Sunday 23 September 2012

Taur Ho Horta Kaer Lilin Mean Hahi Kontribuisaun Komunidade Xines ba TL



Tempo Semanal-Dili, 20/09/2012

Iha loron (20/09) komemorasaun tinan sanolu resin ida INTERFET tama iha Timor Leste iha Setembru 1999, komunidade Xines iha nasaun inaugura monumentu ida iha Xina rate hodi foo onra ba sira ne’ebe lakon iha funu ba libertasaun nasional. Participa iha ceremonia ne’e ema wain inklui eis presidenti da Republika DR. Jose Ramos Horta no Xefe Estadu Foun Taur Matan Ruak. Iha okaziaun ne’e Presidenti Ruak hahi heroizmu komunidade Xines iha luta libertasaun nasional. “Ha’u hateten ba ita bo’ot sira katak, la’os hanesan familias vitima. Maibe ita bo’ot sira nu’udar heroi Timor leste nian,” Taur ko’alia ho matan baku ba komunidade Xines ne’ebe hamriik fatin refere.

Eis Xefe estadu Maior das FALINTIL ne’e mos apela ba governu daudaun ne’e atu valorize heroi sira ne’ebe sei moris no foo respeita ba sira ne’ebe mate ona iha funu no tane aas sira nia istoria.
“Ha’u rekomenda ba Sekretariu do Estadu atu nia iha responsabilidade no tugas hodi, tau matan ba sira ne’ebe moris, no, tau matan ba sira ne’ebe mate, no, tau matan ba ita nia istoria,” Taur dale.
Lider asosiasaun komunidade Xines iha Timor Leste, Syu Peng Lay dehan maske iha hanoin la hanesan iha tinan ruma kotuku maibe ikus mai sira konsege hetan consensus ida hodi servisu hamutuk ba konstrusaun monumentu ba heroi Xines sira. Monumentu ne’e konsege harii ho kontribuisaun husi Xines Timor oan iha cidade lubun ida iha Australia hanesan Sydney, Melbourne, Perth. “Iha tinan 2007, maluk sira reklha martires sira nia naran. Iha Timor mos buka. Konsege hetan 146 maka mate,” Syu Peng Lay relata.

Tuir dadus ne’ebe iha hatudu katak ihaDezembru  1975 wainhira invazaun Militar Indonesia tama dili komunidade Xines barak maka mate.

Iha momentu ne’e Taur Matan Ruak foo lembra fali katak restu mortais barak maka seidauk rekolha iha fatin barak no balun ho inisiativa familias ninian ba foti rasik hodi ba tau ona iha Tutugua Laga, Lospalos, Iliomar, Vikeke no Ermera.

“Ita nia esforsu para halibur sira. Kuandu ita la hetan, tuir lisan Timor hili fatuk musan tau sira nia naran. Rejista para ita nia jerasaun kuinese kona ba sira nia dedikasaun,” Tau hateten.

Husi Parte Syu Peng Lay husu mos ba komunidade Xines liu-liu familia herois sira atu rekolha naran ba herois sira ne’ebe maka seidauk hakerek iha monumentu refere. “Ami husu Familias sira ne’ebe naran seidauk tama, husu atu hatama mai. Ho dadus konkretu kona ba nia sofrementu para iha futuru mai sei tau iha jardim dos herois Metinaro,” nia apela.

Iha 2003 liu husi inisativa F-FDTL konsege reklha de’it restu mortais balun iha distritu manatutu, Baukau ho Vikeke maioria seidauk foti nune’e ema sunu du’ut sai ahi latan no balun sei habai aan iha foho lolon tan hafolin Ukun Rasik aan ne’ebe ohin loron ema barak goza.

Iha fatin hanesan Eis Presidenti, Ramos Horta dehan katak estadu Timor Leste sei la nega familias vitima husi komunidade xines. “Estadu la haluha vitima sira maibe rekuinesementu sei halo tuir ita nia konstituisaun. Tuir ita nia lei katak foo omenajen ba vitima hotu,” dehan eis representante CNRM iha FRENTE Externa ne’e.

Dala ida tan Ramos Horta foo importancia ba kontribuisaun husi Komunidade Xines iha istoria Timor leste ninian tan ba kormersiu entre Timor ho Xina iha ona antes Portuges sira sama ain iha rai loro sa’e iha ceklu sanolu resin lima.
“Kontribuisaun maka’as ba nasaun ida ne’e. Tan ba husi Aldeia too Timor Plaza,” dehan Horta refere ba na’in husi Timor Plaza.

Komunidade Xines ninia kontribuisaun ba harii monumentu ne’e hanesan izemplu bo’ot ida hodi hatudu la’os husu beibeik ba estadu. Maibe iha parte seluk asuntus veteranus, heroism ho vitima ne’e sai tiha ona projeitu hodi hamosu mos vitima falsu barak iha baze de dadus iha Kaikoli. Iha Ukun Rasik aan ne’e mosu herois barak liu fali iha tempu Resistencia tan ba medalha ho pensaun husi estadu.

1 comment:

Anonymous said...

halo tempo semanal hau foindadauk,
letia itabot sira publika notisia
iha loron 23 de setembro,sobre
komunidade xines mos hanesan heroi?
hau hare e rona sinti tristi fali!
hau hakarak fo inform.lolos ba ita
bot sira,labele konfundi komunidade
no individual,hau hanesan testemunh
ba luta e defende direitos timor oan en geral,hatu halu istoria ida
tenki verdadeira e,kredivel!ne maka
iah valor.selai hotu2.dian heroes,
mas laiha kredivel halu nasaun moi!
parese ex.pr.no pr.aktual laiha inf
kredivel karik!nemaka sai fali kon-
trario.tanba timor oan hotu luta ho
grupos politikus nebe nia pertensia
.tanba nune grupos ida bolu komunid
xines ne la existi durate iha tenpo
luta nian.maibe xines induvidualne
defaktu iha hau lanega.mas ho naran
komund.labele mistura.selai la kon-
dis,e laiha provas.hau se lembra di
diak iha haunian kakutak,kuandu du-
rante lutania laran hau ba husu aju
da iha sede komud.e organizasaun
xines nia dala barak nuka fo ajuda!
e husu ajuda ba angrisaun ba luta
mos lafolio e hodi kairala xanana
nian naran mos laliga!e ita filakotuk sira tolok tan.komo q sr.
sira bele fiar fali sr.lai siu pen!
maka hanesan lider komunid.xines.
hau nuka hare nia partesipa iha luta!mas oinloron etuk tasak ona itahotu asuwain!ne istoria laos ver
dadeira!tanbane maka labele mistura
komund.no induvidual!makanedeit e
obrigadu ba itabot sira nian aten-
saun!obrigadu...