Tuesday 10 March 2009

Tempo Semanal Edisaun 128

Akuzasaun PGR: AP fo Sigaru,

Alfredo Agresivu, GS Kombinar no MC Tiru PR

Dili, Tempo Semanal

Ema barak sempre kestiona failansu iha Ministeiru Publiku no kapasidade Prokurador Jeral DR. Longuinhos Monteiro ninian. Maibe iha semana ida kotuk nia laran gabinete Ministeiru Publiku halo mudansa ruma ne'ebe kada vez bele sulan netik is kritika nain sira. Iha loron 03/03/09 DR. Monteiro anunsiu ba Publiku katak akuzasaun ba arguidu nain 28 ne'ebe deskonfia involve iha atentadu kontra PR no PM hahu hatama ba tribunal. Iha tuir kedan Dokumentus pajina rihun ruma ne'ebe asina husi Prokurador Internasional ne'e rejista iha Tribunal Distrital Dili. Iha Loron 05/03/09 Gabinete foun no luxu Ministeiru Publiku ninian Inagura. DR. Longuinhos tuir iha sofa besik Presidenti da Republika nia sorin ho oin midar no hafoin de seremonia, nia hahu
hu sigaru nia suar sai hodi dada iis naruk. "Dala barak ema sempre kritika ami maibe sira la kompriende ami nia servisu," dehan DR Monteiro.

Hafoin de tinan ida loron sanulu resin lima(11/02/08-26/02/09).Prokuradoria Distrital Dili tuir dokumentus akuzasaun ne'ebe asina husi Prokurador Internasional Felismino GarciaCardoso hatur ona akuzasaun kontra arguido nain 28 inklui AP ne'ebe nu'udar ex Major Alfredo Reinado Alves nia Assesor Juridiku no namorada. AP ne'ebe moris iha Lospalos hanesan Timor oan no bot iha Australia hetan sidadania rai Kangaro ne'e, hetan akuzasaun hanesan autora indireita (tuir kodiku Penal artigu 55 n.1, 1) iha kazu loron 11/02/08. Nia hetan akuzasaun hamutuk 23 hanesan pontu uluk liu nian akuza AP halo krime atentadu hasoru vida Presidenti da Republika
ne'ebe tuir konkursu real, P.e P kontra artigu 104 kodiku penal. Akuza halo Krime hamutuk 12 kona ba atentadu Homesidu tuir P. e P. kontra artigu 53 ho 338 kodiku penal. Akuza mos Krime 7 ba atentadu Homesidu iha P. e P. tuir artigu 53 no 338 kodiku Penal ninian no ikus liu nia
mos hetan akuzasaun ho krime 3 ba hakanek nian ne'ebe define iha artigu 406 kodiku penal. Ministeiru Publiku akuza AP maka fomenta Alfredo atu labele rende ba Justica, influensia Alfredo atu mai partisipa iha sorumutuk ida iha 16/11/2007 iha Palacio Presidenti Kaikoli, hafoin AP fila husi Australia iha 06/02/08 nia lori tipu de sigaru ida ba Ex-Major Alfredo ne'ebe kuandu fuma Ex-Major ne'e sempre agresivu nune'e mos ninia emar sira ne'ebe fuma mos, fumenta Alfredo katak se nia mai hasoru malu ho Presidenti no Primeiru Ministru maka
nia sei mate, no iha loron ruma ikus antes de akontesementu mosu angelita dehan, "vao la mata o dois caes," Referindu ao PR e ao PM." AP durante tinan ida liu ona labele sai husi Timor Leste fila ba haree ninia familias iha Australia ne'e, nia senti duvidas atu hetan justisa lolos ba nia kazu no iha posibilidade justisa sei la justu. "Se sistema judisial TL mak kontinua nafatin hanesan dadaun ne'e, iha posibilidade," dehan Angie Pires ba Televizaun SBS Australia no Jornal Tempo Semanal iha loron Kinta (05/03/09) iha Dili. Nune'e tuir ninia hanoin, agora dadaun depende deit ona ba Maromak nia tulun ho atensaun husi rai liur atu garantia nia sei hetan justisa ne'e lolos. "Buat ne'ebe ha'u bele halo agora maka halo apelu ba komunidade internasional atu nune'e sira akompaina no monitor kazu ne'e ho didiak nune'e ha'u bele hetan justisa ne'ebe lolos. Tan sira hatene didiak sa los maka akontese iha TL."Angelita mantein nafatin katak nia la
involve iha atentadu kontra Presidenti ho PM. "Ha'u inocenti," nia dehan. Wainhira jornalista tenta husu hanoin husi Angelita Pires nia hateten, "Ha'u labele elabora barak liu. Ha'u la iha liberdade tuir legal nian atu koalia, maibe iha duni akuzasaun 23. Ha'u bele hateten
ne'e. Ha'u bele konfirma buat ne'e. Ha'u hanoin buat sira seluk husik ba ha'u nia Defensor mak bele koalia liu tan. Los duni akuzasaun hirak ne'e konfuzaun tebes i ha'u rasik mos la kompriede no hela ho konfuzaun." Husu kona ba karik ho akuzasaun ne'e iha ona mudansa ruma ba ninia estatus maibe nia dehan," Ha'u sei nafatin iha meus judisial hanesan. Ha'u nia Pasaporte sei nafatin iha tribunal, ne'ebe ha'u labele sai. Buat ne'e exatamente hanesan nafatin." Wainhira husu Angelita Pires kona ba oinsa ninia moris hafoin lakon Alfredo. Nia hatan ho oin triste no matan wen dehan, "ne'e buat ne'ebe difisil tebes. Ha'u hanoin hanesan ema hotu hatene katak, ha'u lakon Reinado, lakon bebe ne'e. Hetan akuzasaun ne'ebe la justu, perseguisaun hhhh.
Ha'u hanoin ha'u selu ona presu balun. karik lolos ha'u lalika hetan akuzasaun ba buat seluk ruma. Lolos akuzasaun ne'ebe los mai ha'u ne'e maka hadomi Reinado no hadomi bebe ne'e. Ha'u ne'e hanesan di kambing hitamkan no ema hotu hatene katak ha'u ne'e sai kambing hitam.
Akuzasaun ne'e ambigius" Iha parte seluk autoridade judisial konsege hola lian husi testamunia hamutuk ema nain 134 hahu husi Presidenti da Republika, Primeiru Ministru, ema Nasional no Internasional maka hanesan nain ba kareta ne'ebe uza hodi mai Dili, Seguransa PR ho PM,
sira ne'ebe hela vizinu ho uma PR inklui sira ne'ebe kareta nain no besik ba Grupu Ex-Major Alfredo hanesan staf NGO Internasional ho Nasional balun mos ba ema internasional ho Nasional ne'ebe besik fatin akontesementu ninian. Ba arguido sira seluk hanesan AdC, DdA, GJS, PNL, MC, GSM, JMG., ELC, ISMS ho CdSX., hanesan ko-autoria mos autoria singular, no forma konsumada, e tuir concurso real katak sira hetan akuzasaun krime dala husi atentadu kontra vida Presidente da Republika, p. e p. pelos art ° 104° do kódiku Penal, akuza halo krimes
atentadu de Homesidu hamutuk sanulu resin rua tuir p. e p. iha art° 53° e 338° kodiku penal ninian. Arguido hirak ne'e mos hetan akuzasaun halo krime hakanek ida, maka kontra p. e p. pelo art° 406° do kodiku Penal. Sira nain hirak ne'e hetan tan akuzasaun seluk ida ba krime
estraga sasan kontra p. e p. pelo art.° 365°/2, § 2°, do kodiku Penal. Nune'e mos krime ida ba detensaun no uza armas de fogu hodi halo perturbasaun ba ordem publika ne'e kontra p. e p. pelo art.° 4° no 4.7 do Regulamento da UNTAET n.5/20001. Ba arguido GS, AdC, BdC, AdA, JB,
RMB, JSG, GL, JAM, JAS, QES, JdCV, TT, JA, FXA ho AdA hanesan ko-Autor ka autor singular hetan akuzasaun krime 7 ba atentadu de Homocidiu P.e P. pelos art.° 53 e 338 husi kodiku penal. Sira mos hetan akuzasaun krime hakanek nian 2 tuir p. e p. pelo art. °406 husi kodiku Penal mos hetan akuzasaun halo krime 1 ba detensaun no uza armas de fogo hodi halo perturbasaun ba ordem publika, p. e p. tuir art.° 4° no 4.7 do Regulamento da UNTAET n. 5/2001. Arguido GS, hanesan autoria singular, tuir forma konsumada no iha konkursu realf akuza ho krime ida de konspiração kontra p. e p pelos art.° 88° e 110° no. 1 e 5 do kodiku Penal.

Maske Arguido GS dala balun ba jornalista nia nega hatene kona ba planu atentadu 11 de Fevereiru 2008 maibe Parte autoridade hatene ona katak arguido GS, maka nu'udar kombinar no planear, hamutuk ho sira seluk hodi halo mate ka agredir fisikamente Presidenti da Republika, lalaok hirak ne'e bele opta hanesan pratika krime planeadu. Ministeiru Publiku konsege mos deteta provas lubuk hanesan kareta ne'ebe Arguido sira uza inklui material funu sira seluk.Kareta hirak ne'ebe uza hodi tula grupu Ex-Major Alfredo Reinado Matebian ho Arguido GS ninia grupu mai Dili ne'e maka hanesan kareta Nissan Safari, ho numeru matrikula
02-083 Gj18-397 TLS no Mitsubishi Pajero, ne'ebe ninia numeru matrikula 16-891 TLS, ema ne'ebe sai hanesan sofer maka ex-major Alfredo Reinado no Leopoldino Exposto. Viekolu rua ne'e hodi tula arguidos sira mos transporta fardamntus, medikamentus, kilat no muniçoens.Ema hirak ne'ebe sa'e tuir kareta rua ne'e maka arguido AdC, DdA, GJAdS, PNL, GSM, MC, JMG, ISMS, ELC ho CdSX, mesak fardados no lori arma. Ema hirak ne'e ba diresaun uma Presidenti da Republika iha Metiaut ne'ebe to'o iha ne'eba pur volta tuku 6 dader, 11 de Fevereiru 2008. Iha akuzasaun ne'e Prokurado dekreta katak Arguido ne'ebe tiru Presidenti Republika maka MC, ne'ebe identifika ona husi seguransa PR nian. Arguido ne'e lori kilat ida ho marka HK 33 ATN-n.019366, hanesan ho kilat ne'ebe tiru Presidenti ne'ebe entrega ona wainhira nia
entrega an ba autoridade. Kareta rua seluk sai husi Lauala, ne'ebe konduz husi arguidos GS ho JA, tula ko-arguido BdC, AdC, AdA, JB, RMB, JSG, GL, JAM, JAS, QES, AdS, JdCV, TT, AdA ho FXA, deskonfia hatais farda no lori kilat. Kareta rua lori ema lubun ne'e ba diresaun rezidensia PM nian iha Balibar no to'o iha fatin besik uma hodi halo embuskada ninian iha madrugada, 11 de Fevereiru 2008. Prokurador mos alega katak iha momentu koluna kareta liu embuskada iha besik mota no dalan, serka de metru 500 husi uma PM, ho determinasaun Arguido GS,
komesa tiru intensivamente ba diresaun kareta sira ne'eba no tenta atu atinji ema ne'ebe iha kareta laran. Autoridade mos deskobre tiru sira ne'e efektuadu ho maioria ba diresaun viatura PM ninian. Tuir Augstino da costa Estudante Universitariu ida iha Dili nia fo parabems ba
Prokuradoria ninia sucesu. Maibe nia mos husu, "labele halo sensasi deit hodi nune'e labele haree liu ba kazu ne'e tan ba ema bo'ot be aselera ba povu ki'ik ninia kazu budu to'o dodok", katak nia. (ts)

Oleu Foer ba Timor Oan, Dollar

ba China Nuclear Industry
Dili, Tempo Semanal

Iha loron 17 Junho 2008, Ministeiru Finansas anunsia iha website kona ba "Konvite Atu Hatama Expresaun Interese Nian No Proposta" ho tempu ne'ebe determina hodi hatama proposta maka loron 4 fulan Julho, menus semana tolu depois. Tamba tempu badak, ita fiar katak guvernu hatene ona se mak sei hetan projetu ida ne'e, no buat ne'ebe iha tenderizasaun nia laran ida ne'e hanesan formalitas deit. Projetu "Konstrusaun ba Rede no Linha Eletricidade Nasional no Plantasaun e Fasilidade Eletrisidade" nian ida ne'e sai projetu ne'ebe bo'ot liu ne'ebe sei tau iha Timor Leste, estimasaun orsamentu ne'ebe atu aloka tokon $300-$500 dolares Amerikano. Primeiru Ministru aprezenta lei Orsamentu Rektifikativu ba Parlamento Nasional ne'ebe inklui tokon $105 ba infrastrutura produsaun eletrisidade no tokon $285 ba distribuisaun atu bele gasta entre 2008 no 2011. Projetu ne'e inklui plantasaun eletrisidade oleu pezadu rua, hodi fornese hamutuk 150 to'o 200 megawatts (MW), do'ok liu husi total nesesidade ba eletrisidade
ne'ebe antisipa ba Timor Leste ba tinan 20 oin mai. Tuir Planu Dezenvolvimentu Setor Eletrisidade ADB (Banco Dezenvolvimento Asia nian) 2004 nian, kapasidade eletrisidade maximu ne'ebe Timor Leste hakarak iha 2002 maka 18.6 MW, ho tarjetu 109 MW iha tinan 2002. Relatoriu ida ne'e mos hateten katak "gerasaun eletrisidade husi is (uap-indo) manas fatuk metan-no mina, gas iha tasi laran no nuklear sai opsaun ho skala ne'ebe bo'ot, no la konsidera atu bele halo ho fasil iha Timor Leste, ne'ebe ho sistema eletrisidade ne'ebe relatif
kiik. Se plantasaun rua ne'e mak lao, plantasaun mina todan bele halo plantasaun hidro eletrisidade iha Iralalaro no Gariuai sai la importante, hanesan mos projetu seluk no proposta ba agrofuel, biogas, hidroeletrisidade, gas ne'ebe sai, anin no rekursu ba energia eletrisidade alternativu sira seluk. Ida ne'e sei la uza mina no gas ne'ebe hetan iha Timor Leste no Tasi Timor, maibe sei halai liu ba petroleum ne'ebe importa mai husi rai seluk. Projetu ne'e inklui ho
"Rede ba lina transmisaun" atu haleu nasaun tomak, ho laiha spesifiku hanesan atu aumenta ba iha area vila bo'ot deit ou ba aldeia tomak, ka iha distritu laran deit. Kontraktor tenke "kompleta projetu tomak ne'e, hahu husi dezenu too prosesu komisaun nian, husi plantasaun eletrisidade no linha transmisaun iha tinan ida depois asina kontratu konkordansia nian," ne'ebe antisipa ba loron 25 Julho 2008. Ida ne'e imposivel ba projetu ida ho kapasidade ida ne'e atu halo ho kualidade iha planu servisu ida ne'e. Iha fatin seluk, pagamentu ba projetu ida ne'e sei han tempu tinan tolu nia laran. Plantasaun eletrisidade ida ne'e sei sunu "Mina todan" ne'ebe konesidu hanesan "petroleum mina todan", rezidu oleu petroleum" ka "No.6." katak residu karsinogenik husik nebe sai husi fatin hamos/ta'es mina matak nian depois gasoline, solar no fraksaun material lakan nian hetan mudansa. Ida ne'e hanesan buat teknologia ne'ebe foer la halimar, ne'ebe ninia faze liu tiha ona iha nasaun barak tamba razaun ambiental, no sunu nia emisaun boot liu ho kuantidade husi sulfur, hamosu rai rahun semo, hamosu karbon
dioksida no material seluk ne'ebe hamosu polusaun. Plantasaun eletrisidade ne'ebe uza oleu pezadu sei la valoriza prosesu ratifikasaun Timor Leste foin lalais nee ba Protokolu Kyoto nian,
ne'ebe halo nasaun ida ne'e atu fo atensaun ba mudansa klimatika. Iha konvite tenderizasaun la hateten spesifiku katak plantasaun eletrisidade tenke foun, dala ruma iha ema balun ne'ebe koko atu hatama ekipamentu uzadu balun iha Timor Leste ne'ebe dala ruma bele hafoer ambiente. Proposta Orsamentu Rektifikativu semi anual fulan Julho 2008 inklui tokon $105 dolar durante tinan hat ba plantasaun eletrisidade rua, kiik liu kompara ho presu normal ba ida ne'ebe foun.
(Mos inklui tokon $285 dolar ba rede eletrisidade nasional.) Timor Leste presiza duni rede eletrisidade nasional ida ne'ebe iha kapasidade gerador sufisiente atu fornese nesesidade nasaun nian. Maibe, projetu ida ne,ebe la realistiku sei la hetan ninia objetivu. Iha adisional atu estraga hotu finansa nasaun nian no hamonu honestidade prosedural tenderizasaun nian, sei impede dezenvolvimentu barak ne'ebe atu halao alternative benefisial seluk no estraga ita nia
ambiente. Iha semana rua depois primeiru sirkulasaun komvite nian, hetan revizaun dala rua, lista ema ne'ebe diferente atu responde ba investigasaun. Hahu Junho 25, ema Canada ho naran Michael E. Francino tau iha lista, hodi troka Rosa Ribeiro no Ines Almeida. (ts)

1 comment:

Polisia Preman said...

se GNR labaku, orsida ba leur hau nia maun Gastao tebe rai los dehan nia jagoan no buka problema ho GNR Portugal deit...

husik ba baku oituan hanesan ne mak diak, tamba ita larespeitu liu ema nia prejensa iha hene.

Ba Tempo semanal lalika dramatiza kronologia ne husi fontes ida deit, porque hau nia hatene momentu iha neba Gastaun mak tuku uluk GNR Portugal.. i lalika mangame tun sa'e dehan GNR mak sala.

Polisia mental preman diak liu sai tiha deit husi PNTL, OK??!!! tamba hamoe deit PNTL nia naran.

HAu hatene diak problema ne tamba momentu neba ami iha Dili Beach mai Restorante Joao Carascalao nia (Casa Minha), momentu ami to'o iha neba proble akontese tiha ona.. i tuir sikuriti nebe jaga momentu neba hatete irmao PNTL ne (Gastao) mak buka problema ho GNR Portugal, laos GNR mak naran-naran deit maibe Gastao mak beik duni.


Bravo GNR Portugal,

Bravo PNTL