Tuesday 11 September 2012

MAKRO-ESTADU NINIA PRATIKA IHA VIDA KOMUM MAK MIKRO ESTADU HO ROHAN IDA DEIT: ESTADU RDTL DE DIREITU!


By : Frederico NUNO Jerónimo Boavida

Konseitu Estadu tuir sensu komum (ema baibain la’os polítiku no taun pouku Estudiozu ka Péritu sira iha Siénsia Polítika nian) katak estadu mak Prezidente da Repúblika deit. Loos! Maibé nia reprezenta deit ema hotu-hotu mak moris iha rai ida, ho kultura, ras, lian, fiar no ideologia partidaria oi-oin; maibe nia rasik la’os mai husi buat hirak ne’e hotu hamutuk nia kabun-laran rasik; karik nia mai husi partidu, instituisaun ka  Prezidente rasik ema independente tan ne’e sai nudar reprezentante deit ba unidade husi buat hirak mak ita temi.

Importante atu dehan katak ita atu harii estadu transparente, la’os bosok-teen, la haan-matak, la halo konspirasaun, maibe tau fiar ho konfiansa ba legal no iha baze moral sólida; uluk nanai hahu iha uma-kain ida. Keta karik mak iha Mikro-Estadu (uma-kain); iha uzu-kustumes, ábitu na’ok, bosok, haan-matak, fofi, lohan, maupagador, oportunista, futulia (konspirasaun); la seluk la leet mak se ita hetan uma kain rihun ida (1000) ho karakter hanesan ita temi maka ita harii ka estabelese Estadu ho mentalidade Naokteen, bosokteen, fofidor, Haan-Matakdoor, Konspirador no trafikante, Prostituta ka oportunista no tabele-tuun-sa’e ba rai-seluk-seluk; ho ida ne’e mak Esatadu de Direitu nudar Makro Estadu wainhira diskonfia no hetan informasaun katak iha uma-laran ida iha aktus ilegais no violénsia doméstika; Estadu hotu-hotu (Mikro-estadu ka estadu hirak kikiik-oan no nakrahu-rahunoan sira hanesan: Sosiedade Sívil, uma-kain, uma-Lisan, Igreja, Sindikalizmu, Media/Meius Komunikasaun Sosiál, Provedoria, KAK; 

ONG; Ajénsia; Instituisaun ne’ebé mak naklekar iha Makro-Estadu RDTL nia okos ne’e)  nian ne’e hahu halo izolamentu no Aparellu Estadu F-FDTL no PNTL) sei tau matan no soe lia: “Imi hahu mak Ami Tuir” katak Imi nia uma-kain Hahu mak Ami imita atu dehan mós Makro-Estadu ka Estdu Orijin ka Estadu Arkais iha uma ida-idak pratika vida kontra-bandu ne’e mak estadu-Espellu iha Makro-Estadu ne’e hatudu hikas ita no membru uma-kain ida-idak nia-an ho ida ne’e ita la iha razaun fundamental ida atu duun ba ema-seluk tanba estadu mak ita katak ema ida-idak mak hamutuk harii vida sosiál hodi la uzufruir liberdade individual ultra-pasa Direitu Humanus husi individu individual ida seluk nian iha regra ka normative ordem interasaun iha prátika ámbitu sosiedade nian no interasaun sosiál; tan ne’e presiza eduka-an tuir edukasaun hanorin katak: moras uluk nanain mai husi uma laran no la’os husi liur; ka Igreja dehan Tabernaklu mak o nia fuan, Igreja, Katerdral no Bázilika mak o nia isin-lolon; ka Presidente dehan: Bandeira mak o nia lala’ok, Prezidénsia, Palásiu mak o nia-an. Eim vez de, ema kompriende sentidu ida ne’e nudar mikro-Estadu (Igreja no Estadu – respeitu sasan legal konstitusional); ita dala barak interpreta sala no ita hanoin katak ita akumula masa mai horik iha ita nia-an; se karik mak hanoin hanesan ida ne’e iha, ida ne’e bolu SUBLIME ka sizofrenia (eskizofréniku/Psikoze Pathologico katak moras mental hodi dehan hau rasik ne’e hau despreza-aan no hau duun katak hau mak ema ida seluk ne’ebé diak liu hau ka aukontráriu hau hakarak met-metin atu ema seluk sai hanesan hau ka tenke sai tuir hau nia hakarak no nia rasik tenke husik tiha ninia-an).

Tuir mai ne’e; hau nia interpretasaun deit hodi lee “Political Argot” hanesan Izemplu Estadu tau espellu estadu (lampu piska-piska atu hatudu kondutu sidadaun ida atu haliis ba iha ne’ebé)  nian tau nudar Figura Petisionáriu sira katak:

1)           Alfredo Karik uma laran seidauk rekoñese oan ida nudar elementu determinante no membru ofisiál iha família ida tan ne’e petisionáriu husu ninia direitu atu hetan rekoñesimentu;
2)           Alfredo mós insulta ka tolok xefe no nai-ulun sira; katak keta karik iha uma laran la iha hierarkia se mak boot no se mak kiik ka se mak aman-inan no se mak oan;
3)           Alfredo tolok boot kiik sira hotu: katak iha uma laran karik vida seksual ema pratika relasaun seksual iha uma laran aman, inan no oan sira toba-sala-malu;
4)           Augostu Tara mak masa barak liu (iha tempu Krize 2006) no idade katuas liu iha petisionáriu nia leet karik atu dehan ida ne’ebé relasaun luan liu mak Tara karik no iha kbiit atu hamate no hamoris ka insita konflitu;
5)           Salsiña mós tuba karik atu dehan ita la’o ba mai ema la konta ema seluk ninia aat konta no tetak deit ita hanesan salsisa ka naan fahi;
6)           Railoos nonok maibe sai emprezáriu karik atu dehan ema ne’ebé loos ne’e hetan rekoñesimentu no nia ida ne’ebé nain ba naran no ba dokumentu identifikasaun, lain ka feen loos hasoru prosesu tribunal sei fásil atu manan kazu;

Hanesan ida ne’e mak Estadu RDTL hamosu ninia espellu hodi ita buka leno-an-rasik no sira barak mak reflekte ita ida-idak ninia karakterístika; se karik mak ita hahú hatudu-an ho tipu karákter ida husi sira hirak sai figura petisionáriu nian mak estadu RDTL automatikamente koñese tiha ita no sei koloka ita iha konteistu Estadu de Direitu ne’e iha fatin ida ne’ebé loos mak karik kalla mai ita; hodi bele evita Kontra-Bandu no ilegalidade selu-seluk.

Ho ida ne’e Makro estadu sai espellu atu ita iha mikro-estadu mak abut ba Estadu de Direitu bele pratika moris lorloron nian ho respeita hanesan ita iha Parlamentu ka Ministériu ka Iha Camra Ekliziastika, Igreja ka Akademia no Quartel Forsas no Polisia nia laran; no ho ida ne’e mak mundu sei uza parametru ida liu husi sukat taxa kresimentu natalidade menus mortalidade no mais rendimentu kapitál hodi haree ita nia bem estar no prosperiedade hodi relata ba mundu oinsa rai ida nia saude, rai ida nia rendimentu per-kápita no rai ida nia sivilizasaun nudar pasus ba dezenvolvimentu estadu ida ne’ebe demokrátiku duni.

Ho ida ne’e mai ita harii Konsensu Polítiku Nasionál ida; hanesan ita hotu hatene; katak asuntu ida ne’ebé afeta ema hotu nia interese mak asuntu ida ke kobre buat ida ke jerál. De faktu, Hau uza termu ema hotu; se deit; la importa se nia bere-manek; kude’ik; matan-delek; tilun-diuk; lanu-teen; na’ok-teen; buan-manas; ema babain, ema inosente, balun la duun halo sala barak karik etc; katak iha buat ida ke jerál ne’e mak ema ida-idak sei hetan resposta ba ninia nesesidade nu’udar ema ho sentidu latu (amplu/luan/eistensu) no komún katak únika kriatura ne’ebé moris iha sirkunstánsia sosial no prátika interasaun-sosial iha sosiedade nia leet.

Entaun hosi minutu ba minutu ema ida-idak hakarak hatene se ninia hakarak atu hetan diak ba an rasik hetan duni satisfasaun ka lae? Keta karik moris nu’udar ema; maibé ninia ezisténsia la leet animal ida nian? Keta karik nia hetan violasaun rohan laek ba Direitu Fundamental nu’udar ema? Ninia mekanizmu ema nia la difere hosi relójiu automátiku ida halo tuir deit saida mak ema seluk regula nanis ka kondisiona tiha ona nia iha kadeia de vida izolamentu no dezaparesimentu forsadu ida?

Hau hakarak husu hikas fali: Iha ne’ebé mak kriatura en jerál no ema en partikulár; instituisaun/organizasaun/Asosiasaun Estadu ka orgaun soberanu haré duni ninia interese regula tuir medida razoável no justa? Pergunta ida ne’e jeneraliza no antisipa tiha resposta bé konforme ita nia tetu ka sasukat hakarak koko hodi hatán no/ka fó resposta ida ke adekuada, abranjante no satifaz kedas ema ida-idak.

Se hau la hanoin naruk; aukontráriu hanoin badak hodi foti resposta imediata de modu espontâneu: Buat ida ke jerál no regula buat hotu mak: Relijiaun! Kuitadu! Basá animal en partikulár nu’udar kriatura ida ke apoxima materia bázika ba fakuldade fízika ema nian pur enkuantu la iha relijiaun; estadu no guvernu nu’udar instituisaun en si pur natureza la iha relijiaun, aumenus tuir konstituisaun nakloke atu interpreta katak Estadu, guvernu no ninia instituisaun ho aparellu sira nia relijiaun sempre monu-hikas ba grupu krente maioria. Maski nune’e; Hau la bele garante katak ema en jerál konfesa fiar iha relijiaun saida deit ke iha! Iha mós ema balun ke agnóstiku, ateista no a-relijiaun.

Nune’e karik ba ita sei optimista ka iha optimizmu atu afirma katak tenke iha duni buat ida ke iha nia-an regula buat tolu sira seluk: Kriatura en jerál; ema en particular no instituisaun. Iha buat ida ke jerál ne’e mak buat tolu sira seluk nia interese hetan definisaun, konsiderasaun no garantia. Karik tuir mai; tanba hau la fó resposta imediata, entaun, ema balun antisipa: - “Dehan ka temi took ba ka, buat tolu ne’e mak saida deit?” Karik metodu maiotíka Sokrates nian mak kala satisfaz ita boot nia preokupasaun ida ne’e!

Será ke buat ida ke jerál ne’e mak buat ida bé hanaran KONSTITUISAUN/LEI INAN.
Parese ke ‘enigma’ iha testu ida ne’e to’o ona ninia pontu klaru katak KONSTITUISAUN mak regula buat tolu ne’e. Nuentantu hau sei iha hela rezerva de predisaun atu si’ik se ema balun antisipadamente halo krítika imperativa ida kontra hau nia resposta hodi dehan: kriatura ne’ebé ke hola parte iha konstatasaun universu pur natureza regulada tiha ona iha Lei Natural (KONSTITUISAUN NATURAL – buat seluk ida tan); nu’udar ezemplu hakarak ka la hakarak loron-matan sei sa’e hosi ponta leste iha dadersan no ida ne’e repetidamente okorre iha loron ba loron; no hakarak ka la hakarak nakukun mós sei mai fali iha nakaras lorokaraik hodi falun loron-matan atu kalan bele iha; hafoin se la’os tempu udan karik; fitun sira automatikamente sei infeita lalehan ne’ebé halo labarik be seidauk iha zuijo sei husu: “Mamá, bé lampu barabarak ne´ebé namkari/naklekar iha leten aas ne’ebá ne’e se mak ba tau hela?” To’o ona kalan, manu-oan ai-leten sei buka aibadak hodi tuur ho sikat tiha ninia ulun ba liras leet; samean, sakunar, manduku, niki no kakuuk sei halo operasun nokturna! Ema sei ba latan haklenan ka haliis, nakleuk-an ka halolo loos ain ka isin-lolon iha kama leten; hadak leten; kulisaun, esponza, springbed ka biti, sofa ka kanapé, semente leten ka bero laran, iha ró ka aviaun; karreta ka komboiu; naran katak to’o ona kalan tenke iha fatin ida atu ema para atividade no rutinidade hodi fó oportunidade ba fakuldade físzika, mental no psíkika atu bele hakmatek uituan enkuantu sistema dijestaun no organizmu hanesan raan sei sirkula nafatin, iis dada tama no huu sai la para no sub-konsiensia hahú lori isin lolon bé toba hela ne’e hodi bá goja iha mundu mehi nian, mak ita hanaran lei Natural.

Loos! Kona ba Lei Natural nu’udar Konstituisaun ida; ke ita ema bé ‘matenek to’o sama kotu kabas’ (matenek liu hotu) mós la bele kria pareser ida hodi substitui Lei Natural!

Maibé; pur enkuantu koalia kona ba ita ema en jerál no ema Timoroan en partikulár nia interse; tenke relflete hosi konstituisaun Estadu nian (Konstituisaun RDTL).

Konstituisaun país Soberanu ida nia atu sai nu’udar “modelu” tuir loloos la’os rezulta hosi prosesu polítitku maibé tenke ser hosi prosesu anthropolojíku! Hafoin mak korrela ba sosiu-polítiku!

Ida ne’e presizamente iha parágrafu ida anterior ne’e dadaun nu’udar asuntu sensitivu demais. Mosu pontu vulnerável atu destaka: Maioria Absoluta manan iha Eleisaun; ne’e duni konstituisaun mós refleta fali liña orientasaun hosi Estatutu no kódigu hosi Partidu nian. Politikamente iha jogu de interese atu domina maioria hodi nune’e impoin interese partikulár.
Ho kondisaun ida ne’e ita habadak kontestu no koalia deit asuntu polítiku. Atu bele destaka asuntu polítiku ida hafoin halo diskrisaun; presiza iha KONSENSU POLÍTIKU ida ke loloos no moos hanesan bee ka mutin hanesan neve.

Tuir hau nia pontu de vista; hau haré no repara kedas katak Timor-Leste seidauk iha Konsensu Polítiku ida tanba ita hotu uluk nanain seidauk estabelese, harii no konstroi Konstituisaun ida ke seguru ba an-rasik nudar kriatura priveleziada. Karik keta haluha Lei ida naran Konsiensia Humana (Lei tolu seluk) mak Lei fundamenta no bázika ba auto-kondutu no komportamentu sosiál mós ita ema individu nian tuir St. Thomas Aquino (Doutor da Igreja), tuir Étika Nicomachea ka Nicholas Macchiavelli (Perítu Politiku nian) Teze hodi tau Etíka Moral no Polítika Moral nudar Lei  fundamental ba Dezenvolvimentu Sósio-Polítiku-Anthorpolójiku nian.

 Konsensu Polítiku: Marxista-Leninista; Liberal; Sosialista; Demokrata ka Sosial-Demokrata ka Popular? Ita dala barak namlele tuir klima Polítku no tendénsia polítika.

Importante atu koalia kona ba Konsensu Polítiku; atu la bele halo populasaun mak la hakmatek hodi nakfilak-an tuir klima polítiku;  wainhira manas anarkizmu hatudu an; wainhira nakukun Marxizmu-Leninizmu halo operasun; maibé  wainhira naroman loloos; hotu-hotu hatudu an nu’udar sosialista.

Mas afinál; Repúblika Demokrátika de Timor-Leste ne’e hatete Dotrina Polítika hosi Korrente Filozofia Polítika ida ne’ebé? Republika katak sasan ida ke ema hotu-hotu nian! Hau nia kompriensaun ba terminolojia rua ne’e hakarak hateten katak iha Timor-Leste sasan hotu-hotu nian Povu mak ukun.

Halo retrospesaun ba fatus social; revela mai hau katak Timorense sira mak ema sira ke mesak atensioza deit. Wainhira foti polémika ida; hotu-hotu atende kedas; foti nu’udar ezemplu lia-fuan “Referendu”; Timor-oan sira iha Tinan 1998 to’o 1999 redús ba “Pro-Independénsia”, liafuan “Relijiaun”, resentemente iha liu tendénsia atu hare deit ba Igreja Katólika; nune’e mós “povu”; automatikamente Timor-oan halo klasifikasaun: Elite, média no klasse baixa. Vizaun ne’e mak kamada de klase popular sente liu fali nu’udar povu duké  klase rua sira seluk. Será ke povu ne’e mak klase proletariadu deit; enkuantu klase elite no media la’os povu! Nune’e koalia propriamente kona ba polítika; partidu polítiku sei klasifika malu: Elite Polítiku tenta atu auto-deklara katak sira mak membru auténtitiku enkuantu sira seluk tabele. Kontraditóriu ho ida ne’e membru alienandu/marzinalizadu no la akollidu dala barak sente an Aswain.  Buat sira ne’e hotu akontese iha Timor ohin loron.

Tan ne’e se diak liu karik; koko took buka dalan atu kanaliza Konsensu Politiku Prátiku Pragmatizadu tiha ona inkonsientemente iha Korente Dezenvolvimentu nudar Modelu Padraun Konsiénsia Polítika Kolektiva Aplikada ida ne’e la’os tenke iha tendénsia ka inklina ba Klas-Sosiál mak notável ba Mundu Koñesdoor iha Dimensaun Dezenvolvimento Sósio-polítiku-Anthropolojiku no sira interven kedas atu enkadeia Timor-Leste rumu ba Klase-Sosiál mak ikus mai tuir Teoria Marxizmu-Lenizmu katak presiza fila fali ba Klase-Proletariadu hodi Dezmonta; ho ida ne’e mehi Revolusaun Husi Timor-oan sira nia frente monu hikas ba polítika Retagurda no automátikamente pro-ante-Revolusaun no hela ka tuba metin deit iha Evolusaun Estagnada! Evita Klase-Sosiál mak Diak ka? Ezije Revolusaun? Eh Paradu no Para iha Momentum Epóke ka Situasaun Estagnadu? Se mak hatene se la hetan nein dalan no solusaun final mak ikus mai Estadu das Sinzas? Estadu Kolapsu ka Estadu Falladu? Diak liu karik mak Estadu De Direitu ho Dezenvolvimentu Sustentável!!! Até la!

Refere ba ámbitu Pólitiku; hau husu será ke iha Timor-leste iha ona konsensu polítiku ida ke loloos? FREDERICO BOAVIDA (FRENUJEBOV)

No comments: