Showing posts with label ministeiru saude. Show all posts
Showing posts with label ministeiru saude. Show all posts

Sunday, 16 December 2012

TANSA ALOKASAUN ORSAMENTO GERAL ESTADO BA MINISTERIU DA SAÚDE KADA TINAN TUN??


Husi: Santana Martins
Prosesu dezenvolvimentu la’o ema barak rekuñese no Governo dala balu tau prioridades ba iha area balu. Iha tinan 2013 hanesan notisias balu fo sai governo sei investe makas iha area PNTL. Nune’e governo karik bele mos deminui orsamentu iha ministerio sira seluk, hanesan ita hatene karik ita hotu seidauk hatene ema barak koalia no hatete area edukasaun no saude tenki sai prioridade ba nasaun ida ne’e aspektu rua ne mak nudar kondisaun real ne’ebe povu sente direita. Maibe saida mak akontese ba iha ministeriu da saude ne'ebe ema hotu iha esperansa atu bele hetan asesu ba assistensia saude ne'e karik ita nia mehi deit. Tan kada tinan alokasaun orsamentu geral do estado ba iha Ministériu da saúde tun no tun bebeik, lahatene tamba sa? Maibe mosu duvidas ida mai hakerek nain nune’e:
1.       Karik performance servisu mak ladiak?
2.       Karik Ezekusaun orsamentu mak lahotu?
3.       Karik prioridades ba area saúde ne’ebe gratuita bele hamosu milagre ne’ebe la presisa orsamentu.
Tamba ne'e mak husu ita labele habosok malu bebeik tamba ita koalia dala barak no koalia bebeik dehan prioridades dezenvolvimentu iha area saude ne'e presisa tebes, maibe kada tinan orsamento tun bebeik. iha inisiu restaurasaun independensia orsamento liu husi 10% husi orsamento geral de estadu (OGE) maibe realidade kada tinan tun bebeik, iha tinan ikus OGE 2012, 3%  liu no pakote fiskal ne’ebe entrega mai MdS ba 2013 2.7% ida ne hare katak  OGE tun bebeik. Oinsa mak ita bele responde nesesidades povu nia ne’ebe presisa asistensia saude, nebe presisa tebes aimoruk, ekipamentus mediku, consumaveis, no mos konstrusaun ba fasildades e manutensaun. Esperiensia Nasaun barak iha Mundu sira aloka orsamentu geral de Estadu ba iha Ministériu da Saúde normalmente entre 10 até 15 % husi total OGE kada tinan no la deminui. Ida nemós OGE ne’ebe mak fo sei iha feedcbak Income husi komunidade ne’ebe hetan assistensia katak ema ne’ebe hetan tratamentu sei selu. Maibe kazu iha Timor Leste nasaun foun no esperiensia foun e iha ona garantia konstituisaun katak assistensia saúde ne’ebe fo bá komunidade tenki  gratuita. Atu garantia assistensia gratuita Estado tenki estabiliza ba montante orsamentu ne’ebe sufisiente husi OGE kada tinan, nune’e gastos ne’ebe Ministériu da Saúde atu gastas ba tinan ida nian bele sufisiente.
Ho situasaun ne’ebe mensiona iha leten Estado komesa husi Presidente da Republika ba Parlamentu Nasional, Governo tenki iha mos politika ida ne’ebe lós hodi garantia alokasaun orsamento ba Ministeriu da saude ne’ebe fo assistensia saúde Gratuita ba povu Timor-leste. Se orgaun soberano sira laiha politika ida ne’ebe mak diak ba OGE ba iha Ministeriu da saúde maka bele iha indikasaun diskrimanitivu maka hanesan tuir mai ne’e :
a.       Bainhira Orgaun soberano sira moras, Ministeriu da Saúde tenki preukupa hodi nune’e halo kedas evakuasaun ba iha Hospital sira iha estrangeiros ne’ebe iha fasilidade kompletu ho nia kustu bo’ot tebes e prosesu ida ne’e lais tebes kompara ho ema bai-bain ida atu halo evakuasaun ba estrangeiro
b.      Bainhira ema bai-bain/komunidade ida hetan moras no laiha indikasaun atu halo referensia ba estrangeiro, mesmu aimoruk laiha mos tenki nafatin halo internamento iha Hospital sira Timor-leste hodi bele rekopera neneik tan deit aimoruk ne’ebe laiha, tan stock out nia porsentazen bo’ot kada fulan no kada tinan nungka iha solusaun no hanoin diak atu resolve stock out aimoruk sira iha Hospital li-liu Hospital Nasional Guido Valadares ne’ebe iha nia varias espesialidades. 
c.       Iha mos ema bai-bain/komunidade ne’ebe hetan autorizasaun hodi halo referral ba estrangeiro tamba falta de fasilidades bele mos halo prosesu to’o  fulan ba fulan até karik balu to’o aleza no karik lakon vida mos seidauk hetan evakuasaun.
Tamba ne’e mak kestaun ne’ebe temi iha parte a iha leten, bele mós halo autoridades sira haluha tiha nessesidades alokasaun orsamento ne’ebe diak ba iha parte ne’ebe sensible tebes hodi fo assistensia direita ba iha Komunidade. Ba futuru tinan 2013 karik Ministeriu da saude mos sei hetan difikuldade ho razaun katak alokasaun OGE ne’ebe tun bebeik.
Tamba ne'e maka bainhira ema barak koalia konaba tranferensia moras ba rai liur atu deminui maibe ne ita sei la konsegue tamba ho razaun katak
1.       Bainhira atu deminui maka alokasaun orsamento ba sosa aimoruk tenki sufisiente, nomós alokasaun orsamento por item especialidades tenki iha
2.       Alokasaun orsamentu ba iha konsumaveis hodi sosa material konsumaveis sira mos tenki suficiente, tamba ho razaun katak buat hotu ne’ebe uza ba pasiente gratuita ho nune’e ita sei sosa deit no uza maibe laiha balansu income nian.
3.       Alokasaun orsamento ba iha capital minor laiha tamba ne’e preujudika hodi la halo kompras ba iha equipamentus nebe lolos kada tinan ita tenki sosa nune bele uza fo atendiemnu ba pasiente sira. maibe ita hotu laprioriza ikus mai ita rasik mak  kestiona konaba atendimentu. tamba ne’e semak atu garante sustabilidade, maka ema hotu tenki iha sensibilidade ba alokasaun orsamento estado ba equipamentus refere.
4.       Alokasaun orsamento hodi estabelese parte ne’ebe indikadu hodi halo transferensia moras ba rai liur mos karik laiha, hanesan Oncologia, patologia anatomi. Neurologia nomós especiliadades seluk ne’ebe indikadu transferensia sei ás. Iha kazu balu ne’ebe Médiku espesialista sira iha maibe laiha equipamentus médiku nomós ekipamentus apoio diagnóstiku.
5.       Standarizasaun Guia de Tratamentu seidauk responde ba espesialidades ne’ebe mak iha, tamba ne’e resulta kompras aimoruk la responde ba iha tratamentu nivel mediku especialidades sira nian. Nune’e resulta kompras urgensia sei nafatin iha hodi bele atende pasiente tuir tratamentu nivel médiku espesialidades sira nian nomós sub especialidades.
Aspektu assistensia da saúde ne’ebe fo ba komunidade alien de aspektu rekursus materiais hirak ne’ebe temi ona leten no kestaun alokasaun orsamento ne’ebe aloka hodi bele responde ba nesesidades. Aspektu Rekursus humanus mós sai hanesan fátor determinan ida ne’ebe garanti asssitensia  da Saúde. Aspektu rekursus Humanus ne’ebe diak mak sei garantia konaba kualidade de assisstensia. Tamba dezenvolvimentu area ida ne’e mos presisa la’o nafatin tuir prioridades ba dezenvolvimentu rekursus humanus ministeriu da saúde.
1.       Prioridades ba area especializasaun kategoria mediku nian maka haré ba area especialidades ne’ebe agora dadauk seidauk iha.
2.       Prioridades ba area enfermajem maka hanesan hasa’e nivel edukasaun husi SPK(nivel secundario) ba iha Minimu DIII Enfermajem karik possible hasai ba nivel lisensiatura enfermajem no hasai mos espesialidades tamba assistensia  ne’ebe fo ba komunidade durante 24 horas maka enfermeiros sira.  Maibe durante ne’e prioridades politika rekursus humanus durante 2002 ate 2007 ladun responde situasaun ida ne’e, no preukupa liu haruka Funsionariu sira ba hasai licensiadu Saude publika no pior liu tan sira ne’ebe tur iha gestaun no Administrasaun maka aproveita uluk. Ikus mai sira ne’ebe formandu iha area saude publika mesmu lisensiadu saude publika maibe nia lavale ba iha Assistensia ospitalar nian ne’ebe fo assistensia direita ba Komunidade ne’ebe moras, sira Nafatin uza modal enfermeiro basiku(SPK) iha servisu Hospitalar nian. Formasaun saude publika halai liu ba area prevensaun no promosaun saude no la’os kurativu. Sa tán iha tinan ikus Hospital Nacional Guido Valadares ne’ebe sai deit sai fatin tratamentu e kurativo maibe mós  hanesan sentru de Formasaun e Peskiza, iha opurtunidade atu bele simu estudante DIII enfermajem UNTL no Instituto de Siensia da Saude(agora INS) maibé kondisaun rekursus humanus enfermajem ne’ebe mak iha maioria iha Hospital Nasional Guido Valadares  90 % ho Nivel enfermeiro basiku ka Nivel edukasaun SPK(Nivel Sekundario) oinsa mak atu sai instructor ba iha Estudante Nivel DIII enfermajem.
Tamba ne’e mak konsidera ba oin ministeriu da saúde labele komete fila fali sala ida hanesan ne’e, prioritiza tiha interese pribada hodi desenvolve an uluk iha area Saude publika maibe interese kommun ida ne’ebe iha area enfermajem ne’ebe fo assistensia direita ba Komunidade sai hanesan prioridades sekundario ka terseiro ba iha ministeriu da saude. Hein katak ho lideransa foun iha ministeriu da Saude agora bele prioritiza area espesialidades duke area saúde publika
3.       Area parteiras, rekursus humanus ba parteiras nudar xave importante hodi hatun taxa mortalidades inan ho oan. Numeru parteiras sei limitadu tebes nune’e politika ministeriu da saude hodi kontratu ho parteiras husi estranjeiros. Tamba alien politika aumenta numeru de parteiras tenki mos hasai nivel edukasaun parteiras sira nian hodi nune’e bele assistensia diak ba iha Inan ho ona sira.
4.       Area espesialidades seluk ne’ebe sai hanesan ignorasaun durante némak hanesan Enfermeiros dentista,bainhira pessoal sira ne’e  mak ho númeru limitadu, bainhira sira apoio bolsu estudo hodi hasa’e sira nia kapasidade ka nivel edukasaun no ikus mai sira sei tun direita hodi fo atendimentu ba komunidade ne’ebe sofre nehan maibe Ministeriu ejije ba sira hodi halo deklarasaun selu rasik durante sira formasaun la estudo. Ida ne’e mak sai hanesan diskriminasaun ba pessoal saude sira. Entertantu sira ne’ebe hasai lisensiadu saude publika goza ho bolsu estudo. Ita lahatene prioridades ba area estomatologia oras ne’e to’o iha ne’ebe.  politika saúde ba dezenvolvimentu rekursus humanus iha area especialidade estomatologia maka la’o nune’e bebeik signifika tinan lima(5) oin mai mos area ida ne’e ita sei nafatin hanesan tinan 2002 nian. Ida ne’e hau fiar bele akontese. Maibe se karik apartir 2012 politika governo mak bele mos konsidera aspektu hanesan mak ita se bele iha mudansa tinan 5 oin mai.
5.      Dezenvolvimentu rekursus humanus iha area nutrisaun, ita hotu hatene no rona katak malnutrisaun iha ita nia rai porsentazem sei ás, numeru kazu diabetes mellitus, kurasaun no seluk tan. Presisa tebes programa apoio husi dietetika no nutrisaun. Ita presisa tebes sira nia knár hodi bele fo apoio konsultasaun ba komunidade  ne’ebe la’os sofre deit malnutrisaun maibe sira ne’ebe sofre moras hanesan temi iha leten hodi bele disiplina konsume hahán tuir dietetika ka standarizasaun ka menu  ne’ebe maka iha no mós oinsa halo prevensaun dietetika.
6.      Rekursus humanus sira seluk ne’ebe mak presisa fo assistensia mos maka hanesan
Area Fisioterapia, Radiologia, Laboratorium, farmacia, area hirak ne’e nudar fátor determinante ba prosesu tratamentu hotu ba pasiente sira. Area hirak ne’e mak atu fo apoio ba diagnóstiku moras nian, bainhira seidauk iha apoio diagnostiku ne’ebe suficiente maka prosesu indikasaun ba tratamentu mós la bele garante. Tamba ne’e mak desenvolvimentu rekursus humanus iha area apoio tekniku mos importante, ida mós ne’e hodi garante konaba redusaun referral moras ba rai liur. Iha ekipamentus ne’ebe kompletu presisa mós pessoal ne’ebe sufisiente hodi bele halo operasaun ba makina hirak ne’e.
Razaun desenvolvimentu rekursus humanus iha leten sai mós fátor determinante ba garantia kualidade servisu ne’ebe fo iha komunidade sira.
Tamba ne’e autoridade estado tenki iha sensibilidade ba alokasaun orsamento kada tinan maisumenus 10-15% husi alokasaun OGE ba Ministériu da Saúde. Hakerek nain mos rekomenda Parlamentu Nasional atu mós halo fiskalizasaun sériu ba iha Instituisaun da saúde sira hodi nune’e bele hare direita no rona opiniauan hirak ne’ebe pessoal saúde sira apresenta. Hare no rona direita iha baze ne’e nudar argumentu ne’ebe forte. Tamba dala barak kada tinan jestor sira iha baze bele halo Planu Asaun Annual (PAA) ne’ebe apresenta ba Ministériu da Saúde tuir nessesidades real ne’ebe presisa iha baze. Maibe PAA ne’e sai hanesan Planu bai-bain deit tamba mesmu halo planu maibe Pakote Fiskal ne’ebe fo’o husi Ministériu das Finanças Fiksu tiha ona. no ejije jestor sira iha baze hodi halo planu baseia ba Pakote fiscal ne’ebe iha.
Planu dezenvolvmentu Seitor Saude karik sei sai deit hanesan planu tamba oinsa mak atu realize nia implementasaun sekarik OGE ne’ebe aloka mai Ministeriu da saúde tun bebeik. Mehi atu bele deminui númeru referral pasiente ba estrangeiro karik nafatin mehi tamba hanoin atu halo estabelesimentu ba espesialidade ne’ebe presisa apoio ba dezenvolvimentu rekursus humanus e ekipamentus, karik orsamento lato’o, hanoin oinsa atu iha Ospital diak no fasilidade kompletu. Hanoin atu fo atendimentu tuir konstituisaun katak gratuito, hanoin atu iha kualidade de assistensia, hanoin atu iha sustentabilidade de atendimentu, maibe buat sira ne’e tenki mos iha balansu orsamentu hodi bele sustenta, sa tán buat hotu ne’e gratuito.
Ikus liu hein katak OGE 2013 sei bele iha aumentu bainhira diresaun Ministeriu da saude konsidera PAA husi baze, hodi submete ba komisaun de orsamento no Governo no Parlamentu bele iha apresiasaun bele aprova proposta ne’ebe mak propoin husi baze.
Hakerek Nain :Hela Tasitolu Aldeia Terra Santa,Suco Comoro,Sub Distrito Dom Aleixo Distrito Dili, nudar Koordenador ba Associação dos Enfermeiros Timor Leste Distrito Dili, Estudande Finalista Lisensiadu Dezenvolvimentu Communitario FASPOL UNTL,no hp 77604666;  e-mail; conysika@yahoo.co.id, blogspot;osaubucailacoblogspot.com

Friday, 23 November 2012

PARTE II: Konstrusaun Ospital Referal Baucau ENSUL La Kumri Kontratu


Tempo Semanal 23/11/2012

BAINHIRA jornal Tempo Semanal hakat ba edifisu kompaina ENSUL hodi husu prosesu konstrusaun Ospital Referal Baucau. Maibe, Diretor kompaina ENSUL, Vitor Manuel P.B dos Santos Paiva haktuir katak, rezultadu konstrusaun ne’e atinze ona 60%. Maibe, tanba defikulidade kona ba material no definisaun tempu ho situasaun entaun halo projetu demora tanba problema  ke rai fatuk hodi aternu. 

Deklarasaun diretor kompaina ENSUL ne’ebé hateten, prosesu konstrusaun atinze ona 60%, diferensia ho esteitmentu ne’ebé hato’o husi ‘teknik pelaksana’, Luis Modesto ba Tempo Semanal iha Distritu Baucau.

Tuir teknik pelaksa Luis Modesto, desde inisiu projetu hahu to’o agora foin mak atinji 50 %. Tanba, falta material konstrusaun ne`ebé mak sempre mai tarde. Dala ruma to`o fulan tolu mak foin to`o iha fatin konstruksaun. Ne’e duni, mak prolonga serbisu Konstruksaun nian. Maibe, agora material konsruksaun to`o ona no serbsu hahu la’o fali ona.

Serbisu hahu la’o fali ona. Maibe, bainhira loos mak atu finaliza ami seidauk bele fó data fiksu. Maibe, tuir akordu iha fulan kotuk tenke remata. Maibe, ninia  prolema mak hanesan ohin ha’u dehan. Konstruksaun ida ne`e uza hotu keranka besi no ninia modelu hanesan ho Ospital Referal sira seluk, soke Ospital Rrefera Baucau iha medida bo’ot” esplika ‘teknik pelaksana’ husi nasaun Potugal ne’e.

Nune’e mós, Diretor Jeral Ospital Referal Baucau, Liborio da Costa Alves hateten, konstrusaun Ospital Referal Baucau ne`ebe hala’o husi kompainha ENSUL hahu iha loron 6 Desembru 2010. Maibe, to’o agora konstrusaun ne’e rasik seidauk remata no foin lalais konstrusaun paradu tiha, tanba hein material konstrusaun husi Indonesia. “agora konstruksaun ne`e hahu la’o fali ona. tanba, material hirak ne`e to’o ona iha fatin konstruksaun. Problema Konstrusaun Ospital Referal Baucau seidauk ramata. Tanba, falta material no tuir akordo projetu ne’e tenke remata iha tinan ida ne`e mais realidade konstrusaun ne’e seidauk hotu” dehan Alves.

Tuir Alves, sira hato`o ona preokupasaun hirak ne’e ba guvernu, liu-liu Ministru Saude atu hare asuntu ida ne`e. Maibe, resposta ba relatoriu ne`e governu sei fó tan 8 bulan ba kompaina ENSUL atu halo ramata obra ne`e. “Ami husu ba Ministru Saude tenke halo diskusaun kona ba kestaun ida ne’e, atu nune’e kompaina bele finaliza lalais ninia serbisu iha tempu badak. Tanba, kuaze tinan ida ona konstrusaun ne’e seidauk ramata.

Admistrador Distritu Baukaun Antonio A Guteres mós kestiona kona ba kapasidade kompaina ENSUL tanba, tuir kontratu projetu ne’e sei remata iha tinan ida ne’e no kompaina rasik promete sei remata obra ne’e iha fulan 7 nia laran. Maibe, realidade hatudu kompaina ENSUL rasik la kumpri ninia promesa.

Agora daudauk povu Baucau hein hela konstrusaun ne`e bainhira loos mak hotu, hodi nune komunidade sira bele uza ona Ospital ne`e. Tanba,  povu Baucau oferese rai ne`e ba estadu, liu-liu Ministeriu Saude para atu hala’o konstruksaun ba Ospital Referal.

“Konstruksaun ne`e la la’o ba oin. Tanba, kompaina seidauk preparadu. Maibe, kompania ne`ebe tama ona iha tendirisasaun Internasional tenke ho ekipamentus konstrusaun ne’ebé kompletu. Konstrusaun la’o neneik tanba kompaina ladun iha responsabilidade masimu atu ezekuta projetu refere. Tan ne’e, kompaina la halo tuir ninia promesa.  To’o agora kalen sedauk taka no balu foin monta besi. Ida ne’e hatudu katak kompaina la iha responsabilidade ba konstruksaun refere.” Akuza Administrador Distritu Baucau. (**)


PARTE I: Konstrusaun La’o Kadeik Governu Hanai ENSUL


Tempo Semanal - Dili, 23/11/2012

“Krize Finanseiru Kona Portugal ENSUL Hakdasak Konstrusaun Ospital Referal Baucau Kadeik, Governu TL Hanai Nafatin Kompaina Internasional”

Ne'e mak ai rin ba konstrusaun ospital baukau
iha fatin konstrusaun (photo Tempo Semanal)
DALA barak ona kompainha internasional ne’ebé mai buka lukru iha Timor-Leste uza sira nia matanek hodi halo Governu ida ne’e sai hanesan fali ayam potong. Tanba, realidade hatudu kompaina internasional balun ne’ebé kaer projetu iha Timor-Leste la iha hun no dikin. Maibe, governu fakar osan barak ba sira.

Ezemplu, kompaina Lifese Engineering Pty Ltd ne’ebé kaer projetu konstrusaun Portu Hera ho orsamentu boot no iha momentu ne’ebá Governu mós selu penalti ba erro ne’ebé Governu komete. Maibe, konstrusaun ne’e rasik la iha kualidade tanba seidauk to’o tinan Portu Hera monu (tohar) fali ona.

La’os ne’e de’it, daudauk ne’e kompaina ENSUNL Engenharia S.A. husi Portugal ne’ebé kaer kontrusaun Ospital Referal Baucau la kumpri kontratu ne’ebé iha. Maibe, husu aumenta orsamentu. Tuir informasaun ne’ebé Tempo Semanal hetan, iha meadu fulan Junu akontese enkotru ida iha Ministeriu Saude hodi koalia kona ba pedidu husu aumenta orsamentu ne’ebé hato’o husi kompainha ENSUL.

Relasiona ho informasaun hirak, Jornal Tempo Semanal tenta husu klarifikasaun ba iha parte Agensia Dezenvolvimentu Nasional (ADN). Maibe, la konsege. Ne’e duni, Tempo Semanal koko husu fila liu husi via telephone no SMS mais esforsu ida ne’e mós la hetan resposta.

antes ne’e kompainha ida husi Koreia mak kaer projetu konstrusaun Ospital Referal Baucau. Maibe, kompaina ne’e la konsege hala’o ninia serbisu ho di’ak. Ne’e duni, iha meadu tinan 2010 Governu Timor-Leste deside hapara ninia kontratu hodi hala’o fali kontratu ho kompaina Portugal ENSUL Engenharia S.A. Maibe, kompaina ENSUL rasik mós to’o ohin loron seidauk remata ninia konstrusaun tuir kontratu ne’eb’e iha. Maibe, husu aumenta fali orsamentu.

Bazeia ba surat kontratu ho numeru (RDTL-MS-CAMS-10-460-0039/ICB) ne’ebé Governu Timor-Leste liu husi Ministeriu Saude hala’o ho kompaina ENSUL Engenharia S.A iha loron 6 Dezembru 2010, total orsamentu ba kontrusaun Ospital Referal Baucau ho montante U$ 8,380,580.000 no projetu ne’e rasik sei remata iha loron 6 Maiu 2012.

Maski iha kontratu hateten nune’e. Maibe, ninia realidade hatudu oin seluk, tanba to’o ohin loron konstrusaun ne’e rasik seidauk remata no pior liu tan kompaina ENSUL husu aumenta orsamentu adisional ho valor U$ 605,602.30. Desizaun husu aumenta orsamentu oras ne’e daudauk hamosu polemika boot iha publiku. Tanba, ema barak kestiona katak, tansá,..? Governu aumenta fali orsamentu ba projetu ne’ebé tuir loloos tenke remata iha tinan ida ne’e. Maibe, realidade konstrusaun ne’e foin atinze de’it 50%.

Kompara ho projetu konstrusaun Portu Hera nian mosu duvida iha prosesu ida ne’e. Tanba, bainhira Governu viola kontratu, governu selu penalti ba erro ne’ebé governu komete hasoru kompaina. Maibe, tansá..? iha prosesu ida ne’e Governu labele fó sansaun ba kompaina ENSUL  ne’ebé la kumpri kontratu depois husu fali adisional.

“Ha’u preokupa tebes ho disizaun Governu ne’ebé aseita proposta husi kompainha ENSUL hodi husu aumenta orsamentu. Tuir loloos Governu tenke hare kestaun ida ne’e. Tanba, konstrusaun ne’e rasik tarde ona mais hanusa kompaina tenke husu aumenta fali orsamentu, no sá espesialidade mak kompaina ENSUL iha hodi Governu mós aseita aumenta orsamentu..?” dehan Estudante Universiratiu Nasional Timor-Leste Marçal F. da Costa.

Tuir Marçal, se kompaina serbisu la tuir ona kontratu Governu bele fó sansaun hodi hapara ninia kontratu, la’os halo tuir fali kompaina ninia hakarak, satan simu fali kompaina ninia pedidu hodi husu aumenta orsamentu.

Hatan ba kestaun ne’e, Diretor kompaina ENSUL, Vitor Manuel P.B dos Santos Paiva hateten, aliende kaer projetu konstrusaun iha Ospital Referal Baucau, ENSUL mós hala’o konstrusaun iha Ospital Referal Suai, Maliana no Oekusi. Nune’e mós, kaer obra edifisiu serbisu nian hamutuk 7, inklui edifisu igreza balun ne’ebé atu troka ninia kalen.
Responde kona ba prosesu konstrusaun ne’ebé tarde no seidauk remata ? Sidadaun Portuguesa ne’e rekoinese katak, sira hasoru duni defikulidade kona ba material no definisaun tempu ho situasaun mak halo projetu ne’e demora. Tanba, sira tenke ke sai fatuk hodi ateru fali rai.

“Ospital ne’e hari besik loos suku haat no tenke iha movimentu. Maibe, banihira ami ke rai foho hodi ateru, sira tau problema ba rai entaun haruka para. Maibe, agora daudauk ami kontinua kee fslo ona rai ho fatuk. Ne’e duni, ami presiza makina hodi sobu fatuk sira ne’e.” dehan Diretor ENSUL ba Jornal Tempo Semanal iha ninia serbisu fatin semana foin lalais.
Tuir  nia, kompaina husu ba governu aumenta orsamentu razaun tanba presiza ke rai fatuk hodi ateru rai, no orsamentu hirak ne’e aprovadu hotu ona.

Nune’e mós, Vice Ministra Saúde, Natalia de Araújo hateten, Ministeriu Saúde akompania prosesu hirak ne’e hotu no agora daudauk husi parte kompaina prepara materias husi Surabaya Indonesia hein atu mai. Ministeriu Saúde halo ona diskusaun atu aumenta kustu 10% husi orsamentu inisiu.

Ho aumenta orsamentu U$ 605,602.30 espera katak kompaina bele lori materiais husi Surabaya atu monta. Tan ne’e, Ministeriu Saúde hein prosesu la’o tuir sira nia informasaun iha fulan Juñu ou Juliu projetu konstrusaun Ospital Referal Baucau bele entrega ona ba Ministeriu Saúde.

“tuir informasaun ne’ebé Ministeriu Saúde hetan husi Kompania Ensul katak, kompania ne’e la’ós de’it kaer projetu 1-3 iha Guvernu maibé ninia prosesu la’o. Ne’e duni,problema tekniku ruma ne’ebé sira presiza tenke priense tanba sira aumenta servisu” dehan Vice Ministra Saúde ba jornal Tempo Semanal iha Sub-Distritu Laleia.

Sira presiza atu ateru rai ne’e duni husu aumenta orsamentu 10% ba iha projetu refere. Tuir loos atu halo balansu konta bankaria nian sai hanesan kriteria ba Guvernu atu aloka orsamentu ne’e ba sira ninia bankaria. Ne’e duni, sira seidauk priense entaun Guvernu mós labele preve orsamentu atu hatama ba sira tuir servisu ne’ebé preve ona.

Kestaun tekniku kompania Ensul tenke priense atu nune’e Guvernu bele fasilita osan tuir pedidu ne’e. Hodi nune’e bele ba foti sira ninia materiais ne’ebé prepara ona iha Surabaya. Maibé, se kuandu sira la prense kriteria hirak ne’e Guvernu bele foti fali desizaun seluk.

“Ami mós foin mak tama hodi akompania prosesu konstrusaun ida ne’e. Maibé, husi kompania Ensul propoin ba Guvernu atu aumenta tan 10% husi kustu konstrusaun refere. Orsamentu povu nian ita la estraga. Tanba, ita iha akordu pursentu hirak mak kompania hala’o ona Guvernu selu. Maibe, restu hirak ne’ebé seidauk hala’o governu sei la fasilita orsamentu.” Haktuir Vise Ministra Saude.
Iha parte seluk, Presidente Komisaun E Asuntu Infrastrutura Transporte no Komunikasaun,  Pedro dos Martires da Costa hateten, konstrusaun Ospital Referal Baucau uluk kompaina ida husi Korea du Sul mak kaer. Maibe, Governu hare katak kompaina ne’e la iha kapasidade, entaun Governu hapara no entrega fali ba kompaina ENSUL mak kontinua, maibe ida ne’e mós hanesan de’it.
“Durasaun ba projetu ne’e tuir loloos remata ona. Maibe, ho razaun saida mak kompaina rua kaer troka malu ona. Maibe, to’o agora konstrusaun Ospital Referal Baucau seidauk remata no paradu hela” dehan Deputadu Pedro iha uma fukun Parlamentu Nasional.
Ospital Referal Baucau ne’e atu hala’o antendementu mediku ba komunidade sira iha parte Leste. Ne’e duni, husu ba Ministeriu Saude atu husu ba kompaina hodi aselera lalais prosesu konstrusaun ida ne’e, sa lae bele impede asistensia medika iha parte Leste no bele halo ema hotu halai mai Dili.

Maski nune’e, Presidente Komisaun E rekuinese katak iha III legislatura komisaun infrastutra seidauk hala’o fiskalizasaun ba iha fatin ne’ebá. Maibe, sira buka atu to’o iha fatin ne’ebá hodi hare no buka hatene razaun saida mak projeitu ne’e to’o ohin loron seidauk remata. “Ha’u hanoin kompaina ne’ebé halo kontratu ho Governu maibe la hala’o tuir kontratu ne’ebé iha tenke fó sansaun. Ezemplu, Governu sei la fó tan projeitu ou fó black list ba sira nia kompaina, hodi nune’e bele dudu sira atu iha responsabilidade ba buat ne’ebé sira simu liu husi kontratu.” Pedro fó hanoin.    

Nune’e mós, Deputadu husi bankada oposisaun, Inacio Moreira hateten, desde inisiu iha II legislatura to’o ohin loron Fretilin sempre kestiona kona ba kontrusaun Ospital Referal Baucau. Tanba, akontese problema lubuk ida ne’ebé presiza buka tuir atu rezolve.
Uluk kompaina Koreia ida mak kaer obra ne’e. maibe, progresu konstruksaun ne’e la la’o to’o tinan ida no la hala’o justifikasaun. Tansá, mak projeitu ne’e labele la’o, entaun Governu ho kbi’it haruka para no fó fali ba kompaina ENSUL mak kontinu. Maibe, kondisaun hanesan de’it.

“Ha’u preokupa tanbasá no halo oinsá projeitu ne’e bele ba monu fali iha kontraktor husi Korea ne’ebe la iha kondisaun atu kaer projeitu ne’e..? no iha momentu ne’ebá ejize atu hala’o investigasaun. Maibe, prosesu ne’e sei la’o hela derepente fó tutan fali ona ba kompanha ENASUL husi Portugal” Inaçio kestiona hodi akuza katak buat balu mak la loos iha prosesu ida ne’e.

Konstrusaun ne’e kompaina rua mak kaer troka malu ona. Maibe, ninia kondisaun hanesan de’it. Ne’e duni, deputadu husi partidu istoriku ne’e deskonfia iha buat balun ne’ebé la loos “ hau hanoin iha buat balun ne’ebé la’o loos. Ne’e duni, husu ba instituisaun kompetente hanesan PDHJ no KAK bele hala’o investigasaun atu nune’e bele hatene loloos,  tanbasá  konstrusaun ne’e seidauk remata no ami preve ona atu hala’o deklarasaun politika kona ba konstruksaun ne’e” tenik Inaçio hodi taka ninia liafuan.