Tuesday 28 July 2009

Tempo Semanal Edisaun 149

PM Asina Projetu ba Ministra Nia La'en

Soares: Tansa Mari Asina Ema Ida La Hakilar!

Dili, Tempo Semanál

Wee merak husi kazu kudeta saham entre primu irmaun iha kompañia Pualaka Petróleu Fuel Lda la'ós sulin de'it husi Santa Cruz ba odamatan boot Ministériu Justisa nian hodi nakfakar liu ba Ministériu Fin­a­n­s­as maibé nasulin liu ba Pallasu du Gov­e­r­nu hodi habokon mós kadeira ain Pri­m­e­i­ru Ministru nian.

Afinál, Primeiru Ministru Xanana Gus­m­­ão iha dia 19 de Setembru 2008 tuur ha­­m­utuk ho Américo Lopes hodi asina ti­ha dokumentu kontratu ida ba kompañia Pualaka Petróleu Fuel Lda atu fornese mina ba EdTL. Sorte, mosu kazu espulsa (pemecatan) ba staff kompañia Pualaka nian iha Portu Tibar no falsifikasaun ba dokumentus fahe saham, hodi trava tiha fornesimentu mina ba EdTL, se lae, Pu­a­l­aka ho ninia gaba-an fornese mina ba EdTL maski rotasaun ba kortés enerjia eletrisidade sei nafatin halo Dili sai Sidade lakan-mate. Prosedimentu legais ba PM atu asina kontratu ho Ministra Justisa nia la'en, la'ós produtu suplementu ida ne'ebé PM bele asina komforme PM nia fihir, ma­i­bé PM nia kompeténsia no podér atu asina ko­ntratu, hetan limite husi Lei Estatutu dus Ti­t­ulares Órgaun Soberanu, lei Nu. 7/2007, artigu 3 kona ba Impedimentu Apli­k­a­veis a Sosiedade.

Iha númeru 1 lei ne'e nian hateten, em­prezas sira ne'ebé nia kapitál kaer hu­si titulár órgaun soberania liu 10%, he­tan impedementu atu partisipa iha ko­n­k­u­r­su fornesimentu bens no servisu, halo kn­aar Komérsiu ka Indústria, liu husi ko­n­t­ratu ho estadu ho entidades publikas sira seluk.

Iha númeru 2 alínea a) lei ne'e nian ha­teten mós katak, emprezas sira ne'ebé nia kapitál ho persentajen hanesan, ne'ebé nian feen ka la'en maka sai na'in ka haketak ema ho riku soin nia aman/in­an no oan sira ho parentes kolatoral to'o 2 grau ho sira ne'ebé hela ho nia mós he­­tan impedementus. Iha alínea b) hat­e­ten, empreza sira ne'ebé nia kapitál/husi ti­tulár órgaun, direta ka indireta husi nia me­sak ka hamutuk ho familias ne'ebé re­f­ere iha alínea a), nia partisipasaun la ki'ik liu 10%.


Tanba ne'e, deskonfia mosu violasaun ba lei númeru 7 artigu 3 lei estatutu dus ti­tulares órgaun soberanu tanba lei ne'e fó limitasaun 10% maibé Américo Lopes iha saham 30%. Américo Lopes la'ós titulár ba órgaun ida nein membrus dó governu maibé Américo Lopes iha lig­a­s­a­u­n família ho PM Xanana tanba Américo nia feen mak Ministra Justisa Lúcia Lobato ne'ebé iha relasaun família ho PM Xanana hanesan kompadre ho komadre.

Maibé tuir Diretór Jerál Finansas du Es­tadu, Francisco Soares hateten, iha de­kr­etu lei númeru 10/2005 no mós ama­n­d­ament ba dekretu lei ne'e iha 2008, define ona kona ba prosesu tenderizasaun no de­fine mós kona ba see mak iha podér atu aprova kontratu. Tanba ne'e, lei define katak, husi kinentus mill to'o 1 millaun de do­lar Ministra mak asina, husi 1 millaun de dolar ba leten Primeiru Ministru mak asi­na, husi ki'ik to'o kinentus mill de dolar Di­retór sira mak asina, maibé tenke de­pende ba delegasaun poderes husi­ Ministra. "am­­i la'o tuir regra ida-ne'e", de­han So­a­r­e­s ba jornál ne'e iha ed­i­físiu Min­i­s­t­é­riu Finan­s­as, Kinta, 03/­07/2009.

M­aski nu­ne'e, Fr­a­­ncisco Branco h­u­s­i bankada Fr­etilín a­k­u­z­a katak, Pr­imeiru Mi­­nistru vi­o­la ona lei es­tatutu dus titulares ó­r­g­aun so­b­e­r­anu tanba asina kontratu ba nia família. Loloos, Branco hateten, Primeiru Ministru tenke fó podér administrativu ba Ministra Fi­n­a­nsa mak kaer atu nune'e Primeiru Mi­n­i­stru iha kbiit no tempu atu kontrola sistema governasaun. Maibé tuir sosiedade sivíl balu hateten katak, bainhira Primeiru Mi­n­istru fó tomak podér administrativu ba Mi­nistra Finansas entaun Primeiru Mi­n­istru labele kontrola didi'ak indikasaun­ no abuzu KKN.

"Primeiru Ministru hanesan top lider iha pozisaun governu nian, tanba ne'e hanesan ema númeru un, nia tenke ha­t­ene kona ba prosesu administrasaun to­mak no mós bele halo aprovasaun pr­ojetu. Ezemplu, Diretór ida laiha direitu atu aprova orsamentu ba ninia kom­p­añia, entaun Diretór ne'e ho ninia ko­m­p­añia keta bulak hotu karik", dehan me­m­bru sosiedade sivíl ne'e.

Maibé deputadu Branco la kontente ho prosesu ida-ne'e tanba tuir nia ha­noin, bainhira Primeiru Ministru mak as­ina kontratu ho kompañia sira, ne'e bele habelar liután hahalok nepotizmu, ne'ebé taka dalan makaas ba transparente no akontabilidade, duun Branco. Liután Br­a­nco hateten, bainhira jestaun finansas la entrega ba Ministra Finansas atu as­ina, ne'e hatudu katak Primeiru Ministru la entrega rota komandu orsamentu nian ba Ministra Finansas, padahal Xave gaveta osan estadu nian iha Ministra Finansas nia liman. Maibé kazu asina kontratu ba foos no mina ba EdTL ne'e hatudu ona ka­tak Primeiru Ministru adopta hela sis­t­ema interferénsia de poderes hodi ham­e­n­us burokrasia liu-liu la fó fatin atu promo­v­e transparente no akontabilidade iha si­stema administrativu, Branco du'un.

Maski nune'e Soares esplika katak, Primeiru Ministru asina kontratu tanba lei aprovizionamentu mak fó podér . "lei apr­o­­vizionamentu ne'e uluk governu Fretilín mak halo, no tanba lei ne'e mós mak uluk Primeiru Ministru Mari Alkatiri mós asina kontratu 1 millaun no sala mós ba Maria Ma­dalena eis Ministra Finansas no Gr­i­g­o­rio Sousa eis Diretór Prokurament. Tan ne'e se partidu opozisaun kestiona kona ba lei ida-ne'e entaun tuir ha'u nia hanoin de­putadu sira seidauk familiariza ho si­stema karik", hateten Soares.

Iha parte seluk, Soares mós mens­i­ona kona ba lei finansa publika UNTAET nian lei númeru 13/2001 no agora go­v­e­r­nu planeadu ona atu muda lei hirak ne'e. Nune'e, Soares afirma katak, sira servisu bazeia ba prinsípiu profisionalizmu no integridade atu hametin servisu.

Tempu hanesan, bainhira ko'alia kona ba tansá Américo Lopes mak tenke manan tender ne'e, Soares esplika katak, Ministra Justisa nia la'en mak manan tender ne'e tanba kestaun polítika. Nune'e kestaun polítika ne'e hamosu violasoens ba lei karik, entaun muda lei. See mak bele muda lei ne'e so Konsellu Ministru ho Pa­rlamentu, Prokurament so la'o tuir de'­it lei hotu ne'ebé aprova ona husi pa­rlamentu no promulgadu husi Pr­e­z­idente da Repúblika. "ami la haree see mak tuir tender ne'e, ami so haree de'it pr­ofisionalizmu ema ne'e nian no sira nia integridade atu kaer projetu. Tan ne'e ha'u sempre dehan, ha'u la hak­f­odak ho prosesu husi see de'it atu ba tribunál mós ha'u prontu ba hataan", Soares hateten ho hamnasa.

Maibé bainhira hataan jornalista k­ona ba lei ne'e bele hamosu konflitu de interese, Diretór Jerál ne'e esplika kat­ak, sira sempre evita konflitu de interese iha prosesu tenderizasaun. "se ha'u nia alin hatama dokumentus atu tuir ten­d­e­r­izasaun, entaun ha'u labele tama iha ekipa avaliasaun atu nune'e bele evita ko­nflitu de interese. Maibé ha'u labele impata nia atu labele tuir tender tanba nia iha direitu", dale nia.

Husi parte sosiedade sivíl nian, Jo­aozito Viana, Jenerál Manager Luta Ha­mutuk hato'o nia hanoin katak, governu ida-ne'e seidauk jere loloos mekanizmu transparente tanba governu la fó sai prosesu selesaun ba kompañia sira ne'ebé atu kaer projetu, hanesan ko­mp­añia hirak mak tuir tender no hira mak liu selesaun. Prosesu hanesan ne'e bele hamosu espe­k­ulasaun oioin iha tenderizasaun hanesan preokupasaun ba ko­mpañia hirak ne'ebé viavel no hir­ak ne'ebé sira nia plataforma projetu ki'ik maibé la liu selesaun. Loloos, governu tenke hadi'a sis­tema ida-ne'e iha inisiu loke tend­er hodi nune'e bele evita esp­e­t­ativa husi kompañia sira ne'ebé tuir tender no bele limita kontr­ad­i­saun iha públiku .

Maibé tanba governu la ha­lo ida-ne'e entaun mosu daud­a­un problema lubun ida hanesan ko­ntratu foos nian, dehan Viana. Nia elabora tan katak, oras ne'e foos barak fuhuk iha armazein no prosesu distribuisaun foos la to'o ba benefisiáriu sira. Kond­i­saun hanesan ne'e fó fatin mak­a­as ba esplikasaun katak gove­r­nu ida-ne'e promove hela KKN.

"ami hakarak hateten katak, fundus estabilizasaun ekonómiku relasiona ho fahe tratores mak or­as ne'e komesa hasae ona produsaun iha distritu balu hanesan iha distritu Bo­b­onaru sub distritu Maliana, Segunda (06­/07/09) agrikultór sira hala'o dem­o­n­strasaun tanba sira nia produtu lokál ku­a­ze atus haat toneladas resin mak rai de'it iha armazein sub distritu to'o dodok.

Tanba ne'e, ami hakarak husu katak saida mak naksalak iha prosesu ida-ne'e tanba husi parte ida governu haruka ag­rikultór sira prodús maibé husi parte seluk governu halo kontratu daudaun ho im­p­o­rtadór sira. Ida-ne'e hatudu katak laiha ak­ontabilidade iha sistema admini­s­t­r­a­s­a­un governu nian liu-liu sala iha prosesu inisiu tenderizasaun nian.

Nune'e ami husu ba governu tenke envolve ema hotu iha prosesu selesaun ba kompañia hirak ne'ebé hatama doku­m­entus atu manan tender no publika sai kompañia ne'ebé mak liu selesaun, atu nu­n­e'e bele evita espekulasaun opiniaun públiku kona ba familiarizmu iha prosesu te­nderizasaun", katak Viana.

Maski nune'e, Viana defende katak see de'it iha direitu atu tuir tender maski ema ne'e ministru nia oan ka alin tanba sidadaun hotu iha direitu hanesan. Tuir ko­nvensaun direitus humanus no ko­nvensaun kona ba polítika ekonomia sos­iál no kultura, fó espasu ba ema hotu iha asesu hanesan, la'ós tanba nia mi­nistru ka ministra ida nia oan ka alin. Ma­ibé ema hirak ne'ebé manan tender ne'e tenke garantia kualidade ba projetu ne'ebé nia kaer tanba antes nia manan projetu ne'e iha kritériu tenderizasaun ida ko'alia kona ba kualifikasaun. Maibé sei di'ak liután bainhira governu kria me­k­anizmu ida atu evita sistema familiarizmu iha tenderizasaun, katak nia.

Iha parte seluk ko'alia kona ba pre­o­kupasaun balu katak, Primeiru Ministru la entrega poderes ba Ministra Finansas atu kaer jestaun finansas, membrus sosiedade sivíl ne'e haklaken katak, ida-ne'e hanesan prosedimentu balu ne'ebé seidauk klaru iha Ministériu Finansas rasik, tanba Ministériu Finansas so hato'o proposta atu hetan aprovasaun husi Xefe Governu mas la'ós asina ko­­ntratu, tanba Ministériu Finansas iha responsabilidade atu prepara kontratu liu husi divizaun aprovizionamentu.

"tuir dokumentus balu ne'ebé ami he­tan ne'ebé mak Primeiru Ministru asi­na kontratu balu, ne'e loloos sala. Maibé tanba Primeiru Ministru asumi mós ka­rgu Ministru Defeza no Seguransa nian entaun nia bele asina dokumentus balu hanesan Ministru la'ós Primeiru Mi­n­i­s­t­ru. Primeiru Ministru so hala'o ap­r­o­v­a­s­aun proposta balu husi Ministériu Finansas tanba ministériu ne'e hanesan dapur ida ne'ebé atu ma­neja dapur kiki'ik sira tuir departamentu ida-id­ak hanesan maneja prosedura hafoin lori ba Primeiru Ministru atu halo aprovasaun", dehan Viana.

Maibé bainhira responde pergunta jornalista kona ba lei aprovizionamentu fó podér ba Primeiru Ministru atu asina kontratu, Viana esklarese katak, lei aprovizionamentu fó podér maibé podér atu asina kontratu ba kompañia estadu entre nasaun. Ezemplu asina kontratu ho kompañia Conoco Ph­ilips hodi halo esplorasaun mina iha tasi timor, ha­nesan mós asina kooperasaun ho komp­a­ñ­ia ENI ne'ebé manan bloku iha área soberania tasi nian. Maibé ba kontratu ho kompañia multi na­sionál ho orsamentu kontratu tokon ida ka rua, ne'e Primeiru Ministru laiha devér atu asina.

Nune'e bainhira ko'alia kona ba Primeiru Mi­nistru asina kontratu ho kompañia Pualaka Pe­troleu Fuel hodi fornese mina ba EdTL ho totál or­samentu US$ 1.473.360,00 (hakerek iha do­k­u­mentu ida ne'ebé asina husi Américo Lopes ho data, 3 Abríl 2009), Viana haktuir katak, ida-ne'e ha­tudu katak Primeiru Ministru halo sala tanba asina kontratu ho kompañia nasionál. Desizaun hanesan ne'e mós hatudu interferénsia de po­d­eres tanba loloos aprovizionamentu mak asina ko­ntratu ho kompañia sira, Primeiru Ministru so halo de'it aprovasaun ne'ebé hato'o husi Min­i­s­t­é­riu Finansas. Tanba ne'e Viana rekomenda ba go­vernu atu hadi'a sistema, mekanizmu no pro­s­e­dura iha prosesu tenderizasaun, se lae aban ba­inrua 1 dolar de'it mós Primeiru Ministru mak asina, du'un Viana.

Husi parte seluk, Vise Diretór Luta Ha­m­utuk, Edio Saldanha Borges hateten, lei nú­meru 7 artigu 3, lei es­t­atutu dus titulares ór­gaun soberanu ha­k­erek ona kona ba im­p­idementus oioin ha­n­esan kona ba saham labele liu 10% no mós parentes kolatoral to'o 2 grau hetan impe­d­e­m­entus atu partisipa iha tenderizasaun. Ta­nba ne'e, se Prime­i­ru Ministru asina kon­t­ratu ida ba Ministra nia la'en ne'ebé Pri­m­­eiru Ministru rasik iha ligasaun família ho mi­nistra ka ho empr­e­z­áriu ne'e, entaun ha­t­u­du katak Primeiru Mi­nistru viola duni lei Estatutu dus Titulares Órgaun Soberanu tanba mosu konflitu de interese iha prosesu asina kontratu.

Tanba ne'e, Edio sujere atu órgaun ko­mpetente tenke halo prosesu ba kazu ida ne'e, maibé membrus sosiedade sivíl ne'e la kon­korda bainhira prosesu ne'e to'o de'it meza Pr­ovedór Direitus Humanus no Justisa ka ha­ruka Inspesaun Je­rál halo investigasaun ou haruka Vise Pr­i­meiru Ministru ba Asuntu Adm­inistrasaun ha­r­ee, maibé tenke lori to'o meza Prokuradór Je­rál atu iha akuzasaun ida para ema tomak be­le haree no hatene katak, lei ne'e halo ba ema hotu la'ós halo lei atu pró­t­eze ema boot sira, dale nia.

Edio reforsa liután katak, halo lei atu ga­rante ema tomak nia direitu ba justisa, la'ós ha­lo lei bazeia ba polítika de'it hodi sakrifika ema seluk nia moris. "ita ko'alia beibeik katak ida-ne'e sala maibé ha'u bele hat­e­ten katak, ita labele sukat ita-nia sa­la ho liafuan de'it tanba ita tenke uza lei hodi sukat ita-nia sala. Se ita la uza lei hanesan prosedimentu ida hodi prosesa ita-nia sala, maka ita sei hatoman-an ho sala hodi fó pr­ospetu ba ema seluk katak tansá ida ne'ebá bele halo nusa ha'u la­b­ele halo", dehan Vise Diretór ne'e.

Maibé oinsá atu hakotu hahalok hanesan ne'e, tuir Edio nia hanoin katak, Parlamentu Na­sionál tenke uza sira nia kompeténsia ha­n­esan fi­skalizador, hodi haree no fó hanoin ba governu atu labele halo buat seluk ne'­e­bé la'­ós sira nia kompeténsia. "la'ós de'it ta­nba ma­un boot entaun ita hotu ta'uk, ita ho­tu la­ko­hi. Nein see de'it kuandu kontra lei, ita la­­bele ta'uk atu kurize tanba ita ko'alia kona ba estadu no povu la'ós ko'alia kona ba ma­­un boot", katak Edio.

Liután nia hateten, kuandu ulun boot si­ra halo sala entaun "ita bele konsulta ho lei kó­di­gu penál hanesan razaun ida atu ha­tún sa­­nsaun maibé tenke liu husi tribunál. Ag­ora, se kestaun ne'e mosu hanesan pr­osesu po­lí­tiku ida entaun Parlamentu mak be­le foti so­l­u­saun polítika ida ba kestaun ha­nesan ne'e. Ma­­ibé se kestaun ne'e ha­nesan krime ida en­taun Prokuradór tenke halo prosesu lalais ho­di halo investigasaun. Hanesan mós kazu si­ra seluk, ezemplu reabilitasaun prizaun Be­k­o­ra no Gleno no mós fornesimentu far­d­a­m­­entu ba guarda pr­izional Timor-Leste, ne'e te­­nke ser iha pr­osesu to'o rohan para ema be­le haree ka­tak ita iha kometimentu atu ha­r­ee buat hi­rak ne'ebé la loos", Edio sujere.(aro)

No comments: