Sunday 16 September 2012

RETROSPEKTIVIDADE BA PASADU NO PROSPEKTIVIDADE TIMOR-LESTE NIAN BA FUTURU (Produtu Kolyeitu ida husi Media-Tatiis ka Koridor-Media)


BY: Frederico Boavida

La’os fásil atu ita hamutuk tau hanoin-lisuk atu istoriador sira Nasionál Timor-Leste nian bele elabora Livro Istória Nasionál nudar Estadu-Nasaun. “Hau hahú kedas ho – Lema mak Entituladu tiha ba ‘Head-Line Local News’ STT mak artikula: “Tim-Tim Merdeka atau Tidak! STT tetap Merdeka!” mak STT publika iha tempu Okupasaun RI.

“Tim-Tim Merdeka atau Tidak! STT tetap Merdeka!” ida ne’e tantu intrinsekamente no literalmente hamosu tiha ona Sensu Komún ida katak ukun-an la depende ba Se ka Saida mak pur razaun situasaun, kondisaun no srkunstánsia posui domíniu kbiit-másimu atu kontrola kbiit-naksanak selu-seluk; no Lema, moto no propanganda média ida ne’e lojikamente valoriza tiha ona Aksiolojia filozófika Ukun-an iha konteistu Estadu-Nasaun. No karik; ida ne’e mós iha tempu pasadu buras iha Sosiedade Sívil sira seluk.

Temi Sosiedade Sívil, sasan ida mak ampla tebe-tebes iha kampu de asaun institusionál ho sentidu sósio-antropolójiku nudar sasan ida iha Estrtutura sosiál nia mahan. Entaun, iha ne’e hau sei refere dit ba naran Sosiedade Sívil ida mak hau dada-lia, troka informasaun, konversa, hamosu diálogu, debate, haksesuk-malu ka diskusaun ‘bain-leet’ mak hau hanaran ‘Média-Tatiis’ ka ‘Korridor-Média!’ Iha ne’e hau sita naran Timor-Aid.

Timor-Aid, tuir diskrisaun mak hato’o iha momentu dada-lia ne’e katak; Instituisaun Independente ida mak desde inísiu iha estabelesimentu ka fundasaun hakarak tebe-tebes atu limita-an ba peskiza, estudus no rekolya informasaun sira mak kona ba saida mak Timor-Leste nia patrimóniu Kultural a nível nasional. Mai hau iha tempu okupasaun RI; hau pre-entende no supoen Timor-Aid nudar Institutu Linguístika Dalen Tetun nian; más ikus mai hafoin ho kolaborasaun, koperasaun no serbisu sira mak Timor-Aid hatudu; no hau apresia tiha obra barak produzidu husi Timor-Aid; mak hau kompriende katak Para Alein de Média ka STT mak Sempre “Timor-Timur/Timor-Leste/Timor-Lorosa’e!”, afinál Timor-Aid hala’o serbisu hanesan mós ho STT katak sai núkleu induvitável ba “Estadu-Nasaun” Timor-Leste ho karakter típiku Timor-Lestizadu!

Hahú ho ajente ida Timor-Aid nian mak dehan: - “Hau kontente tebe-tebes rona testemunya Komemorasaun tinan 36 Fundasaun Káritas Deosizana Timor-Leste mak komemora iha Loron 12 Fulan Setembru Tinan 2012 nebé haktuir katak Fundasau Káritas Diosizana TL ne’e sempre hala’o serbisu mak ba interese povu ida ho etnisidade timorense ne’e desde ninia inísiu!” Ho introdusaun konversa ida ne’e, hau hahú ke’e fali husi parte Timor-Aid nian oinsá? No hau mós hatutan katak hau dada-lia mós ho malae Australianu mak serbisu mós ba Timor-Aid no ami hasoru malu iha Misaun São José Baucau ho durasaun oras rua  ne’e nia mós fahe konyesimentu kle’an kona ba Timor-Leste no hau sente nakraik no orgulyu mós nakraik tanba afinál Australianuoan ne’e konyese diak liu Timor-Leste duke hau mak ema timoroan ida hanesan mós timoroan selu-seluk; no orgulyu ho Australianu ida ne’e tanba haluha ninia rain ho vizaun humanidade hodi mai serbisu tinan 30 resin iha Timor-Leste atu apóiu Timor konkretiza mehi nudar Nasaun Timor-Leste ho integridade no totalidade iha Unidade Nasionál mak tenke la’o hanesan mós ho paíz seluk iha mundu.

Fila hikas ba Timor-Aida, karik ita sei buka took dada hikas liafuan balun; hau refere ba hau nia artigu ida publika iha STL iha 2002 ho Títulu: Timtim berproses menuju sebuah “-isme”?’ -
 Sesungguhnya Timtim berada di tahap Transisi dalam segala bidang: transisi kekuasaan, transisi budaya, transisi ideologi, transisi bahasa dan transisi sejarah. Transisi yang diklasifikasikan ke dalam taraf evolutif-sosiologis; yang berarti transisi yang berproses dalam interaksi sosial yang nyata-nyata terjadi, kendati mengalami proses yang begitu lambat tapi pasti, menuju kesempurnaannya. Bahwa para negarawan indegenis sedikit demi sedikit mengambil-alih sebuah kekuasaan pemerintah negara. Begitu pula di sektor budaya, masyarakat sendirilah mengupayakan sebuah identifikasi kultur yang khas yang lantas bisa mengungkit ekspresi budaya yang istimewah yang tidak semena-mena hasil tiruan budaya lain. Bahwa masayarakat cenderung mau menciptakan sebuah tatanan hidup sosial yang juga bukanlah sosialisasi sebuah ideologi-utopis yang pernah dijadikan mumi dalam ayunan sejarah - Sesungguhnya Timtim berada di tahap Transisi dalam segala bidang: transisi kekuasaan, transisi budaya, transisi ideologi, transisi bahasa dan transisi sejarah.…”  no mós hau pergunta iha parte seluk iha artigu seluk ho Títulu MEMPERTANYAKAN NILAI DAN LEGITIMASI KEMERDEKAAN! (mak publika iha STL 22-23 Abril 2002)  - “Selanjutnya siapa yang menjadi penguasa berdaulat pada masa-masa krisis pemerintahan di pos-referendum? Bukankah Timtim tertinggal vakum pemerintahan sejenak? Kembalikah Portugal?  Beralihkan kekuasaan otomatis ke masyarakat Timtim mengingat pernah diproklamasikan kemerdekaan unilateral. Atau apakah terjadi restaurasi pemerintahan 1975? Bagaimana kebijakan PBB di masa vakum kekuasaan yang berlangsung secara kilat itu?

Iha opiniaun hirak ne’e parese katak iha septimizmu ka eskrupulu atu duvida Lejitimidade Estadu-Nasaun mak hau aborda iha momentu nebá hodi fó hanoin lisuk katak ukun-an ita rasik mak determina no ita rasik mak desde hori-uluk-hori-nanis hala’o hamutuk tiha ona no liu-liu kontesta ita hotu atu sai krítku hodi fiar-an hanesan hau foti iha pergunta kona ba Períodu ‘Vacum’ Puder Lejítimu Estadu pós Referendum no iha momentu UNAMET atu transforma ba UNTAET mak Timor-Leste sobre-vive iha Estadu-Nasaun ida laek-nain.

Presizamente ba ida ne’e mak Timor-Aid haktuir fali istória katak iha momentu ‘Vacum’ Puder Polítiku ida iha Estadu-Nasaun Timor-Leste ne’e iha pós Referendum duni Timor-Aid hamriik mesa-mesak hodi organiza: Reintegrasaun, Repatriasaun no Reorganizasaun sosiedade liu husi trasa planu estratéjiku atu ba bolu hikas Refujiadu sira iha rai-sorin, loke kampu de trabalyu no hahu haburas prosesu rekonsiliasaun, kria instituisaun serbisu iha momentu emerjénsia nian mak hanesan estabelese postu no sentru saúde sira hanesan espésie klínika, re-ativu eskola, kria pareseria ho ONU atu dezenvolve hmutuk ho partidu polítiku sira atu lalais kedas harii Estadu RDTL liu husi proposta ida atu hamosu Io Guvernu mak ikus mai iha UNTAET nia tempu Io Guvernu mosu ho naran ETA; la’os katak naran ETA ne’e Timor-Aid mak fó maibé Timor-Aid sai mediadora iha momentu nebá.

Hafoin transferénsia puder ba ETA mak iha momentu nebá sei kiak no laek infra-estrutura, mak Timor-Aid nia Asset sira hanesan Livru, Komputador, elektróniku selu-seluk no veíkulus balun to’o instalasaun balun fornese tomak ba Estadu RDTL hodi bele hahú dezenvolve-an husi laek sasan no laek rekursus umanus to’o bele hetan rasik identidade ida mak loos.

Liu tiha transferénsia Rekursus Umanus no Asset materiál sira, mak Timor-Aid limita-an dit ba iha área peskiza, estudus no buka informasaun atu preserva no konserva Patrimóniu Nasionál hamutuk.

Ikus mai ita haree ba Sosiedade Sívil ho Partidu Polítiku sira hanesan hafahe-malu; hanesan ideia la kaer-malu; mak hanesan mós ASDT iha ASDT nia laran; ASDT/Fretilin, ka UDT ho PSD no hanesan ne’e mak analista polítiku péritu rai-liur koko atu lee leitura Dezenvolvimentu Polítiku Timor-Leste nian mak sempre husi huun mai halai hikas ba Sosiedade Sívil, maibé sempre mosu polémika mak tendensiozu husi saida mak la tenke. Simples dit, oan ida klosan no harii ona uma-kain; klaru ke, ninia uma-kain mak tenke iha liu nia atensaun másima mak dala ruma inan-aman keixa katak, liras-naruk haluha-rai; maibé ida ne’e prosesu ida katak kadi sosiedade atu hatene sentidu ukun-an mak oinsá.

Iha ne’e hau dada mós ba Australianu mak hau temi iha leten; nia pergunta: “Tansa mak imi Timor-Leste ukun-an tiha parese hanesan seidauk iha estabilidade ekonómika mak hanesan mosu klase balun mak hetan liu benefísiu no atensaun no klase seluk sei abandona? Nia temi izemplu iha Klase ‘Proletariadu’, ‘Proletariadu Superior’ no klase ‘Elite’. Nia mós pinta iha konversa ne’e kona ba Australia no impaktu bilateral ho RI tanba kestaun TL; Portugal ho Reinu mak parese sei iha elo/vínkulu emosionál ho Tl; temi mós komparasaun ho Filipinas mak 40% populasaun proletariadu ka kiak; 05 % mak riku tebe-tebes; siku pursentu sira seluk klase media no 50% seluk ne’e relativu tebe-tebes. 

Mai hau nia haree, katak ita Timor-Leste mak dezenvolve rasik ita nia ukun-an; maibé ba rai-liur; sempre hateke no halo komparasaun ho Paíz Estadu Independente mak hatudu katak ganya tiha forma ka modelu de Estadu mak iha. Balun haliis ba Rai iha paíz sira besik ba Saude Árabia: Iraque, Afeganistaun, Pakistaun; ka ba liu  Libanó no halai ba Síria; iha ne’e hau la fó komentáriu tanba péritu sósio-polítiku muslumanu sira mak hatene liu. Balun seluk dada ba Áfrika: iha Áfrika Austrál parese Malawi; iha Áfrika Sentrál parese Guinea Bisaun (iha momentu Kumbaiyala ninia ukun) no ba Kabu-Verde (DR. Aristides Lima Ex-Prezidente Asembleia Parlamentar Cabo Verde) dehan Timor-Leste hanesan Ilya Santiagu (Sírkulu eleitoral 01 husi Sírkulu eleitoral 08 mak ezisti iha Arkipélagu Cabo Verde); ka iha Áfrika  du Norte balun sei lee Leitura hanesan Sahara Osidentál.  Maibé, importante mak keta haluha: Timor-Leste Membru ONU, membru AP-CPLP, Obzervador ba Azean; no importante liu mak situadu geo-poítikamente haklena entre paíz sira mesak potensiál: Osenia-Pasífika, Nova-Zelandia, Tazmania, Australia no Sud-Este Aziátiku nia leet.

Ho opiniaun ida ne’e ita koko atu hateke ita nia Rai Doben Timor-Leste iha óptika: RETROSPEKTIVIDADE BA PASADU NO PROSPEKTIVIDADE TIMOR-LESTE NIAN BA FUTURU (Produtu Kolyeitu ida husi Media-Tatiis ka Koridor-Media). Até Lá! Frederico NUNO Jerónimo Boavida (Frenujebov)  -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694]

No comments: