Thursday 29 November 2012

Parte II: Kazu Mac's Metalcraft ho Ministra Financas Odete : “Ha’u La Iha Koñesimentu Ba Prosesu Ida Ne’e


Tempo Semanal – Dili, 27/11/2012

Diretora Ospital Nasional Guido Valadares
foo hela intervista ba jornalista Tempo Semanal 
LORON 23 Novembru 2012, iha Jornalista Tempo Semanál nia oin Diretora Jerál Ospitál, Odete da Silva Viegas loke fila-fila dokumentus futun ida ne’ebé tau hela iha ninia meza leten. Hafoin hare hotu tiha dokumentus hirak ne’e, Diretora Jerál Ospitál ne’e fó mós intervista ba Tempo Semanál kona ba prosesu suplai ekipamentus médiku ba Ospitál Nasionál Guido Valadares. NIa dehan, "kama ida ne'ebe ami hetan mos, maibe dokumentus ami la iha, entrega kama ne'e mas dokumentus ami la iha. Agora, prosesu oitenta kamas ne'ebe ami iha, ne'e la'os pedidu husi ami."

“prosesu kompras kama ne’e ami la hatene ida no ha’u la iha koñesimentu ba prosesu ida. Tanba, prosesu hotu iha prokuramentu. Ne’e duni, sira mak bele hatene kompañia ne'ebé mak hatama ekipamentus no ninia orsamentu. Normalmente ami so hato’o pedidu mais solusaun no implementasaun hodi hala’o kompras la'ós kompeténsia ami nian” dehan Odete.

Felizmente karta pedidu ho númeru ref 130/Adm/HNGV/III/2012 ne’ebé Diretora Jerál Ospitál hato’o ba eis Vise Ministra Saúde Madalena Hanjan iha loron 21 Marsu 2012 hetan duni resposta. Maski nune’e, deskonfia buat balun la’o la loos iha prosesu ida ne’e. Tanba, servidór estadu balun uza karta pedidu husi Diretóra Jerál Ospitál sai razaun hodi bele husu orsamentu adisional ne’ebé tuir loloos sira prepara antes ona iha fulan Fevereiru 2012.

Surat pedidu husi Diretora Ospital Nasional
la husi meja, kama electric maibe  tama
 iha emerjencia tan ba uza rasaun pedidu husi
DRA. Odete ninia surat nee hodi halo justifikasaun
ba pedidu adisional orsamentu husi fundus kontijencia
Ironia liu tan, karta pedidu husi Dra. Odete la husu kona ba ekipamentus ne'ebé hatama husi kompañia Mac's Metalcraft Pty. Ltd. Ne’e duni, se ita hare didi'ak prosesu ida ne’e deskonfia akontese ‘kon-kalikon’ nivel altu (kelas atas) ne’ebé hala’o husi membru governu. Tanba, Diretora Ospitál ninia surat ne'e husu kona ba ekipamentus ne’ebé iha razaun ho serbisu Haemodialisa nian, la'ós husu buat ne'ebé hatama husi kompañia ne'ebé deskonfia Ministra Finansas Emília Pires ninia kaben nian.

Esplikasaun karta pedidu husi Diretora Jerál ospitál katak, durante fulan Janeiru 2012 hahú husi Unidade Haemodialisa funsiona, médiku sira identifika iha komplikasaun durante fó atendementu hanesan moras tuberkuloze nian. Nune’e mós, atu evita tranzmisaun infesaun HNGV ba iha moras sira seluk, diresaun HNGV propoin atu bele hala’o kompras urjente ba ekipamentus médiku. Maibé, iha prosesu ida ne’e eis Vise Ministra Saúde propoin mós projetu ba Ministra Finansas ninia kaben.

Hataan ba kestaun ne’e, Diretora Jerál HNGV Odete da Silva Viegas hateten, relasiona ho kompras ekipamentus médiku ba HNGV hamutuk 80 kamas. “Balun agora ami utiliza ona no kama balun ami sei tau iha armazen. Maibé, prosesu ba kompras kama hirak ne’e ami la hatene, tanba prosesu hotu-hotu iha prokuramentu mak bele hatene. Prokuramentu mak bele hatene kompañia ne'ebé mak hatama ekipamentus no ninia orsamentu hira.” dehan Odete ba Jornal Tempo Semanál iha ninia serbisu fatin Sesta Feira, (23/11/2012).

Tuir Odete, normalmente sira hato’o de’it pedidu mais solusaun no implementasaun atu hala’o kompras la'ós sira nia kompeténsia. Ne’e duni, nia rasik la hatene orsamentu hira mak uza hodi hala’o kompras ba ekipamentus hirak ne’e. Tanba, nia la hetan koñesimentu ba prosesu ida ne’e. “desizaun ne’e mai husi serbisu sentrais no ulun boot sira. Ne’e duni, ami hein simu de’it buat ne'ebé mak hato'o ona ba ami. Dala barak ami mós iha hanoin atu hadi'a buat balun iha Ospitál. Tan ne’e, ami presiza atu hatene informasaun. Maibé, dala barak pedidu ne’ebé ami halo, sira la hala’o tuir ami nia pedidu no dala ruma mós la iha koñesimentu” Odete kestiona hodi dehan katak atitude hanesan ne’e laiha konsiderasaun.

Ho onestu Diretora Jerál Ospitál esklarese tan katak, nia la iha koñesimentu ba prosesu ida ne’e, so nia hato’o de’it mak pedidu. Tan ne’e, nia rasik mós la hatene kompañia ne’ebé mak suplai ekipamentus hirak ne’e mai iha HNGV.

Xefe Departamentu Ekipamentus Jestaun Médiku, Abílio Afonso Brites hateten, to’o ohin loron sasan hirak ne'e balun seidauk uza no agora balun sei rai hela iha armazen HNGV. “to'o agora sasan hirak ne’e seidauk fahe ba ospitál nasionál no ospitál referal sira. Tanba, sei hein despaxu husi Ministru, ne’e duni sasan hirak ne’e agora sei rai hela iha armazein ospitál nian.” esklarese Abílio.

Tuir nia, ekipamentu médiku ne’ebé suplai mai ne’e tuir duni kontratu no iha kualidade. Maibé, la hatene tanba sa sasan hirak ne’e seidauk uza. Ekipamentus hirak ne’e mak hanesan, kama elétriku hamutuk 100, kama elétriku ba ICU 20, kama elétriku bain-bain 80, meza ba pasiente 100 no Pateint Lifters 4.

Kama sira ne'ebe hatama husi komapnai
Mac's Metalcraft iha armajen Ospital Guido Valadares
Bainhira Tempo Semanál tenta husu prosesu ne’e ba Ministru Saúde atuál, Sérgio Lobo. Maibé, Ministru Saúde rasik responde katak, nia la apar ho prosesu ida ne’e. “ha’u la hatene prosesu ida ne’e. Maibé, normalmente ha’u hatene ekipamentus hirak ne’e agora uza ona” dehan Sérgio Lobo hafoin remata enkontru ho Diretora Jerál Ospitál iha HNGV Bidau Toko Baru, Dili.

“Husu ba Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) ha’u la hatene, si João fó projetu ba si Maria.” dehan Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hodi responde perguntas Jornalista Tempo Semanál hafoin hasoru malu ho Presidente Repúblika, Taur Matan Ruak iha Palasiu Presidente Ai-Tarak Laran semana foin lalais.

Parese Primeiru Ministru kala la hatene proposta ne’ebé eis Vise Ministra Saúde haruka ba iha Gabinete PM iha loron 21 Marsu 2012 hodi propoin husu atu apoiu fundus kontinjénsia ba Ministra Finansas nia kaben nian kompañia atu hala’o fornesimentu ba kamas hospitalares.

Antes ne’e, Tempo-Semanál mós koko atu intervista ho servidór estadu balun ne’ebé kaer pasta hanesan Diretór iha Ministériu Saúde. Maibé, sira rezeita lakohi fó komentáriu, tanba dehan la hatene prosesu. Maibé, tuir dokumentu ne’ebé jornál ne’e asesu servidór estadu hirak ne’e rasik iha asinatura. Nune’e mós, karta pedidu ne’ebé Diretór Jerál Ospitál hato’o ba eis Vise Ministra Saúde, iha mós kopia ba sira (CC).

Iha loron 19 Novembru 2012 mais ou menus tuku 10:39 otl Jornalista Tempo Semanál hakat ba edifísiu Ministériu Saúde Kaikoli, Dili atu intervista Diretór Jerál Ministériu Saúde, Agapito da Silva Soares. Bainhira to’o iha edifísiu Ministériu Saúde Jornalista Tempo Semanál hakat ba diresaun protokolu nia fatin hodi fó koñesimentu.

Hafoin fó koñesimentu ba iha diresaun protokolu, funsionáriu ida husi diresaun ne’e akompaña jornalista Tempo Semanál to’o iha Diretór Jerál nia fatin. Maibé, Diretór Jerál ninia sekretaria ne'ebé hala’o atendementu iha momentu ne’ebá dehan, atu intervista kona ba asuntu saida..? ne’e duni, Jornalista Tempo Semanál responde katak, asuntu kona ba suplai ekipamentus médiku nian ba iha HNGV.

Rona tiha esplikasaun husi Jornalista Tempo Semanál, sekretaria ne’e mós hahú tama daudauk ba iha Diretór Jerál nia fatin hodi konfirma. Maibé, la kleur deit sekretaria ne’e fila fali hodi hateten ba Jornalista Tempo Semanál katak, Diretór labele atende no labele atu fó intervista ba ita boot kona ba asuntu ida ne’e.
Bainhira rona katak, Diretór Jerál Ministériu Saúde lakohi fó komentáriu, Jornalista Tempo Semanál hakat sai husi fatin ne’e no la’o hakat fali ba dirasaun protokolu nia fatin hodi husu atu hasoru mós Diretór Nasionál NALA, Leão Borges S. Sos. Maibé, bainhira jornál ne’e husu atu intervista, Diretór Nasionál NALA hateten, nia labele fó komentáriu tanba dehan katak nia rasik la apar ho asuntu ida ne’e. Ne’e duni, nia sujere Tempo Semanál ba iha Xefe Departamentu ekipamentus Jestaun Medikus nian.
“Ha’u labele fó komentáriu kona ba ida ne'e. Tanba, ha’u ladún apar ho asuntu ida ne'e, ne’e duni ita boot bele ba iha Xefe Departamentu ekipamentus Jestaun Medikus nian. Tanba, nia mak bele fó komentáriu, ha'u labele fó komentáriu ba ita boot kona ba prosesu aprovizionamentu ekipamentus medikus nian.” dehan Leao.
Aleinde ne’e, 20 Novembru 2012 Tempo Semanál mós koko konfirma asuntu ne’e ba eis Diretór Aprovizionamentu Nasionál atuál Sekretáriu Estadu, Francisco Burlaco. Maibé, la hetan resposta. “Ha’u la hatene kona ba informasaun ida ne'e, imi ba konfirma de’it Ministériu Finansas, imi mai konfirma buat ne’ebé ha’u la hatene, ha’u atu responde saida. Ninia prosesu ha’u rona. Maibé ha’u la hatene no momentu aprova orsamentu mós ha’u la hatene, tanba ida ne’e la’ós ha’u nia responsabilidade. Ne’e duni, ba husu Ministériu Finansas no prokuramentu Ministériu Saúde” esplika Burlaco ba Tempo Semanál iha ninia knaar fatin.

La'ós ne’e de’it, Tempo Semanál mós tenta hakat ba ba iha eis Vice Ministra Saúde, Madalena Hanjam nia uma iha Segunda-Feira (19/11) hodi konfirma kona ba proposta kompras ekipamentus médiku ne’ebé nia hato’o ba Ministra Finansas, Emília Pires. Maibé, tia ida ne’ebé simu Jornalista Tempo Semanál nia prezensa iha momentu ne’ebá hateten, Madalena Hanjan ba hela Austrália no seidauk fila. (**)

Ekipamentus Hirak Ne’e Rai Hela Iha Armazen HNGV

Xefe Departamentu ekipamentus Mediku,
Abilio Afonso Brites hatudu hela ekipamentus
 ne'ebe hatama la liu tender maibe uza sistema
 emerjencia hodi facilita single source ba Mac's
Metalcraft komapnia ne'ebe ninia nain maka
Warren Macleod, Ministra Financas,
Emilia Pires ninia kaben.
Prosesu emerjencia iha Abril tinan nee maibe
sasaen sira ne'e sei budu hela
 iha armajen Ospital nasional
MASKI iha prosesu ne’e, parte relevante sira konsidera situasaun ne’e hanesan emergensia, maibe, tansá sasan hirak ne’e seidauk uza no to’o ohin loron rai de’it iha armazein Ospitál Nasional Guido Valadares (HNGV)?

“To’o ohin loron sasan hirak ne`e balun seidauk uza no seidauk fahe ba ospital nasional ho ospital referal sira. Maibe, sei rai hela iha armazein HNGV hodi hein despaxu husi Ministru Saude.” Hateten Xefe Departamentu Ekipamentus Jestaun Mediku, Abilio Afonso Brites.

Tuir nia, ekipamentu medíku ne’ebé suplai mai ne’e tuir duni kontratu no iha kualidade. Maibe, la hatene tansa sasan hirak ne’e seidauk uza. Ekipamentus hirak ne’e mak hanesan, kama eletriku hamutuk 100, kama eletriku ba ICU 20, kama elitriku bain-bain 80, meza ba pasiente 100 no Pateint Lifters 4.

Nune’e mós, Diretora Jeral Ospital, Odete da Silva Viegas haktuir ba Tempo Semanal katak, Ekipamentus ne’ebé kompaina hatama mai iha HNGV hamutuk 80 kamas, ne`ebé mak balun agora utiliza ona no sei iha kamas balu mak rai hela iha armazen. Iha altura ne`e, HNGV persiza tebes apoiu ekipamentus mediku ba iha Unidade Haemodialisa. Tanba, ekipamentus ne’ebé mak ajuda husi Governu Koreia ba serbisu Unidade Haemodialisa nian iha 2 de’it. Tan ne’e, husi parte Ospital hato`o proposta hodi husu tan ekipamentus Haemodialisa 2 ho nia kama, tanba kada loron kuaze iha pasiente hamutuk ema na’in 4 ou bele to’o na’in 8. Ne’e duni, nesesidade obriga atu hala’o kompras urjente ou Emerjensia ba ekipamentu makina Haemodialisa  2 ho nia kamas.

“Ekipamentus hirak ne`e to`o duni no agora utiliza hodi atende pasiente sira. Maibe, kona ba gastu ou orsamentu hira mak uza hodi kompras ekipamentus mediku hirak ne’e hau la iha kuñesimentu. Tanba, ida ne`e desizaun serbisu sentrais no husi ulun bo`ot sira. Ne’e duni, ami simu de’it buat ne`ebé mak hato`o ona mai.” esklarese Odete.

Tuir Odete, dala barak sira iha hanoin atu hadia buat balu iha Ospital ne’e duni sira mós persiza hatene informasaun. Tanba, dala barak pedidu ne’ebé sira hato’o la hetan resposta tuir pedidu ne’ebé iha no dala ruma sira la hetan koñesimentu. Tuir loloos tenke iha koñesimentu atu nune’e se iha buat ne`ebe mak la loos sira persiza hadia.

“Iha prosesu ida ne’e, ha’u sempre koalia ba sira. Tansá ? mak ita la investe iha ita nia ospital. Maibe, ita tenke transfere fali ema sai ba liur. Dala ruma iha indikasaun ne’ebé difikulta tebes ami nia serbisu. Maibe, ami tenke esforsu nafatin hodi bele hetan solusaun. Ami labele husik ami nia responsabilidade, maski iha diskontentimentu no diskriminasaun. Maibe, espera katak Governu foun ida ne`e bele hadia.”tenik Odete hodi taka ninia liafuan.  (**)

Tabela Diskripsaun Orsamentu Ne’ebé Kompaiña Mac’s MetalCraft Aprezenta 
Item
Qty
Part No.
Description
Unit Price
Ext Price
1







2







3




4




5
20







80







80




100




4


4


4
Mac-2
Acute Care
Modified for ICU





Mac-2
Acute Care






Mac-1
Standerd



OBT 001040




ALT-200


Shipping


DDU
Electric Acute Care Bed.
Folding 4 section bed (backrest knee raise and trendelenburg)
Emergency Release Backrest, Oxy cylinderholder, Side rals and 2xIV poles+Battery back up. With Mattress & Pillow

Electric Acute Care Bed.
Folding 4 section bed (backrest, knee raise and Trendelenburg)
Emergency Release Backrest, Side rails and 2xIVpoles+Battery beck up. With Mattress & Pillow

Mac-1 Bed
Electric 4 section, Hi/Lo,Backrest & Knee raise, With side rails & 1xIV pole With mattress & Pillow


Over bed Tables
‘C’ Base Adjustable heinght, Adjustable top


Patient Lifters & Hoist
Mobile lifter 200kg load capacity

Shipping from Melbouner to Dili.
4 Shipping Containers

Import Charges DDU Service
SDV Ligistics
$ 5,82.00







$ 5,330.00







$ 3,350.00



$ 370.00




$ 4,500.00


$ 6,075.00


$ 1,200.00
$ 116,640.00







$ 426,400.00







$ 268,000.00



$ 37,000.00




$ 18,000.00


$ 24,300.00


$ 4,800.00



                                                                                     Total Price : $ 895,140.00


PARTE I : Emília Aprova Fundus Ba Nia Kaben



Ministra Financas Emilia Pires ho
ninia kaben, Warren Macleod
ne'ebe nain no diretor  ba
 kompania Mac's Metalcraft
Tempo Semanal-Dili, 27/11/2012

Sasan Ne’ebé Hatama Ne’e Mós La Tama Iha Kategoria Emerjénsia. Maibé, Ne’e Sira Inventa Ninia Kritériu Ona”

IHA alegasaun Korrupsaun, Koluzaun, Nepotizmu (KKN) hasoru membru senior ida iha V Governu nia laran. Alegasaun ne’e dirije ba Ministra Finansas Emília Pires ne'ebé iha IV Governu ninia tempu mós assume duni kargu hanesan Ministra Finansas, nune’e nia halo ona aprovasaun orsamentu ba kompañia ida ne'ebé harii, na'in no diretór mak ninian kaben, Warren Macleod.

Ema deskonfia katak Ministra Emília Pires viola ona dekretu Lei númeru 10/2005, rejime jurídiku ba Aprovizionamentu, Kapítulu IV dekreta inkompatibilidade, Artigu 32  ne’ebe mak regula kona ba konflitu de interese servidór estadu sira nian.

“Se Ministra mak taka matan hodi husik liu ninia la'en nia kompañia hodi hetan projetu Governu ninian no mos pior liu tan kuandu liu husi ajusta diretu ne’e erro ida mai ha’u, no nia halo ho intensaun hodi kontra lei aprovizionamentu,” dehan Miguel Amaral V. F. Da Costa, Estudante universitáriu ida iha Dili.

Maski ema barak kestiona problema KKN, maibé, barak la fiar katak malisan Nepotizmu no kolusaun ne’e bele da’et ba Ministra Finansas, ne’ebé sempre hana'i no hawelok transparénsia no akountabilidade ne’e. “Ha’u la espera katak Ministra Emília Pires bele husik ninia kaben nia kompañia hodi manan projetu ida.”

Nia lamenta tan ba kategoria projetu emerjénsia. Maibé, depois de fulan hitu ona kama sira ne’e sei sulan hela iha armazein no seidauk uza nafatin, “ne’e hatudu planu ba fornesimentu ne’e la loos ona. Tanba emerjénsia, mais kama walu nolu ne’e mai bou hela iha armazen? Prosesu ida ne’e hamosu perguntas hasoru Ministra Finansas."

Nia hatutan katak,“iha fulan Fevereiru ne’eba ne’e, situasaun polítika la iha serteza. Ne'e bé dala ruma membru do Governu sira balun la fiar a’an, entaun bele monu hodi haksoit liu leis ne’ebé iha.”
“Ha’u hanoin Ministra Finansas ninia kaben bele hetan. Maibé, tenke tuir prosedimentu la bele single source, ne’e kontra lei prokuramento no ne’e bele dehan sira 'kon-kalikon' hodi fó malu projetu ba sira nia familias,” da Costa hatutan.

Tuir Dokumentus Iha loron 03/02/2012, eis Vise Ministra Saúde iha Governu AMP, Madalena F. N. H. Costa Soares, Bsn haruka surat pedidu ida ba Ministra Finansas, Emília Pires hodi husu orsamentu adisional atu hodi sosa nesesidades korentes ba ospitál sira, tanba la preve’e iha planu orsamentu do estadu 2012, “Ha’u hakarak husu ba sua Exelénsia Ministra atu aprova orsamentu adisional ba kompras ekipamentus tuir lista aneksu,” hakerek iha surat ne'ebé asina husi Vice Ministra ne’e.

Tuir lista Aneksu ne'ebé hetan asinatura husi Diretór Nasionál NALA, Xefe departamentu de jestaun de ekipamentus médiku ho Vice Ministra saúde, Madalena Hanjam ne’e, propoin orsamentu adisional ho totál US$ 2,004,100.00 hodi fornese item 17 ba Ospitál no sentru de saúde sira.

Surat husi Vice Ministra saude, Madalena hanjam
 ne'ebe haruka ba Ministra Financas Emilia Pires,
 hodi husu orsamentu adisional atu
sosa ekipmanetus ospitais ho urjente
Ironia liu tan maka, husi lista aneksu ne’ebé vise Ministra saúde Madalena Hanjam haruka ba Ministra Finansas Emília Pires ne’e, dekreta hahú kedan item númeru dahuluk to’o item númeru lima mesak sasan sira mak fornese husi kompañia Mac’s Metalcraft ne’ebé ninia na'in no diretór maka Warren Macleod, kaben husi Ministra Finansas Emília Pires.

“Sasan ne’ebé atu hatama ne’e mós la tama tiha ona kategoria emerjénsia. Ne’e sira inventa ninia kritériu ona,” Adjuntu Komisáriu KAK, José Neves hateten.

Tuir dokumentus kotasaun ne’ebé aprezenta husi Warren Macleod, Diretór kompañia Mac’s Metalcraft mós hakerek duni item númeru ida too númeru lima ho totál valór US$ 895,140.00 ba projetu ne’ebé define hanesan kategoria emerjénsia hodi nune’e Ministériu Saúde foti entrega de’it ba Ministra Finansas ninian kaben, la halo tuir prosesu tender hodi hamosu deskonfiansa katak mosu koordenasaun didi'ak entre membru Governu balun hodi inventa kritériu nune’e membru do Governu ida fasilita projetu ba familias membru do Governu seluk.

Neves dehan bele halo single source. Maibé, antes tama ba faze refere tenke tuir prosedimentu normál ne’ebé lei aprovizionamentu haktuir iha artigu sira mak iha lei aprovizionamentu ninian hodi nune’e bele evita konflitu de interese. Maski Lei aprovizionamentu artigu 92 loke dalan ba ajusta diretu maibé ladún luan nune’e iha fornesimentu ekipamentus ba ospitais ho sentru saúde ne’e, parte relevante prefere uza artigu 94 lei aprovizionamentu hodi hatudu diretamente kompañia Mac’s Metacraft nu’udar fornesedor, tanba kategoria hanesan situasaun emerjénsia. Maibé adjuntu komisáriu KAK José Neves dala ida tan rejeita hodi dehan, “sosa kama ne’e la'ós emerjénsia.”

Hanesan haktuir iha dokumentus ne'ebé Tempo Semanál konsege asesu, dekreta katak Ministra Finansas rasik iha koñesimentu ba Proposta ne’ebé temi ninia kaben nia kompañia mak sai hanesan fornesedor ba kama ne'ebé define nu’udar kategoria emerjénsia. Tanba, surat ne’ebé Vice Ministra Saúde Madalena Hanjam hakerek ba PM Xanana, ninia CC mós haruka ba Ministra Finansas. Maibé, Emília la hapara, hodi ignora tiha de’it atu nune’e ninia kaben maka manan projetu refere.

“Bainhira la halo distinsaun ba konflitu de interese, ne’e viola lei,” José Neves dehan.

José realsa katak,“ne’e sala. Orsamentu boot, depois sira na'in rua iha relasaun familiár íntima.”

Kompañia ne’e, ninia nain maka Ministra Finansas ninian kaben, nune’e duni tuir Adjuntu KAK dehan, “ ne’e konflitu de interese duni, tanba buat ne’ebé emerjénsia no single source ne’e tuir lei aprovizionamentu iha kritériu.”

Dala barak membru servidór estadu ninian, trata asuntus sira ne’e emerjénsia maibe kuandu  sira halo tratamentu ba moras balun tuir fali prosesu normál. Maibé, sasan sira ne’ebé la'ós emerjénsia, sira inventa ho emerjénsia tuir lei prokuramentu artigu 94.

Nia soe piadas dehan, “ema ida atu mate maka kama ida la iha, ne’e maka presiza kama ne’e urjente entaun emerjénsia duni. Mais sosa kama ne’e de’it la'ós emerjénsia, tenke tuir prosesu normál.”

Ministra Finansas Emília Pires iha loron 08/02/2012, fó resposta ba Pedidu adisional (03/02/2012) ne'ebé mai husi Vice Ministra Saúde iha Governu AMP, Madalena Hanjam ne'ebé mos CC ba eis Ministru Saúde, Nelson Martins. “ho aprovasaun ida ne’e, ita boot ninia Ministériu agora bele prosede daudauk ba implementa tranzasaun refere. Favór toma nota katak aprovasaun ne’e fó de’it ba lala’ok mak tuir rekerimentu ba fundus ne’e ninian, ne'ebé sei labele uza fali ba objetivu seluk.”

Jornál ne’e koko ona atu hetan konfirmasaun husi Ministra Finansas maibé la konsege. Nune’e Tempo Semanál mós koko kontaktu liu husi Telemovel maibé Ministra rasik la hataan nune’e jornál ne’e husik hela perguntas ruma iha Ministra ninia telemovel ofisial ho númeru 772300XX. Maibé, infelizmente to’o notísia ne’e hatún la iha resposta ruma.

Surat husi Ministra Financas
 ba Vice Ministra kona
 ba aprovasaun orsamentu adisional
Bainhira Jornál Tempo Semanál halo konfirmasaun ho Diretór Kompañia Mac’s Metalcraft, Warren Macleod ne'ebé mós hanesan kaben husi Ministra Finansas Emília Pires, ne’ebe hetan sorte hodi hatama kotasaun ba fornesimentu ekipamentus ba ospitál Timor-Leste.

“Ne’e loos, ha’u hatama duni materiál balun ba ospitál no ha’u hatene saida maka ita boot husu,” Warren Macleod konfirma liu husi telefone ba jornál Tempo Semanál.

Warren ba Tempo Semanál rekoñese katak, “ne’e loos duni,” projetu ne’e tama iha kategoria emerjénsia.

Tuir dokumentus ne’ebé Jornál ne’e asesu hatudu katak Warren Macleod hatama kotasaun ba Ministériu Saúde iha loron 24/02/2012 hafoin ninia kaben Ministra Finansas aprova orsamentu ne'ebé Vice Ministra Saúde husu.

“Ha’u hetan kontaktu husi uluk kedan (antes projetu emerjénsia), “Warren ko’alia ho lian nakdedar uitoan.

Maibé dada iis tiha, Warren Macleod dehan, “loloos ne’e ha’u mós fornese uluk ona materiál balun iha tinan kotuk. Ha’u hetan informasaun (Kontaktu) husi asesór ida ba Ministériu ne’e. Ema ne’e ninia naran Bruce. Nia asesór ruma ba Ministeiru, ne’ebé inisialmente tinan kotuk husu kotasaun, nune’e ha’u fornese ona ekipamentus balun iha tinan kotuk. Tuir mai sira hakarak tan sasan balun iha tinan ne’e.”

Tuir fontes balun iha Ministériu saúde, asesór ida ne'ebé ninia naran temi husi Warren ne’e ninia kontratu remata tiha ona iha tinan kotuk.

“Ne’e la iha relasaun ruma ho ema seluk. Maibé iha relasaun de’it ho ema sira ne'ebé kontaktu ha’u. Se ema ruma iha interese ba ha’u nia ekipamentus, ha’u kontente atu kompete ho kotasaun seluk,” esplika warren.

Tuir dokumentus, kompañia Mac’s Metalcraft rejistu iha Victória, Melbourne, Austrália iha tinan 2008, hafoin de tinan ida Warren Macleod ninia kaben Emília Pires assume kargu hanesan Ministra Finansas iha Governu Timor-Leste.

Iha ninia surat vice Ministra Saude dehan iha referénsia aprovasaun Orsamentu Jerál do estadu, tinan 2012 ba Ministériu Saúde la prevee nesesidades korentes ba ospitais no sentru saúde sira nune’e duni mak nia hakerek ba Ministra Finansas atu disponibiliza orsamentu adisional ruma.

Hafoin de Ministra Finansas aprova pedidu orsamentu adisional, ne'ebé hasai husi fundus kontinjénsia tuir mai iha loron 24/02/2012, Warren Macleod, Diretór Kompañia Mac’s Metalcraft hatama kotasaun ba Agapito da Costa, ofisial prokuramen Ministériu Saúde ninian.

Tuir fali mai Vise Ministra Saúde hakerek ba PM Xanana no mos CC ba Ministra Finansas iha 21 Marsu 2012. Madalena Hanjam propoin atu kompañia Mac’s metalcraft mak sai hanesan fornesedor úniku tan nesesidades urjentes kama ba ospitál no nia argumenta katak kompañia ne’e hatama uluk ona kama balun ho kualidade.

Maibé iha Sesta Feira, Tempo Semanál konsege hetan filmajen kama walu nulu (80) ne'ebé hatama husi Mac’s Metalcraft ne’e sei budu hamutuk hela iha armazen Ospitál Guido Valadares Dili.

Ironia liu tan Vise Ministra Saúde iha fulan Fevereiru ne’e uza de’it karta ida husi Diretora Ospitál Dili ninia pedidu hodi hetan ekipamentus haemodialisa rua no kama set rua hodi apoiu pedidu adisional nune’e mos definisaun emerjénsia hodi kompañia ne'ebé na'in husi membru do Governu balun bele hetan lukru husi orsamentu do estadu.





























































































TL Prontu Atende Koneferencia Siria Lugu Hein Cesar Fogu Gaza La’o Di’ak


Tempo Semanal – Dili, 26/11/2012

Konferencia kona ba siria dala barak ona mak nasaun barak halo tiha ona maibe Timor Leste seidauk hetan konvite nune’e la participa maibe daudaun ne’e tuir lista konvite ne’ebe ne’e tempo Semanal hetan hatudu katak Timor Leste mos hetan oportunidade atu kontribui buat ruma ba paz iha Siria liu husi konferencia ne’ebe sei hala’o iha Maroko. Ministru Negosiu Estranjeiru Jose Luis Guterres ba Jornal ne’e hateten katak wainhira nia parte simu ona konvite maka Timor Leste preparadu atu hola parte hodi kontribui ba Paz hanesan principiu ida ne’ebe dekreta ona iha nasaun ne’e ninia konstituisaun.

“Se konvite ruma mai para konvida ita ba participa konferencia Siria nian ne’e, de serteza ita ba participa, “ dehan Ministru Negosiu Estranjeiru, Jose Luis Guterres.

Diplomata Timor Leste ne’e dehan ninia nasaun maske ki’ik maibe iha responsabilidade no direitu nune’e sempre pronto atu foo apoiu ba mundo nia hakmatek.

 “Timor hakarak ne’e, ita kontribui para fatin tomak iha mundo iha paz, estabilidade I iha respeitu direitus umanus no mos demokrasia. Ita hanoin katak se ita bele foo kontribuisaun mezmu kee uituoan en termus de hanoin para sira bele hetan paz no estabilidade,” nia informa.

Lider Diplomata Timor Leste ne’e hatudu ninia sentiment triste ba situasaun funu iha rai siria. “situasaun iha Siria ne’e, funu kleur demais ona ne’ebe halo ema barak maka mate inklui ema inocentes, labarik sira no feto sira mos mate no terus ba funu,” Ministru ne’e ko’alia.

Nune’e ninia parte foo hanoin katak dalan negosiasaun maka bele lori solusaun di’akba problema siria.
“ita hanoin katak solusaun ba situasaun siria ne’e tenke liu duni husi dialogu entre partes tomak mak halo parte konflitu iha siria ninian.” Ministru negosiu Estranjeiru afirma nia pozisaun.

Nia hatutan katak, “Solusaun di’ak liu maka, solusaun ida ne’ebe la halo ema mate, la viola direitus umanus ne’ebe respeita ema tomak nia vida ne’e katak solusaun ida ne’ebe por via dialogu hodi bele hetan solusaun ida kee di’ak para povu tomak iha siria.”

Iha parte seluk Ministru Negosiu Estranjeiru Jose Luis Guterres kontente ho cesar fogo iha Gaza.
“Ita haree katak solusaun ne’ebe iha agora, solusaun ne’ebe diak ba parte povu palestina I komo povu Israel,” Jose Luis Guterres hatoo ninia laran kontente.

Nia parte elojia esforsu tomak husi Presidenti eziptu, Sekretariu Estadu Hillary Clinton ho Sekretariu Jeral ONU ninian ne’e halo mediasaun no apelu ba cesar fogo iha Gaza entre Hamas ho Israel.

“Ha’u hein cesar fogu ne’e bele la’o di’ak nagfatin no Ita mos hanoin ba ida ne’e katak solusaun ba ida ne’e la’os atraves de kilat musan maibe atraves de lia fuan ou atraves de dialogu no solusaun diplomatika ne’ebe povu rua ne’e bele hanesan, ida-idak iha ninia estadu I resoeita malu dentro das fronteira ne’ebe mutualmente rekinesida internasionalmente,” Jose Luis hateten.

Timor Leste iha relasaun di’ak ho parte Israel maske dezde tempu naruk ona nasaun ne’e rekuinese direitu auto determinasaun ba Povu Palestina no Rekuinese existencia Estadu Palestina.

“Timor Leste en jeral apoia povu palestina I ate porke ita mos iha estabelicimentu ona relasaun ho sira,” Nia dehan.

Jose Luis Guterres esplika, “Politika Timor Leste ne’e hahu kedan iha tempu resistencia ninian, ita rekuinese estadu Palestinia nian maibe Timor Leste mos respeitu nafatin existencia Israel nian hanesan estadu ida ne’ebe moris iha liberdade no paz ho fronteira ida ne’ebe rekuinesida internasionalmente. Embora ita nia politika oficial, ita apoiu nafatin direitu povu Palestina ba auto determinasaun ba independencia.”

Iha Tinan kotuk Palestina nia embaixador ba Australia mai iha Timor Leste hodi esplika  situasaun iha sira nia rain ba Lideransa Timor Leste ninian. Nune’e mos embaixador Israel ne’ebe akreditadu mai Timor Leste iha momentu ruma liu ba mai to’o iha Konsellu dos Ministru hodi hato’o mos sira nia pozisaun.