defende ba ukun-an. Izemplu mak povu portuges iha heroi kontra Espanya no Espanya fali iha Heroi Kontra Árabe; no Indonézia iha Heroi kontra Holandez.

Hodi povu tomak no agora sai netik Kaibela (dezignasaun mós uluk haraik ba Koni); ami mós hakarak hato’o katak iha Kolonialista, iha invazor, iha Heroi, Iha Traidor, Iha Povu inosente no iha mós Povu tauk-teen. Ida ne’e konsekuénsia trajedia umanidade mak mundu la sees. Tanba inosente povu seluk haan-matak, hadau no aneksa, koloniza no invade povu seluk, tanba tauk fali povu invadidu no kolonizadu sujeitu hodi hakruuk delek to’o halao traisaun hasoru rain-rasik; maibé tansá? Tanba ganánsia, tanba sente-an ema, tanba mak iha forsa no kbiita atu ukun ema no povu seluk, tanba bulak karik eh tanba inosénsia? Ita bele hamosu Pergunta 1001 ida tansa iha trajédia umanidade. Karik povu ida halerik imi mak ema no ami fali animal! Povu seluk dehan imi selvanzens no ami mak sivilizadu! Povu ida dehan imi kiak no ami mak riku! Povu ida tan dehan imi sei beik no nakukun no ami matenek no naroman ona! Povu seluk dehan tan imi sei kolot/primitivu no ami modernu ona! Maibé tansa?
Iha Gaba-an no foti-an, iha mós haraik-an no sente-an fraku, iha fiar-an, iha mós la fiar-an, iha berani, iha mós tauk-teen, iha ukun-an, iha mós la ukun-an; maibé tansa?

Karik tanba osan? Karik tanba naran? Karik tanba materiál? Karik tanba meius? Karik tanba oportunidade? Karik tanba vantazem? Karik tanba sorte? Karik tanba inoportuno? Karik tanba laek meisu, Karik tanba laek material Karik tanba la kohi sai famozu no karik la iha osan no fasilidade! Maibé tanba sa?

Tanba sa iha heroi ho izemplu kmanek no kmook mós sei iha terus, halerik no sei tata-malu, tetak-maluk, oho malu, naok-malu, bosok no lohi-malu, halo bilaan malu; tanba sa?

Hau la kompriende, la hatene no buka atu hatene razaun maibé la hetan no nune’e mós Ó rasik, nia rasik, imi rasi, ita rasik, ami rasik sira rasik la kompriende, la hatene no buka nafatin razaun la hetan? Karik ida ne’e mak mistériu umanidadade ida?
           
Ita so hatene dit hamosu pergunta 1001 tansa no “pergunta não acha resposta!”

Keta haluha, prinsipiu defende lia-loos mak hamosu martires inosente no heori verdadeiru! Sira merese Viva! No Viva Heroi! Husi imi, ami hotu agora mak hamutuk fali atu agora no uluk gosta eh la gosta; ami goja moris no goja ukun-an nasaun no estadu nian husi imi nia sakfrifísu no dedikasaun!

La haluha nudar, dala ida tan sai Kai-leba (husi ema mak gosta no la gosta mós mak goja ita boot sira mak terus to’o mate nia luta) ami hato’o obrigadu no agradese wain! Atu dehan hodi ami hotu Povu Timor-Leste nia naran hato’o agradesimentu mak ita boot sira simu dit husi ami nia matabeen, ami nia sura no kontu hodi haktuir, ami nia memória; no ita boot sira rasik mate leet tiha ona la goja karik estipendiu no osan mak ami halibur no hatama hodi agora haruka tuir hodi ba hakoi ita boot sira iha fatin mak prepara tiha ona ba ita boot; merese duni ami nia obrigadu no agradesimentu; la liu ida ne’e atu ita boot sira goja tanba sei la mai hamutuk fali atu goja ho ami!

La haluha mós nudar, dala ida tan sai kaileba! Hodi ami hotu Povu Timor-Leste tomak atu iha Rai-Timor-Leste husi Ponta-Leste: Jako to’o Oekusi no Atauro to’o Betanu; Povu Timorense mak hela no moris lemo-lemo no sei moris hela iha mundu raiklaran: iha Indonézia, Australia, Makau, Moçambique no Portugal no selu-seluk tan hato’o ami nia diskulpa ba sala hotu, ami nia traisaun, ami nia ignoransia no inosénsia mak ami uluk halo karik hasoru ita boot sira; perdua ami no halo ami bele livre duni tuir mehi atu Timor-Leste ida mak livre no independente! VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTAN HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE!

Ami foti lisaun ida dit! Atu la kastigu-an iha rai-okos mak nakukun hela dit! Atu la sula-an! Atu la simu maus-tratu mak la merese! Buka atu seluk la kastigu ami, sulan ami, fó hahaan restu mai ami mak seluk sulan; solta-an no liu-liu hatene ukun-an! VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTAN HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE! Kuitadu Basá la bele hamutuk ho ami iha ami leet; no ami so fiar dit katak imi perdua no simu ami nia karan mak ami saran eh fó perdaun mai ami; ba ida ne’e ba família heroi Nino Koni Santana ho grupu tomak ba povu Timorense no ba Umanidade nia diak: Kondolénsia no “Sentido de Pêsame!” ida ne’e mak formula regular no vulgar maibé mosu duni husi ami nia fuan no laran!

I.               NINO KONI SANTANA

Nino Koni Santana Klandestinu TL nian ida mai husi Rai Lospalos
Indepentista barak mak mesak mane Asuwain sira husi Rai Lospalos
Nune’e mós karakterístika forte no fiar-an hatudu husi Falintil
Ó la bele hakfodak se ema Lospalos forte no fiar-an hodi hola parte iha Falintil

Klandestinu Nino Koni Santana hatudu ninia karakterístika ema Lospalos nian iha Ermera
Ó, hau no Nia rona katak klandestinu ne’e ninia subar-an iha Ermera
Naran Nino Koni Santana ne’e mós kontribui ba ukun-an
Iha Luta TL nian presiza duni hamosu klandestinidade hodi hetan ukun-an

Santana ka Nino Koni Santana ne’e aparentemente parese Che Gue Vara
Atu dehan katak Nino Koni Santana mak Timor-Leste nia Che Gue Vara
Ne’e duni Nino Koni Santana mós hapara fogo/VARA (ahi-klaak) iha Timor-Leste
Tuba-metin nudar klandestinu ida to’o ita hetan ukun-an ba Timor-Leste
Atu la haluha ita hanoin hikas Nino Koni Santana nudar elementu ida husi Kuadru Klandestinu
Ne’e duni indpendénsia Timor-Leste nian ne’e nudar prezente ida husi Kuadru Klandestinu
Atu ita bele temi Timor-Leste sira seluk hanesan klandestinu; ita sei refere mós  ba Nino Koni Santana


II.            TIMOR-LESTE: 1001 TANSA?

Iha Timor-Leste ohin loron iha deit
Fórmula ida hodi halo pergunta.
La bele husu: Saida, se, hori bainhira, iha ne’ebé, oinsá!
Maibé, pergunta ba Timor-Leste la seluk no la leet ida;
Husu deit: Tansá!

Hahú kedas halo pergunta hanesan tuir mai:
Tansá Portugal koloniza Timor-Leste
Durante tinan atus lima ho balun?
Tansa Boaventura ho forsa hosi rai-laran
Rasik lakon iha revolta kontra Portugueses sira?
Tansá mak Portugueses sira husik mós
Timor-Leste sai kampu de batalla ba Niponika no Australianu sira?
Tansá mak Indonézia invade Timor iha momentu desizivu
KatakTimor tenke hili entre Portugal ka Timor-Leste independente?
Tansá referendum 30 de Agostu 30 1999 liu tiha iha tan
Distruisaun, sunu, masakre?
Tansá Timor-Leste independente tiha ona povu sei hamlaha nafatin?
Tansá reseitas Gas no Petroleu provoka konflitu
De interese entre Australia no Timor-Leste?
Tansá Igreja ho governu envolve-an iha politiku dezenvolvimentu Timor-Leste nian?
Ho perguntas hanesan ne’e hau halo konkluzaun
Hodi dehan de faktu iha Timor-Leste iha duni 1001 perguntas!
Maibe pergunta oin ida deit: tansá?

Frenujebov


Frederico Nuno Jerónimo Boavida [Frenujebov -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694]

Saturday, 15 December 2012

DEZAFIU KAPASITASAUN REKURSUS UMANUS (ASESOR TÉKNIKU ADMINISTRATIVU) BA SEKTOR EDUKASAUN RDTL [NOTA APONTAENTU]


BY : Frederico NUNO Jerónimo Boavida

Hafoin liu tiha fulan balun V Guvernu Konstitusionál hala’o ninia Programa; parese katak sei falta duni Rekursus Umanus iha Sektor balun; ida ne’e nota tebe-tebes wainhira ita haree katak Projeisaun Individuo ida ba Fatin ida mak la fó orientasaun muito antes; maibé tanba fator manan eh lakon iha Eleisaun mak sai xave ba Funsionamentu mákina Estadu RDTL nian – entaun hakarak ka lae koloka sujeitu ida bazeia ba votu mak indika individu ida ne’e.

Loos; Katak Polítika mak hamoris Estadu no dulas Estadu ida! Maibé, konta mós katak: Projeisaun “The Right Man on the Right Place” mak Pertinente no konviniente tebe-tebes; basá husi nia mak apoiante, asesor, doador, parseiru no parte interesada sira atu konkretiza ninia Programa Planu Asaun sira. Ita hetan katak hafoin de tinan 10 resin; sujeitu ida didika-an no investe-an hodi hasa’e kapasitasaun iha área determinada; no tuir loloos Estadu tenke utiliza indivudu ida ne’e ba duni fatin mak ho durasaun naruk Estadu hakoi Orsamentu, fornese fasilidade no kapasita Formasaun no Treinamentu maski individu halo parte iha Funsionalizmu Públiku mak manan Sálariu Profesionál; para alein de manan osan Estadu, indereitamente Estadu prepara fini; entaun koloka mós tuir fatin mak tenke; anaun ser, nu kazu Polítiku ida mak projeitadu husi Partidu; ne’e buat seluk tanba Agente Polítiku.

Projeisaun “The Right Man on the Right Place” ne’e publika tiha ona iha artigu Média Nasional bara-barak husi Hakerek nain ba Opini, Obzervadores, intelektuais no Polítiku iha tinan 2002 to’o 2003; basá nota katak ema balun husi Tékniku ba tau fali iha Saúde no finansas eh administrasaun.

Ba kazu aktual, ita nota oin-seluk; ema Tékniku Administrativu iha área determinada mak nia investe-an ba no prepara kuadru de ápoiu; maibé ikus mai Edifisiu maknek mak nia harii ho sirkunstánsia kria duni husi Estadu sai dezviu ba nia rasik mesak dit hetan nomeasaun ba koloka iha postu seluk, entretantu, ninia apoiante sira nudar funsionalizmu kontinua iha área mak hanesan; ba ema sira ne’e sai mákina produtora efetivu no efisiente nudar péritu ba área mak refere; kuitadu; nia tenke hahú foun no halo ligasaun foun hotu basá knaar no responsabilidade ne’e Estadu mak husu ba nia perante povu nia konsentimentu. Bele ka lae; ba tempu mak sei badak; maski mosu Revizaun no Avaliasaun tiha ona; maibé haraik tempu para bele hakat?

Apresia tiha forma aprezentasaun “Slight Power Point” hotu ba AJR (Annua Joint Review – 2012) husi Ministériu Edukasaun; ami rekonyese katak kestaun la’os ona implementa duni prioridade hirak definida tiha ona ba Programa Planu Asaun Sektor Edusaun 2012-2030 mak projeita tiha oa iha Mandatu Périodu liu ba ka lae; maibé kestaun mak Tékniku Administrativu iha área refere mak prepara Forma Esbosu Relatóriu mak la satisfaz dauk nível profesionalizmu hodi hamosu Relatóriu Anual Konjunta ida ho tempu badak demais; basá troka no muda kompozisaun iha Instituisaun nia laran hamosu impaktu ba mákina Estadu Administrativu nia Jestaun.

Repara! Katak, iha mundu tomak sentidu Troka Guvernu eh mosu Guvernu ho mandatu foun; nunka hamosu kompriensaun Estabelese fali Estadu foun ida; maibé Troka Figura Polítik sira mak atu kaer ukun ba ema sira mak hala’o serbisu Estadu ida nian no sub-entendidu katak tenke hamosu Figura Polítiku Foun mak karik mai ho ideia inovadora. Hahú kedas ho Estadu ida; wainhira deklara ninia independénsia: Tenke iha uluk nanai Asembleia Konstituinte no ikus mai mak husi nia sei hamosu Asembleia Repúblika, Senadu, Reprezentante Povu eh Parlamentu Nasionál mak tuur atu lezisla dit Lei! No ida ne’e atu halo komparasun analójika ida katak Tantu Órgaun Soberania selu-seluk mosu desde inísiu mós hatuur nanis ninia baze Legál nudar Diploma no Instrumentu Lísitu mak fó ona Linya Orientasaun no Pontu de Partida atu hahú iha espésie Protipu Referénsial mak sei rekeer ninia kontinuidade no sustentabilidade ba Relasionamentu Operasional Órgaun Kompetente Estadu mak nudar Pilares  Estabelese Estadu Soberanu ida.

Hanesan ita akompanya katak mandatu IV Guvernu Konstitusionál RDTL liu ba mak implementa, melyora no hamosu inisiativa inovadora ba Sektor hotu; maibé la’os halakon Programa mak I, II no IIIo Guvernu Konstitusionál RDTL trasa tiha ona; pelu faktu sempre refere liu ba Io Guvernu ETTA mak maski nudar Pilotu katak sempre bazeia ba prototipu Estadu RDTL ninia Finalidade atu alkanse nível Dezenvolvimentu Sustentável ba Progressu Estadu RDTL.

Klaru, katak ita nota mós katak IV Guvernu Konstitusionál RDTL iha liu progresu notável kompara ho guvernu anterior; ida ne’e mós la signifika katak Guvernu anteriores la halo liu buat ida; lae! Maibé ho tempu Tranzitóriu no Transferénsia mak Estadu RDTL iha tempu nebá falta rekursus umanus rasik; maibé pasu pur pasu hala’o duni husi sira mak mesak kompetente hodi nune’e ikus mai produz mós professional bara-barak mak hatudu grau de alkansementu profesionalizmu favorável mak lori ba dezenvolvimentu sustentável.

Se ita haree ho óptika ampla no ambranzente uitoan; ita hatene katak Guvernu liu ba nudar kontinuidade husi Guver hirak uluk liu fali; no nia prepara mós terenu, rekursus umanus no vizaun ho misaun ba Guvendu ida agora hodi nune’e la’o tuir iha linya ida dit Esatadu RDTL ninia finalidade no objetivu mak hanaran-an V Guvernu Konstitusionál RDTL nudar Guvernu de Reforma Institusionál no Prosedimentu; basá uluk Instituisaun barak Estadu RDTL nian mak iha ONU nia Administrasaun no la’os, automatikamente, iha kedas Timor-Leste nia liman no Prosedimentu barak mós mak halai tuir mákina Administrativa ONU nian no la’os Timor-Leste nian! Nune’e, agora ita iha ona faze kuaze total Administrasaun RDTL nian rasik mak tenke kontinua duni Programa hirak Planu Asaun Estadu RDTL nian mak projeita tiha ona; no iha artigu opini ida ne’e konteistualiza limitadu eh natoon dit ba enkuadramentu Sektor Edukasaun nian.

Repara mós! Katak, dala barak iha Sektor Saúde, Agrikultura no Edukasaun, wainhira mosu fali Guvernu foun; ajente mak uluk involve iha Sektor respektivu sei la sai eh la retira husi postu; basá sira ne’e la’os Polítiku, maibé Ajente profesinál no sira dala bark sai nudar konselyeiru no reforsu útil mak tenke nafatin ativamente fó apóiu; hakarak ka lae la’os ona kestaun Partidu manan ka lakon; maibé kestaun área hirak mak refere ne’e ezize duni apartidarizmu. No dala barak troka dit mak Pasta Polítika atu kaer ema professional hirak ne’e; maibé péritu iha área destake sei nafatin hela nudar fator determinante no sujeitu influensiador eh ajente Produtivu ba sustentabilidade inovativa mak temi.

