Thursday 13 September 2012

Tempu Badak TL Sei Foti Desizaun ba Pipa Greater Sunrise


Tempo Semanal-Dili, 13/09/2012

Governu TL ho kompania Woodside seidauk iha lian hanesan ba prosesu dezenvolvimentu gas ho mina dutu iha  posu greater Sunnris. Kompania Australiana  hahu muda ninia pozisaun husi pipa ba Darwin mai platorma namlele iha tasi laran maibe Governu TL sei mantein ho ninia pozisaun atu pipa mai kosta sul nasaun TL no sei foti desizaun kona ba asuntus nee iha tempu badak.


Tuir estudu ne’ebe Governu TL iha ona foo tulun maka’as tebes ba negosiador husi parte estadu Timor Leste hodi kombate argumentu husi Australia Governu Australia ho sira nia kompania Woodside ne’ebe sempre soe lian katak ekonomikamente ho teknikamente la iha atu lori pipa husi greater sunrise mai TL Xanana dehan  teknikamente no ekonomikamente kadoras mai Timor Leste iha viavilidade PM Xanana dehan lia fuan hirak ne’e hodi hatan ba perguntas husi deputadu Parlamentu Nasional.

“Ha’u dehan katak lakleur  ita sei iha desizaun dada mai TL,” ho fiar aan Xanana deklara ba plenaria PN iha l(12/09) okraik liu uitoan tuku 17:00 OTL.

Nia esplika katak Governu sei kontinua nafatin halo estudu nune’e xanana mos inform aba Parlamentar sira katak iha fulan oetobru sei roh boot ida ne’ebe sei lao tuir dalan dada pipa mina ho gas husi greater sunrise mai TL.

Tuir Primeiru Ministru ne’ebe kuinese situasaun Darwin antes de okupasaun no depois de setembru negro 1999 nee hateten katak wainhira Pipa Greater Sunrise mai iha TL sei sai hanesan arangkadr ba dezenvolvimentu nu’udar hatudu ona husi planta LNG ne’ebe monta iha Northen Territory Australia ne’eba ne’e asilera duni prosesu dezenvolvimentu ba Darwin. Xanana so’e pidas kona ba dezenvolvimentu pipa husi bayu udan ne’ebe besik liu mai TL dada ona ba Darwin. Nune’e atu bele justa nia ezije atu dada Greater sunrise mai TL.

“Ita foo tiha ona bayu udan ba sira nune’e ida fali ne’e mai iha ne’e. Ha’u kuinese Darwin, uluk iha 1974 hau servisu iha ne’eba. Depois de 99 mos hau ba iha ne’eba. Agora mos dalan balun liu husi ne’eba. Sira iha tiha LNG ida agora mudanca. Ita dehan atu lori mai ne’e tan ba sa? Tan ba benefisiu ekonomia,” esplika Xanana.

Primeiru Ministru hatutan katak ho refinaria iha parte sul nasaun RDTL sei foo benefisiu multiplus ba ninia Timor oan sira. “Efeitu multiplikativu ida ne’ebe sei foo mai ita nia rain, ne’e mak tujuan. Nee maka objetivu ida,” nia realsa.

Tuir Xanana katak dezenvolvimentu kosta sul ne’e sei aijuda produtu husi agrikutores sira ninian.

Hatan ba lian husu husi parte balun kona ba razaun harii centru elektricidade boot iha nasaun ne’e Xanana esplika katak sei bele fornese eletricidade ba industria boboot sira.

Atu remata ninia esplikasaun Xanana husu komponente hotu-hotu atu unidade hanesan Tempo Resistencia atu luta hodi hetan pipa Greater Sun Rise mai iha TL.

Ho matan hateke ba ninia liman karuk fihir ba diresaun deputadu nain rua nolu resin lima husi FRETILIN xanana dehan, “Greater sun rise ita nian hotu nune’e presiza hamutuk I ami sei haka’as aan nafatin.”

Tuir estudu ne’ebe iha ona Governu ninia liman, foo tulun maka’as ba negosiador husi parte estadu Timor Leste katak teknikamente no ekonomikamente kadoras mai Timor Leste iha viavilidade PM Xanana hatan ba perguntas husi deputadu balun iha lokraik (12/09) durante de debate planu Kinto Governu konstitusioanl ninian. Resposta ne'e mos foo lisaun ida ba kompania Woodside ho ninia parseiru sira ne'ebe durante ne'e sempe defende atu kadoras dada husi posu Greater Sunrise viavel liu dada ba Darwin no ikus mai sira hakarak hari'i de'it plataforma namlele iha tasi laran.

Maibe Xanana hatan kona ba hakarak husi kompania  woodside ho ninia belun shell katak, "teknolojia ne'e sei foun no iha risku nu'e ita labele simu."  

Nia esplika katak estudu ne’e sei kontinua nafatin halo iha fulan oetobru ho roh boot ida ne’ebe sei lao tuir dalan ne’ebe dada pipa mai. Nunee mos Geolog sira sei halo estudu nafatin ba rekursus minarai no rekursus seluk nasaun TL ninian.

Tuir Primeiru Ministru ne’ebe kuinese situasaun Darwin antes de okupasaun no depois de setembru negro 1999 nee hateten katak wainhira planta LNG monta iha Northen Territory dudu dezenvolvimentu maka’as. Tan ba pipa husi bayu udan ne’ebe besik liu, mai TL dada ona ba Darwin nune'e Xanana argumenta katak Greater Sunrise Tenke mai TL.

“Ita foo tiha ona pipa, bayu udan ba sira nune’e ida fali ne’e tenke mai iha ne’e. Ha’u kuinese Darwin, uluk iha 1974 hau servisu iha ne’eba. Depois de 99 mos hau ba iha ne’eba. Agora mos dalan balun liu husi ne’eba. Sira iha tiha LNG ida agora mudanca. Ita dehan atu lori mai ne’e tan ba sa? Tan ba benefisiu dezenvolvimentu ekonomia,” esplika Xanana.

Primeiru Ministru hatutan katak ho refinaria iha parte sul nasaun RDTL sei foo benefisiu multiplus ba ninia Timor oan sira. “Efeitu multiplikativu ida ne’ebe sei foo mai ita nia rain, ne’e mak tujuan. Nee maka objetivu ida,” nia realsa.

Tuir Xanana katak dezenvolvimentu kosta sul ne’e sei aijuda produtu husi agrikutores sira ninian.

Hatan ba lian husu husi parte balun kona ba razaun harii centru elektricidade boot iha nasaun ne’e Xanana esplika katak sei bele fornese eletricidade ba industria boboot sira.

Atu remata ninia esplikasaun Xanana husu komponente hotu-hotu atu unidade hanesan Tempo Resistencia atu luta hodi hetan pipa Greater Sun Rise mai iha TL.

Ho matan hateke ba liman karuk hodi fihir ba diresaun deputadu nain rua nolu resin lima husi husi bakada opozisaun FRETILIN, xanana dehan, “Greater sun rise ita nian hotu nune’e presiza hamutuk, I ami sei haka’as aan nafatin.”

Akordu Greater Sunrise sei tama kaixaun iha inisiu 2013 tan ba parte rua la konkorda iha diresaun pipa Greater sunrise ninian. Tuir opiniaun husi sociedade Civil, politikus balun no ema internasional balun katak TL sei sai nasaun bangkruta iha tempu badak wainhira osan husi bayu udan hotu. Maibe eis lider Resistencia ne’e dehan Geolog sira sei kontinua nafatin atu halo estudu.

Iha momentu hanesan tuir observasaun katak Representante husi parseiru Woodside ninian hahu dolar tun sae iha Dili laran hodi hakbesik aan ba ema individu sira ne’ebe besik liu ba ulun boot balun maka iha kompetencia ba area refere.

No comments: