Wednesday 8 August 2012

KRESIMENTU EKONOMIA NO KUALIDADE MORIS POVU TIMOR

(Fernando d’ Silva),
Aldeia Maukiak, Suco Matahoi, Uatolari

Alumni UNWIM Bandung, Jawa Barat.
                                 
Normalmente medida produtu agregadu ba rendementu nasional hatudu husi indikador Gross Domestic Product (GDP). Tamba nee iha ekonomia modernu, GDP nee rasik konsidera hanesan media indikador ekonomia ho nia sentido katak GDP nebe a’as hatudu situasaun nebe diak liu ou bele mos bolu hanesan valor ba kresimentu ekonomia. Indikador ida nee hahu introduz husi Simon Kuznets iha 1934 no komesa uja iha II guerra mundial atu determina kapasidade produktiva iha periode funu nee nia laran.



Timor Leste mos nasaun ida nebe adapta medida GDP atu representa mudansa situasaun ekonomia nasional. Rekursu barak mak indika kona ba kresimentu GDP Timor iha tinan hirak ikus nee. http://data.worldbank.org rekorda resultado kresimentu ekonomia versaun GDP Timor Leste nebe  iha tinan hirak hikus nee hatudu sinal positivu. Annual persentagem GDP iha tinan 2005 (6.2%); 2006 (-5.8); 2007 (7.8%); 2008 (13.2%); 2009 (1.9%). Resultado ida nee hatudu iha mudansa no progresso ba ekonomia timor entre tinan 2007 too 2009.  Maibe  kresimentu ekonomia Timor versaun GDP, bele reflete duni kualidade moris ka lae? Pergunta nebe karik ita hotu hein atu hetan ninia resposta.
Saida mak kualidade moris? Kualidade moris signifika sai husi linha pobreza. Pobreza (menus ou laiha kualidade moris) laos defini deit husi aspeitu ekonomia mas pobreza signifika malnutrisaun, tempo moris badak, menus bee moos no saniamentu, analfabetismo, menus asesu ba edukasaun, kultura, mediku, oportunidade ba kredito (finansa).  “Non si può definire la povertà soltanto in termini economici. Povertà significa anche malnutrizione, aspettativa di vita più breve, carenza di acqua pura e di igiene, malattie, analfabetismo, negato accesso all’istruzione, alla cultura, alle cure mediche, alla possibilità di ottenere credito o altri vantaggi finanziari “ (ECU, Scuola Mattei, Sustainable Development ; P.45)


Relasiona ho kresimentu ekonomia timor, assuntu nee konsidera hela hanesan kestaun importante no koriozu tebes iha sosiedade sira nia leet. Povo hahu husi “aileba” to’o studante no mos individu oin-oin koalia hela oinsa kresimentu ekonomia Timor neebe realmente la kondiz ho ekonomia Timor ohin loron. Povo sira iha foho mos hahu tur no diskuti atu komprende  oinsa boot sira (Lideransa sira) nia koalia kona ba kresimentu ekonomia nee rasik. Sira (povo) mos hakarak atu komprende affeta kresimentu ekonomia nee ba sira nia moris nebe sira rasik sidauk sinti. Ho liafuan badak, nivel kresimentu ekonomia a’as la lori solusaun ne’e a’as ba numeru  pobreza ne’ebe sei a’as (se osan nebe sirkula iha nasaun barak liu tan, kiak mos bele a’as liu tan).

Hakarak ka lakohi, simu ou lae, realidade hatudu duni katak iha duni kresimentu ekonomi. Maibe iha parte seluk, povo mos defisil liu tan iha sira nia moris ho situasaun ida nee. Orsamentu ho montante bo’ot mak aprova husi parlamentu hamosu kresimentu sirkulasaun monetaria nebe lori ba too Inflasaun (Global finance rekorda inflasaun 7.6% iha 2008). Aprovasaun orsamentu nee mos sidauk bele hatan nesisidades povo sai husi linha pobreza. Klaru katak sei iha nafatin, dalan a’at, ahi mate lakan, sistema edukasaun sidauk masimu, produsaun produtu lokal seidauk lao diak no masimu , dezempregu, etc.
GDP Timor hanesan indikador progresso ekonomia Timor nebe interesante tebes ho situasaun Timor ohin loron. Ita bele buka atu hatene dadus barak nebe refere ba GDP Timor, mas ita mos labele haluha atu oinsa medida GDP nee interpreta lolos atu povo mos hatene saida mak kresimentu ekonomia versaun GDP nee rasik. Nune’e, GDP reflete duni kualidade moris ka lae? Kuando ita interpreta klehan liu tan, GDP hanesan indikador ekonomia nebe refere atividade ekonomia hotu, iha mos ninia forsa e frakeja balun nebe presija mos tau iha konsiderasaun.

Pontus importante husi GDP mak representa medida atividade hotu relasiona ho progresu ekonomia. Indikador ekonomia ida nee rezume informasaun ekonomia ho quantidade numero ne’ebe tuir mai hanesan barometer ida ba formulador politika ekonomia hodi foti deisizaun ba kondisaun ekonomia nebe nasaun enfrenta. Kresimentu GDP reprezenta kresimentu ekonomia nebe ikus mai bele mos atrai investor ba investementu dezenvolvementu rai laran.

Aplikasaun GDP hanesan medida situasaun ekonomia, enfrenta mos defeitu balun nebe tuir mai hau koko atu analiza ho situasaun real nebe Timor hasoru.

GDP konsidera krime, devorsidu no dizastre naturais hanesan benefisiu ba kresimentu ekonomia. Hanoin katak GDP hanesan negosio ou transasaun hotu nebe relevante ba monetaria hanesan fatore positivu. Iha nasaun dezenvolvedu barak, assuntu krime, devorsiadu hamosu despesa orsamentu nebe boot. Assuntu seluk hanesan dezastre naturais nebe Timor mos esperensia iha kuaze distritu hotu, resulta gastos nebe laos oituan. Tamba nee mak assuntu hirak nebe relasiona ho krime, devorsidadu no dizastre naturais iha relasaun positivu ho kresimentu ekonomia. Signifika katak kresimentu ekonomia bele mos representa positivamente husi numero dezastre naturais, devorsidadu no krime.

GDP konsidera deplesaun kapital naturais hanesan rendementu. Atividade deplesaun rekursu fiziku (Physical resources) nebe disponivel ba iha futuru fo benefisiu ba “moris diak / well being”. Asunto ida nee iha ligasaun ho situasaun ekonomia Timor ho ninia dependensia tomak ba rendimentu husi Tasi Timor hanesan mina no gas. Rendementu hirak nee sertamente fo benefeisiu ba kresimentu ekonomia. Kuando rendimentu barak affeita mos ba kondisaun ekonomia sa’e. Iha parte ida nee, importante tebes atu formulador politika tau atensaun oinsa jere rendementu nee ba investementu dezenvolvementu sustentavel. Investementu nebe laos ba ohin loron deit mas bele mos fo benefisiu  iha futuro hanesan Brundtland commission (World Commission on Environment and Development “Our Common Future 1987”), nebe relata kona ba definisaun dezenvolvementu sustentavel. “Sustainable development is development that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs”. Definisaun ida nee iha sentidu intertemporal nebe involve jerasaun ohin loron no jerasaun futuru. Tamba ne’e mak kualidade investementu ohin loron importante tebes atu bele eziste ho sustentavel.

GDP la konsidera distribuisaun rendimentu. Assuntu ida nee representa situasaun Timor nebe mesmo ho orsamentu boot aprova husi parlamentu iha tinan hirak ikus nee laos signifika hadia kualidade moris. http://www.transparency.gov.tl relata informasaun orsamentu geral nebe hetan kresimentu husi tinan ba tinan. Maibe impakto positivu saida mak populasaun sira bele sinti ona ho situasaun ida nee? Realmente, populasaun barak mak nafatin ho ninia situasaun ekonomia ou alias “jalan di tempat atau bahkan mundur” mas iha parte seluk ema balun esperensia benefisiu (“free rider”) husi orsmanetu boot nee. Salariu ofisial altu nivel estadu hanesan deputadu no ministro sira nebe sae makaas fo benefisiu ba kresimentu ekonomia. Orsamentu pakote referendum no pakote-pakote seluk, konsidera mos hanesan meio ba kresimentu ekonomia. Relasiona ho hirak nee, GDP la rekorda progresso infrastrutura nee rasik. Signifika katak  GDP foka liu ba montante orsamentu no laos output real ho ninia benefisiu ba povo. Iha parte ida nee mos, GDP la rekorda gap sosial hanesan  relasaun pobreza ho rikeja. Politika nee mak hanesan mos fator ida hamosu inflasaun nebe atualmente mai husi kresimentu sirkulasaun monetaria iha sosiedade, liu-liu iha Dili. Atu habadak deit katak, atrativu monetaria nebe reprezenta husi sirkulasaun orsamentu  iha sosiedade,  finalmente sei resulta kresimentu ekonomia nasaun (GDP sa’e).

Iha pontos barak nebe diskrebe oinsa kondisaun ekonomia nebe adopta medida GDP laos totalmente represente qualidade moris nasaun ida. Razaun, tamba GDP foka liu ba atividade monetaria ou gastos orsamentu nasaun ida. Maibe gastos ida nee bele mos laos siginifika diretamente ba hadia populasaun nia moris. Tamba nee mak numeru orsamentu nebe boot, presija mos ezekusaun nebe optimu no seriu ba sosiedade nia moris.  “We cannot assume that things are getting better (improved life conditions) just because more money is spent!”

Iha “study case” nebe familiar ho ekonomista sira kona ba aplikasaun GDP nee. Nune’e tuir mai repete deit iha artigo ida nee (ECU, Scuola Mattei, Sustainable Development; P.13) hodi sai mos referensia ba oinsa ligasaun GDP ho Kualidade ema nia moris.

GDP iha state Alberta rekorda entre 1961 too 1996, GDP sa’e makaas mas pobreza mos iha tendenzia atu sae. Iha mos atividade ruma nebe mensiona tuir mai sai mos referensia oinsa GDP iha relasaun kontrariu ho kualidade moris. Eksplosaun sidade Oklohama, USA iha 1995 ameasa boot ba situasaun ekonomia USA. Mas realidade orsamentu nebe nasaun nee hasai atu restaura fila fali sidade Oklohama lori benefisio ba kreseimentu GDP.

Ezemplo leten nee no deskripsaun papel GDP, bele interpreta  ba situasaun depois de krize 2006 iha Timor. Katak, orsamentu nebe aprova husi parlamentu iha 2008, montante boot aloka atu restaura situasaun no kondisaun rai laran. Distribuisaun osan ba deslokadus sira (familia ida $4,500.00) konsidera mos hanesan benefisiu ba kresimentu ekonomia. Affeta husi politika ida nee, inflasaun sae gradualmente no populasaun barak mak labele utiliza osan nee ho optimu. Ita labele dehan iha substansia kualidade moris iha termos ida nee, tamba gastos hotu-hotu nebe alokadu somente atu restora fila fali deit kondisaun ekonomia nebe estraga antes nee (krize 2006). Tamba nee mak entre tinan 2008 too 2009, GDP sae makaas (too digitus rua). GDP la rekorda dezastre no difikuldades nebe Timor hasoru durante krize nia laran.

Ikus liu atu konklui deit katak applikasaun GDP hatudu oinsa kresimentu iha rendementu ekonomia bele defini populasaun nia moris diak. Maibe kresimentu husi rendementu ekonomia presija atu ezekuta lolos atu bele to’o ba finalidade ida nee. Simon Kuznets “The welfare of a nation can scarcely be inferred   from a measurement of national income”.  Iha parte seluk mos Kuznets relata “ Goals for more growth should specify more growth of what and for what“. Tamba nee, Timor alem de konsidera GDP hanesan optimu medida ba kresimentu rendementu ekonomia nebe iha pro no kontra iha ninia aplikasaun real, presija mos refere ba indikador seluk hanesan Genuin Progress Index (GPI), Human Development Index no indikador sosial seluk no liu-liu matan no fuan bele loke hodi hare ba realidade povo nia moris.  GDP bele indika mudansa kondisaun ekonomia mas laos totalmente reprezenta nasaun ida ninia kualidade moris. Nune’e GDP laos indikador maximu atu kalkula situasaun pobreza. Tamba nee mak mosu pergunta barak oinsa Timor bele iha kresimentu Ekonomia  mas realidade povo sei terus, sei hamlaha, barak seidauk assesu diak ba saude no edukasaun, sidauk iha asesu diak ba produtu lokal,  ahi mate lakan, estrada taka kuak, numeru dezempregu nebe a’as, etc.

Hein katak ho situasaun ida nee, hanesan nasaun soverania nebe iha importansia atu lori povo ba prosperiedade laos deit kontenti ho quantidade kresimentu ekonomia mas importante tebes loke matan hodi hare realidade moris. Iha futuro, ho dezenvolvementu nebe planeadu sei estimula kresimentu iha gastos governu, investementu, konsumo, hanesan  mos kresimentu iha rendementu mina ho gas nebe potensial hasa’e persentajem ekspor inkluindu kafe. Hasae industria no produtu rai laran sei hamenus mos dependensia nasaun ba importo sasan husi rai liur. Variabel hirak nee sei foti papel importante ba kresimentu ekonomia nasaun. Tamba nee importante tebes atu formula numero kresimentu ekonomia ne’e ba prosperiedade moris povo ohin no ba futuro.

Tuir hau nia hanoin Kresimentu ekonomia nee sei sai qualidade se ninia quantidade nee bele reprezenta kualidade moris, povo sai husi linha pobreja. Oinsa ho ita boot nia hanoin?

No comments: