Sunday 13 March 2011

Xanana To'o Hikas Iha TL, Relata Apoiu Internasional Ladun Efektividade

Tempo Semanal-Dili, 12.03.2011

Abertura Dialogu Internasional G7+ iha Abril 2010 (Foto:TS dok)
PM Xanana hato'o ninia preokupasaun kona ba efektividade ba gastu osan husi nasaun Doador sira ninian iha Timor Leste durante ne'e. Lider Governu ne'e hato'o ninia hanoin hirak iha konferensia de imprensa iha aeroportu Nicolao Lobato Komoro Dili (12/03) hafoin tun husi manu liras Besi Merpati.

PM Xanana hala'o vizita ba estranjeiru besik fulan ida hodi partisipa iha reuniaun Konsellu Seguransa ONU ninian kona ba Misaun UNMIT, hafoin vizita hanesan Xefe do governu ba Washington, ba Kuba, Brasil no Londres.

"Rai recipientes la'os Timor Leste de'it, rai recipientes ladun hetan no ladun ka'er dehan apoiu sira ne'e mai oin nusa," Xanana konfesa ninia sentimentu.

Iha vizita ba nasaun belun sira ne'e tuir Primeiru Ministru katak hodi koordena koopersaun di'ak liu tan ho nasaun sira ne'e tan ba Timor leste sei halo revizaun ba kooperasaun sira ne'e hodi evita kada ministeiru ida-idak maka husu. Xanana informa katak Timor Leste sei estabele programas balun ba kortu, meudiu no longu prazu hodi aijuda asegura nasaun belun sira atu foo apoiu.

Husi Brasil komitiva PM ninian ba Londres hodi ko'alia ho Departamentu ne'ebe haree ba aijudas ba exterior ninian. Iha ne'eba lider governu ne'e dada lia liu kona ba pozisaun Timor Leste ne'ebe agora prezide hela G7+.

"Problema aijuda internasional ba ita nu'udar recipientes, nu'udar rai recipientes, ita hakarak aijuda internasional mai ne'e, mai hetan ho impaktu iha ita nia rain. Tan la'e karik ita rona maka osan barak hanesan rai seluk mos tau maibe impaktu ladun," Dehan Xanana ne'ebe akompania husi Ministra finansas Emilia Pires ho Ministru Negosiu estranjeiru DR. Zacarias albano da Costa.

Tuir relatoriu balun ne'ebe publika ona indika dezde 1999 to'o 2009 Timor Leste hetaan apoiu husi komunidade internasional ho total osan bilaun 8.8 Dolar Amerikanu maibe iha impaktu uitoan de'it tan ba tuir relatoriu organizasaun internasional ida ne'ebe foo sai iha TL dehan entre 2011ate 2007 numeru ki'ak iha nasaun Timor Leste aumenta pursentu 14, pursentu 60 labarik ho tinan lima mai karaik moris iha mal nutrisaun no pursentu haat nolu juventude Timor oan entre tinan 15 to'o 27 dezempregadu.

"Ha'u dehan ba sira, osan la'os ami nian, osan ita bo'ot sira nian mas ha'u sente katak ita bo'ot sira mos hakarak rezultadu konkreta iha rai ne'ebe ita bo'ot sira tau osan. Ida be liu fali husi project management unit sira ne'e maka dala ruma ladun....ita la hetan," relembra Xanana.

Primeiru Ministru hetaan resposta pozitivu ruma husi ninia enkontru ne'eba tuir departamentu de apoiu externa ne'e sei foo apoiu nafatin ba G7+ ne'ebe kompostu husi nasaun frajilu sira nia dialogu internasional hanesan hala'o ona iha Dili iha abril tinan 2010 ne'ebe tuir planu sei halo fali iha Busam iha fulan Novembru 2011.

Eis Lider da rezistensia ba libertasaun nasional ne'ebe ninia rai hetaan estragus wain iha 1999 hafoin de konsulta popular ne'e to'o ohin loron sei buka hadia nafatin ninia infra estrutura maiske osan barak ona maka salin iha rai rohan ne'e ninian leten.

Tuir Dokumentus ne'ebe Tempo Semanal asesu osan liu husi aijudus internasional ne'ebe mai husi nasaun belun doador boboot hanesan Australia, Uniaun Europeia no Estadu Unidus da Amerika barak liu maka hodi selu salariu ba asesores no konsultores internasional sira ne'ebe dala barak buka hasoru malu ho ninia maluk sira iha kafe no restaurante hodi dada lia no hakerek relatoriu ba sira ninia rain kona ba Timor Leste.

Prezidenti Ramos Horta iha tinan kotuk sei halo doador sira nia tilun mean hodi dehan katak se karik osan sira ne'e gasta loloos iha Timor leste maka bele transforma nasaun ne'e ninia ekonomia no sosial ba diak inklui hadia di'ak liu tan infra estrutura sira.

"Problema iha ne'e maka gastu husi ONU nian rasik iha Timor Leste no asistensia husi bilateral no multilateral ba Timor Leste ho montante total bele temi de'it bilaun lima Dollar Amerikanu ne'e investe iha ne'ebe? Ne'e perguntas bo'ot ida ne'ebe presiza investiga husi doador sira," dehan Prezidenti Horta iha tinan kotuk ba Tempo Semanal.

Tuir Observasaun Nasaun ne'ebe aijuda osan labun bo'ot maibe pelumenus halo mudansa netik ba oin kapital nasaun ne'e ninia maka apoiu husi Xina ne'ebe bele dehan ki'ik liu maibe harii ona edifisiu Ministeiru Negosiu Estranjeiru ne'ebe ninia lutu hahu ferozu no monu daudaun iha bairo dos kokorus, kontrui Gabinete Prezidenti da republika iha aitara laran, Gabinete ba Ministeiru Defeza no Kuartel jeral F-FDTL ne'ebe sei iha hela konstrusaun iha Fatuhada Dili no hari'i uma rua nolu resin walu ba falimia atus ida F-FDTL iha metinaro tuir palnu sei remata iha fulan Agusto.

Hataan perguntas Jonalista ninia kona ba sucesu sucesu ka la'e PM konvense Estadus Unidus da Amerika hodi investe mos ba area infra estrutura iha nasaun ne'e.
"Sucesu duni en termus ami sei kontinua nafatin ho kooperasaun ne'ebe iha ona hodi hala'o execisu no treinamentu," informa Xanana kona ba rezultadu Reuniaun ninian ho Hillary clinton.

Nia esplika, "hanesan imi hatene hafoin besik atu tinan haat (governa), doador uniku ne'ebe maka bele foo asistensia ba infra estrutura maka japaun. Sira halo liuron, portu no bu'at seluk tan. Foin lalais ne'e Xina hari'i infra estrutura edifisiu la'os infra estrutura ekonomiku. Nune'e duni ha'u tenke hateten ba imi katak la iha doador ida maka hatudu ninia hakarak atu investe osan iha infra estrutura. Tan ba ida ne'e maka sei tuir nafatin akordu no argumentu ne'ebe iha ona kona ba treinamentu no exercisu de'it."   (TS).

No comments: