Showing posts with label Aurelio guterres. Show all posts
Showing posts with label Aurelio guterres. Show all posts

Sunday, 30 December 2012

Parte II : Intervista Eskluxivo ho Reitor Aurelio Guterres Gradualmente UNTL Lori Eduksaun Mai TL


Tempo Semanal - Dili, 30/12/2012

Dezenvolvimentu rekursus umanus iha nsaun ne’e hahu foo pasu ruma ba oin maske sei infrenta problemas balun. Maibe parte civitas Akademika UNTL servisu hamutuk ho estadu hahu tau esforsu balun hodi realiza mehi ne’ebe hatur ona iha prioridades estadu no governu nasaun ida ne'e ninian.

Iha Universidade nasional timor Leste ne’ebe kuinesudu ho UNTL, daudaun ne’e iha dosente internasional ho nasional barak maka hakna’ar aan iha ne’eba no timor oan mais ou menus rihun sanolu maka estuda iha fakuldade hitu iha UNTL nian. Atu hatene diak liu tan situasaun iha UNTL mai ita akompania hamutuk intervista ne’ebe jornal Tempo Semanal halo eskluxivu ho Reitor UNTL, DR. Aurelio Guterres (DR. Aurelio Guterres) esplika stuasaun UNTL iha intervista ho jornal Tempo Semanal (TS) hanesan tuir mai ne'e:

TS: Karik Senho Reitor bele foo hatene uitoan mai ami kona ba situasaun desenvolvimentu UNTL ninian?

DR. Aurelio Guterres : It abele dehan katak, dezenvolvimentu UNTL ita bele haree husi aspektu tolu. Ita bele husi aspektu Institusionais. Entermus denvolvimentu instituisaun UNTL nian, UNTL agora ita bele dehan katak ninia sistema ita montadu entermus de instituisaun ne’e bele pronto no bele kompete iha nivel nasional, nivel rejional no nivel internasional. UNTL, felizmente akreditadu internasionalmente, nia tuir prosesu bolonia, ne’ebe lulusan UNTL bele ba kualker nasaun ka pais seluk, por ixemplu bele ba Australia, atu eskola ka servisu iha ne’ebe de’it tan ba akrdeitadu internasionalmente tan ba mos ninia avaliasaun ne’e halo husi rede avaliasaun internasional asia pasifiku maka halo nune’e ita halo parte ninia rede internasional kona ba kualifikasaun UNTL ninian.
Entermus de lulusan mos ita bele dehan katak UNTL ninia lulusan foin daudauk ne’e ita halo graduasaun ba kuaze 400 tan. I medikus sira ne’e pronto atu ba servisu iha distritu sira ne’ebe iha ou iha suku tan. Espera ke 2014 ka 2015 ita bele atinji ona mil medikus. Agora ita atinji ona 500 medikus nune’e iha 2014 ka 2015 ita bele responde ona plano. Tuir planu iha suku ida, Doutor mediku ida no infermeiru rua. Kursu sira ne’ebe ke agora ita oferese iha UNTL ne’e a nivel graduasaun ka licenciatura no mos postu graduasaun, ne’e kursu sira ne’ebe ke alinea au politika kona ba necesidades rekursus umanus ba dezenvolvimentu Pais ida ne’e nian.
Alein diso, UNTL mos focus ba rebilatisa mos investigasaun. Agora daudaun ita bele dehan katak komesa publika livru balun balun ona. Artigus profesores sira nian mos komesa publika iha internasional ne’e rekuinesidu iha jornais sira ne’ebe sientifiku internasional no peskiza sira mos la’o daudaun ona. Atu reforsa liu tan kualidade ensinu ninian, entaun atu hanorin iha UNTL profesores sira no minimum tenke mestradu. It abele dehan katak maioria, 80% profesores UNTL nian ne’e S2 hotu ona. Depois tama ho tan gradualmente S3. Ita bele dehan katak S3 sira balun komesa fila daudaun ona mai no S2 sira ba kontinua fali S3, ne’ebe ita bele dehan entermus profesores ita mos pronto.
Entermus administrativu, UNTL agora monta ona iha nivel Universidade, iha nivel fakuldades, nune’e administrasaun hahu halo servisu didiak ona. Mezmu sei iha lakunas balun maibe gradualmente hahu hadia. I entermus de fakuldades, iha tinan oin elabora tan estatutu fakuldade ninian entaun ita bele desentralisa ona fakuldades sira.
Alein disso mos UNTL ninia vizaun ba Futuru ne’ene, desentraliza mos ensino superior ba iha distritu no baze. Tradisionamente ensino superior nee elicitas I halo iha cidade. Mas UNTL, ho fakuldades medicina ne’e por ixemplu, estudantes sira nia aulas kulia sira 80% halo iha 13 distritus. Agora tinan oin, ami komesa desentralisa tan fakuldade agrikultura no mos fakuldade enjinaria. Ne’e servisu hamutuk ho tan eskola agrikula Maliana ninian, Natabora nian, Fuiloru nian no mos eskola teknika fatuma ninian para enjinaria teknika sira hanesan elektro, civil no mekanik sira ne’e bele hala’o iha ne’eba. Nune’e ita nia populasaun sira iha foho ne’ebe labele mai iha Dili, sira bele iha ne’eba de’it. Ne’e hanesan planu UNTL ninian ne’ebe ita implementa dauaun mak sira ne’e.
IHa UNTL entermus asosiasaun estudantes sira nian mos agora daudauk bele dehan katak bein organizadu no senado universtariu mos ativu halo atividades desportivas, halo atividades kulturais, halo atividades ilmia I depois mos diskusaun kelompok. Estudantes UNTL mos involve iha relasoeins internasionais hanesan pertukaran Mahasiswa Indonesia, Japaun, Australia, Portugal, Brasil no mos Kuba. Nune’e bele dehan katak agora atividades estudantes sira nian, estudantes sira maka organiza rasik porke estudantes sira tuir formasaun iha area lideranca, area jestaun no mos formasaun iha lingua nian tan. Parte ida ne’ebe ita bele dehan katak lacuna ne’e maka iha area alumi ka eis estudante ninian. Ita sei falta maka asosiasaun eis alunus UNTL sira ne’e maka seidauk funsiona halo didiak  nune’e ita atu identifika lulusan-lulusan sira ne’e di tempatkan iha ne’ebe ona ou hanesan servisu servisu saida maka sira iha nune’e ita nia estudantes sira lulus ita bele identifika ona kampu de traballo.
Entermus de kooperasaun nasional ho Internasionl, UNTL servisu hamutuk ho ONG, servisu ho media, servisu ho Nasoeins Unidas sira, servisu ho Governu no mos partidu sira. UNTL komo universidade publika bele apoiu servisu hamutuk ho parte sira ne’e tan ba ate ami nia estudantes sira ne’e balun mai husi media, mai husi governu nian, balun mai husi parlamentu nian, balun mai husi sociedade civil, ne’ebe ema hotu-hotu iha direitu atu tama UNTL nune’e klaru tenke tuir kriteria tertentu.
Ba oin, UNTL ninia dezafiu maka, oin sa ita atu luluskan ema sira ne’e ho kualidade depois ema sira ne’e bele menciptakan lapangan kerja untuk diri sendiri, labele depende ba direitamente ka totalmente ba iha funsaun publika, sector privadu ou ba esitor sira selu-seluk. Jadi dezafiu sei barak. Dezafiu ida tan maka kona ba UNTL dalam arti atu sai hanesan instituisaun publiku ida no hanesan ensinu superior uniku iha pais ida ne’e, atu bele prepara aan didiak nune’e bele kompete la’os de’it atu hanorin mas iha area peskiza, area publikasoeins sientifikas. Nune’e la’os dehan katak ita UNTL, universidade nasional ida, publiku nian tan mas la halo servisu tuir loloos nia tenke halo. Ne’ebe dezafiu balun maka ne’e. Mas ho apoiu sira ne’ebe iha UNTL ba oin bele servisu di’ak liu tan nune’;e bele sai mos hanesan instituisaun ida ne’ebe bele prepara ita nia ema iha pais ida ne’e. Ema sira ne’ebe tuir formasaun iha UNTL ne’e,ema governu nia barak maka eskola iha ne’e, ema husi parlamentu, ema husi partidu politikus, ema media ninian no ema NGO ninian, fungsionarius estadu ninian no ema barak maka eskola iha ne’e iha nivel S1, S2 no mos S3 ninian.

TS: Karik Ami bele hatene dadaun ne’e UNTL iha Fakuldade hira?

DR. Aurelio Guterres: UNTL iha fakuldades hitu. Fakuldades Medicina siencia saude, siencia agrikultura, Fakuldade Ekonomia no Jestaun, Fakuldade sciencia sociais no Politika, Fakuldade enjenaria siencia no teknolojia, Fakuldade direitu no Fakuldade edukasaun.
Depois ita iha kursu ne’e, kursu sira hanesan ba S1 nian,  graduasaun nian no Dilpma 3 nian. Depois iha kursu ne’ebe ita oferese ne’e kursu ka jurusan hamutuk 35 kursus iha area sira ne’e hotu. Alein disso ita mos oferese tan kursu isra hanesan post graduasaun ka paska Sarajana, diploma post graduasaun ninian ba S2 ho S3 ninian. Iha post Graduasaun ninian ka mestradu sira nian, ita oferese kursu hanesan jestaun ninian, direitu ninian. I ita mos oferese kursu lingua ninian. Ita foo kontabilidade, ita mos foo mos edukasaun ninian, Sistema informasaun ninian, Ita mos foo kursu especifiku por ixemplu kursu especifiku hanesan Direitu enerjia ninian. Nune’e kursu kursu especializada ita mos oferese hotu.

TS: bele esplika uitoan total dosentes, fungsionariu no estudantes hamutuk hira maka UNTL iha ne’e?

DR. Aurelio Guterres : Dosentes total ne’e, ita iha dosentes nasionais por volta de kuaze kuatru centus I Dosentes internasionais ne’e 200 ital. fungsionariu ne’ebe atu foo apoiu administrative iha universidade hamutuk por volta de 200 ital.  Alunus por volta de dez mil. Ita simu tinan tinan por volta de 2000 ital maximum too 2,500. Tan ba kapacidade UNTL ninian maka ne’e duni I lulusan husi eskola sekundaria hamutuk 12,000 ne’ene , ita so kobre de’it maka entre 2,000 to’o 2,500.  Ne’e iha problema bo’ot  tan ba lulusan eskola sekundaria ne’e ita la iha kapacidade atu absolve sira hotu.  Depois UNTL mos simu de’it sira ne’ebe terbaik sira nian ne’e. Sira ne’ebe 2,000 terbaik husi esnsino sekundaria ne’e maka ita simu.

TS: Dala ida tan, Karik bele konfirma tinan ne’e UNTL iha planu atu simu mahasiswa foun hira?

DR. Aurelio Guterres: Mahasiswa foun ita sei simu por volta de 2,000 ital tinan oin mai , sei hahu iha janeiru. Prosesu rekrutamentu Ministeiru edukasaun maka halo no husi universidade sei foo de’it kriteria tuir jurusan no total mahasiswa ba kada jurusan, ba fakuldade hitu no jurusan trinta cinku.


TS: Karik iha Problemas ruma maka UNTL hasoru?

DR: Aurelio Guterres: Problemas ne’e bara-barak. Uluk ne’e problemas bo’ot liu maka kona ba kualifikasaun profesores ninian.  Mas kualifikasaun profesores ita komese responde daudauk. Problemas hanesan mas administrativus tan ba  UNTL maske nia autonomo maibe entermus de financeiru nia dependente total ba Estadu. Problema ida maka oin sa maka ba oin universidade ne’e prepara aan ba oin ne’ene, nia bele autonoma, atu nia bele angraria nia fundus rasik ou buka rasik osan labele depende total ba estadu. Ida ne’e mos sai problema ida.
I depois problema ida fali maka hanesan ne’e, ita nia biblioteka no laboratorium sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba universidade. Tan ba Universidade ka kualker instituisaun ensinu superior ida, atu nia la’o di’ak maka ne’e, tenke iha kurikulu ida kee adekuadu ou kurikulu ida kee tuir necesidade dezenvolvimentu pais ida ninian.  Maibe kurikulum ita responde ona, la iha problema. Kona ba profesores sira ne’ebe  kee kualifikadu. Profesores sira ne’e mos gradualmente ita responde. Mas kona ba infraestrutura de apoiu ne’e maka ita sei iha limitasoeins barak. Liu-liu laboratoriu sira maka ba mekaniku, fizika, kimika, biolojia no eletroteknia. Laboratoriu sira ne’e ita presiza aktualiza hela de’it.
Tuir mai text books ka livris sira ne’e. Durante ne’e livros sira ne’e sei sai problema bo’ot ba ita, ne’ebe gradualmente universidade monta sistema ida kee bele oin sa maka online. Depois oin sa maka bele angraria fundus atu bele mobiliza livros ne’e. Durante ne’e livros maioria hetan doasaun husi de’it universidade parseirus sira maka haruka mai husi Australia, brasil, Kuba, Portugal no Estadus Unidus da amerika.  Sira maka haruka text bo’ok sira ne’e mai, tan ba livros internasionais sira ne’e karun la halimar. I kona ba laboratoriu sira ne’e mos hanesan. Laboratoriu balun durante ne’e ita hetan apoiu mai husi Japaun, balun advezes mai husi organizasaun ONU hanesan UNFPA. Dala ruma sira maka foo apoiu, ne’ebe problema laboratoriu no problema biblioteka sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba Universidade nasional.

TS: Esforsu Sa ida de’it maka halo atu resolve problema sira ne’ebe ita bo’ot sita ne’e?

DR. Aurelio Guterres: Primeiru sistema ita monta ona. Laboratoriu no IT sira ne’e,  edifisiu UNTL ninian, ita bele dehan katak hotu-hotu bele hetan ona asesu ba internet. Profesores sira hotu-hotu iha komputador iha oin no bele asesu internet. Laboratoriu mos agora ita monta hotu ona.  Balun uza daudauk ona, balu agora atu kompletu no estudantes sira mos bele asesu ba internet I agora ita mos iha media teka ida. Mediateka ida ne’ebe la’os de;it ba estudantes sira de’it maka bele asesu maibe publiku mos bele asesu lokaliza iha gedung social siencia politika ninian. Ita mos agora iha centru lingua ingles ida kee nivel internasional ne’ebe agora funsiona ona. Ita mos iha centru linguistiku ne’ebe agora funsiona hanesan bainbain. Ita mos agora iha centru estudu jeneru nian la’o hela. Ita mos iha laboratoriu ba komunikasaun social nian ne’ebe estudantes sira husi komunikasaun social bele uza ne’e mos funsiona hela. Ita mos iha centru investigasaun sientifiku, la’o hela. Depois ita mos iha institute geolojia ne’ebe sai hanesan laboratoriu ba kursu geolojia no petroleum iha hera, ne’e mos la’o hela. Ita iha tan labotoriu sira seluk hanesan, mekanika, civil, elektro teknik iha hera ne’ebe governu japaun maka foo apoiu. Mezmu ita bele iha difikuldades sira ne’e maibe gradualmente ita atu kompara ho universidades sira barak iha mundu termasuk balun iha Indonesia nia status sei di’ak liu. Bahkan entermus de fakuldade medicina siencia no saude ita iha ona permintaan balun husi nasaun balun termasuk Indonesia hakarak haruka sira nia ema atu mai eskola iha ita nia fakultas kedokteran tan ba ita nia orientasaun iha ne’e maka oin sa atu prevene moras. La’os orientasaun oin sa atu loke pratika  atu kura moras mas liu-liu oin sa maka halo prevensaun ba moras iha timor. Ne’ebe ho ita nia labarik mediku foufoun sira agora daudauk ne’e ita bele responde kestaun balun. Ita mos agora lanca ona programa especifika arisklinika halao ona ho alunus nain rua nolu. Mahasiswa sira ne’e hanesan dokter sira ne’ebe durante ne’e servisu iha ne’e I professor sira especialista mai husi Australia no especialista Timor oan sira. I ita uza ospital sira hanesan ospital nasional guido Valadares ne’e ospital universidade ba iha fakuldade medicina siencia no saude. Kursu maka hanesan parteira, infermajen, medicina jeral. Se bu’at hotu la’o di’ak tinan oin ita mos hahu tan kursu nutrisaun, dentaria, kursu farmasia ho laboratoriu. Kursu sira ne’e bazea ba ita nia prieridade ne’ebe ita nia nasaun iha.

TS: Senhor Reito ami haree kalan-kalan iha UNTL mos iha prosesu apriendijazen, bele esplika uitoan?

DR: Aurelio guterres: Hanesan ne’e, wainhira husi universidade no reitorat ami deside loke aulas no turmas iha kalan, tan ba ita nia ema barak por ixemplu ita nia ema sira ne’ebe hanesan servisu funsionariu estadu, politikus, servisu  iha media, Parlamentu, membru governu no ONG, sira loron la iha tempu atu eskola entaun ami loke turma seis oras too dez oras. Entaun kalan ne’ene kursu ba ema sira ne’ebe S2 ho S3, ou sira ne’ebe estuda relasoeins internasionais, kimika ho kursus sira selu-seluk tan ne’ebe ema labele eskola iha loron. Loron sira bele kontinua sira nia servisu I kalan maka sira mai eskola iha ne’e. Nune’e para envez de ita nia direitores sira, xefe departamentus sira, membrus de governu sira, parlamentu sira no ema seluk iha oportunidade atu eskola iha ne’e. Kuandu sira sai husi pais ne’e ba eskola iha liur, sira tenke husik hela sira nia servisu entaun di’ak liu ita lori edukasaun ne’e mai iha ne’e. entaun ita selu de’it profesores sira hamutuk 134 ate 140 mai iha ne’e. Profesores sira ne’e ita selu de’it sira nia viajen no sira nia estadia iha ne’e para mai hanorin khusus sira ne’e S2 ho S3, kee kualidade hanesan de’it. Liu-liu kona ba area ekonomia, direitu, jestaun, siencia sociais no buat seluk tan. Profesores sira ne’e mai husi Portugal, Indonesia, balun mai husi Australia. Mai husi Australia liu-liu atu hanorin specializasaun iha kedokteran ninian. Dosentes sira ne’e balun mai husi estadu Unidus no balun mai husi Japaun.


TS: Senhor Reitor UNTL mos iha ninia kampus iha hera. Karik bele esplika mos uitoan situasaun kampus hera ninian?

DR: Aurelio Guterres: Situasaun iha hera, oras ne’e daudaun estudantes sira husi  enjinaria entermus de transporte UNTL maka providencia transporte. Mas transporte ne’e hanesan la sustentavel. Ba oin estadu, liu husi miniteiru transporte bele halo ona komunikasaun hanesan bis sira ne’e la’o regularmente ba hanesan metinaro ho hera nune’e estudantes mos bele uza. Agora dauduan ne’e UNTL maka sai fali hanesan departamentu transportasi hodi tula estudante ba mai ne’e la sustentavel. It abele responde problemas kortu prazu hanesan daudaun ne’e to’o tinan rua ka tolu maibe ba oin espera katak ministeiru transporte maka sei responde bu’at ne’e.
Kona ba fasilidade sira ne’e, agora daudaun master plan ka dezeinu gedung UNTL nian tinan ne’e pronto ona no hein tinan oin halo daudaun mos. Kona ba edifisiu balun-balun komesa halo daudaun ona. Ne’e ita espera katak kuatru too cinku anus ne’e, kegiatan kemahasiswaan liu-liu kegiatan belajar mengajar ne’e ba ona foho I ita la konsentra ona iha Dili.
Politeknik ne’e halo parte fakuldade enjinaria siencia no teknolojia. Uma dormitoriu mos pronto ona, eletricidade mos instala ona, kama mos sira atur ona  no tinan oin estudantes balun komesa okupa ona dormitoriu. Agora daudauk ne’e limitadu hela liu-liu ba sira ne’ebe enjinaria ne’ebe agora eskola iha ne’eba. Ne’e mos iha kriteria ba sese deit maka agora atu ba hela iha ne’eba tan ba bu’at ne’e limitadu. Mas facilidade ba kampus foun ne’e maka pronto duni fatin sei barak I mahasiswa barak maka sei bele asesu ba hela iha ne’eba.


