Showing posts with label Timor leste. Show all posts
Showing posts with label Timor leste. Show all posts

Wednesday, 9 January 2013

DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE IHA TIMOR-LESTE KA LAE?


BY: FREDERICO NUNO GERONIMO BOAVIDA

Kona ba Kritériu ida mak tama iha eskalaun Krime Mundiál to’o bele lori Estadu ida ba Tribunál Internasionál mak presizamente ida mós hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU.

Ita hahú rona kona ba prozekusaun, prosesamentu eh Prosedimentu atu lori no dada ema mak komete Krime da Guerra iha Timor-Leste apartir fim do Ano 1974  to’o 1999 nian iha tinan 2002. Tinan 2002 mak ofisialmente Ex-Ministru Negósiu Estranjeiru DR. José Manuel Ramos Horta hala’o enkontru ho Painel Espesial Altu Komiseriadu Nasaun Unida sira nian ba Direitus Umanus;  no mós  hahú estabelese CAVR mak ikus mai transforma ba CAV hodi hamosu asuntu Krime Violasaun Direitus Umanus.
                  Iha momentu nebá mosu Bloku Pro no Kontra Opiniaun mak husu razaun tansa tenke lori Kazu Timor-Leste ba Tribunál Internasional. Razaun la konkorda ne’e bazeia ba motivu Ekonomia, Kultura, Edukasaun, polítika no Geo-Polítika mak haree katak Timor-Leste sei presiza Relasaun Bilateral hodi halo rekoperasaun atu rekobre distruisaun Pós-Referendu, Repatriasaun, prosdimentus Estudus Universitárius, importa  ai-haan, asuntu ex-prizoneiru mak la identifikadu dauk, etc. No iha parte seluk foti kestaun kona ba pezu de krime: Violasaun Direitus Umanus hasoru feto nível aas (abuzu, raptu no violasaun seksuál), atrosídius, genosídius (Fronteira Terrestre, Alfándega eh Portu Dili, Ramelau, Kabalaki no Matebian, Kraras no Santa-Kruz). Tanba razaun sikat leet ida mós mak hanesan Prizoneiru Polítiku mak barak liu ba Cipinang eh Salemba no rona deit mak tama kadeia, entaun família hein, hein no hein. Iha ne’e hau dada duni kestaun ba família hein, hein no hein, maibé ata-oan sira nunka fila, sira ba nebé? Kestaun ida ne’e mak hanaran DEZAPARESIMENTU FORSADU!

Hau la duvida no mós Povu Timor-Leste tomak la duvida, Estadu RI rekonyese katak pratika duni no Estadu RDTL iha duni razaun ho lista kompletu hodi hanaran ema Timor-Lesteoan lakon leet iha Guerra Sívil 1974-1999 ne’e konsekuénsia husi Aktus Pratika Dezaparesimentu Forsadu. Ba kazu Dezaparesimentu Forsadu ne’e asuntu no problema ida mak Estadu rua RI no Timor-Leste tuur tiha ona ba tinan 14 nia laran apartir Ano 2000 to’o 2012 ne’e rekolye dadus hodi halo verifikasaun no apuramentu. Dadus dokumentadu eskritu, Transmisaun Televeziva no mós Rádio mak arkiva no dokumenta kona ba faktus levantadus. Hakarak ka lae ida ne’e kestaun Polítika mak povu tomak sei involve iha laran atu testemunya. Tanba razaun mak Kestaun Polítika kompete ba povu tomak, eim termu Direitus Internasionais ba povu vitimadu no povu sofredor ba Luta Ukun-an; entaun Povu Timor-Leste mak sai testemunya. Tansa la  husu testemunya RI; tanba razaun aneksasaun eh invazaun ho dalan agresaun brutál no illegal no fundamentál liu mak la iha kolonizador eh invazor iha Direitu atu husu responsabilidade ba Dezaparesimentu Forsadu husi parte sira nian, pelu kontráriu husi Parte Povu Luta ba ukun-an mak tenke husu responsabilidade no defende fortifeiu. Los katak buat ida, Rekompensasaun eh Rekonyesimentu no buat seluk mak Reparasaun ba pós konflitu liu-liu ba ukun-an. Entaun Rekompensaun eh rekonyesimentu ba Luta nain sira (Aktivista, Klandestinu, Diplomata iha Diáspora, guerreiro mak kombatente no veteranu sira); mós renkunyesimentu involvimentu povu tomak Timor-Leste nian mak simbolikamente kondekora ba sira mak naran tama iha Lista ba ukun-an. Enkuantu Reparasaun buat ida mak seluk tebe-tebes katak halo reparasaun ba kanek, terus, sikatriz tanba konsekúensia Guerra, psikolojikamente ita ema hela ho sikatriz traumatizadu tanba lakon família eh hetan fali membru família ho isin-lolon la kompletu, modifikadu iha aspektu psikolójiku eh rekursus umanus inkapasitadu; entaun RI no Timor-Leste; Rai rua ne’e iha Direitu ba Reparasaun Internasionál mak hanesan.

Tanba Kestaun Reparasaun Internasionál mak sei harii tiha Institutu Memorialiazaun ba Vítima mate-leet sira maibé iha Instutu ida ne’e nia laran sei efektivu atu prosesa rejistru no halo apuramentu ba Dadus Dezaparesimentu Forsadu. No Timor-Leste Lejisla, aprova, promulga no sosializa ona Lei kona ba Institutu Memorializasaun hahu tiha ona iha tinan 2010 to’o 2012 liu ba.

Iha ne’e hau la kohi atu koalia kona ba asuntu pasadu mak Estadu haloot tiha ona no la iha ona ulun moras ba bilateral RI ho Timor-Leste nian no Painel ba Tribunal Internasionál. Hau hakarak atu kria opiniaun públika ida atu konsiente kona ba Aktus Pratika Dezaparesimentu Forsadu ne’e mak oinsa.

Foti nudar izemplu feen buka lain; feen seluk no lain seluk hasara hodi renvidika (atu apudera ba-an) no hodi dezvia atensaun katak sira fali mak buka malu. Pur izemplu feen no lain hela besik malu eh iha bairro ida no nunka konsege hasoru malu ba tinan ida ho balun nia laran. Feen hasara ba ajuda serbisu iha Sentru, hafoin muda ba kontinua iha Fatuhada, fila ba bairro; engraxadu mak feen vítima husi Dezaparesimentu Forsadu mós hala’o muvimentu no dezlokasaun mak hanesn “Tal E Qual.” Ema mak lori lakon feen pratika “Task Force”; hodi dehan: “Ah sira nia Lia eh Prosesu Kazamentu sei Pendente, entaun ami nudar fetosan mak tama-sai mai troka malu hodi hein tanba lain inosente, mesak, fraku no la iha kapasidade.” Hafoin Mosu tátika de jogu de interese: parte mak hafalun subar feen atu pasa ba malu; ho razaun dehan:  “Ema ne’e lain abandona deit entaun imi fó netik alojamentu ho akomodasaun apropriadu!”; enkuantu aktividade husu apóiu ida ne’e mak hala’o “Task Force” ho motivu esplorasaun ba segunda intensaun no la konsiente hamosu Dezaparesimentu Forsadu mak lori konsekuénsia atu deskualifika fundamentu Dezaparesimentu durante Guerra; tanba ita iha pós ukun-an ne’e, sei pratika ba malu hasoru aktus mak ita kontra no ezize responsabilidade husi autor da Guerra. Jogu de interese iha ne’e; parte ida pro nudar Advogadu hodi dehan iha pratika esplorasaun no parte seluk kontra ho “advogado do diabo” dezmente, nega no dezafia katak la akontese esplorasaun. Parte ida hanoin hodi hakoak no estima, enkuantu parte seluk hanehan no ho forsa hala’o esplorasaun; mak parte rua artifisialmente hamosu senáriu montadu, organizadu no sistemátiku; hodi ikus mai ida mak lakon, lakon sai fali “advogado do diabo” no ida manan sai fila fali advogadu mak ho intensaun pratika Dezaparesimentu Forsadu. Pior liu tan se ita hahú hodi joga foer hamosu boatus: “Hetan Bolsu Estudus ba tiha ona estuda iha Rai liur; muda ba fatin seluk ba tiha serbisu iha rai liur; mate iha dezastre; mate tanba feen-lain afektadu HIV no SIDA; nia lain sei Frater eh Salesiano SDB; eh lain selingku ka iha amante ka hola feto rua, sst.”

Hau nia “Essay” ida ne’e hau aprezenta; hafoin de hamosu ilustrasaun nudar komparasaun kona ba Kritériu atu ezize responsabilidade husi Autor ba Dezaparesimentu durante Guerra  fim do Ano 1974-1999; no duvida ho aktus mak Real-Politics hatudu. Entaun hamosu mai hau pergunta pertinente atu husu: IHA KA LAE DEZAPARESIMENTU FORSADU AKONTESE DUNI IHA TIMOR-LESTE? Até Lá! Frederico NUNO Jerónimo Boavida – (Frenujebov) No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197      HP: 7285694]

Friday, 4 January 2013

Kasus korupsi Emilia Pires, Direktur KAK diuji keberanian nya.


By : Tama laka Aquita

Setelah koram mingguan temposemanal mempublikasikan kasus korupsi yang terjadi kementerian keuangan-yang pelakunya adalah menteri keuangan sendiri, namun hingga saat ini menteri keuangan Emilia Pirez diam seribu bahasa.     Modus korupsi tidak berbeda dengan menteri kehakiman pemerintahan AMP 5 tahun lalu, yaitu memberikan kepada suami mereka proyek jutaan yang secara terang-terangan menyalahi aturan hukum yang berlaku.

Setelah hampiri 4 tahun, akhirnya pengadilan tinggi menjatuhi hukum 5 tahun enam bulam kepada Lucia Lobato bersama direktur umum kementerian kehakiman, dengan masing-masing harus membayar uang denda  4 ribuh dolar kepada negara oleh Lucia Lobato dan 52, 700 dari Direktur Umum kementerian kehakiman.

Sebagai masyarakat awam kita semua berharap bahwa ini adalah awal dari pemberantasan korupsi di negara kita, harapan kita semua kasus korupsi yang saat telah terdaftar akan diselesaikan sesuai dengan harapan rakyat banyak bahwa siapa yang mencuri duit negara dia akan berhadapan hukum yang berlaku.

Emilia Pirez yang selama ini diam seribu bahasa itu menunjukkan isyarat bahwa menteri keuangan tersebut betul-betul tahu bahwa perusahan suplayer tersebut pemiliknya adalah suaminya sendiri. Dan alegasi tersebut tetap pada sasarannya. Untuk itu Komisi Anti Korupsi dapat memulai proces investigasi terhadap Emilia pirez.

Seharusnya Perdana Menteri sudah dapat mengambil suatu tindakkan menonaktifkan Emilia Pires dari jabatannya sebagai menteri karena informasi yang dipublikasikan oleh surat kabar mingguan temposemanal itu merupakan dokumen-dokumen yang menjadi bukti yang akurat.