Rekonyese no de akordu ho serteza ba Ministru Edukasaun V Guvernu Konstitusionál RDTL Bendito Freitas mak iha ninia Diskursu Ofisiál ba “Annual Joint Review Meeting” eh AJR (Enkontru Revizaun Annual ba Sektor Edukasaun iha ICS 13 Dezembru 2012) mak deklara katak nia la’os ema Teóriku! Maibé Tékniku! Ho ida ne’e katak ninia tarefa prinsipál mak atu tau iha prátika Programa no Planu ba Sektor Edukasaun mak Estadu RDTL desde Io  Guvernu Konstitusionál to’o Vo Guvernu RDTL Konstitusionál trasa tiha ona basá Períodu hirak intensivu liu ba ne’e, nudar Períodu de identifikasaun, prioritizasaun, mapeamentu, planifikasaun, negosiasaun, separasaun eh esklaresimentu ba área de trabalyu ka simples dit nudar Períodu de Programa Planifikasaun ba Dezenvolvimentu Sektor Edukasaun RDTL mak Sustentável no ita hetan mak Ministru Edukasaun sira mesak ema Konseitual Sistemátiku hahú kedas husi Ministru Pe. Filomenu Jacob, SJ, Ministru Armindu Maia, Ministra Rosália Corte Real no Ministru João Câncio mak ikus remata ho Projeitu Proposta Edukativa no Estabelese Lei Baze Edukasaun no hatuur Pilotu Sistema Kurrikuler Ensinu Báziku Obrigatóriu Nono (IXo) Ano Eskolaridade, Sistema Rekonyesimentu ba Akreditasaun Universidade, Padraun Plata-Forma Kualifikasaun Nasional ba Sertifikasaun no Diploma, Ensinu Rekorrente, Programa Alfabetizasaun no Eskola Noeva (Eskola Foun ho Klase Multiseriada); Programa Merenda Eskolar eh Refeisaun Kente,  Programa Treinamentu Vokasionál iha área Turizmu, ospitalidade eh Otelaria, nsst; mak hatuur duni Programa Planu Asaun ba Sektor Edukasaun RDTL nian nebé sai nudar urjénsia atu hahú implementa ona tantu ba área Konstrusaun mak presiza duni reabilitasaun no konstrusaun foun ruma tan mak koresponde ba guia orientadora nebé iha nanis tiha ona. Bazeia duni ba ida ne’e, karik Asesor Tékniku Administrativu nudar Péritu ba Formulasaun no konseitualizasaun mak tuir loloos la bele duni troka basá ema sira ne’e mak sai Mákinia Administativa sei alimenta Polítiku ba Sektor Edukasaun nian, Ajente no Kuadru Responsável sira; atu dehan katak Asesor iha área mak hanesan Agrikultura, Saúde no Edukasun nudar Tékniku Administrativu professionál mak ninia knaar diferente totalmente ho konseitu Adidu mak haliis liu ba Asesor Militar (Seguransa no Defeza nian).

Nudar obzervasaun badak ida ba Ministériu Edukasaun RDTL; atu dehan katak Forma Aparénsia Slight Power Point mak aprezenta iha Enkontru AJR 13 de Dezembro 2012 nian seidauk atinje Formula ida mak reflekta nudar rekursus dokumentus ba Relatóriu; enkuantu ita sei nafatin depende fali ba UNICEF ninia relatóriu mak hetan louva husi parte doadores, parseirus no parte interesada internasionál sira; ida ne’e implika katak karik figura nasionál sira mak uluk prontu tiha ona la retoma dauk ninia papél dezempenyamentu no hatudu parese lakon husi kampu edukativu mak tuir lolos la bele. Klaru ke, komentáriu ba senáriu indikador ida ne’e la’os atu dezakredita kontédu kompiladu ba Reltóriu AJR MoE – 2012 nian, lae! Maibé iha Téknikamente mistura entre: identifikasaun kontédu no mapeamentu eh Textu la konteistualizadu; pur izemplu koalia kona ba Asesu Eskolar, koloka fali kestaun orsamentál mak iha duni parte relatóriu maibé kona ba Despezas Finansas Públikas iha Sektor Edukasaun; entretantu kona ba Asesu Edukasaun atu kompila Modus Operandi nudar kondisaun no Sirkunstánsia de Meius Asesu Edukativu ba fasilidade no infra-estrutura la nesesáriamente kestaun de verba orsamentál; nune’e mós iha parte dezafiu mak formula hikas iha fraze pozitiva hamosu sentidu identifikasaun, funsionamentu, operasionalizasaun  no prioritizasaun rekomendasaun; hirak ne’e wainhira ita sira nebé mak kaer Slight Power Point sira atu apresia karik; ita sei hetan informasaun mak barralyada no distorsaun iha konsepsaun paradigm basá mosu sobre-postu ideias ho Pontus esensiais nudar atributu fundamental nesesáriu mak tenke sai baze de orientasaun ba kompriensaun konsizu, masisu pragmátiku ida iha ita nia Leitura kona ba Edukasaun no ninia Serbisu.
           
Mai hau, kompriende katak wainhira ita povu Timorense mak sente duni no involve duni iha ita nia dezenvolvimentu ba interese komúm mak hanesan; ita sei la sente rezerva atu koko fahe ideia hodi haree lisuk. Mak ita hatene muitu bem katak, iha linya orientsaun karik hliis fali ba minimizasaun no inkapasitasaun eh enfrakesimentu no empobreza fali rekursus kapasitadus mak Estadu RDTL ida ne’e investe tinan barak nia laran ho Orsamentu no fasilidade hodi povu Timor-Leste tomak nia naran; no ema sira ne’e mak Estadu tenke hakarak ka lae atu uza hodi serbisu!

Atu la hamosu ninia impaktu ba futuru ho halerik nafatin katak falta rekursus umanus nesesáriu; karik presiza iha sistematizasaun no estrutura pensamentu temátizadu hodi orienta no koordena Ajente Edukativa atu bele hatan ba  ezizénsia Edukasaun nian; ho ida ne’e linya koordenasaun sai fator dezizivu mak pormetedor ba Estadu RDTL, iha ne’e ba Sektor Edukasaun. Até lá! Frederico NUNO Jerónimo Boavida - [Frenujebov -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694]

Sunday, 16 September 2012

RETROSPEKTIVIDADE BA PASADU NO PROSPEKTIVIDADE TIMOR-LESTE NIAN BA FUTURU (Produtu Kolyeitu ida husi Media-Tatiis ka Koridor-Media)


BY: Frederico Boavida

La’os fásil atu ita hamutuk tau hanoin-lisuk atu istoriador sira Nasionál Timor-Leste nian bele elabora Livro Istória Nasionál nudar Estadu-Nasaun. “Hau hahú kedas ho – Lema mak Entituladu tiha ba ‘Head-Line Local News’ STT mak artikula: “Tim-Tim Merdeka atau Tidak! STT tetap Merdeka!” mak STT publika iha tempu Okupasaun RI.

“Tim-Tim Merdeka atau Tidak! STT tetap Merdeka!” ida ne’e tantu intrinsekamente no literalmente hamosu tiha ona Sensu Komún ida katak ukun-an la depende ba Se ka Saida mak pur razaun situasaun, kondisaun no srkunstánsia posui domíniu kbiit-másimu atu kontrola kbiit-naksanak selu-seluk; no Lema, moto no propanganda média ida ne’e lojikamente valoriza tiha ona Aksiolojia filozófika Ukun-an iha konteistu Estadu-Nasaun. No karik; ida ne’e mós iha tempu pasadu buras iha Sosiedade Sívil sira seluk.

Temi Sosiedade Sívil, sasan ida mak ampla tebe-tebes iha kampu de asaun institusionál ho sentidu sósio-antropolójiku nudar sasan ida iha Estrtutura sosiál nia mahan. Entaun, iha ne’e hau sei refere dit ba naran Sosiedade Sívil ida mak hau dada-lia, troka informasaun, konversa, hamosu diálogu, debate, haksesuk-malu ka diskusaun ‘bain-leet’ mak hau hanaran ‘Média-Tatiis’ ka ‘Korridor-Média!’ Iha ne’e hau sita naran Timor-Aid.

Timor-Aid, tuir diskrisaun mak hato’o iha momentu dada-lia ne’e katak; Instituisaun Independente ida mak desde inísiu iha estabelesimentu ka fundasaun hakarak tebe-tebes atu limita-an ba peskiza, estudus no rekolya informasaun sira mak kona ba saida mak Timor-Leste nia patrimóniu Kultural a nível nasional. Mai hau iha tempu okupasaun RI; hau pre-entende no supoen Timor-Aid nudar Institutu Linguístika Dalen Tetun nian; más ikus mai hafoin ho kolaborasaun, koperasaun no serbisu sira mak Timor-Aid hatudu; no hau apresia tiha obra barak produzidu husi Timor-Aid; mak hau kompriende katak Para Alein de Média ka STT mak Sempre “Timor-Timur/Timor-Leste/Timor-Lorosa’e!”, afinál Timor-Aid hala’o serbisu hanesan mós ho STT katak sai núkleu induvitável ba “Estadu-Nasaun” Timor-Leste ho karakter típiku Timor-Lestizadu!

Hahú ho ajente ida Timor-Aid nian mak dehan: - “Hau kontente tebe-tebes rona testemunya Komemorasaun tinan 36 Fundasaun Káritas Deosizana Timor-Leste mak komemora iha Loron 12 Fulan Setembru Tinan 2012 nebé haktuir katak Fundasau Káritas Diosizana TL ne’e sempre hala’o serbisu mak ba interese povu ida ho etnisidade timorense ne’e desde ninia inísiu!” Ho introdusaun konversa ida ne’e, hau hahú ke’e fali husi parte Timor-Aid nian oinsá? No hau mós hatutan katak hau dada-lia mós ho malae Australianu mak serbisu mós ba Timor-Aid no ami hasoru malu iha Misaun São José Baucau ho durasaun oras rua  ne’e nia mós fahe konyesimentu kle’an kona ba Timor-Leste no hau sente nakraik no orgulyu mós nakraik tanba afinál Australianuoan ne’e konyese diak liu Timor-Leste duke hau mak ema timoroan ida hanesan mós timoroan selu-seluk; no orgulyu ho Australianu ida ne’e tanba haluha ninia rain ho vizaun humanidade hodi mai serbisu tinan 30 resin iha Timor-Leste atu apóiu Timor konkretiza mehi nudar Nasaun Timor-Leste ho integridade no totalidade iha Unidade Nasionál mak tenke la’o hanesan mós ho paíz seluk iha mundu.

