Showing posts with label Nelio Isac. Show all posts
Showing posts with label Nelio Isac. Show all posts

Friday, 16 November 2012

SEKS HO EMBAIXADOR XINA SORUMUTUK

Sekretariu Estadu ba Komunikasaun social (SEKS),
Nelio Isac sarmento (foto TS/Dilma)

TEMPO SEMANAL- DILI, 16/11/2012

LORON, 15 Novembru 2012 mais ou menus iha oras tuku 9:30 otl to’o 10:00 otl, Embaixadór Xina iha Timor-Leste hala’o vizita kortezia ba iha edifisiu Sekertariu Estadu Komunikasaun Sosiál, Palásiu Governu Dili hodi hala’o enkontru ho SEKS, Nelio Isac Sarmento. Sorumutu ne’ebé hala’o durante minutu 30 nia laran ne’e, iha buat barak mak sira koalia.

Hafoin hasoru malu ho embaixadór Cina, Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál, Nelio Isaac Sarmento haktuir ba públiku katak, vizita ohin ne’e hanesan vizita kortezia ida hosi embaixadór xina. Objetivu husi vizita ne’e hakarak atu hatene loloos programa Governu nian iha área komunikasaun social no iha oportunidade SEKS mós koalia kona-ba kondisaun Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál nian, liuliu kona ba edifisiu. Tanba, tuir planu V Governu Konstitusionál atu harii konsellu imprensa, ajensia notisia no mós sei harii sentru formasaun ba jornalista sira.

La’os de’it ida ne’e, iha vizita ne’e mós koalia buat balun kona-ba polítika Governu nian iha tinan lima oin mai. “Bá ha’u kontente tébes tanba iha resposta pozitivu hosi embaixadór xina katak, iha posibilidade tinan tuir mai sei iha kooperasaun balun entre Governu Xina iha área komunikasaun sosiál no  iha parte seluk atu haree daudaun ona posibilidade kooperasaun. Tanba, Governu iha planu atu harii ajensia notisia, nune’e mak ita prontu  hahú daudaun dezenvolve kooperasaun ho ajensia notisia xina,  ‘’Xinhua’’ liu hosi Governu xina.” haktuir Nelio Izac.

Nune’e Governu Xina prontu atu fó  apoiu liu hosi kapasitasaun ba profesionál  komunikasaun sosiál sira iha área ida ne’e. Tenik ‘’Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál”. Embaixadór Xina,  Tian Guangfeng, Haktuir mós Katak, Xina iha kompromisiu  atu fó apiu liu-liu oinsá atu fó kbiit no reforsa tán  rekursu umanus iha área komunikasaun social, iha Timor-Leste, liuliu ba iha formasaun. Aleinde ne’e mós Governu Xina sei fó bolsa estudu ba Jornalista  timor-oan sira, karik  iha posibilidade bele ba estudu iha xina  no xina Sei fó apoiu hodi harii edifisiu foun ba Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál iha futuru. (**)

Monday, 12 November 2012

Maske PGR Kondena Hela Jornalista Maibe Ana Pesoa : “ Knaar Jornalista Investigasaun Importante”


Tempo Semanal -Dili 12/11/2012

PGR,  Dra Ana Pessoa Pinto hatudu hela liman
 ba DR. Jose Neves adjuntu Komisariu KAK
 ho Sekretariu do Estadu Nelio Isac 
akompania husi Espedito dia Ximenes 
Presidenti konsellu Administrasaun RTTL EP
 iha salaun Ministeiru Negosiu estranjeiru 
durante sira nain hat sai hanesan
 oradores iha 
seminariu ne'ebe organiza husi
 USAid ho AJTL maka halao iha (09/11) iha 
Salaun Ministeiru dos Negosiu Estranjeiru 
rua dos kokeiros dili (Foto/
 
ASOSIASAUN- Jornalista Timor-Leste (AJTL) Servisu hamutuk ho USAID Programa Foti Timor-Leste Realiza semináriu Kona ba Anti Korrupsaun hodi desi mina Segundu Relatóriu Aprezenta Servisu Jornalista foin sa'e ne'ebá hola parte mós iha formasaun Jornalizmu Investigasaun hodi produsaun reportajen kle'an kona ba kombate korrupsaun ne'ebá realiza iha Salaun Nobre Ministériu dos Negosiante Estranjeiru  patinajen  mo s husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Adjuntu Komisáriu  CAC,  Sosiedade Sivíl no Universitáriu.

 Sekretáriu  estadu Komunikasaun Sosiál Neli o Iza hateten, bainhira kolia kona ba reportajen investigasaun atu hatene direitu povu nia no hatene segredu informasaun ne'ebé mak taka metin no informasaun hirak ne'e merese atu hatene. Maibé, reportajen investigasaun atu la’o di'ak iha nasaun Timor-Leste bainhira liberdade imprensa nakloke.

Korrupsaun sai asuntu importante tanba dala barak rona informasaun alegasaun korrupsaun média sira hahú foti,Timor-Leste ninia kondisaun se dauk hanesan ho rai boot sira fó importánsia ba Liberdade Imprensa sira.

Nia dehan, Jornalista Timor Leste seidauk ke'e no halo rasik investigasaun hodi loke kazu korrupsaun ne'ebé mak mosu. Maibé hein de'it rezultadu relatóriu husi Komisaun investigasaun. Timor-Leste oras ne'e daudaun reportajen  investigasaun seidauk dezenvolve  ho di'ak tanba relasaun ho liberdade imprensa. Nune’e mós falta rekursu umanu iha jornál investigasaun.

Jornalista Investigasaun Presiza orsamentu tanba lori tempu naruk no rezultadu reportajen investigasaun la serteza no bele fó risku ba média no jornalista ne'e rasik. Tansá  média  Timor –Leste se dauk kontribui kombate korrupsaun. Iha konstituisaun Repúblika fó direitu ba liberdade atu fo informasaun. Média parseiru loloos mak sosiedade sira ne'ebé mak hakarak transferénsia justisa tane ás imprensa. Maibé parte seluk, sosiedade mós seidauk loke an ba média informasaun ne'ebé mak mosu tanba sira rasik sei ta'uk ho informasaun sira fó sai lori risku ba sira nia an.

Nune’e mós Prokuradór Jerál Ana Pesoa informa moos katak, Papél Medeia importante tebes iha nasaun Timor-Leste atu hato'o informasaun ba komunidade sira no knaar Jornalista investigasaun importante atu ajuda hodi loke neon ba komunidade sira. “Ita hakarak média ida ne'ebé mak foo informasaun loos  atu nune’e komunidade bele uza informasaun hirak ne'e,” dehan prokuradór jerál ne’e.

Ana Pesoa hatutan, kona ba Kapasidade jornalista investigasaun presiza buat barak no han tempu hodi ajuda sira  bele hetan informasaun no dokumentu ne'ebé kompletu kona ba kazu korrupsaun balu hatún iha jornál Timor-Leste ho evidénsia ne'ebé kompletu ne'e duni Timor- ona moos huhu bele ona no hahú deteta kazu korrupsaun iha rai laran. Maibé, dala ruma moos Jornalista balu hatún de'it isu no la iha dokumentu ne'e duni presiza hatún informasaun kona ba korrupsaun tenke ho dokumentu.

Iha parte seluk daudaun ne'e jornalista balun hetan akuzasaun hakanek naran diak prokurador balun ne'ebe haknaar aan iha ministeiru Publiku ne'ebe lidera husi DRA. Ana Pessoa. Relasiona ho kazu ne'e Sekretariu do estadu ba komunikasaun social, Nelio isac hatoo ninia laran triste iha semana kotuk tan ba prokuradores sira haruka surat notifikasaun hodi kondena jornalista sira sein liu lai husi prosdimentu balun ne'ebe devia halo uluk tuir lei ba imprensa ne'ebe maka sei vigora hela iha nasaun ne'e.

Papél Média ne'ebé hamutuk ho instituisaun seluk hanesan CAC hatene buat ida korrupsaun  lakohi atu impede ita nia dezenvolvimentu.

Aleinde ne’e, tuir Adjuntu Komisáriu CAC José António Neves mosa esplika katak, servisu jornalista Investigasaun presiza kapasidade analítiku hodi bele buka tuir informasaun ne'ebé mak loos no klaru hodi bele deskobre segredu hodi nune’e bele hatún informasaun ba komunidade sira. 

Maibé, prosesu investigasaun ba kazu presiza tempu ne'ebé naruk. Papél média importante atu kontribui hodi kombate korrupsaun no kontrola sosiedade no kontribui moos investigasaun ba kazu korrupsaun.

Tuir   estudante Universidade Isabel da Costa hateten, ko'alia kona ba profisaun servisu investigasaun  todan no lori tempu naruk atu deskobre ema nia segredu bainhira hala'o korrupsaun tenke hatudu moos faktu ne'ebé  forte no kompletu.

“Ita la hatene too agora povu Timor-Leste seidauk foo aten barani atu foo informasaun ba korrupsaun nia no Liberdade imprensa moos seidauk garantia.” hakotu Isabel (**)


Sunday, 19 December 2010

TLPC Foo Lisaun Foun ba Organizasaun Media Sira seluk Iha TL

Tempo Semanal-Dili, 19.12.2010

Membru Timor Leste Press Club (TLPC) hetan aumentu husi 102 iha primeiru kongresu ba 116 iha segundu kongresu. Press ninia membru sira ne'e ema ne'ebe servisu duni iha media sira ne'ebe mak sempre fahe informasaun ba publiku hanesan Suara Timor Loro Sa'e (STL), Radio Televizaun Timor Leste (RTTL), Diario Nasional/Semenario (DN), Timor post (TP) no Tempo Semanal (TS) inklui jornalista sira ne'ebe hala'o kna'ar hanesan korespondenti ba Reuter, AP, Kyodo no kanais televizaun balun iha australia.

Iha segundu kongresu ne'e loke husi Timor Leste ninia jornalista veteranu mak daudaun ne'e kaer hela pasta hanesan Prezidenti da Republika Timor Leste DR. Jose Ramos Horta. Iha ninia mensajen eis korespondenti ba RTP antes de revolusaun ai funan ne'e dehan, "Jornalista ninia misaun loloos maka atu sai informador maske ema balun hateten katak jornalista sai hanesan edukador."

"Ha'u hanoin media ohin loron mosu evolusaun bo'ot nune'e duni imi presiza atu hahu analisa sa ida mak mosu iha tinan liman mai," dehan Horta.

Ramos Horta ne'ebe uluk sempre hakerek artigu ba jornal El Monte, Publico portugal no boston post ne'e dehan servisu jornalista importante iha formasaun opiniaun iha sosiedade ida ninia laran kona ba kauza ida.


Nia mos komenta kona ba polimika Wikileaks ho governu amerikanu hafoin organizasaun ne'e konsege foti dokumentus segredu ne'ebe haruka husi ninia embaixada sira iha mundu tomak inklui Dili. "Ha'u husu ba embaixador Amerika ninian atu lalika preokupa demais ho polimika wikileaks tan ba problema leaks ne'e akontese beibeik ona iha Timor Leste. kuandu iha dokumentus segredu liu ne'e maka la kleur staff oan ida foto kopia entrega ona ba jornalista sira," dehan Horta ho oin hamnasa no matan hateke ba meja iha ninia sorin karuk mak tuur hela jornalista Jose Belo, Paulino Kintas, Domingos Saldanha ho Nelio Isac.

 Nia foo lembra fali akontesimentu entre Prezidenti CNRT ho jornalista internasional ida ida Dili, "Wainhira mosu sinal segredu liu ne'e maka la kleur de'it funsionariu balun foto kopia entrega ona ba jornalista ida."

Tuir eis diplomata ne'ebe uluk ameasa atu husu haker sira atu harahun sistema komputador iha ajensia viajen no banakria sira ne'e, dehan, "iha era evolusaun teknolojia ne'e buat barak bele de'it akontese."

Tuir dadus ne'ebe iha dokumentus ne'ebe haruka husi Dili ba Washington barak liu maka iha abril to'o agusto 2006 ne'ebe bele hamosu tensaun staff embaixada Amerika ninian ko'alia kona ba krize iha momentu ne'eba.

Hafoin de deskursu abertura husi Prezidenti Horta Organizasaun ho idade tinan rua ne'e kontinua kedan ba hili prezidenti meja. Ho alklamasaun hili DR. Espedito Dias Ximenes hanesan Prezidenti meja ho ninia vice Pascoela dos Santos no sekretariu Jordao Henrique.

Jornalista sira pro ativu tebes iha diskusoens tolu maka importante hanesan proposta rejimentu internu kongresu nian ho statutu TLPC ho relatoriu Prezidenti cesante DR. Domingos salnha ninian kona ba exekusaun orsamentu ho atividades iha ninia kargu durante tinan rua nia laran.

Membru TLPC sira ezije atu kuadru sira defende sira nia direitu ba hasa'e kapasidade, salariu no bein servisu seluk. Membru sira ezije strutura tuan atu nakloke kona ba exekusaun orsamentu TLPC ninian. Iha Domingos Saldanha ninia relatoriu dehan TLPC harii la'os atu fahe jornal ka organizasaun politiku ida maibe, "TLPC mosu atu defende ema seluk uza jornalista sira sai hanesan projeitu. Izemplu konkreta maka ICFJ mai explora ita."

"Programa fahe Jornal ne'e loloos ICFJ ninian. tan ba iha 2006 STL ho Timor Post maka foo rekomendasaun ba washington atu ICFJ manang projeitu ne'e aijuda atu distribui jornal ba suku maibe to'o ikus sira halo penghianatan ba sira nia promesa nune'e maka STL mos kontra sira," esplika Domingos Saldanha ne'ebe mos hanesan vice jornal STL maka hetan apoiu barak husi Estadu Unidus da Amerika.

IV Governu Konstitusional kolabora ho TLPC sosa kopia husi jornal STL, Diario Nasional, Tempo Semanal  hodi haruka ba suku sira iha Timor leste. Nune'e duni jornal sira ne'e foo pursentu balun ba TLPC hodi hala'o sira nia atividades. Iha momentu ne'ebe tuir loloos jornal haat maibe tan ba Timor Post lakohi tama tan iha problema internal.

Osan pursentu husi Jornal tolu ne'e ba TLPC durante tinan rua nia laran hamutu US$30,000 no daudaun ne'e hela de'it US$18,000 iha konta bankaria TLPC ninian.

Prezidenti TLPC hato'o ninian hato'o konta responsabildade iha ninia mandatu durante tinan rua nia laran ne'e fokus liu ba habelar informasaun ba baze, meet the Press hala'o ho kooperasaun ho TVTL no kapasitasaun iha lian tetun no haruka maluk balun ba tuir kursu iha estranjeiru hanesan Indonesia ho Australia. Domingos ho fuan bo'ot rekunese fallansu hotu no simu responsabilidade ba ninia aktu. "Ami hala'o buat balun maibe ami falla barak liu tan ba organizasaun ne'e sei foun," dehan Domingos iha ninia diskursu.

Depois de sesaun perguntas ho resposta tuir kedan ho hatama lista ba elisaun kuadrus foun. Iha ne'e mosu grupu tolu husi STL. Maibe interesante maka iha lista tolu ne'e naran tolu maka iha hotu hanesan eis sekretariu Jeral TLPC Paulino Kintas, Eis vice Prezidenti Nelio Isac ho oin foun Mouzinho Lopes. Iha Lista B ho C sai hanesan kandidatu ba Prezidenti maka eis SDekretariu Jeral TLPC, Paulino Kintas no Mouzinho Lopes iha Lista B hanesan Seskretariu Jeral no iha C hanesan Vice Sekretariu Jeral. Iha Lista A kandidatu ba Prezidenti DR. Domingos Saldanha ho vice Jose Belo maibe rezeita atu kandidata aan ba daruak.
Jose Belo hatama ninia rezignasaun husi ninia kargu iha janeiru 2009 hafoin hetan alegasaun difamasaun kontra tempo semanal husi Ministra Justisa Lucia Lobato.

Iha prosesu elisaun ne'e hatudu demokratiku tebes tan ba jornalista maioria husi STL prefere hili lista B ne'e foo pozisaun aas ba Paulino Kintas (TVTL) hanesan Prezidenti ho ninia vice nain rua. Vice Primeiru, Cesar Antonio Mali (Korespondenti ba Kyodo), vice segundu, Francisco Simoes Belo (STL), sekretariu Jeral, Mouzinho Lopes eis Xefe redasaun Timor Post no daudaun ne'e korespondenti ba jornais balun iha australia ho ninia adjunto Jordao Henrique (Stinger Photo ba AP) no mos Tezureira Celice Gusmao husi TVTL.

Paulino Kintas hato'o ninia kompromisu hodi lori organizasaun ne'ebe halibur maioria jornalista hakna'ar nain iha media importante iha pais ne'e. "Ami sira ne'ebe tu'ur iha ne'e tan ba imi," dehan Paulino Kintas ba jornalista no editor hamutuk nain 90 maka marka hela prezensa iha ultimu oras de kongresu ne'e.

Sekretariu Jeral TLPC foun hahi estrutura tuan no so'e viadas ba ICFJ. Mouzinho Lopes ema ida kee enerjik iha ninia servisu.

Hafoin de elisaun Domingos Saldanha hakat ba ka'e liman ho Prezidenti foun tuur mak tuur iha lina primeiru. Ha'u sei kolabora no kontribui nafatin ba TLPC espera kee iha futuru di'ak liu," dehan Domingos saldanha.

Domingos Saldanha ho fuan bo'ot simu rezultadu elisaun. Tuir fontes Tempo Semanal ninian iha TLPC dehan katak Domingos Saldanha loloos lakohi ona kandidata ninia aan maibe tan ba lakohi halo kongresista sira laran susar nune'e nia mos nonok de'it simu kandidatura refere. "Antes de kongresu ami rasik tuur hamutuk ona iha TLPC hodi deskute kona ba futuru TLPC ninian nune'e ami husi kuadru tuan kompriende rejerasaun ba instituisaun ne'e importante atu foo fatin ba jerasaun foun sira hodi exerce sira nia kbi'it," dehan fontes ne'ebe lakohi temi ninia naran ne'e.

Tuir Informasaun katak media nain balun lakohi atu kaer pozisaun xafe iha organisaun jornalizmu ninia laran liu-liu TLPC hodi evita deskonfiansa no konflitu de interese. Hafoin de elisaun ba kuadru TLPC periode 18 de Dezembru 2010-18 de Dezembru 2012 jose belo promete atu apoiu maka'as liu tan TLPC hodi hala'o ninia funsaun.

"Uluk knanain ha'u kongratula kolega membru sira hotu ninia vontade hodi partisipa ho maximu iha kongresu ne'e no ha'u la haluha apresia esforsu husi kolega kuadru tuan maske dala barak ami han malu iha diskusaun maibe konsege buat ruma no terseiru no importante liu maka hakarak foo parabeins ba kolega kuadru foun no membru foun sira," dehan Jose belo.

Belo hatutan, "Ha'u hanoin ami kuadru tuan iha dever atu apoiu nafatin kolega kuadru foun sira iha sira nia servisu mezmu Prezidenti foun ne'e eis Sekretariu Jeral TLPC. Ami hatene katak uluk ne'e ami la konsege hala'o bu'at di'ak barak i bele dehan ami halo fallansu barak liu duke diak ninian maibe ohin ami husik hela buat ruma ba sira atu kontinua lori ba oin."

"Ami la'os so'e viadas ka gava an ou inteven ba auntus organizasaun jornalista sira seluk. Maibe ami iha TLPC hakarak hafanun kolega sira iha organizasaun sira seluk katak antes ita atu kritika ema ida presiza legaliza uluk ita nia pozisaun tuir prinsipiu demokrasia. se la'e ema dehan jornalista labele tau an hanesan kontrolu sosial wainhira organizasaun jornalizmu mos hanesan banati tuir hela rejime orde baru ninia dutrina bainhira Pak Harto mate tiha ona," sadik Belo.

Jose Belo apela ba kolega sira iha organizasaun sira seluk atu haree pozitivu balun husi TLPC hodi hadia sira nia organizasaun. "Naton ona ita atu sai projetu ba ema estranjeiru sira. sebele buka esforsu an hakat neineik maibe ho ita nia kbi'it rasik," dehan Diretor Tempo Semanal ne'ebe kontra maka'as aijudus folin la'ek husi USAid ho AusAid ba ICFJ.

Kongresu daruak ne'ebe halo iha centru Juvenil padre Antonio Viera taibe iha loron 18/12/2010 ne'e observa mos husi media oficer governu ninian balun. (TS)