Kalau perdana menteri ingin betul-betul suatu pemerintahan yang bersih, maka mulai sekarang harus melakukan "sapu rata" mulai dari pegawi biasa, direktur, sekretaris negara sampai menteri-menteri. Karena periode ini bisa dikatakan sebagai periode transisional kepemimpinan generasi tua kepada generasi baru.



 Sekarang adalah saat yang tepat bagi para pemimpin generasi tua untuk mengambil langkah-langkah yang tetap untuk memperbaiki sistem yang atau membiarkan sistem yang sekarang telah menjadi biang dari persoalan kemiskinan dan pengangguran. Karena segala tindakan yang diambil sekarang akan menjadi contoh yang baik bagi kepemimpinan generasi baru dimasa yang akan datang.

Untuk membasmi korupsi hanya ada satu jalan yaitu mendirikan suatu sistema baik, untuk mendirikan sebuah sistem politik yang baik dan sustantabel membutuhkan pemimpin yang berani mengambil langkah-langkah yang kongkrit terhadap penyelasain setiap persoalan yang dihadapi oleh bangsa.

Jadi pemberantasan korupsi bukan hanya dengan memenjarakan orang kasus tersebut telah selesai. pemberantasan korupsi itu harus dilihat dari berbagai segi kehidupan politik terutama sistem politik yang ada. Oleh karena itu menurut penulis pemberantasan korupsi tergantu pada etikad baik seorang pemimpin untuk berani bertindak dengan berani dan jujur dan mau melakukan perombakan dalam sistem politik yang ada.

Dengan putusan pengadilan tinggi yang menjatuhi hukuman 5, 6 tahun penjara terhadap menteri kehakiman dan direktur nya, membuka expektatif baru   bahwa Perdana Menteri Timor-Leste memiliki keberanian untuk memberantas korupsi, dan menginginkan suatu pemerintahan yang bersih dan penuh pertanggungjawaban. artinya segala tindakan setiap direktur, sekretaris negara dan para menteri-menteri harus betul-betul berpihak pada kesejahteraan rakyat.  Hukum tidak mengenal siapapun dia. Siapa saja yang berani mencuri uang rakyat akan berada di penjara.

Dalam setiap wawancara dengan media masa bilau selalu mengatakan bahwa dirinya pun siap dihadapkan ke pengadilan dan dihukum jika dia melakukan korupsi. Keberanian seorang pendiri bangsa ini merupakan contoh yang baik bagi generasi muda untuk mengikuti jejak tersebut. Keberanian tersebut harus pula menjadi motivasi bagi Komisi Anti Korupsi untuk bekerja.

Dengan beberapa document yang diterbit koram temposemanal  dan seruan investigasi  baik dari oposisi, civil sociaty maupun dari kalangan mahasiswa dan kalangan masyarakat luas  mendesak agar Emilia Pires di non aktifkan dari jabatannya, semua ini merupakan suatu dukungan  terhadap KAK untuk memulai proses investigasi.

Jika tidak terjadi intervensi politik dan jika KAK bukanlah KAWAN AMANKAN KAWAN maka terhadap semua kasus korupsi yang terjadi maka kepastian hukum bagi rakyat kecil dapat diyakinkan. Dan hal ini menunjukan bahwa dimata hukum tidak seorang yang memiliki kekebabalan hukum. Korupsi adalah korupsi. Hukuman lima tahun penjara itu tidak cukup minimum 10 tahun itu baru mematikan virus korupsi tersebut.

Untuk mempercepat proces invetigasi terhadap kasus Emilia Pirez Mahasiswa seharusnya bukan hanya memberikan komentarnya melalui koran dan radio, akan  tetapi mahasiswa juga dapat mendesak dengan aksi damai melalui gerakan moral di kampus-kampus. Karena setiap kasus korupsi yang terjadi dalam satu negara itu menghancurkan dan mematikan masa depan sebagian generasi muda. Mahasiswa harus berani, berani sebagai penyambung lidah rakyat dan berani  menuntut di non aktifkan Menteri keuangan tersebut  dari pemerintahan dan menuntut institusi terkait seperti Procuderia Geral dan KAK untuk memulai proces investigasi terhadap Emilia Pirez.



Thursday, 3 January 2013

Problema redus Desemprego depende ba politika governu nian.

BY TAMALAKA AQUITA

Kuran vontade politika di'ak husi SEPFOPE atu kombate ema estranjeirus mai buka haknauk servisu ne'ebe Timor oan mos bele hal'ao hodi hariku nasaun ne'e ho numeru dezemprego bo'ot no servisu nain Timor oan mos dala ruma manda fali patraun entaun ema gosta liu foo servisu ba ema husi Indonesia, Xina, Filipina, vietname no thailandes sira. Se los maka tenke haia situasaun ne'e?
Koalia kona ba desemprego nebe ohin loron aumenta ba bebeik sai preokupasaun boot componentes hotu-hotu iha nasaun ida ne'e. Tamba desemprego nebe ohin sae maka'as ne'e nia impacto bo'ot teb-tebes ba siguranca.

Ita rona argumento barak kona ba oinsa atu reduz desemprego, tanto hosi politiku sira no mos sociadade civil sira. Hosi politiku sira hateten katak precisa stabilidade politik no siguranca nebe diak para bele dada investor sira tama hodi loke kampo de trabalho, ida ne'e solusaun ida. Maibe politiku sira nebe koalia ida ne'e haluha tiha katak ita nia sektor private meting didiak. solusaun seluk hosi sociadade civil mak oinsa governu kontinua suporta grupo koperativa barak-barak ajuda kria kampo de trabalho. Ita la hatene koperativa ne se inisiativa comunidade sira ida governu precisa tau atensaun makaas no encoraja comunidade sira ho kapasitasaun conhecimento gestaun atu nune sira bele gere hamutuk ajudos nebe mai hosi governu hodi bele lao ba oin to rohan laek. se inisiativa hosi ONG lokal sira atu nune fundus nebe mai hosi governu liu hosi ONG lokal sira labele sai hanesan dadus ba budget ONG nian monitorisasaun intensivo hosi ministeiro refere hodi liu hosi ONG lokal bele fo kapasitasaun nebe diak ba comunidade sira nebe mak hari Koperativa.

Politiku sira no sociadade civil bele argumenta maibe buat hotu-hotu fila fali ba "kemauan politik dan kebesaran hati seseorang yang dipercaya untuk menjabat sebagai Menteri dan Sekretaris Negara". Tamba sa hakerek nain hateten hanesan ne'e? Tamba wainhira confiansa ne'e fo'o ba ema politiku ida atu servi nasaun ne'e tamba fiar katak politiku nebe hetan fiar bele hamutuk resolve problema nasaun nian nebe estado hasoru.

Simu konfiansa ida ne'e ho fiar a'an katak tempo to'o hau atu halo buat ruma ba Rai doben ho povo ida ne'e. Karik tinan lima ne'e hotu ema sei la dihan hau naok ten han estado nia osan saugati deit.

Iha potensi bo'ot teb-tebes iha ministeiro ida-ida para atu bele loke espasu hodi kria kampo de trabalho hodi bele fo'o oportunidade hanesan ba ema Timor Oan hotu-hotu bele servisu. Tamba atu reduz desemprego nebe ohin loron sae maka'as los ne'e depende ba politika governu nian liu-liu politiku sira nebe hetan fiar kaer knar hanesan Ministro no Sekretario Estado.

Tamba sa ita hateten iha potensi bo'ot teb-tebes? tamba ita nia sistem ekonomia adopta setor 3 ; setor publik, setor privado no setor agrikultura ka kooperativa. Por exemplo Ministeiro Agricultura, Infrastrutura, Edukasaun, Saude, Desporto, Tourismo.

Agrikultura no Pesca

Ita hotu hatene katak procento bo'ot liu mak ema sira nebe laiha rai, estado iha rai luan barak. saida mak ita precisa, oinsa kria sistema ida hodi bele fo'o vantagen ba agricultores iha Timor-Leste ne'e iha to'os, iha natar, iha plantasaun cafe tamba rai luan barak partensi ba estado nian.
Hanesan ema politiku nebe hetan fiar hodi kaer Ministeiro ida, oinsa atu gere ministeiro hodi bele reduz desempegro no fo receitas ba nasaun liu hosi politika nebe ministro ida hatur iha governasaun ida nia laran. Se tuir planu governu nian katak sei fo preoridade ba sektor agricultura atu nune povo hetan benifisio hosi rai nebe sira iha. Agora oinsa politik ministro agrikultura nia hodi koresponde ho situacao actual nebe povo agrikultur rasik hasoru?

Precisa kria mekanismo ida ho sistema sentralizado iha nivel Suco. Sistema sentralizado ida ne'e ho objectivo ida oinsa funsionamento poder lokal nebe iha Chefe Suco nia liman nebe tenki sai duni processo administrativo ida mais kiik koan iha governu lokal. Ho ida ne'e mak Authoridade lokal bele partisipa activo iha processo desemvolvimento ekonomi povo nian.

Tamba sa tenki autoridade lokal? Chefe Suco no Conselho do Suco mak administra aktividade produsaun agricola suprevisiona direitamente hosi diresaun servisu Ministeiro Agrikultura. Tamba autoridade lokal mak sei identifika dados hotu-hotu kona ba komunidade sira nia to'os ka Natar ka plantasaun Cafe ka Nu'u no potencia saida deit sai hanesan referencia ba Ministeiro nebe refere, hodi halo politika tuir kondisaun real nebe povo hasoru.

Ho partisipasaun activo hosi authorirade lokal sira ajuda ministeiro refere, politika ida ne'e loke ona espasu ba hodi kria campo de trabalho nivel Suco. Suco nebe mak iha potensi bo'ot ba produsaun Haree ho Batar, trator ho maquina dulas haree ka batar concentra hotu iha sede suco, operado ka Maquinista ho Mekaniku estado mak rekruta. Estado tau osan no halo rekrutamento ba tekniku.

Atu bele iha partisipasaun ida nebe maximo hosi comunidade ho boavontade treinamento ba agrikultores kona ba koperativa, saida mak koperativa? Comunidade tenki hatene uluk kona ba Definisaun hosi koperativa. Hosi treinmento sira hanesan mak bele loke comunidade nia hanoin ba oin hodi bele servisu hamutuk. Estabelece assembelya comunitaria nebe composto hosi conselho do suco, chefe suco no acompanhamento hosi ministeiro refere.

Ho acompanhamento nebe mak bebeik iha processo kapasitasaun no treinamento, agricultor organizado liu no hatene oinsa servisu hamutuk hodi hadia hamutuk ekonomia ida sustantabel iha curto praso no bele mos iha longo praso. Hanoin hira ne'e loke ona espaso ba kria kampu de trabalho.

Edukasaun, Saude no Solidaridade Sosial

Iha setor edukasaun, precisa investimento boot maibe precisa mos plano ida ida nebe diak atu nune iha gestaun administrasaun ba financiamento programa estado nia lao tuir plano estrategiku nebe iha. Prioridade iha plano nebe iha, liu-liu oinsa hadia no hasae kualidade edukasaun atu nune bele garante recursu humanu diak iha futuru oin mai. Ho hanoin hirak ne mak mak Eduksaun mos potensial ba kria kampu de trabalho. Ensinu basiku no secundario ita koalia kona ba edukasaun ba labarik tenki hare mos hosi labarik sira nebe "difisiente" precisa politika ida, politika ida nebe sei sai ba lei ida especial no espesifiku kona ba edukasaun ba labarik difisiente sira. Ho politika nebe diak no definisaun statuto edukasaun ba labarik defiesinte iha estado nia okos liu hosi koperasaun intraministerial entre ministeiro edukasaun, saude no solidaridade sosial maka iha neba potencia boot teb tebes hodi kria kampo de trabalho.

Iha area Tourismo, mos hanesan potensia boot tebes hodi bele kria kampu de trabalho, iha area ida ne ita lalika koalia desenvolvi tourismo ho hotel sinco ka dez estrelas, potensia boot ba esplora fatin istoriku sira ne. Precisa politika ida nebe koalia kona ba Tourismo Komunitario esplora potensia sira ne ho objetivo ida ba dala uluk katak loke oportunidade kria kampu de trabalho.

Qestaun recursu humanu? Recursu humanu barak teb tebes sarjana barak barak no joventude sira nebe oras ne sai desemprego hela sira ne mak recursu humano. Iha area sira hanesan precisa politika ida hosi SEPFOPE hodi ba centro treinamento ba area sira hanesan. Diak liu haruka instruktor ida mai Timor do ke haruka Ema timor oan sai ho custu nebe boot ba orcamento estado nebe ikus mai sai dividas ba ministeiro.

Se personalidade ida nebe hetan fiar ba kaer pasta edukasaun, saude, agrikultura no solidaridade sosial mak la consegue hatur politik ida nebe loke espasu ba kria kampo de trabalho hodi fo oportunidade ba ema timor oan hotu-hotu bele hetan servisu no produz ekonomia ida nebe indenpendente mente ida ne hatudu katak "incapacidade" .


Sunday, 30 December 2012

Parte II : Intervista Eskluxivo ho Reitor Aurelio Guterres Gradualmente UNTL Lori Eduksaun Mai TL


Tempo Semanal - Dili, 30/12/2012

Dezenvolvimentu rekursus umanus iha nsaun ne’e hahu foo pasu ruma ba oin maske sei infrenta problemas balun. Maibe parte civitas Akademika UNTL servisu hamutuk ho estadu hahu tau esforsu balun hodi realiza mehi ne’ebe hatur ona iha prioridades estadu no governu nasaun ida ne'e ninian.

Iha Universidade nasional timor Leste ne’ebe kuinesudu ho UNTL, daudaun ne’e iha dosente internasional ho nasional barak maka hakna’ar aan iha ne’eba no timor oan mais ou menus rihun sanolu maka estuda iha fakuldade hitu iha UNTL nian. Atu hatene diak liu tan situasaun iha UNTL mai ita akompania hamutuk intervista ne’ebe jornal Tempo Semanal halo eskluxivu ho Reitor UNTL, DR. Aurelio Guterres (DR. Aurelio Guterres) esplika stuasaun UNTL iha intervista ho jornal Tempo Semanal (TS) hanesan tuir mai ne'e:

TS: Karik Senho Reitor bele foo hatene uitoan mai ami kona ba situasaun desenvolvimentu UNTL ninian?

DR. Aurelio Guterres : It abele dehan katak, dezenvolvimentu UNTL ita bele haree husi aspektu tolu. Ita bele husi aspektu Institusionais. Entermus denvolvimentu instituisaun UNTL nian, UNTL agora ita bele dehan katak ninia sistema ita montadu entermus de instituisaun ne’e bele pronto no bele kompete iha nivel nasional, nivel rejional no nivel internasional. UNTL, felizmente akreditadu internasionalmente, nia tuir prosesu bolonia, ne’ebe lulusan UNTL bele ba kualker nasaun ka pais seluk, por ixemplu bele ba Australia, atu eskola ka servisu iha ne’ebe de’it tan ba akrdeitadu internasionalmente tan ba mos ninia avaliasaun ne’e halo husi rede avaliasaun internasional asia pasifiku maka halo nune’e ita halo parte ninia rede internasional kona ba kualifikasaun UNTL ninian.
Entermus de lulusan mos ita bele dehan katak UNTL ninia lulusan foin daudauk ne’e ita halo graduasaun ba kuaze 400 tan. I medikus sira ne’e pronto atu ba servisu iha distritu sira ne’ebe iha ou iha suku tan. Espera ke 2014 ka 2015 ita bele atinji ona mil medikus. Agora ita atinji ona 500 medikus nune’e iha 2014 ka 2015 ita bele responde ona plano. Tuir planu iha suku ida, Doutor mediku ida no infermeiru rua. Kursu sira ne’ebe ke agora ita oferese iha UNTL ne’e a nivel graduasaun ka licenciatura no mos postu graduasaun, ne’e kursu sira ne’ebe ke alinea au politika kona ba necesidades rekursus umanus ba dezenvolvimentu Pais ida ne’e nian.
Alein diso, UNTL mos focus ba rebilatisa mos investigasaun. Agora daudaun ita bele dehan katak komesa publika livru balun balun ona. Artigus profesores sira nian mos komesa publika iha internasional ne’e rekuinesidu iha jornais sira ne’ebe sientifiku internasional no peskiza sira mos la’o daudaun ona. Atu reforsa liu tan kualidade ensinu ninian, entaun atu hanorin iha UNTL profesores sira no minimum tenke mestradu. It abele dehan katak maioria, 80% profesores UNTL nian ne’e S2 hotu ona. Depois tama ho tan gradualmente S3. Ita bele dehan katak S3 sira balun komesa fila daudaun ona mai no S2 sira ba kontinua fali S3, ne’ebe ita bele dehan entermus profesores ita mos pronto.
Entermus administrativu, UNTL agora monta ona iha nivel Universidade, iha nivel fakuldades, nune’e administrasaun hahu halo servisu didiak ona. Mezmu sei iha lakunas balun maibe gradualmente hahu hadia. I entermus de fakuldades, iha tinan oin elabora tan estatutu fakuldade ninian entaun ita bele desentralisa ona fakuldades sira.
Alein disso mos UNTL ninia vizaun ba Futuru ne’ene, desentraliza mos ensino superior ba iha distritu no baze. Tradisionamente ensino superior nee elicitas I halo iha cidade. Mas UNTL, ho fakuldades medicina ne’e por ixemplu, estudantes sira nia aulas kulia sira 80% halo iha 13 distritus. Agora tinan oin, ami komesa desentralisa tan fakuldade agrikultura no mos fakuldade enjinaria. Ne’e servisu hamutuk ho tan eskola agrikula Maliana ninian, Natabora nian, Fuiloru nian no mos eskola teknika fatuma ninian para enjinaria teknika sira hanesan elektro, civil no mekanik sira ne’e bele hala’o iha ne’eba. Nune’e ita nia populasaun sira iha foho ne’ebe labele mai iha Dili, sira bele iha ne’eba de’it. Ne’e hanesan planu UNTL ninian ne’ebe ita implementa dauaun mak sira ne’e.
IHa UNTL entermus asosiasaun estudantes sira nian mos agora daudauk bele dehan katak bein organizadu no senado universtariu mos ativu halo atividades desportivas, halo atividades kulturais, halo atividades ilmia I depois mos diskusaun kelompok. Estudantes UNTL mos involve iha relasoeins internasionais hanesan pertukaran Mahasiswa Indonesia, Japaun, Australia, Portugal, Brasil no mos Kuba. Nune’e bele dehan katak agora atividades estudantes sira nian, estudantes sira maka organiza rasik porke estudantes sira tuir formasaun iha area lideranca, area jestaun no mos formasaun iha lingua nian tan. Parte ida ne’ebe ita bele dehan katak lacuna ne’e maka iha area alumi ka eis estudante ninian. Ita sei falta maka asosiasaun eis alunus UNTL sira ne’e maka seidauk funsiona halo didiak  nune’e ita atu identifika lulusan-lulusan sira ne’e di tempatkan iha ne’ebe ona ou hanesan servisu servisu saida maka sira iha nune’e ita nia estudantes sira lulus ita bele identifika ona kampu de traballo.
Entermus de kooperasaun nasional ho Internasionl, UNTL servisu hamutuk ho ONG, servisu ho media, servisu ho Nasoeins Unidas sira, servisu ho Governu no mos partidu sira. UNTL komo universidade publika bele apoiu servisu hamutuk ho parte sira ne’e tan ba ate ami nia estudantes sira ne’e balun mai husi media, mai husi governu nian, balun mai husi parlamentu nian, balun mai husi sociedade civil, ne’ebe ema hotu-hotu iha direitu atu tama UNTL nune’e klaru tenke tuir kriteria tertentu.
Ba oin, UNTL ninia dezafiu maka, oin sa ita atu luluskan ema sira ne’e ho kualidade depois ema sira ne’e bele menciptakan lapangan kerja untuk diri sendiri, labele depende ba direitamente ka totalmente ba iha funsaun publika, sector privadu ou ba esitor sira selu-seluk. Jadi dezafiu sei barak. Dezafiu ida tan maka kona ba UNTL dalam arti atu sai hanesan instituisaun publiku ida no hanesan ensinu superior uniku iha pais ida ne’e, atu bele prepara aan didiak nune’e bele kompete la’os de’it atu hanorin mas iha area peskiza, area publikasoeins sientifikas. Nune’e la’os dehan katak ita UNTL, universidade nasional ida, publiku nian tan mas la halo servisu tuir loloos nia tenke halo. Ne’ebe dezafiu balun maka ne’e. Mas ho apoiu sira ne’ebe iha UNTL ba oin bele servisu di’ak liu tan nune’;e bele sai mos hanesan instituisaun ida ne’ebe bele prepara ita nia ema iha pais ida ne’e. Ema sira ne’ebe tuir formasaun iha UNTL ne’e,ema governu nia barak maka eskola iha ne’e, ema husi parlamentu, ema husi partidu politikus, ema media ninian no ema NGO ninian, fungsionarius estadu ninian no ema barak maka eskola iha ne’e iha nivel S1, S2 no mos S3 ninian.

TS: Karik Ami bele hatene dadaun ne’e UNTL iha Fakuldade hira?

DR. Aurelio Guterres: UNTL iha fakuldades hitu. Fakuldades Medicina siencia saude, siencia agrikultura, Fakuldade Ekonomia no Jestaun, Fakuldade sciencia sociais no Politika, Fakuldade enjenaria siencia no teknolojia, Fakuldade direitu no Fakuldade edukasaun.
Depois ita iha kursu ne’e, kursu sira hanesan ba S1 nian,  graduasaun nian no Dilpma 3 nian. Depois iha kursu ne’ebe ita oferese ne’e kursu ka jurusan hamutuk 35 kursus iha area sira ne’e hotu. Alein disso ita mos oferese tan kursu isra hanesan post graduasaun ka paska Sarajana, diploma post graduasaun ninian ba S2 ho S3 ninian. Iha post Graduasaun ninian ka mestradu sira nian, ita oferese kursu hanesan jestaun ninian, direitu ninian. I ita mos oferese kursu lingua ninian. Ita foo kontabilidade, ita mos foo mos edukasaun ninian, Sistema informasaun ninian, Ita mos foo kursu especifiku por ixemplu kursu especifiku hanesan Direitu enerjia ninian. Nune’e kursu kursu especializada ita mos oferese hotu.

TS: bele esplika uitoan total dosentes, fungsionariu no estudantes hamutuk hira maka UNTL iha ne’e?

DR. Aurelio Guterres : Dosentes total ne’e, ita iha dosentes nasionais por volta de kuaze kuatru centus I Dosentes internasionais ne’e 200 ital. fungsionariu ne’ebe atu foo apoiu administrative iha universidade hamutuk por volta de 200 ital.  Alunus por volta de dez mil. Ita simu tinan tinan por volta de 2000 ital maximum too 2,500. Tan ba kapacidade UNTL ninian maka ne’e duni I lulusan husi eskola sekundaria hamutuk 12,000 ne’ene , ita so kobre de’it maka entre 2,000 to’o 2,500.  Ne’e iha problema bo’ot  tan ba lulusan eskola sekundaria ne’e ita la iha kapacidade atu absolve sira hotu.  Depois UNTL mos simu de’it sira ne’ebe terbaik sira nian ne’e. Sira ne’ebe 2,000 terbaik husi esnsino sekundaria ne’e maka ita simu.

TS: Dala ida tan, Karik bele konfirma tinan ne’e UNTL iha planu atu simu mahasiswa foun hira?

DR. Aurelio Guterres: Mahasiswa foun ita sei simu por volta de 2,000 ital tinan oin mai , sei hahu iha janeiru. Prosesu rekrutamentu Ministeiru edukasaun maka halo no husi universidade sei foo de’it kriteria tuir jurusan no total mahasiswa ba kada jurusan, ba fakuldade hitu no jurusan trinta cinku.


TS: Karik iha Problemas ruma maka UNTL hasoru?

DR: Aurelio Guterres: Problemas ne’e bara-barak. Uluk ne’e problemas bo’ot liu maka kona ba kualifikasaun profesores ninian.  Mas kualifikasaun profesores ita komese responde daudauk. Problemas hanesan mas administrativus tan ba  UNTL maske nia autonomo maibe entermus de financeiru nia dependente total ba Estadu. Problema ida maka oin sa maka ba oin universidade ne’e prepara aan ba oin ne’ene, nia bele autonoma, atu nia bele angraria nia fundus rasik ou buka rasik osan labele depende total ba estadu. Ida ne’e mos sai problema ida.
I depois problema ida fali maka hanesan ne’e, ita nia biblioteka no laboratorium sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba universidade. Tan ba Universidade ka kualker instituisaun ensinu superior ida, atu nia la’o di’ak maka ne’e, tenke iha kurikulu ida kee adekuadu ou kurikulu ida kee tuir necesidade dezenvolvimentu pais ida ninian.  Maibe kurikulum ita responde ona, la iha problema. Kona ba profesores sira ne’ebe  kee kualifikadu. Profesores sira ne’e mos gradualmente ita responde. Mas kona ba infraestrutura de apoiu ne’e maka ita sei iha limitasoeins barak. Liu-liu laboratoriu sira maka ba mekaniku, fizika, kimika, biolojia no eletroteknia. Laboratoriu sira ne’e ita presiza aktualiza hela de’it.
Tuir mai text books ka livris sira ne’e. Durante ne’e livros sira ne’e sei sai problema bo’ot ba ita, ne’ebe gradualmente universidade monta sistema ida kee bele oin sa maka online. Depois oin sa maka bele angraria fundus atu bele mobiliza livros ne’e. Durante ne’e livros maioria hetan doasaun husi de’it universidade parseirus sira maka haruka mai husi Australia, brasil, Kuba, Portugal no Estadus Unidus da amerika.  Sira maka haruka text bo’ok sira ne’e mai, tan ba livros internasionais sira ne’e karun la halimar. I kona ba laboratoriu sira ne’e mos hanesan. Laboratoriu balun durante ne’e ita hetan apoiu mai husi Japaun, balun advezes mai husi organizasaun ONU hanesan UNFPA. Dala ruma sira maka foo apoiu, ne’ebe problema laboratoriu no problema biblioteka sai hanesan dezafiu bo’ot ida ba Universidade nasional.

TS: Esforsu Sa ida de’it maka halo atu resolve problema sira ne’ebe ita bo’ot sita ne’e?

DR. Aurelio Guterres: Primeiru sistema ita monta ona. Laboratoriu no IT sira ne’e,  edifisiu UNTL ninian, ita bele dehan katak hotu-hotu bele hetan ona asesu ba internet. Profesores sira hotu-hotu iha komputador iha oin no bele asesu internet. Laboratoriu mos agora ita monta hotu ona.  Balun uza daudauk ona, balu agora atu kompletu no estudantes sira mos bele asesu ba internet I agora ita mos iha media teka ida. Mediateka ida ne’ebe la’os de;it ba estudantes sira de’it maka bele asesu maibe publiku mos bele asesu lokaliza iha gedung social siencia politika ninian. Ita mos agora iha centru lingua ingles ida kee nivel internasional ne’ebe agora funsiona ona. Ita mos iha centru linguistiku ne’ebe agora funsiona hanesan bainbain. Ita mos agora iha centru estudu jeneru nian la’o hela. Ita mos iha laboratoriu ba komunikasaun social nian ne’ebe estudantes sira husi komunikasaun social bele uza ne’e mos funsiona hela. Ita mos iha centru investigasaun sientifiku, la’o hela. Depois ita mos iha institute geolojia ne’ebe sai hanesan laboratoriu ba kursu geolojia no petroleum iha hera, ne’e mos la’o hela. Ita iha tan labotoriu sira seluk hanesan, mekanika, civil, elektro teknik iha hera ne’ebe governu japaun maka foo apoiu. Mezmu ita bele iha difikuldades sira ne’e maibe gradualmente ita atu kompara ho universidades sira barak iha mundu termasuk balun iha Indonesia nia status sei di’ak liu. Bahkan entermus de fakuldade medicina siencia no saude ita iha ona permintaan balun husi nasaun balun termasuk Indonesia hakarak haruka sira nia ema atu mai eskola iha ita nia fakultas kedokteran tan ba ita nia orientasaun iha ne’e maka oin sa atu prevene moras. La’os orientasaun oin sa atu loke pratika  atu kura moras mas liu-liu oin sa maka halo prevensaun ba moras iha timor. Ne’ebe ho ita nia labarik mediku foufoun sira agora daudauk ne’e ita bele responde kestaun balun. Ita mos agora lanca ona programa especifika arisklinika halao ona ho alunus nain rua nolu. Mahasiswa sira ne’e hanesan dokter sira ne’ebe durante ne’e servisu iha ne’e I professor sira especialista mai husi Australia no especialista Timor oan sira. I ita uza ospital sira hanesan ospital nasional guido Valadares ne’e ospital universidade ba iha fakuldade medicina siencia no saude. Kursu maka hanesan parteira, infermajen, medicina jeral. Se bu’at hotu la’o di’ak tinan oin ita mos hahu tan kursu nutrisaun, dentaria, kursu farmasia ho laboratoriu. Kursu sira ne’e bazea ba ita nia prieridade ne’ebe ita nia nasaun iha.

TS: Senhor Reito ami haree kalan-kalan iha UNTL mos iha prosesu apriendijazen, bele esplika uitoan?

DR: Aurelio guterres: Hanesan ne’e, wainhira husi universidade no reitorat ami deside loke aulas no turmas iha kalan, tan ba ita nia ema barak por ixemplu ita nia ema sira ne’ebe hanesan servisu funsionariu estadu, politikus, servisu  iha media, Parlamentu, membru governu no ONG, sira loron la iha tempu atu eskola entaun ami loke turma seis oras too dez oras. Entaun kalan ne’ene kursu ba ema sira ne’ebe S2 ho S3, ou sira ne’ebe estuda relasoeins internasionais, kimika ho kursus sira selu-seluk tan ne’ebe ema labele eskola iha loron. Loron sira bele kontinua sira nia servisu I kalan maka sira mai eskola iha ne’e. Nune’e para envez de ita nia direitores sira, xefe departamentus sira, membrus de governu sira, parlamentu sira no ema seluk iha oportunidade atu eskola iha ne’e. Kuandu sira sai husi pais ne’e ba eskola iha liur, sira tenke husik hela sira nia servisu entaun di’ak liu ita lori edukasaun ne’e mai iha ne’e. entaun ita selu de’it profesores sira hamutuk 134 ate 140 mai iha ne’e. Profesores sira ne’e ita selu de’it sira nia viajen no sira nia estadia iha ne’e para mai hanorin khusus sira ne’e S2 ho S3, kee kualidade hanesan de’it. Liu-liu kona ba area ekonomia, direitu, jestaun, siencia sociais no buat seluk tan. Profesores sira ne’e mai husi Portugal, Indonesia, balun mai husi Australia. Mai husi Australia liu-liu atu hanorin specializasaun iha kedokteran ninian. Dosentes sira ne’e balun mai husi estadu Unidus no balun mai husi Japaun.


TS: Senhor Reitor UNTL mos iha ninia kampus iha hera. Karik bele esplika mos uitoan situasaun kampus hera ninian?

DR: Aurelio Guterres: Situasaun iha hera, oras ne’e daudaun estudantes sira husi  enjinaria entermus de transporte UNTL maka providencia transporte. Mas transporte ne’e hanesan la sustentavel. Ba oin estadu, liu husi miniteiru transporte bele halo ona komunikasaun hanesan bis sira ne’e la’o regularmente ba hanesan metinaro ho hera nune’e estudantes mos bele uza. Agora dauduan ne’e UNTL maka sai fali hanesan departamentu transportasi hodi tula estudante ba mai ne’e la sustentavel. It abele responde problemas kortu prazu hanesan daudaun ne’e to’o tinan rua ka tolu maibe ba oin espera katak ministeiru transporte maka sei responde bu’at ne’e.
Kona ba fasilidade sira ne’e, agora daudaun master plan ka dezeinu gedung UNTL nian tinan ne’e pronto ona no hein tinan oin halo daudaun mos. Kona ba edifisiu balun-balun komesa halo daudaun ona. Ne’e ita espera katak kuatru too cinku anus ne’e, kegiatan kemahasiswaan liu-liu kegiatan belajar mengajar ne’e ba ona foho I ita la konsentra ona iha Dili.
Politeknik ne’e halo parte fakuldade enjinaria siencia no teknolojia. Uma dormitoriu mos pronto ona, eletricidade mos instala ona, kama mos sira atur ona  no tinan oin estudantes balun komesa okupa ona dormitoriu. Agora daudauk ne’e limitadu hela liu-liu ba sira ne’ebe enjinaria ne’ebe agora eskola iha ne’eba. Ne’e mos iha kriteria ba sese deit maka agora atu ba hela iha ne’eba tan ba bu’at ne’e limitadu. Mas facilidade ba kampus foun ne’e maka pronto duni fatin sei barak I mahasiswa barak maka sei bele asesu ba hela iha ne’eba.


Saturday, 29 December 2012

Intervista Exklusivu Tempo Semanal ho Ramos-Horta






TEMPO SEMANAL - DILI, 29/12/2012

Eis Presidente DR. Jose ramos horta ne’ebe tuir informasaun dehan lakleur tan atu hala’o kna’ar hanesan Representante especial ba Sekreatriu Jeral ONU ninian iha Guinea Bisau iha semana kotuk foo intervista exkluxivu ho Tempo Semanal, hodi husik hela ninia hanoin lubun ruma kona ba herois da Patria, boa governasaun, lala’ok membru governu sira nian, relasoeins internasionais inklui parlelo iha politika diplomatika governu Timor Leste ninian.

DR. Jose Manuel Ramos Horta hanesan eis representante special CNRM iha estranjeiru no mos hili ba vice Presidenti CNRT hafoin transformasaun CNRM ba fali CNRT iha Portugal tinan 1997. Hanesan representante CNRM iha momentu ne’eba DR. Ramos Horta mos sempre mantein kontaktu ho lider Resistencia iha rai laran inklui saudozu Nino Konis Santana.

Ramos Horta ne’ebe hola parte iha primeiru grupu Timor oan sira mak hari’i partidu FRETILIN ne’e laran susar tan ba nasaun lakon oan Timor di’ak barak.

DR. Jose Ramos Horta mos hola parte iha governu de tranzisaun ne’ebe lidera husi UNTAET no hafoin de restaurasaun independencia iha 20/05/2002, primeiru Governu Konstitusional ne’ebe ukun husi partidu Fretilin, DR. Jose Ramos horta mos leva hikas ninia pasta ne’ebe nia assume ona iha 1975, hanesan Ministru negosiu estranjeiru no kooperasaun.

Wainhira Krixe 2006 mosu DR. Jose Ramos Horta mos assume kargu hanesan Ministru Defesa. Hafoin de Primeiru Ministru DR. Mari Alkatiri rezigna aan husi ninia kargu iha juno 2006, Ramos Horta aponta ba Primeiru Ministru ihasegundu Governasaun Fretilin ninian.

Iha 2007, Maioria populasaun Timor Leste hili nia ba Presidenti da Republika hodi troka Presidenti sesante Kay Rala Xanana Gusmao. Durante ninia mandatu hanesan Presidenti da Republika, iha 11/02/2008 mosu atentadu ida hasoru ninia vida maibe konsege rekopera.

Iha 2012, DR. Jose ramos Horta rekandidata hikas ninia aan atu sai hanesan Presidenti da Republika maibe lakon. Maske la hetan fungsaun ruma iha estadu no Governu DR. Jose Ramos Horta sei nafatin hanesan figura importante ida ho esperiencia wain sei apoiu nafatin ba konstrusaun estadu Timor Leste.

Eis Xefe Estadu Timor Leste ne’e espresa ninia hanoin furak balun kona ba herois da Patria, boa governasaun, diplomasia no situasaun sosiu ekonomia iha nasaun ne’e.


“Se ita iha karik ema di’ak hanesan Nicolao Lobato, Nino Konis Santana, Vicente Sahe no Maulear maka ita nia nasaun ne’e sei forte liu tan”

Tuir mai ita akompania hamutuk intervista eskluxivu ne’ebe jornalista Tempo Semanal )TS) halo ho eis Presidenti da Republika DR. Jose Manuel Ramos Horta (RH):

TS: Sua Excelencia bele esplika uitoan kona ba, se maka Nino Konis Santana no saida maka ita hatene kona ba nia?

RH: Maun bo’ot Nino Konis Santana, tama iha istoria Timor-Leste nian hamutuk ho Nicolao Lobato, Vicente Sahe ho Antonio Duarte Carvarinho Mau Lear, sira nebé ita bele konsidera lider ho vizaun no lider ho kbi’it no sira nia mate nu’udar lakon bo’ot ba Timor-Leste.

Hau labele hateten katak kuinese di’ak Nino Konis Santana. Maibe iha kontaktu ho nia dalabarak iha tempu luta. Liu-liu, kontaktu hanesan liu husi kasetes. Nia haruka kasete gravasaun ba ha’u, ha’u haruka kasete ba nia. Nia haruka Filme ba hau no hau haruka filme mensajen ba nia ou dokumentus seluk.

Hau ko’alia ho nia dala ida de’it, iha besik ona funu atu remata. Momentu ne’eba, hau iha Portugal, nia iha ai laran. Ho telefone satellite, se la sala iha 1997 nune’e karik. Iha 97 ko’alia ho nia i ema ida ke ha’u admira tebe-tebes. Triste no triste tebes ke besik to’o ona liberdade, nia mos mate. Tuir hau rona mate tamba kilat musan iha nia isin maka afeta. Ema ne’e di’ak tebe-tebes no matenek. Problema bo’ot ba ita nia nasaun maka lider balun nebé ke di’ak tebe-tebes, mate iha kombate ou maromak bolu sira. Se ita iha karik ema di’ak hanesan Nicolao Lobato, Nino Konis Santana, Vicente Sahe no Maulear maka ita nia nasaun ne’e sei forte liu tan.

Agora ita bele hare’e, ami nebé ita bele bolu lider istoriku ne’e uitoan liu. Lider istoriku ida nebé mai husi ai-laran ka mai husi foho uitoan liu tan, hela de’it maun Xanana, maun Taur, maun Lere. Ne’e duni wainhira ha’u hanoin ba Nino Konis Santana ho sira hotu-hotu ha’u triste loos. Triste tamba Nai Maromak hadau tiha sira. Ita agora tenke halo bu’at hotu ho esforsu hotu-hotu para sira nia mate no sira nia sakrifisiu ne’e labele hanesan ema balun. Tamba ita luta ba Independensia la’os atu hetan de’it, independensia hanesan politika, atu hetan de’it bandeira nasional ida, hino nasional, hetan ita nia parlamentu, ita nia governu, maibe para atu hetan duni moris di’ak ba povu tomak ho moris iha demokrasia nia laran, para ke nasaun ne’e naran iha mos mundu, ke la iha abuzu no la iha Korrupsaun. Se la’e ita luta ba independensia, hetan independensia duni maibe ita nia naran foer a’at loos tamba korrupsaun. Ne’e hanesan traisaun bo’ot ba hotu-hotu nebé mate. Ne’e duni ita tenke buka haka’as an para ita nian rai ne’e labele monu ba taho laran ka kuak laran korrupsaun nian.

TS: Restu Mortais Saudozu Konis ninia transfere husi Mertutu ba Tutuala sei liu husi CCF. Depois de seremonia ritual iha tutuala sei entrega fali ba Governu. Iha diskusaun kona ba statutu saudozu Konis ninian ne’e hanesan lider partidu ka lider nasional. Karik iha lia fuan ruma maka sua excelencia atu hateten?

RH: Hau hanoin CCF iha direitu duni. Iha seremonia bele liu husi ne’eba. Ita bele hateten seremonia omenajen ba Nicolao Lobato, CCF halo nafatin tamba sa maka labele mos halo ba Nino Konis Santana? i ita hotu-hotu liu husi CCF.  Hau rasik hanesan fundador Fretilin. Ne’e ita nia istoria. Se Kamarada sira no maun alin sira hakarak halo omenajen husik sira halo ba. Se familias ka aldeia ruma iha Timor laran hakarak halo omenajen ita presiza husik sira halo. Se seremonia hodi semana ida ka rua ou fulan ida ou tolu husik lori ba, para hotu-hotu iha oportunidade para halo omenajen konforme ida-idak nia fiar no ida-idak ninia hakarak. Depois maka estadu simu iha Metinaru, semiteriu herois ninian. Ne’e, hau sei ba. Hau marka ona hau nia ajenda, hau sei ba. Sira seluk hau sei la partisipa tamba ida-idak maka halo i iha direitu atu halo. Por tantu ita lalika deskute malu ka hirus malu tamba hau fiar Nino Konis Santana lakohi ida ne’e. Nia hamutuk ho maun Xanana, maun Taur ho Lere, sira halibur ita hotu. Agora la’os, nia foo tiha nia vida atu ita han malu fali kona ba oin sa maka atu halo seremonia ne’e. Ne’e duni husik ba CCF halo, ne’e sira nia direitu tamba Nino Konis Santana mos uluk elementus importante too ikus lideransa ba CCF. Bele liu ba aldeias hotu-hotu ne’ebe, sira hakarak fo’o omenajen i depois iha Metinaru maka ita hotu-hotu ba partisipa.

TS: Sua Excelencia, ohin hato’o ita bo’ot ninia preokupasaun kona ba estadu ida ne’e harii ho ema barak ninia vida nune’e presiza halo esforsu hotu-hotu para nasaun ne’e ninia naran moos nafatin. Sua Excelencia hateten ona katak nasaun ne’e ninia naran bele foer tamba mos Korrupsaun. Saida maka ita bo’ot hakarak atu hateten loloos kona ba preokupasaun ne’e?

RH: Bom, hau hakarak hateten de’it katak, primeiru ha’u la kuinese kazu konkretu Korrupsaun. Ita rona agora barak ko’alia kona ba Korrupsaun. Tribunal halo tiha ona no prosesu hahu la’o kontra membru governu balun liu-liu eis Ministra Justica, Lucia Lobato, hein de’it agora rezultadu husi Tribunal Rekursu. Maibe sira seluk, hau hatene kazu balun agora iha hela KAK. No husi KAK sei liu ba Prokuradoria Jeral da Repúblika nune’e sira maka sei bele hetan lia los no faktus nebé loos duni se karik iha Korrupsaun ka laiha. Sosiedade Civil ho Media bele ko’alia no bele halo investigasaun maibe autoridade nebé uniku iha nasaun, estadu de direitu maka Tribunal. KAK ninia misaun mai husi lei nebé halo husi Parlamentu. Sira servisu di’ak loos tamba sira komesa hetan kazus nebé  bazes iha, para lori ba Prokuradoria Jeral da repúblika no lori ba Tribunal.

Iha Transparansia Internasional ninia relatoriu, Timor iha pasu ba oin uitoan maibe sei aas loos. Ita agora ne’e 113, ne’e sei aas nafatin. Oinsa maka rai ne’e tinan sanolu de’it, ki’ik oan loos mas haksoit kedas ona ka monu ba numeru 113? Ne’e duni Governu tenke haka’as aan liu tan tamba Korrupsaun ne’e iha fatin barak no oin-oin. Persepsaun ne’e ema barak iha, liu-liu internasional no ema estranjeiru sira. Governu, KAK, Prokuradoria Jeral da Repúblika no Parlamentu tenke haka’as an liu tan para ita taka tiha problema Korrupsaun nebé akontese iha fatin barak. Governu ida ne’e foun, foin maka hahu iha fulan Agostu, Setembru, Outobru no Novembru. Ne’ebe la to’o fulan haat. Ita hatene ke kuandu governu hahu atrapalhadu uitoan wainhira atu tuur hodi hahu servisu. Primeiru, prepara tiha orsamentu rektifikativu i barak mos atu hetan fatin atu tu’ur; kadeira, meja no kantor la iha. Ne’e duni hau labele halo avaliasaun iha fulan sira ne’e nia laran. Maibe iha 2013 ba oin, Maun Xanana, hau hatene nia sei haka’as aan liu tan, para povu haree ona mudansas.

Problemas bo’ot ne’ebe ita tenke haree, alem de Korrupsaun, tenke hare’e area saude. Problemas saude barak loos, hanesan falta ai moruk. Dala ruma falta aimoruk tamba mal jestaun ka korrupsaun. Mal jestaun ne’e sei lori ba Korrupsaun. Korrupsaun ne’e mai mos husi mal jestaun. Bu’at ida fo’o impaktu negativu loos ba familias sira no labarik sira no funsionamentu ospital nian. Ne’e duni ha’u fiar katak Primeiru Ministru sei tau atensaun maka’as mos ba ida ne’e. liu-liu iha area saude i edukasaun. Ministru Edukasaun, Bendito Freitas, hau kuinese nia. Nia esperiensia di’ak e hau fiar ke ho nia lideransa, ita sei hetan primeiru orsamentu bo’ot liu ba edukasaun. Segundu implementasaun. Implementasaun tenke halo eskola foun, sela de aulas di’ak liu, bee moos, merenda eskolar, vasina ba labarik sira i saude públika ba labarik sira. Ne’e duni seitor rua ne’e, saude ho edukasaun, hau hanesan hakneak ba governu, ba Primeiru Ministru, husu favor  tau matan. Se ita ema la iha, bolu UNICEF halo parseria di’ak liu tan. UNICEF, WFO ho Programa alimentasaun mundial, halo parseria di’ak liu tan ho igreija, madre sira, ordem relijioza, padre sira para hotu-hotu tau kakutak, fera kakutak no fo’o liman ba malu para  seitor rua ne’e sai di’ak.

TS: Sua Excelencia, ko’alia kona ba area edukasaun, iha momentu ruma liu ba wainhira ita bo’ot halo palestra ida iha Melbourne Australia, Ita bo’ot so’e lian katak devia area edukasaun ne’e fo’o igreija maka hala’o. Bele esplika ninia razaun?

RH: Ne’e nafatin hau nia fiar. Tamba se ita la iha rekursus umanus ne’ebe di’ak iha area edukasaun, tamba Primeiru Ministru, nia ema ida ne’ebe ke iha sensibilidade tebe-tebes. La iha, iha asia ne’e Primeiru Ministru ida ne’ebe ke nia fuan, nia laran luak hanesan ita nia Primeiru Ministru ne’e, kuandu ita ko’alia kona ba ema ki’ak , ema ki’ik no ko’alia kona ba labarik sira. Maibe ne’e de’it la’os suficiente, tenke hetan rekursus umanus. Rekursus umanus governu nian, administrasaun públika ninian fraku loos. Maibe iha instituisaun ida iha Timor,  tinan ba tinan iha esperiensia ne’e maka igreija. Entaun ita lalika tuir demais esperiensia Europa nian ko’alia beibeik kona ba sekularidade, ne’e signifika katak Estadu ho Governu labele kahor malu demais. Iha Timor ha’u hateten nune’e, iha politika Estadu iha nia fatin no Igreija iha nia fatin. Maibe kuandu ko’alia kona ba edukasaun, ba saude no kultura ne’e estadu ho Igreija tenke servisu hamutuk mak loos. Entaun Senhor Primeiru Ministru devia konvida Amo Bispo nain tolu ho xefe husi ordo relijioza Timorense sira hotu-hotu, tamba kongresaun sira ne’e barak i balun sira la depende ba Amo Bispo sira. Sira iha sira nia ordem rasik., balun iha Indonesia, Australia, Filipina no balun iha Roma. Entaun bolu sira hotu halo konferensia bo’ot ida hodi husu ba sira katak, ita bo’ot sira bele tulun estadu ne’e, bele tulun povu ne’e para aumenta kualidade edukasaun ka la’e?

Kuandu hau ko’alia kona ba kualidade edukasaun la’os de’it hau ko’alia kona ba kualidade pedagojiku maibe tau mos valor moral no espiritual iha kurikulum. I grupu ida ne’ebe ha’u respeita tebe-tebes iha ita nia rain ne’e maka madre sira. Sira servisu di’ak i ita nungka rona problemas ho madre sira. Sira nein simu doit oan ida no sira nia vensimentu la iha. Sira iha de’it maka han hemu. Maibe sira nia dedikasaun ne’e di’ak tebe-tebes.  Entaun Governu devia bolu ordem relijioza sira ne’e hateten ba sira katak ita bo’ot sira husi Kanosiana presiza orsamentu hira kada tinan para halo imi nia servisu, Dominikana, Fransiskana presiza orsamentu hira. I parde sira kada sub distritu no parokia presiza orsamentu hira. I halo akordu direitamente ho sira, lalika liu husi dioseze tamba iha dioseze iha programa seluk mak iha nia responsabilidade. Labele fo’o todan demais ba dioseze tamba dioseze la kontrola ordem relijioza sira ne’e, sira independente. Tenke fo’o apoiu maka’as ba dioseze maibe ne’e bu’at seluk ida. Dioseze iha nia servisu no iha nia programa rasik.

Ha’u mos defende ke governu devia tulun dioseze no ordem sira para padre sira pelu menus iha vensimentu oan ida. Dala ruma ha’u haree padre sira kuitadu tebes tan ki’ak aat los, kalsa oan no sapatu oan ida la iha. Ne’e duni governu devia haree orsamentu ne’ebe bele fo’o hanesan vensimentu ida ba Padre sira, ba katekistas, ba madre sira. Ne’e para hotu-hotu bele servisu ho kondisaun material ne’ebe di’ak. Nasaun ne’e atu la’o ba oin, atu moris hakmatek i nasaun ne’e saudavel, la’os fisik de’it maibe nasaun ne’ebe iha saude mental no saude spiritual tenke servisu maka’as ho igreija. Igreija maka bele hanesan salvasaun bo’ot ba nasaun ne’e iha futuru. Salvasaun espiritual, hau la ko’alia kona ba salvasaun ba lalehan ninian. Hau ko’alia kona ba salvasaun espiritual no salvasaun ohin nian iha rai. Salvasaun ne’ebe espiritual no salvasaun ne’ebe moral. Ha’u ko’alia kona ba saude espiritual no saude moral. Salvasaun iha lalehan ita hotu-hotu sei hein kuandu momentu to’o maka ita hotu-hotu ba maka hare’e. Maibe salvasaun tereste ne’e igreija mos bele ajuda ita.

TS: Sua Excelencia ohin sita saude moral no mental ne’ebe daudaun ne’e iha ita nia rain mosu kazu balun ne’ebe jovens sira forma grupu tuda malu, involve aan iha drogas no mos mosu kazu tráfiku feto eskola oan sira ne’ebe ema lori ba iha bar. Saida loos maka Estadu ho parte sira ne’ebe ita boot temi ne’e bele koopera hamutuk atu kombate hahalok sira ne’e?

RH: Wainhira hau sei hanesan Presidenti da Repúblika, hau ko’alia dala barak, iha deskursu ba nasaun, iha parlamentu, i media kona ba problema tráfiku sexual ou “sexual slavery”. Iha grupu balun mai husi xina. Sira dada feto balun mai husi Xina, mai to’o iha Timor i obriga feto sira ne’e halo prostituisaun. Balun mai husi Thailandia no mai husi Filipina. Uluk ne’e ha’u ko’alia maka’as ho komisariu Carilio ho komisariu Longuinhos, husu sira para sira halo atuasaun ne’ebe maka’as. Kaer ema sira ne’e, sira nebé mai husi liur, sira nebé halo tráfiku sexual ne’e, tebe sira maka’as, tebe sira sai husi Timor ne’e. Lalika hein ba prosesu ruma. Ba iha fatin sira ne’e, kaer sira hotu, tebe sira ba so’e iha aeroportu. La iha halimar ka mamar fali ho ema sira ne’e. Ne’e ne gen sira mai husi Xina, Thailandia no Filipina maka halo bu’at ne’e. Primeiru ita tenke hamoos 100% tráfiku feto mai husi liur ninian. La’os feto sira ne’e rasik. Kuitadu feto sira ne’e barak ema ki’ak. Sira buka vida ho hahalok nune’e. Balun ema bosok ka lohi sira. Hateten dehan atu mai servisu iha Timor maibe to’o iha ne’e hasai sira nia passaporte no esplora sira.

Depois kazu seluk ita nian ne’e, Timor sira. Ida ne’e maka grave tebe-tebes tamba keta haluha feto oan sira ne’e halo atividades sexual maibe la uza kondom ka prezervativu. HIV sa’e daudaun ona iha Timor. Iha ano 2000, HIV ke ita hatene ka detetadu nebé ospital hateten katak kazu hamutuk 16 de’it. Agora atus rua ka atus tolu (200 ka 300), ne’e sira nebé ita hatene maibe hira maka ita la hatene? Portantu ha’u fiar ke kazu infeksaun ho HIV ba jovens sira ka klosan sira iha Timor, ha’u hanoin sa’e ona rihun ba rihun. Tamba dadus estatistika hatudu de’it sira nebé halo teste iha ospital  i kuandu halo teste ne’e tarde demais ona. Tamba HIV ne’e la’os hanesan malaria, ita hetan ohin kedan ita moras i ita hatene kedan ne’e malaria. HIV ninia virus ne’e bele tama ita nia ran ohin, maibe tinan lima ka tinan neen liu tiha ou tinan sanolu maka ita foin hatene. Maibe entretantu, se ita halo atividades ne’ebe la uza kondom ne’e daet ona ema seluk tan. Entaun ema ida, feto oan ida ou mane oan ida ke iha HIV i nia la uza protesaun i nia hanesan Portuguese dehan promiskuidade ne’e signifika katak toba ba karuk no toba ba loos ka ba ema hotu-hotu ne’e nia bele daet ba ema sanolu ka rua nolu. Entaun epidemia ne’e sei halo Timor-Leste monu ba rai kuak boot ida. Portantu ita nia jovens sira bele kondenadu sira nia futuru. Oinsa maka bele resolve situasaun ne’e.

Hau hanoin liu husi Televizaun tenke halo kampania loron-loron. Hau hatene ke’e Amo Nai Bispo sira, Vatikano no padres sira la konkorda ho fahe kondom. Maibe hau hanoin, ita hakarak salva jovens sira, ita tenke hateten atu hare’e dau-daun oinsa maka bele fo’o protesaun. Tamba difisil atu hateten ba jovens sira atu labele halo sexu no hein to’o kaben. Ne’e loos duni devia nune’e.  Tamba Igreija hanorin ita, primeiru namora, kuinhese malu didiak, depois kasamentu hein to’o kalan neen maka bele halo atividade entre laen ho fen. La’os namora daudaun, sexu daudaun ona. Maibe difisil atu konvense jovens sira. Ne’e duni, se ita hakarak atu salva sira, di’ak liu ita haree bu’at be kondom ne’e. Iha mundu ne’e, igreija mos la iha konsensus kona ba uza kondom ne’e.  Vatikano bele hateten kontra kondom maibe padre barak, bispu barak iha mundo ne’e, sira mos la konkorda ho Vatikanu nia pozisaun. Tamba sira mos dehan ita tenke salva jovens sira ne’e. Nune’e duni ita nia Governu tenke kampanha maka’as, tamba HIV sa’e maka’as. Ita ba iha klinika Bairopite ba ko’alia ho Doutor Dan, nia hatene, nia trata kazu lubuk ida kedas iha ne’eba.

TS: Maske Sua Excelencia ohin dehan ona sei la halo avaliasaun ba progresividade Governu ninian iha menus fulan ha’at nia laran, maibe karik bele ga la’e ita kompara to’ok membru IV Governu Konstitusional iha de’it 35 maibe susar atu kontrola no iha V Governu Konstitusional sa’e ba 55 ne’e karik ita bo’ot fiar PM Xanana bele kontrola?

RH: Hau mos bele hateten de’it katak Preokupadu lo’os ho governu nebé bo’ot tebe-tebes. Maibe ne’e Primeiru Ministru ninia kompetensia no nia direitu atu forma governu ne’ebe tuir nia hanoin. Primeiru Ministru iha esperiensia tinan lima ona nune’e ba Primeiru Ministru nia haree vantajen no desvantajen. Primeiru Ministru hateten razaun governu bo’ot ne’e para kada Ministeriu labele bo’ot demais. Bo’ot demais, Ministru ida mos labele kontrola ezekusaun orsamental. Maibe se Governu ne’e ema barak demais, Sinquenta ital, ne’e difisil ba Primeiru Ministru atu kontrola sira. Entaun signifika saida? Membru Governu tenke hatudu lealdade 100% ba Primeiru Ministru. Kuandu hau hateten hatudu lealdade 100% ba Primeiru Ministru tenke hateten beibeik sim, sim, sim. La’e, lealdade signifika servisu maka’as.

Kuandu ita simu todan hanesan Ministru la’os tama tuku walu no sai tuku lima. Maibe bele tama tuku hitu dader no remata tuku sanolu kalan ka meia noite kalan. Ne’e signifika servisu públiku tamba ita servi nasaun ne’e nune’e. La’os hanesan funsionariu bain-bain tama tuku walu no sai tuku lima. La’e, Ministru tama tuku hitu i sai tuku sanulu ou meia noite. Hanesan eis Presidenti da Repúblika, nu’udar aman ida no maun bo’ot ida ke agora la iha funsaun iha Governu no Estadu, hau hakarak husu ba sira, favor senhor Ministru sira, imi tenke hatudu imi nia lealdade ba Primeiru Ministru, maun bo’ot Xanana Gusmao. I lealdade ne’e la’os atu hateten de’it ba nia, sim, sim, sim de’it. Maibe lealdade signifika loron-loron servisu maka’as ho laran moos, rejeita envelopes no rejeita korrupsaun. Tamba se ita monu iha tentasaun korrupsaun ida, ohin ita bele kontente tamba ita hetan envelope ida ho osan iha laran. Maibe fulan neen, tinan ida ka tinan rua ita sei simu envelope ida seluk ke mai husi KAK, Prokurador Jeral da Repúblika no mai husi Tribunal ne’ebe sira hateten, favor mai iha ami nia kantor atu hahu investigasaun. Ne’e, portantu envelope osan nian bele provoka envelope mai husi KAK, mai husi Prokurador Jeral da Repúblika no mai husi Tribunal. Di’ak liu atu evita ne’e, ita moris ho osan ne’ebe Estadu selu ita. Ne’e sufisiente ona. Portantu, ne’e maka hau nia apelu ba membru governu sira.

TS: Sua Excelencia dala barak ema interpreta lealdade ne’e katak tenke hateten sim de’it ka bainhira membru governu mos bele hateten la’e ba PM wainhira atu asina kontratu single source ruma?

RH: Bele, bele hateten la’e. Senhor Primeiru Ministru dala ruma la iha posibilidade atu hetan informasaun 100% iha fatin hotu-hotu. Membru governu tenke hatudu lealdade para halo relatoriu ne’ebe di’ak ba Primeiru Ministru kona ba leis, regulamentu, prosedur ba prosesu tomak ne’ebe iha. Hanesan fo’o alerta ba Primeiru Ministru. Kuandu hateten lalika tauk ko’alia ba Primeiru Ministru la’os signifika atu ko’alia iha públiku. La’e, fatin maka atu ko’alia ne’e iha gabinete Primeiru Ministru ninian, iha reuniaun ho Primeiru Ministru mak hateten no iha reuniaun Konselho dos Ministrus. La’os atu mai liur maka ko’alia, la’os atu ba Restaurante hodi kateri kua fali ka tesi fali governu rasik nia naran. Ne’e la’e,  i labele.

Ita kuandu halo parte instituisaun Estadu no iha instituisaun Governu iha regras. Ne’e signifika katak kritika halo pesoalmente ba Primeiru Ministru ou iha Konselho de Ministrus maibe iha liur labele iha ida ne’e. Governu la’os Parlamentu. Parlamentu maka sira hakilar malu. Iha Governu, iha konselho de Ministrus iha laran de’it la sai mai liur. Estadu tenke nune’e no demokrasia tenke nune’e labele tauk Kritika. Ha’u hatene Senhor Primeiru Ministru. Nia ema ida ke’e la tauk kritika. Tamba nia gosta rona kritikas. Ne’e duni hau nia konselho ba membrus do governu sira maka, hakarak servi nasaun ho di’ak presiza hatudu lealdade ba Primeiru Ministru entaun labele tauk tenke ko’alia ho nia. Nia ema ne’ebe gosta simu kontribuisaun. Kontribuisaun ho kritikas ne’ebe konstruktivu, nia sei simu.

TS: Karik permite ami hakarak husu mos Sua Excelencia ninia hare’e ba esforsu Timor-Leste atu sai membru ida mos iha ASEAN. Importansia ASEAN ba Timor ne’e saida? Karik bele mos esplika uitoan vantajen no desvantajen nasaun Timor Leste tama iha asean?

RH:  Hau hateten ida ne’e, mai hau bu’at ida ne’ebe kona ba politika internasional, diplomasia internasional no relasaun ho mundo hau hatene uitoan. Ne’e duni hau husu ba Governu, favor, prioridade numeru um ba ita, enkuantu hanesan nasaun ida iha Asia ne’e, ita nia memberships, atu tama asean.

La iha prioridade seluk ba ita. Prioridade ba ita la’os CPLP, la’os G7+. Prioridade absoluta numeru um ba ita, ASEAN. I prosesu ASEAN ne’e la’os katak ita tama ohin, servisu remata ona, ne’e la’e. Ita hare’e ke’e normal, ita nia relasaun loron-loron ho rai Asia sira. Ita nia komersiu ho Indonesia, ho Singapura, Xina, Thailandia no Vietnam. I ita haree, ita nia Ministru sira no Deputadus sira kuandu sira halo viajen uluk ba Indonesia ho Singapora. Sira la ba Haiti, la ba South Sudaun, portantu ne’e realidade ita nian. Realidade ida ke’e permanente. Ne’e duni ha’u nia pedidu mak ida ne’e, husu ba Governu labele hanesan lakon tempu demais, rekursus finanseiru ho CPLP ou ho G7+. Tau investimentu maka’as ba ASEAN. Ne’e halo parte ita nia interese nasional no ita nia interese estratejiku.

I se maka ka’er politika externa ne’e? Ministru Negosiu Estranjeiru labele Ministru sira selu-seluk, ida-idak halo nia atividades. Hotu-hotu liu husi Ministeriu Negosiu estranjeirus, labele iha diplomasia paralela.

Portantu hanesan ha’u hateten Ita labele iha politika paralela no diplomasia paralela. Ita labele iha diplomasia paralela, bu’at hanesan G7+, CPLP no Asean, se maka lidera ne’e? Ministeriu Negosiu Estranjeiru maka lidera.
Kuandu Ministeriu Negosiu Estranjeiru presiza hanesan opiniaun teknika ou informasaun teknika entaun ne’e maka iha kolaborasaun institusional nune’e Ministeriu Negosiu Estranjeiru bele husu tulun no apoiu husi Ministeriu Finanças ou Ministeriu ne’ebe de’it maka presiza sira nia tulun. Tamba bu’at hotu-hotu iha mundo maka ne’e diplomasia Ministeriu Negosiu Estranjeiru maka lidera, labele kada Ministeriu ba halo kontaktu no akordu oin-oin i Ministeriu Negosiu Estranjeiru dala ruma la hatene. Ne’e maka ita tenke buka apriende. Hau kompriende ita nia nasaun sei foun hela no ita nia instituisaun sei fraku nune’e dala ruma bu’at sira ne’e la’o la loos. Maibe ita tenke haree oin sa maka halo governasaun la’o di’ak liu no koordena di’ak liu.

TS: Senhor Doutor, hanesan ohin ita bo’ot apela ona katak devia Timor-Leste presiza tau prioridade atu investe maka’as ba nasaun ne’e atu tama ASEAN maibe ema balun dehan fali katak investimentu entermus de finanseiru halai liu fali ba G7+. Saida maka ita hatene kona ba ne’e?

RH: Primeiru hau sente kontente Governu nomeia Sekretariu Estadu ida ba assuntu ASEAN. Ne’e di’ak, primeiru Sekretariu Estadu ne’e joven ida, diplomata Timorense ke’e iha matenek no esperiensia ona. Ne’e hatudu Governu nia komitementu ba ASEAN. Maibe tamba ita ema ladun barak, rekursus umanus laiha no rekursus finanseirus mos la’os hanesan barak liu, hau hanoin di’ak liu ita konsentra ba ASEAN. Por ijemplu kona ba presidensia CPLP nian iha 2014, hau hanoin di’ak liu ita buka ko’alia ho maluk CPLP muda ba tinan seluk, ba 2017 ka 2018. Tamba difisil tebe-tebes Timor-Leste atu tama ASEAN, tau matan ba G7+ i ka’er presidensia CPLP. Tamba presidensia CPLP ne’e tinan rua kedas i iha seitor barak ke’e ita tenke tau matan wainhira ita assume presidensia CPLP nian. I ita do’ok tebe-tebes husi Portugal no Brasil. Kuandu ita kaer presidensia ne’e, se ita hakarak seriu duni entaun atividades ne’e tenke intense barak loos. Entaun oinsa maka ita bele tau matan ba CPLP nia presidensia i au mezmu tempu tau matan ba ASEAN. Ne;e hau hanoin difikuldade bo’ot.

Hau hanoin di’ak liu Governu bele hateten ba kolega sira iha CPLP atu husu ba rai seluk maka kaer lai, bele Portugal maka kaer fali i Timor konsentra ba ASEAN. Tamba Timor tenke tama ASEAN iha 2013 ou 2014 labele tarde liu tan. I ita kuandu tama, ne’e responsabilidade barak loos. Vantajen barak, ne’e hanesan fo’o prestijiu ba Timor-Leste no hau la hare’e ke’e iha dezvantajen. Tamba se dezvantajen barak entaun rai sira seluk la tama ou sira sai fali tiha ona. Ne’e, ita ba husu ba Kamboja, Myanmar, Vietnam kona ba se iha dezvantajen ga la’e? Sira sei dehan la’e, dezvantajen la iha. Iha mundu ne’e la iha rai ida ke’e la halo parte organizasaun regional ida. Ne’e ha’u hateten favor ba Governu atu tau matan ba ASEAN nu’udar prioridade numeru um. I ha’u mos kompriende Primeiru Ministru nia laran luak, hakarak ajuda rai sira G7+ ne’e maibe sira ida-idak iha sira nia organizasaun rejional. Hanesan Liberia, Sierra Leone ho South Sudaun sira hola parte Africa Union. Haiti halo parte organizasaun Amerika Latina. Sira bele buka dalan iha sira nia organizasaun rejional para defende sira nia interese. 

TS: Karik Senhor Doutor mos notta total orsamentu ne’ebe investe ba preparasaun atu TL tama ba ASEAN ne’e hira no hira maka ita investe ba G7+?


RH: Hau la kuinese orsamentu ne’ebe governu iha ba ASEAN. Maibe hau hateten de’it maka ida ne’e, importante liu-liu maka ASEAN la iha bu’at seluk. Timor tenke hamutuk ho Indonesia, Singapura, Thailandia no nasaun ASEAN nian. Merkadu ne’e 600 milloens de pessoas. GDP ASEAN ninian ne’e bo’ot tebes, liu tiha um triliaun Dollar. Ita hakarak semo sai husi Timor ba para de’it iha Bali no ba para de’it iha Singapura antes atu ba rai seluk. Ita nia Primeiru Ministru, nia naran di’ak loos iha Indonesia. Nia belun bo’ot ho Susilo Bambang Widoyhono no lider sira seluk. Ne’e duni, ita timor tenke buka oinsa explora didi’ak relasaun ida ne’e, para ita bele hetan forsa liu. Ita bele hateten Senhor Primeiru Ministru maka hanesan arkitetu numeru um ba amizade no relasaun ho Indonesia. Entaun ida ne’e maka ita foka, to’o ita tama tiha bele avontade ona uitoan.

Portantu ita seidauk tama ne’e, ita lalika assume presidensia CPLP lai tamba ita nia maluk CPLP, sira kompriende se Timor husu atu halo adiamentu ba Presidensia nian. Tamba sira ida-idak CPLP ne’e halo parte organizasaun rejional sira nian. La iha rai ke’e CPLP la halo parte organizasaun rejional. Ita husu ba Portugal, saida maka importante liu ba Portugal entre CPLP ka Uniaun Europeia? Sira hateten, deskulpa maibe Uniaun Europeia. Ita husu ba maun Brasil sira, se mak importante liu ba imi entre CPLP ka Merso sul ou organizasaun Amerika Latina. Sira hateten deskulpa, ba ami ne’e Amerika Latina maka importante. Ita husu ba kamarada sira Mozambique, sa ida maka importante liu entre CPLP ka Uniaun Afrikana? Sira hateten deskulpa alin Timor oan sira, ami ne’e konsentra ho Uniaun Afrikana. Portantu, CPLP importante tan politika CPLP di’ak. Maibe dala ruma ita tenke hateten, tinan ida ne’e ou tinan seluk mai ne’e, la’os atu sai presidensia CPLP nian. Ita sei kontinua membru CPLP no kontinua partisipa mas di’ak liu lalika mehi atu kaer presidencia CPLP.

TS: Karik ami bele husu mos kona ba isu ne’ebe ema so’e dehan katak Amerika buka atu harii baze Militar ida iha nasaun ne’e. Ne’e los ga lae?

RH: Ha’u rona bisu-bisu ne’e tinan sanulu ona, ha’u la fiar ke’e Amerika iha interese atu halo baze iha Timor, tamba primeiru ita tenke hare’e mos vantajen no dezvantajen ba ita atu simu baze estranjeiru ruma iha ita nia rain. Segundu ita tenke hare’e mos reasaun husi ita nia vijinhus sira. Por ijemplu, Indonesia sei la kontente no sei la hare’e nee ho matan di’ak. Indonesia nia politika sira kontra baze militar ruma iha Sudeste Asiatiku. Maibe Kooperasaun maka’as liu ho Amerika, ita buka. Timor nia relasaun ho Amerika di’ak tebe-tebes. I ita nu’udar rai ne’ebe ki’ik, ita tenke buka sadere ba aman sarani bo’ot ida. Ne’e ha’u hateten, Barack Obama maka ita nia aman sarani. Ita nia aman sarani la’os Russia. Ne’e duni ita nia aman sarani bo’ot maka Barack Obama. Ne’e duni ita buka relasaun di’ak ho sira. Sira bele mai halo ezersisiu militar konjuntu. Se’e sira hakarak mai halo training iha ne’e, ne’e di’ak. Fo’o apoiu liu tamba ita nia Forsa. Se ita nia Aeroportu Baukau ne’ebe la uza ne’e, se sira hakarak devez enkuandu mai “practice flight”, semo sira nia aviaun ne’e tamba sira presiza practice ne’e, ita bele empresta ba sira. Maibe ne’e la’os permanente. Ne’e duni ha’u la fiar bisu-bisu kona ba baze iha Atauro. Atauro ki’ik oan los no be’e mos laiha. Ne’e ba halo fali baze saida iha ne’eba.

TS: Senhor Doutor, ema ko’alia barak katak “power shifting” husi parte Oeste mai iha Asia liu-liu hanesan Xina, Korea no India. Hanesan ema ne’ebe han midar no moruk diplomasia ninian oin sa ita bo’ot ninia hanoin?

RH: Iha Asia poder rua ke’e bo’ot tebe-tebes maka Xina ho India. Timor tenke iha relasaun di’ak ho Xina maibe tenke hahu buka hari’i relasaun ho India. Iha tinan 20 tan populasaun India sei liu ona populasaun Xina. I teknolojia India nian la’o nafatin. Maibe India ho Xina la hare malu ho di’ak. Iha problemas oin-oin. Iha rivalidade no iha problemas Fronteiras. Maibe Timor-Leste mos tenke buka nafatin relasaun metin ho Japaun no Korea do Sul. Ita hatene ke relasaun Korea do Sul ho Xina ladun di’ak nune’e mos Japaun ho Xina ladun di’ak i Japaun ho Korea do Sul mos ladun di’ak. Maibe Timor-Leste tenke buka relasaun di’ak ho sira hotu, ho Korea do Sul, ho Japaun, ho India no ho Xina. Maibe hanesan hau hateten ne’e, prioridade maka Asean no prioridade ba ita maka relasaun ho rua, Australia no Indonesia. Ne’e ita nia vijinhus.

Ita kuandu moris iha Bairro ida, hela iha bairro ida, ita buka relasaun di’ak iha bairro ne’e. Ne’e duni, se ita iha Sudeste Asiatiku, ita tenke buka relasaun diak ho vijinhu. Vijinhu ne’ebe bo’ot liu maka Indonesia maibe iha kotuk iha Australia iha ne’eba. Australia, rai ida kee di’ak. Hau hateten ba ita nia populasaun no lideres sira atu lalika deskonfia Australia. Australia nia relasaun ho Amerika ne’e bo’ot loos. Se ita hakarak relasaun metin ho Amerika di’ak liu ka’er mos relasaun metin ho Australia. Ba Amerika prioridade iha Asia ne’e rua maka ida relasaun ho Australia no ida seluk ho Japaun. Ne’e duni Timor tenke tau matan liu-liu ba relasaun ho Indonesia no Australia. Maibe lalika tauk Xina tamba Amerika deskonfia Xina no rai balun iha Asia mos deskonfia Xina. Hau la deskonfia, tamba Xina nungka halo invazaun ba rai seluk. Rai seluk maka uluk invade sira. Amerika invade Japaun, França no Inglaterra. Sira maka uluk, tinan atus ba atus halo kolonizasaun ba Xina, halo umiliasaun ba Xina, hanehan Xina, hanehan para Xina ki’ak nafatin. Agora kuandu Xina moderniza, sira deskonfia. La’e hau kuinhese Xina. Sira nia politika maka buka atu sai “soft Power” iha mundu. Sira hakarak domina iha teknolojia, iha siensia no Komersiu maibe sira la buka domina militarmente.

TS: Mas kona ba Power shifting ne’e ba Xina ho India ne’e bele akontese?

RH: Ha’u la fiar. Ha’u hanoin pelumenus tinan tolu nolu tan, sei iha poder mundial ida ne’e maka Amerika. Tan ba kuandu ita ko’alia power shifting, ne’e muda mai Asia. Muda mai Asia ba se los? Mud aba Xina ka muda ba India. Sira nain rua haree malu la di’ak. Rai bo’ot rua ne’e rivalidade. Xina ho Japaun rivalidade ne’e duni ha’u la fiar kee Asia tama fali iha Amerika nia fatin nu’udar potencia. Potencia la’os rejiaun maibe ba rai. Se maka atu sai potencia iha Asia ne’e, Xina ka India? Problema ho japaun mos maka katuas barak loos. Xina mos terseira idade komesa aumenta. Iha tinan rua nolu ka tolu nolu tan ema katuas ka terseira idade sei barak loos iha Xina. Ita la konsege sai hanesan super potencia ho terseira idade. Super potencia ne’e jovens sira maka bele sai super potencial. Amerika jovens nafatin tan ba sira loke odamatan ba imigrasaun. Ema husi mundo hotu-hotu ba Amerika no hetan nasionalidade hanesan ema Amerika. Sira la’os taka odamatan. Ema husi xina, India, Europa, Amerika latina no Afrika sira ne’e maka Amerika ne’e sai riku bo’ot loos. Sira nia politika ne’e loke odamatan loke neon. Japaun, Xina ho Korea do sul tauk estranjeiru tan sira mono kultura  no mono etnesitis maibe amerika multikultura. Hanesan estatua liberdade hateten, nia loke liman simu hotu-hotu ne’ebe ki’ak , halai husi violencia, halai husi tirania, husi ditadura iha mundo ne’e ba iha Amerika.