Fila hikas ba Timor-Aida, karik ita sei buka took dada hikas liafuan balun; hau refere ba hau nia artigu ida publika iha STL iha 2002 ho Títulu: Timtim berproses menuju sebuah “-isme”?’ -
 Sesungguhnya Timtim berada di tahap Transisi dalam segala bidang: transisi kekuasaan, transisi budaya, transisi ideologi, transisi bahasa dan transisi sejarah. Transisi yang diklasifikasikan ke dalam taraf evolutif-sosiologis; yang berarti transisi yang berproses dalam interaksi sosial yang nyata-nyata terjadi, kendati mengalami proses yang begitu lambat tapi pasti, menuju kesempurnaannya. Bahwa para negarawan indegenis sedikit demi sedikit mengambil-alih sebuah kekuasaan pemerintah negara. Begitu pula di sektor budaya, masyarakat sendirilah mengupayakan sebuah identifikasi kultur yang khas yang lantas bisa mengungkit ekspresi budaya yang istimewah yang tidak semena-mena hasil tiruan budaya lain. Bahwa masayarakat cenderung mau menciptakan sebuah tatanan hidup sosial yang juga bukanlah sosialisasi sebuah ideologi-utopis yang pernah dijadikan mumi dalam ayunan sejarah - Sesungguhnya Timtim berada di tahap Transisi dalam segala bidang: transisi kekuasaan, transisi budaya, transisi ideologi, transisi bahasa dan transisi sejarah.…”  no mós hau pergunta iha parte seluk iha artigu seluk ho Títulu MEMPERTANYAKAN NILAI DAN LEGITIMASI KEMERDEKAAN! (mak publika iha STL 22-23 Abril 2002)  - “Selanjutnya siapa yang menjadi penguasa berdaulat pada masa-masa krisis pemerintahan di pos-referendum? Bukankah Timtim tertinggal vakum pemerintahan sejenak? Kembalikah Portugal?  Beralihkan kekuasaan otomatis ke masyarakat Timtim mengingat pernah diproklamasikan kemerdekaan unilateral. Atau apakah terjadi restaurasi pemerintahan 1975? Bagaimana kebijakan PBB di masa vakum kekuasaan yang berlangsung secara kilat itu?

Iha opiniaun hirak ne’e parese katak iha septimizmu ka eskrupulu atu duvida Lejitimidade Estadu-Nasaun mak hau aborda iha momentu nebá hodi fó hanoin lisuk katak ukun-an ita rasik mak determina no ita rasik mak desde hori-uluk-hori-nanis hala’o hamutuk tiha ona no liu-liu kontesta ita hotu atu sai krítku hodi fiar-an hanesan hau foti iha pergunta kona ba Períodu ‘Vacum’ Puder Lejítimu Estadu pós Referendum no iha momentu UNAMET atu transforma ba UNTAET mak Timor-Leste sobre-vive iha Estadu-Nasaun ida laek-nain.

Presizamente ba ida ne’e mak Timor-Aid haktuir fali istória katak iha momentu ‘Vacum’ Puder Polítiku ida iha Estadu-Nasaun Timor-Leste ne’e iha pós Referendum duni Timor-Aid hamriik mesa-mesak hodi organiza: Reintegrasaun, Repatriasaun no Reorganizasaun sosiedade liu husi trasa planu estratéjiku atu ba bolu hikas Refujiadu sira iha rai-sorin, loke kampu de trabalyu no hahu haburas prosesu rekonsiliasaun, kria instituisaun serbisu iha momentu emerjénsia nian mak hanesan estabelese postu no sentru saúde sira hanesan espésie klínika, re-ativu eskola, kria pareseria ho ONU atu dezenvolve hmutuk ho partidu polítiku sira atu lalais kedas harii Estadu RDTL liu husi proposta ida atu hamosu Io Guvernu mak ikus mai iha UNTAET nia tempu Io Guvernu mosu ho naran ETA; la’os katak naran ETA ne’e Timor-Aid mak fó maibé Timor-Aid sai mediadora iha momentu nebá.

Hafoin transferénsia puder ba ETA mak iha momentu nebá sei kiak no laek infra-estrutura, mak Timor-Aid nia Asset sira hanesan Livru, Komputador, elektróniku selu-seluk no veíkulus balun to’o instalasaun balun fornese tomak ba Estadu RDTL hodi bele hahú dezenvolve-an husi laek sasan no laek rekursus umanus to’o bele hetan rasik identidade ida mak loos.

Liu tiha transferénsia Rekursus Umanus no Asset materiál sira, mak Timor-Aid limita-an dit ba iha área peskiza, estudus no buka informasaun atu preserva no konserva Patrimóniu Nasionál hamutuk.

Ikus mai ita haree ba Sosiedade Sívil ho Partidu Polítiku sira hanesan hafahe-malu; hanesan ideia la kaer-malu; mak hanesan mós ASDT iha ASDT nia laran; ASDT/Fretilin, ka UDT ho PSD no hanesan ne’e mak analista polítiku péritu rai-liur koko atu lee leitura Dezenvolvimentu Polítiku Timor-Leste nian mak sempre husi huun mai halai hikas ba Sosiedade Sívil, maibé sempre mosu polémika mak tendensiozu husi saida mak la tenke. Simples dit, oan ida klosan no harii ona uma-kain; klaru ke, ninia uma-kain mak tenke iha liu nia atensaun másima mak dala ruma inan-aman keixa katak, liras-naruk haluha-rai; maibé ida ne’e prosesu ida katak kadi sosiedade atu hatene sentidu ukun-an mak oinsá.

Iha ne’e hau dada mós ba Australianu mak hau temi iha leten; nia pergunta: “Tansa mak imi Timor-Leste ukun-an tiha parese hanesan seidauk iha estabilidade ekonómika mak hanesan mosu klase balun mak hetan liu benefísiu no atensaun no klase seluk sei abandona? Nia temi izemplu iha Klase ‘Proletariadu’, ‘Proletariadu Superior’ no klase ‘Elite’. Nia mós pinta iha konversa ne’e kona ba Australia no impaktu bilateral ho RI tanba kestaun TL; Portugal ho Reinu mak parese sei iha elo/vínkulu emosionál ho Tl; temi mós komparasaun ho Filipinas mak 40% populasaun proletariadu ka kiak; 05 % mak riku tebe-tebes; siku pursentu sira seluk klase media no 50% seluk ne’e relativu tebe-tebes. 

Mai hau nia haree, katak ita Timor-Leste mak dezenvolve rasik ita nia ukun-an; maibé ba rai-liur; sempre hateke no halo komparasaun ho Paíz Estadu Independente mak hatudu katak ganya tiha forma ka modelu de Estadu mak iha. Balun haliis ba Rai iha paíz sira besik ba Saude Árabia: Iraque, Afeganistaun, Pakistaun; ka ba liu  Libanó no halai ba Síria; iha ne’e hau la fó komentáriu tanba péritu sósio-polítiku muslumanu sira mak hatene liu. Balun seluk dada ba Áfrika: iha Áfrika Austrál parese Malawi; iha Áfrika Sentrál parese Guinea Bisaun (iha momentu Kumbaiyala ninia ukun) no ba Kabu-Verde (DR. Aristides Lima Ex-Prezidente Asembleia Parlamentar Cabo Verde) dehan Timor-Leste hanesan Ilya Santiagu (Sírkulu eleitoral 01 husi Sírkulu eleitoral 08 mak ezisti iha Arkipélagu Cabo Verde); ka iha Áfrika  du Norte balun sei lee Leitura hanesan Sahara Osidentál.  Maibé, importante mak keta haluha: Timor-Leste Membru ONU, membru AP-CPLP, Obzervador ba Azean; no importante liu mak situadu geo-poítikamente haklena entre paíz sira mesak potensiál: Osenia-Pasífika, Nova-Zelandia, Tazmania, Australia no Sud-Este Aziátiku nia leet.

Ho opiniaun ida ne’e ita koko atu hateke ita nia Rai Doben Timor-Leste iha óptika: RETROSPEKTIVIDADE BA PASADU NO PROSPEKTIVIDADE TIMOR-LESTE NIAN BA FUTURU (Produtu Kolyeitu ida husi Media-Tatiis ka Koridor-Media). Até Lá! Frederico NUNO Jerónimo Boavida (Frenujebov)  -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694]