Wednesday 19 September 2012

Edukasaun Gratuita Kualidade Hakdasak


Embaixadora Boa Vontade ba Edukasaun simu
tara tais. Doador sira mos salin osan kahor hamutuk
 ho Orsamentu Jeral Estadu TL mais
 proplema kadeira kuran, uma kakudluk la iha,
 profesores menus no ladun kualidade
 sei halerik nafatin......
.
POLITIKAMENTE Timor-Leste oras ne’e daudauk adopta hela sistema edukasaun gratuita. Implementasaun ba programa ne’e hahú hala’o iha primeiru Governasaun no hetan apoiu husi Parlamentu Nasionál (PN). Polítika ne’e la’o kuaze tinan 13 ona. Maibé, kualidade edukasaun to’o ohin loron sei problema hela.

 Objetivu husi polítika ne’e, atu fasilita Timor oan sira oinsá bele asesu ba edukasaun ho gratuita hanesan haktuir iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) Artigu 59, ne’ebé iha Alínea primeiru hateten, “Estadu rekoñese no garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura, hodi hari mós sistema ensinu báziku universál, obrigatoriu no bainhira bele gratuita, tuir Lei haruka.”

 Simplesmente promesa ida ne’e kumpre duni. Tanba, realidade hatudu katak, Timor-Leste oras ne’e daudauk adopta hela sistema edukasaun gratuita. Maski nune’e, ema barak kestiona katak, sistema polítika edukasaun gratuita ne’ebé Timor-Leste adopta malahuk hela. Tanba, sistema gratuita ne’e ba propinas (SPP) de’it. Farda ba estudante karun, livru la iha, menus fasilidade, kondisaun eskola la sufisiente no pior liu tan la iha kualidade de edukasaun.


 Situasaun ne’e kuaze akontese ba eskola públiku iha territóriu tomak. Ezemplu ida mak akontese daudauk ba eskola Ensinu Pre-Sekundária Dais, Suku Bele Casak, Sub-Distritu Maukatar Distritu Covalima.  Eskola ne’e taka de’it ho tali tahan no didin ho bebak no mós kadeira ba estudante sira halo de’it ho au (bambu).

 Problema hanesan ne’e, la'ós de’it akontese ba eskola refere. Maibé, akontese mós ba eskola públiku balu iha kapital Dili. Ezemplu, eskola báziku Sentrál Manleuana, eskola Primária No. 9 Ai-Mutin, eskola 5 de Maiu, eskola 28 de Novembru no SMEA Becora Dili. Eskola hirak ne’e, kuaze ninia kondisaun la di’ak. Janela eskola la iha, odamatan la di'ak, la iha ‘plafon’, kaleen kuak, meza no kadeira la sufisiente, la iha biblioteka, númeru profesór limitadu no problema seluk-selek tan.

Ho indikasaun hirak ne’e hatudu katak, komitmentu Estadu hodi implementa polítika edukasaun gratuita, la sériu. Tanba, ‘kebijakan politik’ ne’ebé iha, difisil atu garante objetivu dezenvolvimentu umanu iha Timor-Leste, se bainhira la iha kualidade edukasaun.

Aleinde ne’e mosu hanoin balu husi públiku katak, ‘kebijakan’  estadu hodi kria sistema edukasaun gratuita sei malahuk hela. Tanba, objetivu kria sistema edukasaun gratuita ne’e, atu liberta ema ou hanesan instrumentu komersiál de’it. Sira mós kestiona katak, tansá mak estadu kria tia sistema edukasaun gratuita. Maibé, la iha kualidade no ikus mai ema sira ne’ebé tuur iha kargu Governu haruka sira nia oan ba eskola iha rai liur no balu fali haruka sira nia oan ba estuda iha eskola privadu..?.

ha’u hanoin ida ne’e esplorasaun ba povu kbiit laek nia oan sira. Tanba, ukun na'in sira finje kria edukasaun gratuita iha rai laran mais la preokupa ho ninia kualidade no ikus mai haruka sira nia oan ba eskola fali iha eskola swasta no rai li'ur” dehan Mateus H. da Costa estudante UNTL.

Tuir nia, governu, liu-liu Ministériu Edukasaun (ME) tenke kria kondisaun no tenke garantia kualidade ba eskola públiku hotu, se lae povu mukit nia oan sira mak sai fali vítima ba sistema edukasaun gratuita ne’ebé TL adopta.

Diretora eskola báziku Sentrál Maliuna, Rosa Auta Marçal rekoñese katak, daudauk ninia estudante sira hala’o prosesu aprendizajen iha kondisaun eskola ne’ebé la favorese. Tanba, sala eskola balu nia kaleen kuak, sala balu ninia parede hahú nakfera no halis daudauk ona, kondisaun meza no kadeira la di’ak. governu presiza hare kondisaun eskola públiku sira. Tanba, atu garantia kualidade edukasaun, ita presiza mós fasilidade eskola ne'ebé di’ak durante prosesu aprendizajen," dehan Diretora eskola ne’e.

Tuir nia, fasilidade mós fatór determinasaun ba prosesu aprendizajen atu la’o di’ak no bele determina kualidade estudante. Ne’e duni, Governu presiza toma atensaun ba kondisaun eskola públiku sira.

Eskola báziku ne’ebé ho totál alunus 1775 ne’e, iha sala 10  ne'ebé fahe ba parte rua, turma balu tama iha parte dader no balu tama iha oras lokraik nian. Eskola ne’e iha sala 3 mak hetan konstrusaun liu husi projetu PDD. Maibé, seidauk bele responde buat ida ba estudante lubuk iha ne'e.

Sentimentu triste hato’o mós husi Koordenadór  eskola Primária No. 9 Ai-Mutin, Rogério Soares. Tanba, la iha sala eskola ne’ebé sufisiente atu hala’o prosesu aprendizajen ho di’ak.  Totál alunus iha eskola ida ne’e hamutuk 658. Maibé, eskola iha de’it sala 9.

ho númeru alunus ne’ebé aas, entaun prosesu aprendizajen ami tenke fahe ba oras dader no lokraik nian. Maibé, ida ne'e mós problema hela tanba ambiente sala hirak ne’e la garantia estudante sira hodi hala’o prosesu aprendizajen ho di’ak.” esklarese Soares

Fasilidade sai nu’udar auto determinasaun ba kualidade estudante sira. Estudante sira presiza ambiente ne'ebé di’ak. Tan ne’e, Governu liu-liu Ministériu Edukasaun presiza kria kondisaun ba eskola públiku sira.

Hatan kona ba kualidade, Koordenadór eskola Primária No. 9 Ai-Mutin responde, “se ita kompara kondisaun eskola públiku ho privadu, eskola privadu iha kualidade di’ak. Tanba, fasilidade eskola kompletu no iha kondisaun sala ne’ebé di’ak. Maibé, se ko'alia kona ba kualidade estudante depende ba sistema aprendizajen husi profesór sira.”  Soares haktuir.
Nia hatutan, eskola Primária No. 9 Ai-Mutin nu’udar eskola públiku. Ne’e duni, presiza hetan atensaun husi Governu. Tanba, eskola ida ne’e presiza tebes aula foun hodi hala’o prosesu aprendizajen.

Kompara ho Ensinu Pre-Sekundária Dais, ninia situasaun diferensa tebes. Tanba, eskola  ne’ebé pertensia ba Suku Bele Casak, Sub Distritu Maukatar, Distritu Covalima taka de’it ho tali tahan, didin ho bebak no kadeira ba estudante halo husi au.

Eskola ida ne’e hari iha tinan 2007. Maibé, to’o ohin loron la iha ‘gedung’ rasik, ne’e duni to’o ohin loron estudante no mestri sira iha eskola refere hein hela Governu atu halo uma eskola ba sira. ami hare númeru estudante aumenta ba beibeik. Tan ne’e, sala ne’ebé ami uza la sufisiente no ami hato’o ona kestaun ne’e ba parte edukasaun no sira rasik mai hare tia ona. Maibé, ate agora seidauk hetan resposta,” tenik profesór  Santiago Barreto ba Jornál Tempo Semanál fulan hirak liu ba.


Tanba hein hela desizaun Governu ne’ebé seidauk iha resposta, inan, aman mestre no estudante sira foti inisiativa ida hodi halo uma eskola ida ne’e ho tali tahan no didin ho bebak hodi aguenta hein desizaun Governu.

Situasaun ne’e difisil atu hala’o prosesu aprendizajen iha tempu udan. “gedung  ne’ebé ami uza iha sala 6 de’it. Tan ne’e, ami hari fali sala 3 ne’ebé halo husi tali tahan no bebak” esplika Barreto
Ho sala 3 ne’ebé halo husi tali tahan entaun Ensinu Pre-Sekundária Dais iha ona sala 9. Maibé, ida ne’e mós seidauk sufisiente ba totál alunus ne'ebé ho númeru kuaze 500. Tan ne’e, kada sala iha estudante 40 ba leten.

Maria Madalena estudante husi eskola refere hateten, nia parte sente triste ho kondisaun eskola ne’ebé iha. Tanba, kondisaun eskola ne’e la favorese ba sira atu hala’o prosesu aprendizajen . “ kondisaun ne’e obriga ami tenke tuur iha rai tanba kadeira no meza la iha. Ne’e duni, foin lalais ne’e ami halo kadeira no meza husi au” tenik Madalena ho triste.

Relasiona ho kondisaun eskola ne’ebé iha, Zeronino Lopes aman husi estudante ida espresa mós ninia sentimentu triste ba jornál Tempo Semanál hodi husu ba Governu foun atu tau matan ba eskola ida ne’e.

Ami sente kontente bainhira loke eskola Pre-Sekundária iha suku ida ne’e. Tanba, iha okupasaun Indonézia nian la iha eskola Pre-Sekundária iha Suku ida ne’e” haktuir Zeronino.

Maski nune’e, aman husi estudante ne’e ho haraik an husu ba Governu atu hadi'a kondisaun eskola refere.

Nune’e mós, Diretor SMEA Becora  Manuel Soares hateten, eskola ida ne’e ninia kondisaun la premite, aula barak mak ninia janela no odamatan la iha, ‘plafon’ mós la di’ak hotu ona no moru eskola la di’ak. Total aula eskola hamutuk 24 sala. Maibe, iha sala 7 mak la iha kadeira no meza. Tan ne’e,  estudante sira tuur de’it iha rai hodi simu lisaun husi professor.

Numeru estudante SMEA hamutuk 1662  no total profesór hamutuk ema nain 48. Husi numeru profesór ne’ebé ema na’in 3 serbisu hanesan volontariu.
Iha loron primeiru aprezentasaun programa Kintu Governu nian, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  iha ninia diskursu hateten, Governu ida ne’e kompromete an atu hadi'a setór edukasaun, la'ós de’it kondisaun eskola hanesan sala de aula, mobiliarius ho materias ensinu. Maibé, sei hadi'a mós kualidade edukadór nian hodi investe di’ak liu tan iha formasaun ba profesores ho teknikus edukativus sira seluk.

Ami sei reve kurrikulus ne’ebé dezajustadus ho ita nia realidade, hodi reve mós sistema interasaun profesór alunu, atu nune'e alunus sira bele hetan aproveitamentu eskolar ne’ebé diak liu, hodi atinje meta escolaridadi obrigatoria, no aumenta kualidade aprendizajem ne’ebé tenke sai hanesan sinonimo husi evolusaun intelektuál labarik sira nian, atu premiti katak,iha futuru,iha duni jovens ne'ebé preparadus liu no iha kbiit hodi partisipa iha dezenvolvimentu” dehan Xanana.

Xanana haktuir, Governu sei regula nia atuasaun iha ensinu Pre-eskolar no báziku, kaer ba prinsipiu inkluzividade, atu nune’e Timor oan ida bele hasoru desvantazen ou la hetan oportunidades hanesan. Tanba, de’it nia labele hatene ninia lian inan rasik no buat ne’ebé edukador hateten, iha nia primeirus anus bainhira tuur iha banku eskola. Ensinu sekundáriu sei fahe ba escolas sekundária jerais ne'ebé vokasionadas liu ba preparasaun alunus atu bele kontinua estudus superiór no eskola sekundária téknika ne'ebé sei prepara alunus sira atu tama iha merkadu traballhu ou atu bele iha asesu  ba ensinu superiór tékniku.

Governu sei promove mós setór politekniku no universitáriu ne’ebé efikas hodi kria oportunidade ba rai doben ne’e nia oan sira. Ho objetivu ida ne'e liu husi ajénsia nasionál ba avaliasaun ho akreditasaun akademikas, sei impoen, gradualmente, padroens ho kriterius ne’ebé bele garante kualidade ensinu superiór, dezenvolve parserias ho instituisoens ensinu superiór nian, atu asegura jestaun no koordenasaun ne’ebé di’ak liu ba universidade sira.

Xanana haktuir, Governu sei kontinua enkoraja instituisoens privadas ensinu superiór nian,atu hadi'a sira nia kualidade ensinu no sei tulun buat ne’ebé presiza hodi bele satisfas padroens ne’ebé ita hotu hakarak.

No comments: