Tuesday 18 October 2011

NEO-OBSCURANTISMO





Opiniaun husi Antero Bendito da silva


Depois de liberta-an husi Imperio Reino Unido, Frans Fanon, lider nasional Algeria nian frustradu ho situasaun iha epoka ukun-rasik-an nian. Algerianu sira nia hahalok atu hanesan fali kolonialista sira. Nune’e Fanon hakerek libru ida ho titulu: “Black skin, white mask-kulit metan, maskere mutin,” hodi esplika kona lalaok ninia emar sira. Media Timor ninian ikus-ikus ne’e nakonu ho kestaun korupsaun, projetu laiha kualidade, ahi mate permanenti, povu halerik kona fos-mutin, presu sasan sae-as, kareta privadu barak liu hodi kauza trafiku no seluk-seluk tan-seluk-seluk-tan, hotu ne’e nu’dar modelu esplorasaun foun.

Obscurantismo katak Politika kolonial nian ida ne’ebe sistematikamente nega, hadau Povu maioria nia direitu sosial, atu aprende siensia hodi sai matenek no konsiensializadu kona realidade moris  sira nian rasik no emar umanu nian, nune’e  povu bele kontrola sira nia moris rasik.  Portuguese sira fo espasu oi-tuan liu ba povu Timor nia oan sira atu aprende le no hakerek ne’ebe ita hatene ohin loron.  Depois  de revolta tinan 1959 mak Estado Fascista Portugues  hahu loke Eskola  publiku iha tinan 1960 resin. Antes ne’e Igreja Katolika mak kaer edukasaun kolonial, eskola limitadu no prioridade ba lideres feudal no deportados sira nia familia deit mak eskola atu sai nai-lulik no katakista. Nune’e to’o tinan 1974, mais ou menos Timor oan menus husi 5 pur sentu deit mak eskola. Ida ne’e mak bolu obscurantismo.

 Ohin loron ita ukun-an ona, maibe familia povu agrikultura nian barak sei luta nafatin hodi nia oan sira bele ba eskola. Universitariu oan sira ne’ebe mai husi knua remotas sei kontinua moris iha status quo injustisa nian, terus nonok-deit, laiha ema mak hatene. Iha nivel internasional, ema estranjerru sira, menos Cuba, la fo dalan atu Timor oan sira aprende matenek ne’ebe konsidera estratejiku iha sira nia nasaun. Ezemplu, Timor oan sira bele aprende komputador, maibe ema sei hanorin  deit sira oinsa uza komputador, la hanorin oinsa halo komputador.

 Internalmente, ita nia politika edukasaun tinan hirak ikus ne’e sei kria konfusaun no sei sujeitu ba transformasaun. Ezemplu, CNRT halo konferensia iha Penique, Portugal no deside Portugues nu’dar Dalen Ofisial. Unika organizasaun ne’ebe dezafia desisaun ne’e mak Uniao Professores Timor-Lorosae ne’ebe kolega ida naran Lorenco Aparicio Guterres ho nia maluk sira mak inisia hodi antisipa situasaun ne’e.  Maibe, Sindikatu profesores sira la hetan apoiu nato’on  iha nivel lideransa nian, no tempu ne’eba sira mos laiha Linguista ne’ebe mak bele tulun sira.  Iha tempu ne’eba paises sira ne’ebe koalia Dalen Inglez mos dudu hela sira nia interese atu dalen Inglez hetan espasu iha Timor-Leste.

Liu husi movimentu solidariedade nia membru sira balun iha Azembleia Konstituante hanesan Matebian Jacinto Maia, Antonio Cardoso, Vicenti Faria, Osorio Florindo no sst, sira konsegue hatama Dalen Tetun laos deit nu’dar Dalen Nasional maibe mos Dalen Oficial RDTL nian.  Nu’dar sidadaun, Professores sira ikus mai hakruk ba Konstituisaun, atu aprende Dalen Tetun no Portugues.

Reitor UNTL Dr. Benjamin Cortereal no Dr. Aderito Guterres inisia Instituto Nacional Linguistica (INL) hodi dezenvolve Dalen Tetun, maibe, Governu la fo tulun. Tinan kotuk, mosu kazu irmaun FALINTIL Kiak nian, ne’ebe nia tenki hatan iha tribunal maibe, Kiak ho nia kolega sira la komprende Portugues. Brigadiru Taur Matan Ruak dezafia Governu no Tribunal; mosu kritikas barak, katak Governu la dezenvolve Dalen Tetun, hafoin mak Governu aloka fundu US$100,000 iha OGE  tinan 2011 nian ba INL.

Governu mos la aloka osan nato’on hodi halo kampane maka’as ba Dalen Portugues no Tetun. Uluk, Ministeriu Edukasaun fo intensivu ba Professores sira atu aprende Potuguese, maibe, tanba sira la hatene oinsa atu motiva professores, alem de liu husi osan intensivu; entaun progressu laiha, no ikus mai fundu ne’e halakon tiha, no professores sira  barak mos mak lakon pasiensia atu aprende. Oras ne’e dadaun Portugal hasoru krise no paises CPLP sira ladun agresivu iha asuntu ida ne’e.

Iha nivel ida, Timor sei tenta konsolida nasaun no dezenvolve Tetun  no Portuguese. Iha nivel seluk, hahu tinan kotuk, Ministeriu Edukasaun no Senhora Christy Sword Gumao promove politika Lingua Materna iha ensinu basiku. Tuir artigu ida foin lalais ne’e sirkula husi Rede Portugues nian ida iha internet katak, promosaun Lingua Materna nu’dar politika Anglo_Saxono ida hodi kontra domino Portuguese iha Timor. Semana rua kotuk, Prof. ida husi Amerika, mai koalia ho hau iha UNTL, hodi dehan: “Timor agora iha grupu pro-Australia ga?” Hau dehan ba nia: “Ami hatene ho diak saida mak devide et impera, maibe hau foin mak rona asuntu ne’e. Karik ita bele ba husu Dona Gusmao, Agio Pereira no Emilia Pires, tan sira mak sidadaun Australia nian!”  Timor oan sira hatene katak sira sei la sai tan vitima kualker nasaun iha mundu.

Governu RDTL I 1975-8, tuir lolos promove ona Lingua materna hodi taka frakeza Lingua Tetun nian, iha base de apoio. Maibe tanba sa prosesu ne’e la kontinua iha era restaurasaun RDTL? Dalen Materna hira mak labarik kiik-oan ida sei aprende iha sidade Dili, Baucau no sub-distritu ne’ebe ema hela mistura malu? Klaru katak ita sei hanorin dalen: materna lokal sira, Materna Inglez, Xinese, Arabe, Malay no sst, tanba Timor oan sira kaben ho ema nasaun bar-barak no ida-ida sei forma ninia komunidade kiik-oan iha Timor laran.

Kestaun fundamental mak ne’e, se Estado la forti no bain-hira Dalen Intermediariu sai konfusaun iha ensinu basiku no sekundariu, hodi prosesu aprendizajem la la’o ho diak, naturalmente, edukasaun laiha kualidade. Profesores sira iha base husik estudante sira hakat liu deit mai iha Ensino Superior. Problema saida mak ita hetan iha Universidade? Dosenti sira halao formasaun extra-hodi hadia letra, hadia formasaun hanoin, hadia Dalen, hadia fisikolojia–inferioridade kompleksa etc; Dosenti sira rasik, moris hanesan atan ba desisaun Governu nian. Hafoin orcamento Geral Estado nian menus bebeik husi tinan ba tinan; liu 10 pur sentu tinan antes tinan 2005; no kuaze 5% deit iha tinan 2011 (ideal 20 pur sentu/nasaun iha mundu), signifika Governu la tau atensaun-as ba Dezenvolvimentu Sosial. Politika sira ne’e hotu ita bele bolu mos neo-obscurantismo kalae?  

6 comments:

Travessa do Manduku said...

Arjélia ne'e eis kolónia Fransa nian, la'ós Reinu Unidu ka Inglaterra.

Anonymous said...

Hau konkorda ho Sr Benditu nia artigu. Klaru ke se Tetum hanessan lingua oficial tenke investe makas iha edukasaun lian Tetum. Emilia Pires ho Agio Pereira sira rasik mos la hatene kolia lian ingiris ho kualidade diak.Kasian hakarak intruduz fali lian ne'e iha TL. Sira nia kredencial maka ida ne'e Emilia Pires iha Australia hetan deit posisaun hanessan oficial administrativu,Agio Pereira security. Kasian TL hetan ema hanessan ne'e ohin loron sai fali kuadrus importante iha Governu AMP.Ho Kualidade hanessan ne'e ita la hakfodak bainhira governasaun at hanessan agora daundaun.Agiu Pereira ezemplu diak ba governante sira nia ema security tamba ho precedente ida ne'e sira (security) mos loron ruma sei bele hetan posisaun hanessan SE Konselu de Ministrus ka Ministru Finansas. Timor oan no jovem sira estudante lalika hakfodak ho mau lambe sira ne'e nia kolia. Ita labele haluar katak Agiu nem kompleta SMA.
Parabens ba Sr Benditu no Tempu Semanal nia artigu.LUTA KONTRA NEO-OBSCURANTISMO. OBRIGA ESTADU TAU OSSAN BA ITA NIA LINGUA MAE-TETUM

Anonymous said...

Labarik kik sira fasil tebes atu aprende kuandu ita hakarak dudu ita nia lian inan ba oin maibe husu ba TVTL atu kria programa nebe bele MENARIK nune bele anima ita nia jerasaun foun sira. Tuir hau nia hare durante ne labarik kik no foin sae sira interese liu ba CHANEL INDONESIA nian tamba programa ida TVTL ne MATEN LIU.
Hau laos dehan katak TVTL mak tenke produs buat hotu maibe maizumenus halo avisu ida katak ami fo oportunidade ba individu, grupu ka organizasaun nebe hakarak halo atividade ba labarik ka foin sae sira iha lian tetun.

PARABENS BA IRMAO NITO.....

Anonymous said...

Sr Agio Perreira foin remata nia estudo (wisuda) MESTRADO (Master Degree) iha Science Studies hosi Macquire University iha Sydney.

Sim, durante resistensia, nia servisu part time security, tanba loron nia tenki surbisu nudar Director ETRA (East Timor Relief Association) hodi halo lobby ba Independensia.

Agio hanesan mos Xanana Gusmao ho Taur Matan Ruak nebe la eskola mais konsege lori nasaun ne ba oin.

Tanba ne, lalika hatun ema...... Ida komentariu Anonymous ne keta "tukang sapu" ida karik to hela deit agora mak nia agora atak fali Agiu Perreira ne.

Konaba artigo BENEDITO nian ne, deskulpa, mais la tama kategori "pendapat ilmiah", tapi pendapat nebe so blogspot sekelas Tempo Semanal mak bele muat...


Kolibere

Anonymous said...

nasaun hotu iha problema maibe la buka solusaun agora entaun sai husi obscuramentu nee mos sei lori tempu

bottes ugg nightfall said...

Generally I do not post on blogs, but I would like to say that this post really forced me to do so, Excellent post!