Wednesday 19 December 2012

VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTANA HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE!



BY Frederico Nuno Jerónimo Boavida

Mundu tomak rekunyese katak povu iha mundu ne’e mak pasa no sofre esperiénsia pasa liu husi koloniaizmu no invazaun; sempre iha Luta ho Espíritu Patriotizmu no Nasionalizmu mak sempre defende ba ukun-an. Izemplu mak povu portuges iha heroi kontra Espanya no Espanya fali iha Heroi Kontra Árabe; no Indonézia iha Heroi kontra Holandez.

Hodi povu tomak no agora sai netik Kaibela (dezignasaun mós uluk haraik ba Koni); ami mós hakarak hato’o katak iha Kolonialista, iha invazor, iha Heroi, Iha Traidor, Iha Povu inosente no iha mós Povu tauk-teen. Ida ne’e konsekuénsia trajedia umanidade mak mundu la sees. Tanba inosente povu seluk haan-matak, hadau no aneksa, koloniza no invade povu seluk, tanba tauk fali povu invadidu no kolonizadu sujeitu hodi hakruuk delek to’o halao traisaun hasoru rain-rasik; maibé tansá? Tanba ganánsia, tanba sente-an ema, tanba mak iha forsa no kbiita atu ukun ema no povu seluk, tanba bulak karik eh tanba inosénsia? Ita bele hamosu Pergunta 1001 ida tansa iha trajédia umanidade. Karik povu ida halerik imi mak ema no ami fali animal! Povu seluk dehan imi selvanzens no ami mak sivilizadu! Povu ida dehan imi kiak no ami mak riku! Povu ida tan dehan imi sei beik no nakukun no ami matenek no naroman ona! Povu seluk dehan tan imi sei kolot/primitivu no ami modernu ona! Maibé tansa?
Iha Gaba-an no foti-an, iha mós haraik-an no sente-an fraku, iha fiar-an, iha mós la fiar-an, iha berani, iha mós tauk-teen, iha ukun-an, iha mós la ukun-an; maibé tansa?

Karik tanba osan? Karik tanba naran? Karik tanba materiál? Karik tanba meius? Karik tanba oportunidade? Karik tanba vantazem? Karik tanba sorte? Karik tanba inoportuno? Karik tanba laek meisu, Karik tanba laek material Karik tanba la kohi sai famozu no karik la iha osan no fasilidade! Maibé tanba sa?

Tanba sa iha heroi ho izemplu kmanek no kmook mós sei iha terus, halerik no sei tata-malu, tetak-maluk, oho malu, naok-malu, bosok no lohi-malu, halo bilaan malu; tanba sa?

Hau la kompriende, la hatene no buka atu hatene razaun maibé la hetan no nune’e mós Ó rasik, nia rasik, imi rasi, ita rasik, ami rasik sira rasik la kompriende, la hatene no buka nafatin razaun la hetan? Karik ida ne’e mak mistériu umanidadade ida?
           
Ita so hatene dit hamosu pergunta 1001 tansa no “pergunta não acha resposta!”

Keta haluha, prinsipiu defende lia-loos mak hamosu martires inosente no heori verdadeiru! Sira merese Viva! No Viva Heroi! Husi imi, ami hotu agora mak hamutuk fali atu agora no uluk gosta eh la gosta; ami goja moris no goja ukun-an nasaun no estadu nian husi imi nia sakfrifísu no dedikasaun!

La haluha nudar, dala ida tan sai Kai-leba (husi ema mak gosta no la gosta mós mak goja ita boot sira mak terus to’o mate nia luta) ami hato’o obrigadu no agradese wain! Atu dehan hodi ami hotu Povu Timor-Leste nia naran hato’o agradesimentu mak ita boot sira simu dit husi ami nia matabeen, ami nia sura no kontu hodi haktuir, ami nia memória; no ita boot sira rasik mate leet tiha ona la goja karik estipendiu no osan mak ami halibur no hatama hodi agora haruka tuir hodi ba hakoi ita boot sira iha fatin mak prepara tiha ona ba ita boot; merese duni ami nia obrigadu no agradesimentu; la liu ida ne’e atu ita boot sira goja tanba sei la mai hamutuk fali atu goja ho ami!

La haluha mós nudar, dala ida tan sai kaileba! Hodi ami hotu Povu Timor-Leste tomak atu iha Rai-Timor-Leste husi Ponta-Leste: Jako to’o Oekusi no Atauro to’o Betanu; Povu Timorense mak hela no moris lemo-lemo no sei moris hela iha mundu raiklaran: iha Indonézia, Australia, Makau, Moçambique no Portugal no selu-seluk tan hato’o ami nia diskulpa ba sala hotu, ami nia traisaun, ami nia ignoransia no inosénsia mak ami uluk halo karik hasoru ita boot sira; perdua ami no halo ami bele livre duni tuir mehi atu Timor-Leste ida mak livre no independente! VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTAN HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE!

Ami foti lisaun ida dit! Atu la kastigu-an iha rai-okos mak nakukun hela dit! Atu la sula-an! Atu la simu maus-tratu mak la merese! Buka atu seluk la kastigu ami, sulan ami, fó hahaan restu mai ami mak seluk sulan; solta-an no liu-liu hatene ukun-an! VIVA ASUWAIN NINO KONI SANTAN HO GRUPU! MAIBÉ OBRIGADU NO DISKULPA MÓS HUSI AMI POVU TOMAK TIMORENSE! Kuitadu Basá la bele hamutuk ho ami iha ami leet; no ami so fiar dit katak imi perdua no simu ami nia karan mak ami saran eh fó perdaun mai ami; ba ida ne’e ba família heroi Nino Koni Santana ho grupu tomak ba povu Timorense no ba Umanidade nia diak: Kondolénsia no “Sentido de Pêsame!” ida ne’e mak formula regular no vulgar maibé mosu duni husi ami nia fuan no laran!

I.               NINO KONI SANTANA

Nino Koni Santana Klandestinu TL nian ida mai husi Rai Lospalos
Indepentista barak mak mesak mane Asuwain sira husi Rai Lospalos
Nune’e mós karakterístika forte no fiar-an hatudu husi Falintil
Ó la bele hakfodak se ema Lospalos forte no fiar-an hodi hola parte iha Falintil

Klandestinu Nino Koni Santana hatudu ninia karakterístika ema Lospalos nian iha Ermera
Ó, hau no Nia rona katak klandestinu ne’e ninia subar-an iha Ermera
Naran Nino Koni Santana ne’e mós kontribui ba ukun-an
Iha Luta TL nian presiza duni hamosu klandestinidade hodi hetan ukun-an

Santana ka Nino Koni Santana ne’e aparentemente parese Che Gue Vara
Atu dehan katak Nino Koni Santana mak Timor-Leste nia Che Gue Vara
Ne’e duni Nino Koni Santana mós hapara fogo/VARA (ahi-klaak) iha Timor-Leste
Tuba-metin nudar klandestinu ida to’o ita hetan ukun-an ba Timor-Leste
Atu la haluha ita hanoin hikas Nino Koni Santana nudar elementu ida husi Kuadru Klandestinu
Ne’e duni indpendénsia Timor-Leste nian ne’e nudar prezente ida husi Kuadru Klandestinu
Atu ita bele temi Timor-Leste sira seluk hanesan klandestinu; ita sei refere mós  ba Nino Koni Santana


II.            TIMOR-LESTE: 1001 TANSA?

Iha Timor-Leste ohin loron iha deit
Fórmula ida hodi halo pergunta.
La bele husu: Saida, se, hori bainhira, iha ne’ebé, oinsá!
Maibé, pergunta ba Timor-Leste la seluk no la leet ida;
Husu deit: Tansá!

Hahú kedas halo pergunta hanesan tuir mai:
Tansá Portugal koloniza Timor-Leste
Durante tinan atus lima ho balun?
Tansa Boaventura ho forsa hosi rai-laran
Rasik lakon iha revolta kontra Portugueses sira?
Tansá mak Portugueses sira husik mós
Timor-Leste sai kampu de batalla ba Niponika no Australianu sira?
Tansá mak Indonézia invade Timor iha momentu desizivu
KatakTimor tenke hili entre Portugal ka Timor-Leste independente?
Tansá referendum 30 de Agostu 30 1999 liu tiha iha tan
Distruisaun, sunu, masakre?
Tansá Timor-Leste independente tiha ona povu sei hamlaha nafatin?
Tansá reseitas Gas no Petroleu provoka konflitu
De interese entre Australia no Timor-Leste?
Tansá Igreja ho governu envolve-an iha politiku dezenvolvimentu Timor-Leste nian?
Ho perguntas hanesan ne’e hau halo konkluzaun
Hodi dehan de faktu iha Timor-Leste iha duni 1001 perguntas!
Maibe pergunta oin ida deit: tansá?

Frenujebov


Frederico Nuno Jerónimo Boavida [Frenujebov -No. ID Kartaun Eleitorál: 00624197 – HP: 7285694]

No comments: