Thursday 25 December 2008

Tempo Semanal Edisaun 118


Kandidatu Embaixador TL ba RI Hamosu Polimika no Alegasaun

Dili, Tempo Semanal


Ulun bo'ot relasoins external Timor Leste ne'e dalen katak iha embaxaidor nain rua mak sei troka iha tempu badak nia laran. "Neste momentu iha ona desizaun ba embaixador ba Lisboa no Jakarta katak apartir dia 1 de Janeiru 2009 sira la exerce ona sira nia funsaun. Ema balun deskonfia katak Ministru Zacarias da Costa hahu halo persegisaun ba Embaixador rua ne'e hodi troka lalais, maske sira nia mandatu seidauk hotu ho razaun embaixador rua ne'e uluk tama mos iha Gabinete Guvernu uluk nian. Maibe, Zacarias hateten katak dadaun ne'e nia parte halo hela avaliasaun ba embaixada no konsuladu TL sira seluk. "Naturalmente bele mos iha tan fatin seluk tanba agora dadaun halo hela perguntas no auditoria ba embaixadas no konsuladu sira
seluk. Wainhira jornal ne'e halo konfirmasaun no husu karik Ministru Negosiu Estranjeiru Zacarias A. da Costa laran kman fó sai naran ne'ebe sei reprezenta Estadu no povu TL ba Indonesia, maibe Ministru konfirma deit mas laos naran,"hau bele konfirma katak hau aprezenta ona kandidatu Embaixador TL ba Indonesia, maibe laos sr. Kupa maibe kandidatu seluk ida,"dalen nia.Kandidatu seluk ne'e respeitadu iha Indonesia, nia koinesi didiak Indonesia no nia hanoin nia ema diplomata ida ke diak nune'e nia sei servisu diak ba interese nasaun
nian. Ministru Negosiu Estranjeiru mos rezeita atu fó hatene sai ba publiku naran kandidatura diplomata ne'ebe aprezenta ona ba Indonesia,"hau labele anunsiu lai ba Publiku to'o hetan aprova ona husi parte Indonesia" hatutan Zacarias. Tuir fontes Jornal ne'e husi embaixada TL iha Jakarta temi posibilidade sr. Jose Manuel Serano, dadaun ne'e ulun boot konsul TL
iha Bali, maibe ho diplomasia Dr. Zacarias hateten, nia labele konfirma. Wainhira kestiona konaba kandidatura seluk ruma mak aprezenta husi PM Xanana Gusmao Xefe diplomata IV Guvernu Konstituisional ne'e nega. Antes atu aprezenta kandidatu ne'e ba Indonesia," hau kualia Primeiru Ministru, maibe sr. Primeiru Ministru la fó naran ruma mai ha'u, sr. Primeiru Ministru nunka sujere naran ida, ne'e la los," realsa nia. "Guvernu Indonesia prosesa hela kandidatu ne'e hafoin de ha'u haruka ba Deplu Indonesia halo analiza no haruka tan ona ba komissaun Negosiu
Estranjeiru Parlamentu Indonesia ninian atu aprova," konfesa tan nia.

DR. Zacarias da Costa informa katak nia kualia ona ho parte relevantes iha Ministeiru Negosiu Estranjeiru Indonesia no Xefe komissaun Negosiu Estranjeiru Dewan Perwakilan Repulik(DPR)/Majelis Permusyaratan Republik Indonesia (MPR) nian, agora dadaun hein deit ona konfirmasaun ofisial husi parte Indonesia nian. Tuir fontes ne'ebe jornal ne'e hetan husi embaixada TL iha Indonesia katak, surat numeiasaun husi Ministru ba sr.Jose Manuel Serano nudar embaixador foun haruka uluk ba Departamentu Estranjeiru Indonesia no
surat recall ba embaixador Ovidio de Jesus foin haruka via email simu iha dia (9/12/) no embaixador Ovidio print out no entrega funsaun ba primeiru sekretariu iha (18/12), ne'ebe sr. Ovidio fila kedan mai TL."Hau hanoin mekanismu Admistrasaun mak sr. Ministru presiza aprende tan ba ema Indonesia halo komik ho ita nia Ministru be halo moe deit
ita,"hateten fontes ne'e la iha naran.
Xefe Komissaun Negosiu Estranjeiru DPR/MPR Indonesia Yudi Krisnadiwainhira ada lia ho Jornal Tempo Semanal via telemovel konfirma katak ninia parte simu ona proposta naran kandidatura Embaixador TL ba Indonesia, maibe ninia parte seidauk prosesa tan ba DPR/MPR sei ferias hela," hau simu ona proposta husi TL, maibe seidauk prosesa," hateten
Yudi. Parlamentu Nasional Indonesia dadaun ne'e sei iha masa resese nia laran no sei tama hikas ba servisu iha meiadu fulan Janeiru. To'o agora sira seidauk prosesa tanba sei iha resese ate meiadu fulan Janeiru mak bele prosesa mais karik iha problema presiza rezolve uluk
lai. Nia hatutan katak, nasaun ida-idak iha direitu prerogative atu deside no aprezenta troka ninia embaixador, maibe nia apelu ba Timor Leste atu se bele buka rezolve uluk polimika ne'ebe iha konaba kandidatura Embaixador TL ba Jakarta ne'e. "Sei iha tempu atu Timor Leste bele
rezolve ninia polimika tanba sira sei hahu prosesa iha meiadu Janeiru. Maibe, tuir Sekretariu Jeral partidu ASDT, Francisco Gomes katak," numeiasaun sub-subar ne'e bele halo ita deskonfia sira halo KKN, labele aprezenta kandidatu embaixador fó subar deit," nia realsa. Nia deskonfia katak Ministru lakohi fó sai naran no haruka lista kandidatu uniku ne'ebe iha relasaun familiares tan ne'e bele hateten KKN ona, tuir nia labele halo KKN entaun nia kontra. ASDT ne'ebe mos hanesan membru ida husi Guvernu AMP senti triste ho lalaok kurang tranparensia husi sira nia Ministru ida no lalaok ne'e ASDT la konkorda. "Ha'u hanoin ASDT sei kontra. se PM mak husu ona Kupa nusa mak Ministru la aseita," pergunta nia. Nia hanoin AMP mak kaer Guvernu
laos partidu uniku. Ministru sira nia direitu atu deside, maibe sira mos tenki konsidera hanoin husi membru partidu AMP seluk tanba embaixador ne'e ema ne'ebe reprezenta Estadu no povu TL. "Nune'e duni hau apoiu sr.Kupa iha kapasidade atu ba tur hanesan embaixador TL ba
Indonesia,"salenta nia. Nia defende Kupa tanba nia hanesan ema Timor oan no nia hatudu ona ninia kapasidade hanesan ema diplomata diak ida.

Parte seluk Cristopher Samson Direitur LABEH lamenta ho atetude taka metin husi Ministru Negosiu Estranjeiru ne'e. "Ha'u hanoin povu iha direitu atu hatene ninia reprezentante nia naran nune'e sira bele fó hanoin konaba ema ne'e. Se taka metin hanesan ne'e bele halo povu deskonfia prosesu ne'ebe kurang transparenti,"lelembra nia.(ts)

MCC Kansela Fundus Kompaktus ba TL Tanba Guvernu la Seriu Kombate KKN

Dili, Tempo Semanal


Indikadores korupsaun ne'¬e¬bé fó sai husi Millennium Chal¬l¬e¬nge
Corporation (MCC) maske la korespondente ba Guvernu Al¬i¬a¬n¬si
Maioria Parlamentar (AMP) nia guvernasaun, maibe partense ba AMP nia
voaguvernasaun no vo¬ntade politika atu kombate Ko¬rupsaun. Tanba ne'e
guvernu no or¬gaun estadu nian sira seluk la¬b¬ele ibun been deit atu
kombate ko¬rupsaun, maibé tau iha pratika politika hirak ne'e, hodi
hatudu ba MCC katak, korupsaun iha tinan 2007 la taka dalan ba AMP atu
he¬¬tan fundus Kompaktus MCC ni¬an iha 2009. "ida ne'e hanesan lisaun
boot ida ba ita nia guvernu no estadu to¬mak tanba ita nia esforsu atu
ko¬mbate korupsaun ne'e labele ab¬a¬nsa deit ho liafuan, maibé tenki
ha¬kaas ho desizaun. Tanba ne'e, ita hein katak julgamentu ba kazus
korupsaun tenki final iha tribunal i lori ba kadeia sira ne'ebé sai
alvu ba korupsaun ne'e rasik", dehan Pontu Kontaktu MCA Timor Leste,
João Mariano Saldanha, Ph.D iha press komfrens iha Hotel Timor foin
lalais ne'e. Timor Leste, Bolivia ho Uk¬r¬a¬ina la eligibilidade atu
hetan asi¬s¬tensia husi kompaktus MCC nian tanba Konsellu
Administrativu MCC deside ona katak, nasaun to¬lu ne'e la tama iha
agenda MCC nian atu hetan Asistensia tanba indikadores korupsaun as
teb-te¬bes. "se ita hakarak hetan fundus hu¬¬si MCC, ita tenki hadia
ita nia p¬o¬¬litika no performance ne'ebé fraku liu-liu hadia
indikadores iha area kontrola korupsaun, investimentu ba ema, iha area
imunizasaun, labarik feto sira ne'ebé remata eskola primaria ho
rekursu humanu nomos rekursu natural Timor Leste nian", dehan João.
Wainhira Timor Leste iha politika atu hadia indikadores hirak ne'e,
maka iha Dezembru 2009, Timor Leste bele hetan fundus Kompaktus husi
MCC. Maibe agora MCC firmeza ninia pozisaun atu la fó fundus
Kompaktus mai Timor Leste, maske nune'e, Timor Leste nafatin
disponibel atu hetan fundus Threshold husi MCC.
Fundus Kompaktus husi MCC, hanesan fundus boot liu ho ninia valor
orsamentu liu billiaun 6.3 dollares Amerikanu ho nasaun parseiru
hamutuk 18. Fundus Threshold hanesan fundus kiik husi MCC ho nia valor
orsamentu hamutuk USD20-55 millioens dollares Amerikanus. Tinan ne'e,
Timor Leste la desponivel atu hetan fundus Kompaktus billiaun 6.3
tanba indikadores korupsaun Timor Leste nian hetan risku mean makaas
nomos risku mean iha area investimentu ba ema, imunizasaun no ba
labarik feto sira nebe remata eskola primaria la kontinua i problema
rekursu humanus no rekursu naturais Timor Leste nian.
MCC kansela fundus Kompaktus ba Timor Leste bazeia ba relatoriu MCC
nian nebe halao tuir lei katak, tinan-tinan iha fin du anu fulan
Dezembru, MCC sei fó sai ninia avaliasaun ba nasaun 18 parseiru MCC
nian. Iha avaliasaun ne'e, wainhira nasaun balu hetan risku mena
makaas iha area kontrolu korupsaun, investimentu ba ema no sira seluk
tan, maka nasaun ne'e lakon nia direitu ba fundus Kompaktus husi MCC.
Tanba ne'e, MCC afirma ninia deklarasaun katak, tinan 2008, Timor
Leste la hetan fundus Kompaktus MCC tanba MCC avalia katak, iha tinan
2007, korupsaun iha Timor Leste tama iha risku mean nomos risku mean
iha area sira seluk hanesan investimentu ba ema no seluk tan.
Maske nune'e, MCC fó nafatin disponibilidade ba Timor Leste atu hetan
fundus kiik Threshold MCC nian hodi fó tusan ba Timor Leste atu kurize
ninia indikadores korupsaun sira, liu-liu koandu estadu Timor Leste
tomak hakarak kombate korupsaun, labele koalia deit, maibe tau iha
pratika. MCC rasik, identifika katak Timor Leste iha ona vontade balu
atu kontrola korupsaun hanesan, forma ona Komisaun Anti Korupsaun,
ratifika Konvensaun Internasional Anti Korupsaun, halo lei konaba
kodiku penal. Vontade hirak ne'e bele lori Timor Leste atu hetan
fundus boot husi Kompaktus MCC nian, maibe sei defende ba avaliasaun
MCC nian ba tinan 2008 ne'ebé sei fó sai iha Dezembru 2009. Tinan ida
ne'e, nasaun hirak ne'ebé hetan fundus boot husi Kompaktus MCC nian
maka Indonezia, Colombia ho Zambia. Nasaun tolu ne'e hetan
opurtunidade ba Kompaktus MCC tanba Consellu Administratidu MCC nian
define katak, laiha korupsaun makaas iha tinan 2007 ne'ebé akontese
iha pais tolu ne'e.
Indonezia rasik hanesan paiz vizinu besik liu Timor Leste, forma tiha
ona Komisi Pemberantasan Korupsi (KPK), ne'ebé obsulutamente halo
kontrolu makaas ba servisu administrasaun publika nomos halo kontrolu
makaas iha fatin hirak ne'ebé iha risku ba kazus korupsaun. Iha Timor
Leste, volume korupsaun ne'ebé akontese iha tinan 2007 as teb-tebes no
eis Primeiru Ministru, atual Prezidente da Republika DR. Jose Ramos
Horta rasik rekoinese katak, durante nia asumi kargu nudar Primeiru
Ministru iha Segundu Guvernu Konstitusional, akontese kazus korupsaun
barak, maibe Horta la konsege kumpri nia liafuan konaba iha
departementu ou ministeriu ida nebe mak kazu korupsaun ne'e iha.
Maske nune'e, Jornal Tempo Semanal konsege detekta fatin balu ne'ebé
iha indikasaun ba pratika abuzus de poderes, kolusaun no nepostismu
iha uma mutin Palacio du Guvernu nia okos. Kazus abuzus de poderes,
kolusaun no nepotismu ne'e akontese iha Gabinete Tasi Timor iha
Palacio du Guvernu, ne'ebé halo Diretor balu iha Gabinete Tasi Timor
nian hetan perdiam dupla husi guvernu no Banku Mundial.
Alende ne'e, iha mós indikasaun katak, Diretor ne'e mós halo pratika
abuzu de poderes tanba, asset estadu nian hanesan kareta guvernu nian
ne'ebé Diretor ne'e uza, nia lori ba rai hela iha uma kareta ida no
nia uza kareta guvernu nian ida seluk. Hahalok ida ne'e halo
funsionarius Gabinete Tasi Timor nian balu laran moras tanba iha staff
nain ida mak lao ain deit husi Palacio du Guvernu ba Banku ANZ iha
Lecidere hodi foti osan nomos fila ba uma lao ain. Laiha transporte
ruma hanesan motorizada ou kareta ruma bele tula hela funsionarius
ne'e ba banku nomos ba mai uma. Alende ne'e, iha mós indikasaun katak,
akontese mal administrasaun ba gestaun fundus vizita distritais
liu-liu alokasaun orsamentu vizita ba distritu Suai nian.
Kazu indikasaun korupsaun ida seluk akontese iha SAMES, Ministeriu
Saude konaba prosesu tenderizasaun ba kompania sira ne'ebé manan
tender atu supply aimoruk no ekipamentus mediku ba ospital. Iha
prosesu ida ne'e, indika katak kompania balu hatama sasan la kompletu
tuir item ne'ebé hateten iha kontratu. Pior liutan, ekipamentus balu
ne'ebé kompania sira hatama ba Ospital Nasional la funsiona ho diak
iha fulan ida nia laran. Ezemplu ekipamentus Autoclave ne'ebé tau iha
sala operasaun nian, entre lampu 6 iha lampu 4 deit mak lakan no 2
seluk mate.
TEMPO SEMANAL foin hetan dokumentus hotu konaba indikasaun korupsaun
iha prosesu ida ne'e wainhira Guvernu AMP mak kaer ona bolanti orgaun
du guvernu. Ministru Saude DR. Nelson Martins rekoinese katak, kazu
ida ne'e akontese duni maibé laos akontese iha nia ukun. Nia (Nelson)
foin hetan tomada de posse iha fulan klaran 2007 nian maibe kazu ne'e
akontese antes. "kazu ne'e laos foin akontese maibé akontese iha
guvernu ida uluk nia ukun, tanba ne'e se atu lori hau ba tribunal
entaun eis ministru sira mós tenki tuir hau ba tribunal", dehan DR.
Nelson ba jornal ne'e iha Gabinete Ministeriu Saude Kaikoli Dili fulan
hirak liuba.
Iha tinan 2008, TEMPO SEMANAL laos hetan deit indikasaun korupsaun ida
maibé indikasaun korupsaun barak teb-tebes ne'ebé akontese iha
Ministeriu Justisa. Tanba ne'e, Timor Leste agora entre yes or not atu
hetan fundus Kompaktus MCC nian iha tinan 2009. Tanba iha Dezembru
2009, MCC sei fó sai ninia avaliasaun konaba indikadores korupsaun