Thursday, 13 December 2012

PM Foo Orientasaun Rezolve Bolso Estdu Mas Prosesu Kudeik Iha MF



DR. Aurelio Guterres, Reitor UNTL
Tempo Semanal - Dili, 13/12/2012

Iha fulan hirak liu ba, mosu polémika kona ba atrazu iha pagamentus ba dosentes hirak nebé mai hosi rai liur liu hosi programa FUP ka Fundasaun Universidades Portuguesas hodi hanorin iha UNTL. Polémika ne’e halo parte dosentes sira no parte UNTL nian hatudu liman ba malun no Dosente balun foti desizaun hodi fila hikas ba sira rain.

Wainhira situasaun dosentes rai liur nian seidauk klaru lolos ba públiku, mosu tan problema seluk nebé afeta estudante Timor oan hirak nebé oras ne’e dadaun halao hela sira nian estudu iha Portugal liu hosi programa FUP. Estudante hirak nebé hetan bolsa liu hosi FUP, fo sai katak to’o agora sira nian estudu hetan ameasa tamba sira seidauk selu propinas ba universidades ho razaun katak sira seidauk simu osan bolsa nian.

Hare ba situasaun ne’e, TEMPO SEMANAL (TS) tenta buka hatene kona ba saida mak lolos ne’e akontese ba FUP no tamba sa mak bolsas ba estudantes Timor oan hirak ne’e atrazu, parte nebé los mak iha responsabilidade atu hatan ba situasaun ne’e no medidas saida mak UNTL tenta foti hodi rezolve situasaun estudantes no dosentes hirak nebé mai hosi rai liur? Atu hetan respostas ba perguntas hirak ne’e, bele akompanha intervista exklusivu nebé Journalista TEMPO SEMANAL (TS) halo ho Dr. Aurelio Guterres, Reitor Universidade Nasional Timor-Leste (UNTL)

TS: Karik Reitor bele esplika uitoan kona ba kooperasaun ne’ebe halo ona, entre UNTL ho IPAD husi Portugal hodi haruka Dosentes husi UNTL ba kontinua estudu iha Portugal?

DR. Aurelio Guterres: Durante ida ne’e, politika estadu Timorense ho estadu Portugues iha area edukasaun, espesifikamente ensinu superior, la’o hahu iha tinan 2000. Iha tinan sanulu nian laran estadu portugues haruka professores mai husi universidades parseirus sira hanesan iha Portugal. Universidades sira ne’ebe tama iha Fundasaun Universidades Portuguesas (FUP) nia koordenasaun, mai hanorin iha ne’e liu hosu apoiu IPAD nian.

Alein de ida ne’e, iha tinan lima (5) kotuk nian laran ne’e, IPAD loke mos oportunidade hodi fo’o mos bolsus estudus ba professores UNTL ninian. Tinan-tinan, por volta de nain sanulu ba eskola hodi hasai programa S2 ka S3 iha Portugal. Ne’e maka kooperasaun ne’ebe hala’o durante ne’e, to’o agora.

TS: Karik bele, foo hatene mos numeru dosentes UNTL ninian nain hira mak eskola ona iha Portugal liu husi Kooperasaun ne’e ka hetan apoiu husi fatin seluk mos?

DR. Aurelio Guterres: Dosentes Timor oan ne’ebe eskola iha Portugal tuir ambitu jeral, kada tinan iha ema besik atus ida resin ka kuaze atus rua mak eskola iha ne’eba, mas metade maioria fila fali tiha ona. Oras ne’e daudauk, sira ne’ebe kontinua eskola iha ne’eba, por volta de 60 ital no tama hamutuk ho programa IPAD ninian ka sira ne’ebe maka IPAD maka fo’o bolsu de estudu ne’e por volta de vinte profesores. Ne’e hanesan iha IPAD ninian ka iha eskema bolsu estudu husi IPAD ninian.

TS: Ba sira seluk ne’e husi ne’ebe maka foo bolsu de estudu?

DR. Aurelio guterres: Ne’e bolsu estudu husi Governu Timor ninian maka haruka sira ba eskola iha ne’eba. Hamutuk seixenta kuatru (64).

TS: Karik bele esplika durante programa bolsu de estudus sira ne’e, dosentes sira ne’ebe haruka ba eskola iha ne’eba infrenta problemas ruma ne’ebe ita bo’ot rejista?

DR. Aurelio Guterres: Problemas iha rua; ida problema akademiku no seluk fali maka problema administrasaun financeiru. Durante ne’e seidauk iha problema seriu ida hanesan ne’e. Problema liu maka sira ne’ebe iha IPAD ninia okos ne’e. Sira iha kriteriu ida ne’ebe ketak.  Wainhira estudante ne’e ba eskola iha ne’eba, nia tenke ser pasa disiplina. Por ijemplu, se estudante mak la pasa de’it disiplina ida mos nia lakon ona bolsu estudu. Iha kazu ida ne’e, husi FUP ne’ebe ke jere bolsu estudus ne’e, informa mai UNTL katak bolseirus ida hanesan ne’e nia bele kontinua estudu mas nia komu la pasa materia ida hanesan ne’e entaun nia labele hetan ona bolsu estudu. Entaun nune’e husi ita iha UNTL, atravez bolsu estudu governu ninian maka halo intervensaun. Durante ne’e laiha problema tan ba responde problemas sira ne’e ho modelu hanesan hau esplika ne’e.

TS: Sr. Reitor, iha mos kazu balun ne’ebe ami rejista katak iha dosentes UNTL nain walu maka la pasa iha primeiru ano nune’e sira lakon direitu ba bolsu estudu husi IPAD nune’e sira iha problemas ninia laran daudaun ne’e. Oin sa ita nia hare?

DR. Aurelio Guterres: Sim, husi nain walu ne’e, Universidade Nasional foin hetan informasaun tiha ona. Relatoriu mai husi FUP, katak sira nain walu ne’e la pasa materia balun entaun sira lakon sira nia bolsu estudu. Ne’ebe, ba 2013 hatama tiha ona ba eskema bolsu estudu UNTL ninian. I depois UNTL mos, liu hosi gabinete reitor nian kontaktu tiha ona estudantes ka profesores sira ne’ebe eskola iha ne’eba ne’e, para haruka sira nia detalhus liu-liu kona ba sira nia konta bankaria mai. Ne’e para 2013 ne’e sira simu direitamente husi bolsu estudu UNTL ninian.

TS: Bele klarifika, ne’e katak la liu ona husi FUP?

DR. Aurelio Guterres: Sim ne’e, la liu husi FUP ona iha 2013. Mas agora sira nia situasaun, parese ke husi Otubru, Novembru no Dezembru, IPAD ka FUP la selu ona, tamba sira lakon ona. Mas iha 2013, Universidade “atur” para selu mos sira nia atrazadus fulan tolun nian ne’e. Ne’e para sira bele hetan nafatin.

TS: Saida maka tenke halo atu bele ajuda sira resolve situasaun ne’ebe sira nain walu hasoru daudaun ne’e. Tan ba iha surat ne’ebe jornal Tempo Semanal hetan hatudu katak sira nia situasaun seriu tebes?

DR. Aurelio Guterres: Ba dosentes UNTL ninian ne’ebe agora iha ne’eba ne’e, Komu relatoriu hatama ona mai ami, ami sei koordena no servisu hamutuk fali ho Ministeriu financas para buka dalan. Primeiru Ministru mos fo’o ona orientasaun ba Ministeriu Financas, dezde Setembru atu halo transferencia osan sisa sira ne’ebe ke durante ne’e seidauk halo transferencia ba iha Portugal ka ba iha FUP, no mos bolsu estudu sira ne’ebe UNTL ka ita selu rasik ne’e mos to’o agora ita seidauk halo transferencia ba sira. Durante ida ne’e universidade parseirus sira ne’e maka halo hela “advance” (adiantamentu) ba estudantes sira, nune’e fulan-fulan selu hela bolsu estudu sira ne’e. Ne’ebe ita seidauk selu fali sira, parese ke kuaze fulan neen ona mak ita seidauk selu sira nia bolsu estudu.

TS: Iha kazu ne’e, bele dehan Governu Timor-Leste maka selu tarde ka UNTL maka tarde? Ou se los maka tarde halo transferencia ba Bolsu de estudu ne’e?

DR: Aurelio Guterres: Sim hanesan ne’e, Iha Abril ne’eba, orsamentu ne’e, Primeiru Ministru halo tiha ona despacho para oin sa maka atu prosesa bu’at ne’e. I depois de Governu foun ne’e hari’i tiha, Primeiru Ministru mos fo’o tan orientasaun. Nune’e bu’at sira ne’e iha hotu ona Ministeiru financas. Nebé Ministeiru Financas maka sei trata hela buat sira ne’e. Oinsa maka halo transferencia, Ministeriu Financas maka sei halo transferencia ba sira.

TS: Ami mos rona lian ne’ebe dehan katak kona ba osan ba bolsu estudu ka osan ba UNTL mos,  Primeiru Ministru fo’o tiha ona orientasaun ba parte sira nebé relevante, maibe Ministeriu balun to’o agora la transfere osan ne’e ba ita bo’ot sira. Karik ita bo’ot sira hetan esperiencia ida ne’e?

DR. Aurelio Guterres: Sim, husi Senhor Primeiru Ministru ninia orientasaun iha Setembru ne’eba dehan katak problemas hotu-hotu tenke resolve hotu ona iha fulan Setembru. I depois iha tempu ne’eba ne’e, Ministeriu Financas dehan la iha osan entaun Universidade foti fali osan husi UNTL ninian hodi selu uluk professores sira ne’e balun. Ne’ebe konsege selu to’o fulan Otubru, ne’ebe selu tiha hotu ona. Depois Senhor Primeiru Ministru rasik maka fo’o orientasaun hateten katak to’o Otubru ne’e tenke resolve problemas hotu kedan. So ke depois Ministeriu Financas ho ami nia Ministeriu dehan sira presiza relatoriu. Entaun ami prepara relatoriu sira ne’e pronto hotu “termasuk”, naran hosi professores sira ne’ebe mai hanorin iha ne’e, naran hosi ita nian bolseirus sira ne’ebe eskola hela, Professores sira nia viajen no seluk tan. Relatoriu sira ne’e ami prepara hotu no kompletu ho dokumentasaun sira hotu. Depois ami entrega hotu ona ba iha Ministeriu Financas i ami ate ke enkontru beibeik. Mas to’o Otubru, sira seidauk halo pagamentu ida i depois to’o Novembru mak dehan atu selu maibe foin daudauk ne’e, ami rona informasaun, Ministeriu Financas dehan katak osan la iha fali. Entaun husi Universidade, hau rasik prepara fali karta ida hodi ba entrega fali ba Senhor Primeiru Ministru kona ba razoens ka problemas sira nebé UNTL infrenta. Servisu ne’e tuir orientasaun nebé iha no orientasaun Senhor Primeiru Ministru ninian nebé hatun mai ami, ami halo tuir ona. Nune’e en termus de dokumentasoens, ami prepara hotu ona i agora hein de’it oin sa maka Ministeriu Financas atu halo transferencia pagamentus ba bolseirus sira no mos halo transferencia osan sira ne’e ba iha Portugal atu bolseirus sira simu no mos selu viajen professores sira nian mai iha ne’e hanorin ita nia S2 ho S3 iha ne’e.

TS: Senhor Reitor, orsamentu ba rekursus umanus ne’e aloka iha orsamentu jeral maibe komik kuandu selu tarde hela de’it hodi empata fali dezenvolvimentu ba area prioritariu ne’e, oin sa?

DR. Aurelio Guterres: Ami mos iha limitasoens ba ida ne’e. Iha UNTL, la’os UNTL maka kaer osan. Wainhira iha tinan kotuk iha enkontru kona ba fundus ne’e, orsamentu UNTL kona ba fundus kapital umanu, se maka jere ne’e, halo parte iha Ministeriu Edukasaun. Ne’ebe 2012 ne’e, Ministeriu Edukasaun maka toma konta ba fundus kapital Umanu. Tan ba iha tempu ne’e UNTL la kontempla iha kapital Umanu ne’e. Ah, 2013 ami halo ona orsamentu kontempla kapital umanu. Ne’e maka iha tempu ne’e presiza desizoens politika. Tan ne’e maka Senhor Primeiru Ministru halo ona desizaun atu Ministeriu Financas ajuda atu resolve problemas ne’e.
TS: Karik Sr. Reitor bele fahe mos informasaun ruma kona ba professores hira maka mai ajuda hanorin iha UNTL liu husi kooperasaun IPAD?

DR. Aurelio Guterres: Atravez FUP (Fundasaun das Universidades Portugesas) no IPAD ne’e hanesan Institutu Apoiu dezenvolvimentu ka hanesan “Lembaga bantuan internasional” Portugal ninian. Agora haruka dosentes mai iha UNTL ne’e jere husi Fundasaun. Ne’e duni, Universidades “Negeri” (Públiku) sira iha Portugal ne’e maka halo fali konsorsium ida, sira maka selesiona dosentes sira ne’e mai husi universidades sira iha Portugal. Liu-liu hanesan Minho, Coimbra, Porto, Avero, Lisboa, Algarve no Evora, sira ne’;e mai hamutuk mak hanorin durante tinan sanulu ne’e. Agora daudauk ne’e professores sira ne’ebe liu hosi koordenasaun FUP ninian ne’e, por volta de 130 ou 140 professores maka halo deslokasaun mai UNTL. Nune’e sira maka fo’o apoiu hanorin iha programa post graduasaun. Liu-liu S2 ho S3 ne’ebe ita hala’o hela ne’e.

TS: Iha mos problemas pagamentus tarde ba salariu professores Internasionais Brasil ninian. Karik Reitor bele esplika uitoan?

DR. Aurelio Guterres: Kona ba professores sira husi Brasil, pagamentus salariu iha grupu professores rua. Grupu Professores sira ne’ebe hanorin S2 ho S3. Sira 130 ka 140 professores ne’e, estadu Timor-Leste liu hosi UNTL, ita selu maka, sira nia viajen ho sira nia estadia iha ne’e. Agora kona ba professores sira husi Brasil ne’e ita selu sira, mas la’os selu direitamente ba sira. Maibe ita selu liu hosi FUP, mak, FUP selu fali ba sira tamba ho “kerjasama” (kooperasaun) universidade Brasil nian ida maka ne’ebe ita iha ligasaun ho sira kleur ona. Ba Professores sira ne’e, en termus pagamentus salariu ita selu tiha ona fulan walu no hela fulan rua de’it maka seidauk selu. Hanesan fulan Otubru ho Novembru maka seidauk.
TS: Maibe iha kazu ne’ebe mosu iha Setembru tinan ne’e, iha komentariu balun ne’ebe dehan UNTL halo tiha kooperasaun ho Universidade iha Brasil maibe la hato’o ba Ministeriu ne’ebe relevante no sira dehan Reitor maka sala ne’e oin sa?

DR. Aurelio Guterres: Servisu en termus de Kooperasaun, UNTL ho Universidade seluk, UNTL hanesan responsavel ba edukasaun liu-liu formasaun ensinu superior ninian. UNTL exekuta de’it politika estadu nian, liu-liu Governu nian. Antes UNTL halo akordu bilateral ho universidades sira ne’e, atu implementa projetu sira ne’e, iha ona akordu mak estabelece iha “tingkat Menteri” (nivel Ministru) nian ona, Ministeriu Edukasaun Timor-Leste nian ho Ministeriu Edukasaun Portugal no rai seluk ninian. Entaun tamba bu’at ne’e iha ligasaun ho formasaun rekursus umanus liu-liu ensinu superior, maka UNTL atu ezekuta ne’e, nia tenke halo akordu bilateral ho universidade parseiru sira no mos ho FUP. Agora kestaun problemas ho osan ne’ebe atu selu ba professores sira, ne’e kestaun tekniku iha prosesu ne’e maka tarde hodi la selu iha Setembru. Mas iha tempu Senhor Primeiru Ministru fo’o tiha orientasaun, sira (Governu) selu hotu tiha kedan to’o Setembru. Hahu husi Fevereiru, Marsu, Abril, Maiu, Junhu, Julhu, Agostu no Setembru katak fulan walu selu hotu ona, hela maka fulan rua ne’e no agora sei prosesa hela iha Ministeiru Financas.

TS: Se hanesan ne’e problema la iha ona no Profesores sira ne’e la fila ba Brasil hanesan informasaun maka sirkula iha publiku?

DR. Aurelio Guterres: Professores sira ne’e balun hanorin, parese ke balun “ujian” (ijame) hotu ona no fila tiha ona. Iha tinan oin sei halo fali prosesu avaliasaun foun no rekrutamentu foun maka sira bele mai fali.

TS: Karik bele konfirma tan, kona ba profesores sira ne’ebe dehan la simu salariu maka protesta no husik hela Timor-Leste hodi fila fali ba Brasil ne’e oin sa?

DR. Aurelio Guterres: Dosentes halai de’it ne’e la’os tamba la selu vensimentu. Ne’e la’e. Maibe dosentes sira balun, sira mai iha ne’e la iha disiplina. Kuandu Universidade hateten sira tenke hatama relatoriu regular kona ba servisu sa ida de’it maka sira halo ona hanesan sira nia hanorin no fo’o apoiu sa ida de’it. Wainhira Universidade liu husi ninia mekanismu internu iha ne’e, oin sa atu halo avaliasaun interna. Entaun tuir lolo’os sira halo relatoriu regular. Entaun sira hakfodak. Dosentes balun por ijemplu, sira dehan osan han la iha, mas sira bele ba pasiar iha Singapura, bele ba pasiar iha Xina, Australia no fatin seluk. Mas atu hanorin no osan han iha ne’e la iha fali. Nune’e maka dosentes balun ne’e mai “benar-benar” hakarak mai hanorin duni maibe balun fali  mai iha ne’e la’os mai atu hanorin maibe mai iha ne’e atu aproveita “kesempatan” (oportunidade) atu mai pasiar iha Timor de’it. Manan osan husi Estadu Timorense nian osan, depois ba pasiar de’it. Entaun hodi fali razoens sira balun ke tuir lolo’os la lo’os ida. Ema balun liu-liu sira nebé ke “benar-benar” mai servisu iha ne’e, sira halo. Iha grupu ida ka rua iha ne’e maka halo bu’at sira ne’e. Iha ema nain lima ka neen iha ne’e maka sai fali hanesan ema dehan mobiliza fali atu halo “public opinion” (opiniaun públiku) entre professores sira ne’e atu dehan katak sira mai iha ne’e iha problemas bo’ot mas na realidade la’e, tamba maioria das professores balun mai hanorin duni to’o hotu maka sira fila. (**)

Saturday, 10 November 2012

INVESTIMENTU ZONA RURAIS XAVE TRAVA JOVENS HUSIK FOHO NO SUCESU NASAUN


TEMPO SEMANAL - DILI, 10/11/2012

Reitor UNTL, DR. Aurelio Guterres, hanesan orador ida iha seminariu kona ba papel cidadaun nian, iha dezenvolvimentu bein stars nasaun nian, ne’ebe organiza husi centru Quesadhip Ruak iha aniversariu cidade Dili, hodi ko’alia kona ba tema ho sub tema rural urbana ka foho vila, nia buka atu koloka iha enkuadramentu prioridade stratejiku nasional kona ba kestoiens, problemas no disigualidade teritorias, rejionais dezenvolvimentu nian, no mos problemas sira ne’ebe relasiona ho foho ka knua no despovoamente ne’ebe paiz infrenta.

“Realidade hatudu katak kestoeins sociais no ekonomikas maka obriga ita nia populasoeins barak liu-liu jerasaun foun husik hela sira nia hela fatin, aldeias no sukus, hodi ba cidade ka vila no mos ba estranjeiru hodi buka moris ka fatin ne’ebe oferese oportunidade ne’ebe di’ak liu, ba sira nia vida moris nian,” DR. Aurelio Hateten

“Despovoamentu relasiona ho fluktus imigratoriu no mos problemas sociais no ekonomikas hanesan frajilizasaun lasu familiares, dezempregus no mos aspektu sira seluk tan.”

“Rai timor oras ne’e infrenta dezekilivru bo’ot, husi pontus de vista distribuisaun populasaun no mos valorizasaun ba jovens sira kona ba aproveitamentu total ba sira nia rekursus umanus.”

“Iha ita nia meiu rural no foho iha potensialidade barak hanesan agrikultura, maibe oras ne’e barak la aproveita ho razaun simplis, la iha capital umanu atu halo servisu iha to’os ho natar no peskas. Rai barak ne’ebe uluk sai hanesan fatin ba halo to’os ka halai natar oras ne’e sai fatin fuik. Iha fatin balun ita hasoru ema ferik ho katuas sira de’it. Sira ne’ebe hakarak hela nafatin iha foho ka iha knua maka sira ne’ebe konsege infrenta prolemas ka difikuldades kompara ho sira ne’ebe la auguenta moris susar ho terus no decide husik hela sira nia knua no foho hodi desloka ba vila ka cidade hodi buka moris ne’ebe di’ak liu. Mezmu ke iha cidade ka vila la iha garantia atu moris di’ak ka moris di’ak liu tan kompara ho sira ne’ebe hela iha knua Ka foho.”

“Asimitrias rejionais mos signifika katak asimitrias sociais implika mos ho disigualidades sociais ba oportunidade entre ita nia cidadaun sira iha ita nia paiz. Justica social signifika mos justica territorial, sentidu justica no soldaridade lori ita hanoin hikas fali katak dezenvolvimentu ekonomiku paiz ida nian depende mos ba prezervasoeins padroeins alimentarias ekuidade nian entre populasaun rural, foho no populasaun urbana, cidade ka vila. Signifika katak promosaun prinispius ekilivru social no territorial depende ba kualidade vida cidadaun sira iha foho ka knua nune’e mos depende ba perpektivas bein stars ba kresimentu Timor Leste nian.”

“Ezodus no ema sira ne’ebe sai husi foho ba cidade ka vila konstitui fenomena ida ke natural. Ita kompriende katak cidadaun sira hakarak buka kondisoeins vida moris ne’ebe di’ak liu ba sira nia oan sira iha paiz ida livre hanesan Timor Leste. Ema hakarak moris iha ne’ebe de’it tuir sira nia hakarak, ke importante fatin foun ne’ebe bele oferese meus ne’ebe di’ak liu.”

“Buka hatene no defende valor sira ne’ebe iha interior no meu rural nu’udar imperative ba koezaun no unidade. Ita hotu tenke sente katak foho ka knua halo parte ita nia identidade koletiva enkuantu nasaun soberanu wainhira ita komemora dez anus restaurasaun ba independencia. “

“Timor Leste nia demografia depende mos ba imigrasaun, mobilidade de ema no populasoeins.  Bu’at ne’ebe pozitivu katak populasaun jovens barak, labarik ki’ik mos barak. Terseira idade uitoan no esperanca de vida mos gradualmente hatudu sinais poxitivu. Iha tinan sanolu nia laran hatudu fenomena foun, ema barak mak husik hela foho mai cidade liu-liu capital dili ho razoeins ovies sei moris di’ak liu iha cidade.”

“Alein de kuadru institusional ida ne’ebe ke centralizadu iha capital dili. Izolamtu populasaun rural mos rezulta inkases ka eskases improdutivu emprezarial ne’ebe dala barak difikulta cirkulasaun produtu agrikulas. Fasilidades infraestrutura liu= liu estradas no pontes iha interior iha kualker paiz sai hanesan elementus indispensavel ba properiedade povu nian no ba dezenvolvimentu ekonomiku. Servisu agrikultura, peskas no industria bele fumenta dezenvolvimentu rural no urbana. Atu realiza presiza estimula no foo apoiu ba setor emprezarial, iha setor agrikula iha zonas rurais au mezmu tempu fumenta komersiu no industria iha zonas urbanus. Atu fasilita trokas produtus, beins I servisus, presiza kontrusaun estradas no kanais distribuisaun ne’ebe efikas, para produsaun merkadus internu no mos extenu.”

“Tuir ha’u nia hanoin presiza dezenvolve relasaun foun entre moris iha foho no moris iha cidade bazeia ba objetivu jerais rua. Konsolida relasoeins cinerjetika ne’ebe beneficia mutualmente vida moris iha zona rurais no zonas urbanus nune’e iha ekuilibru entre situasaun iha foho no mos situasaun iha cidade ka vila.”

“Transforma cidadaun hanesan ponte de ligasaun ne’ebe efektivu entre area rurais no areas urbanus. Husi pontus de vista ekonomiku koresponde ho esforsu ne’ebe atu hatuur didiak masa kritikas rekursus umanus ho rekursu urbanus hanesan rekursus umanus, institusoeins ho fizikus no mos populasoeins no organizasoein iha zona rurais.”

Nia mos sujere katak, “Ita mos hatene katak timor Leste nia desda populasional ki’ik no mos sai hanesan problemas iha area rurais. Importante oin sa maka bele prepara kondisoeins atu bele asesu ba infra estrutura, ekipamentus, servisus no kompetencias iha area edukasaun bazikas no sekundarias. No mos kuidade saude nian iha zonas rurais pelumenuse padroeins tradisionais, distribuisoeins geografika sustentavel no populasaun tomak bele hetan asesu.  Aspektu ida ne’e importante tebes hodi bele enkoraja populasaun jovens sira ho kondisaun hanesan asesu ba infra estruturas ekipamentus, sevisu no kompetencia ne’ebe favorese no estabelecimentu redes individuais no mos institusionais desentralizadas no mobilidades populaoeins, rikusoin no kuinesimentu ba dezenvolvimentu rural no local.”

“Dezenvolve relasoeins procibilidade hetan rural no urbanu reprezenta kapacidade konsilia koezaun entre populasaun no artikulasaun fungsional no instusional entre centru urbanu sira no zonas rurais sira. Importante maka presiza hadia atetude no komportamentu populasoein no organizasoeins sira no hadia kondisoeins no asesu iha interior no zonas rurais kona ba distancia geografika, distancia tempu, ekonomiku, distancia kustus social, distancia kultural no ba infra estrutura no ekipamentus servisus ensencias bazikus iha baze no iha zona rurais. “

“Kestaun dezempregu no imigrasaun no mobilidade jovens rihun ba rihun ba cidade afeta despovoamentu iha foho ho ka knua. Fenomena ida ne’e obriga hanoin solusoeins inovadores ne’ebe bele kreia oportunidade ba auto empregu no empreza privadus iha zonas rurais liu-liu iha zonas ne’ebe susar maibe iha potencial agrikula. Ita presiza programa repovoamentu agrarian ne’ebe bele akomoda rekursus umanus, rekursus umanus ne’ebe teknikus no kualifikadus,” Nia relata.

Aurelio husu Timor oan hotu atu, “konsentrasaun esforsu bo’ot entre entidades publikas no privadas, hodi kreia medidas incentivus ba  vikzasaun no atrasaun jovens iha zonas rurais bele kreia oportunidade atu kontribui aumentu produsaun no rekoperasaun patrimoniu iha vida moris rural. Incentivas empregus no ba jovens agrikultores, apoiu ba emprezas ho injeksaun ba mikro kreditu no dezenvolvimentu rural bele mos foo solusoeins ba problemas. Presiza foo atnesaun ba relevancia krusial ba investimentu iha area rurais ho kualidade no rezolusaun efetivas desekuilibru social no ekonomikas ne’ebe afeta ita nia nasaun.”

“Dala ida tan presiza reforsu investimentu iha zonas rurais, investimentu infra estruturas, saude no edukasaun. Aspektu tolu ne’ebe sai ciklu visiosu ba kiak no pobreza. Investimentu iha zonas rural representa impaktu positive ekonomiku ba nasaun nian tomak. Kreia kondisoeins favoraveis hodi populasaun sira bele muda ba zonas ka areas ne’ebe ema ladun barak. Fasilita beins star populasaun no proporsiona dezenvolvimentu, hadia kondisoeins vida moris ba sociedade tomak,” Aurelio realsa.

“Ita mos presiza hatene katak investimentu ida ne’e ho kualidade I ligasaun direita ho utilizasaun empregu kualifikadu, konstitui la’os de’it kreiasaun empregu maibe mos estimula ita nia jovens sira, familias no institusoeins ensiu iha sentidu atu reforca empeniu akizasaun no transmisaun kompetencias sociais teknikas no dezenvolvimentu iha zonas rurais.”

“Tuir ha’u nia hanoin investimentu iha zonas rurais sai hanesan fatores esencial ba konsolidasaun dezenvolvimentu socio ekonomiku iha ita nia rain Timor Leste. No mos presiza esforsu tomak hodi bele atrai no mantein populsaun sira hela iha sira nia fatin.”

“Hau hein katak timor oan hotu-hotu hahu kedas husi ajentes politikas no sociais hare hikas ba investimentu iha zonas rurais hanesan factor xaves ba rezolusaun ba ita nia problemas konjunturas no estruturas ba dezenvolvimentu iha ita nia nasaun. Presiza investimentu ne’ebe permite fundamentu ba promosaun igualidade entre ita nia populasoeins kondisoeins i asesu ne’ebe hanesan ba edukasaun, saude no ekonomia. Husi ne’e presiza klima ida ke ho estabilidade, no konfianca ekonomika iha ita nia sociedade. Ambiente favoral para investimentu no empregu iha area rurais. Buat sira ne’e hotu presiza infra estrutura, estradas, pontes bele facilita edukasaun, ekonomia no kreia kampu servisu no bele atrai jovens sira halai sai ba cidade.”

“Ita espera katak ho governu nia politika kona ba dezenvolvimentu bele responde kestoeins ne’ebe foin hau temi iha leten. Estadi paiz nian hari ho dialogu permanente,  entre jerasaun foun no jerasaun antigun sira ho nia abut iha ita nia kultura. Se joventude sira ezije dezenvolvimentu la’os katak futuru paiz ninian iha abut metin wainhira ninia cidadaun sira la tau konsiderasaun aas ba eranca kultural no kuinesimentu ba tempu uluk no pasadu.”

DR. Aurelio cita hanoin balun husi matenek nain ida naran John ne’ebe dehan katak, “atu buka hatene ka intende kona ba formasaun civika no cidadania social hanesan moris lor-loron nian, liberdade no responsabilidade nian presiza konstrusaun edukativa ida kee forte, kontinua no permanente.”

“Ita presiza principius vizaun sira ne’ebe boot no abstratus maibe mos presiza lanca hela dalan no pontes realiza iniciativas konjunta. Estuda hikas fali istoria hanesan naroman hodi buka kompriende konflitus ho dalan pacifika no demokracia liu-liu apela ba kultura ba paz nian. No baze ba kuinesimentu no kompriensaun edukasaun no kultura, ciencia no komunikasaun.”

Nia dehan Timor oan sira nia misaun maka serve dezenvolvimentu social ekonomiku ba populasaun tomak. “Jovens sira sai hanesan aktores ba mudanca sociais tan ne’e ita tenke inklui jovens, jovens sira iha exercise statute cidadania nian, hodi rekuza hanoin katak jovens hanesan ajentes pacifikus.”

Nia husu atu, “Presiza servisu konjunta ba kontrusaun nasaun ida ke koeza ho justica social ne’ebe bele responde anxiedades jovens nian, hodi ohin loron asesu ba empregu, edukasaun no saude hodi sai mos dezafiu ba jerasaun foun.”

“Kreia faktores prevensaun kontra funu no injustice, kontra deskriminasaun no violencia, kontra barbariedade no la haluha liga matenek kuinesimentu liberdade no responsabilidade.”

“Iha ita nia istoria ita nia determinasaun, ita nia sentidu responsabilidade no cidadania social nu’udar garantia ida ne’ebe di’ak liu tan ba ita kontinua serve povu Timor Lese, Ita timor oan tomak.”

DR. Aurelio foo lembra hikas heroismu no forca vontade ne’ebe Timor oan sira iha, atu sai nafatin hanesan izemplu inspirador ba Timor oan hotu. “Espiritu de sakrifiu ita nian ne’ebe kontinua sai modelu ita ne’ebe hotu tenke banati tuir I assume komprimsu dezenvolvimentu ba nasaun Timor Leste no foo onra ba buat ne’ebe halo tiha ona,” remata DR. Aurelio ne’ebe simu ho basa liman.