nian ne'ebé akontese iha 2008. Husi parte seluk, Xefi Estadu DR. Jose
Ramos Horta la konkorda ho MCC ninia aktus atu fó apoia fundus ba
Timor Leste tanba tuir Horta hateten, MCC laiha orsamentu naton atu fó
mai Timor Leste. "ha'u koinese politika Amerika hanesan ha'u koinese
hau nia faru. Uluk kedas ha'u hateten, ba senhor Mari Alkatiri atu
lalikan fiar MCC tanba sira halo ita lakon tempu tanba kongresu
Amerikanu la fo osan ba departementu estadu. Tinan lima ona sira (MCC)
hateten halo ida ne'e ida neba, maibe ha'u aviza tiha ona iha Konsellu
Ministru atu lalikan fiar MCC tanba sira osan laiha", dehan Horta ba
jornalista sira iha Eskola Portuguesa Santa Cruz Dili smana kotuk.
Liutan Horta apela ba guvernu AMP atu lalikan fiar MCC tanba tuir
Horta nia haree, MCC sei halo guvernu lakon tempu deit atu halo buat
hotu, tanba metodolojia no prosesu MCC nian komplikadu tebes nebe mak
la korespondente ba prioridade ba rai kiak sira iha mundu. Xefi Estadu
ne'e afirma liutan katak, iha tinan 2009, MCC laiha ona fundus, tanba
MCC sei lohi deit Timor Leste ho ninia programa hirak ne'ebé nia (MCC)
iha. "uluk kedas koandu sira mai iha ne'e ha'u hateten ba sira katak,
imi osan laiha tanba ha'u koinese politika Amerikanu no imi lalikan
lohi tun sae", katak Horta.
Maske nune'e, Sekretariu Jeral partidu Fretilin Dr. Mari Alkatiri
rezeita deklarasaun Prezidenti Horta nian, "se prezidenti la fiar,
loloos la fiar mak guvernu AMP laos la fiar fali ema seluk.
Ita fiar fali guvernu AMP ne'ebé laiha kapasidade, koruptu, la
respeita justisa, halo violasaun direitu ema nian, fahe osan nar-naran
deit ikus mai la hetan fundus husi MCC", dehan Mari hodi kondena AMP.
Estatement Dr. Mari nian katak Timor Leste la hetan fundus husi MCC,
hetan kurize husi Pontu Kontaktu MCA Timor Leste, João Mariano
Saldanha, Ph.D. Tuir João hateten, Timor Leste laos la hetan fundus
husi MCC, Timor Leste hetan maibe hetan husi programa seluk ho naran
Threshold, tanba MCC iha programa rua, ida ho fundus boot liu billiaun
6.3 dollar Amerika mak naran Kompaktus no ida seluk naran Threshold ho
fundus kiik milliaun 20-55 dollar Amerika. "Timor Leste so hetan deit
fundus Threshold tanba indikador korupsaun iha Timor Leste hetan mean
makaas, nomos indikador sira seluk hanesan investimentu ba ema,
imunizasaun,labarik hirak nebe remata eskola primaria, rekursu ema
nian no rekursu rai laran. Se Timor Leste hakarak hetan fundus
Kompaktus husi MCC, entaun Timor Leste tenki muda indikadores
korupsaun mean ba verde iha tinan 2008", dehan Embaxador Estadus
Unidus Amerika nian iha Timor Leste, Hans Klemm iha Dili foin lalais
ne'e.
Husi parte seluk, matenek nain partidu politiku nian ida ne'ebé lakohi
nia naran publika iha jornal ne'e hateten katak, importante laos osan
boot ka kiik maibé importante maka MCC ninia hanoin atu obriga guvernu
kombate korupsaun. "se MCC hateten sira la fó orsamentu boot ba
guvernu tanba indikador korupsaun ne'e mean makaas, ne'e signifika
katak, sira fó lisaun ida ba guvernu atu kombate korupsaun. Guvernu
laos kombate korupsaun ne'e ho lian de'it maibé hatudu asaun
konkretu", dehan lider partidu politiku ne'e.
Antes remata, nia mós du'un katak, loloos Timor Leste lakon direitu
total atu hetan fundus husi MCC, nein fundus Threshold no Kompaktus,
maibe tanba MCC ninia ema balu sai hela adviser no konsultor iha
ministeriu importante balu, entaun sira halo influensia hanoin ba MCC
nune'e MCC fó opurtunidade mai Timor Leste hetan fundus Treshold.
"loloos ita moe tanba ema hodi osan kiik lohi ita atu hateten katak
ita iha korupsaun makaas. Ida ne'e hanesan pelajaran ida ba ita nia
ministru, ministra no sekretariu estadu sira ne'ebé indika ona envolve
iha pratika korupsaun", tenik lider ne'e ho nervozu. (aro)

No comments: