Tuesday 23 November 2010

SIGURANSA CIVIL UZA KILAT : PROPOSTA EMA IGNORANTE IDA

ESKLUXIVU INTERVIEW
TEMPO SEMANAL, DILI, 23.11.2010
Seminar (18/11) ne'ebe halo iha edifisiu ETDA, Fatuhada maka apoiu husi UNDP no Sekretariu Estadu Segurnasa relasiona ho apoiu regulamentus ba kompania siguransa civil no Siguransa privadu iha TL. Iha Power point ne'ebe sani husi Sr. Andre Thorsten ho titulu, "Avaliasaun Preliminár kona-ba Kompañia Seguransa Privada iha Timor-Leste no Inkorporasaun husi “pratika di’ak” internasionál no rekomendasaun ba regulamentu, lejizlasaun no fiskalizasaun iha pontus sanolu resin ida ho topik regulamentu no ekipamentu kona ba kilat, Sr. Thorsten propoin katak, "ema ida-ne’ebé hetan lisensa bele uza kilat bainhira hala’o serbisu nu’udar investigadór privadu ka guarda seguransa bainhira nia hetan autorizasaun atu kaer kilat tuir lei ne’ebé vigora."
Aprezentasaun ne'e hamosu kedan tensaun iha diskusaun meja kabuar ho protesta maka'as husi diretor NGO Fundasaun Mahein. Nasoeins Unidas iha Dili liu husi relasaun publika tenta ona atu konvence publiku hodi dehan Sr. Thorsen nunka hasai lia fuan ne'e. Deklarasaun asesor UN, Sr. Thorsten ninia ne'e hamosu deskonfiansa ba misaun UNMIT no hetan kritika maka'as.
Iha parte seluk jornal ne'e, ohin halo intervista eskluxivu ida ho Sekretariu do Estado de Defeza, DR. Julio Tomas Pinto dehan katak staff UNMIT ne'e lakon hanoin no la kuinese nasaun Timor Leste. Tuir mai
ita ba akompania hamutuk intervista ESKLUXIVU entre Tempo Semanal (TS) ho DR. Julio Tomas Pinto (JTP) ohin iha Dili
TS: Tuir Itaboot nia hanoin Kilat iha Timor Leste ne’e oinsa ?

JTP: Iha nasaun ne'ebe postu konflito kilat sai asunto ida ne'ebe importante para estado tenki tau matan ba. Kilat klaru que tenki iha de'it PNTL ho F-FDTL nia liman. Hau pesoal e mos nu'udar sekretario estado la konkorda ho hanoin balun ne'ebe hakarak monta kilat iha fatin-fatin hanesan guarda prisionario, siguransa edifisio e seluk-seluk tan. Aleinde ida ne’e iha lei mos la premite para bele fo kilat ba instituasaun seluk fora de PNTL e F-FDTL. Purtantu kilat tenki hare ho kuidadu.

TS: Fasilidade ba kilat iha F-FDTL oinsa ?

JTP: Permeiro se ita hakarak nasaun ida ne’e seguru e hadutu dignidade instituasaun nia entaun ita tenki prepara fasiliade ba instituasaun sira ne'ebe kaer kilat ne’e. Iha nasaun sira ne'ebe organiza nia aan em termos de hari’i forca armadas, estado tenki iha obrigasaun para fasilita kilat ba sira para sira iha kbi'it para mantein siguransa ba nasaun. Maibe ita mos la bele haluha katak kuando ita distribui kilat ba instituasaun defesa ita tenki prepara mos payol ba sira. Payol ne’e para atu kontrola kilat e manage kilat ne’e. Purtantu “weapon management is important for military”. Iha nasaun sira ne'ebe democratiku, kuando nasaun ida hakarak sosa kilat asunto permeiro ne'ebe sira husu mak oinsa ita zere kilat e ita iha payol ka la'e? Mesmo nune'e ha'u hakarak hato’o katak fasil para atu koalia kontrola kilat mas difisil para aplika kuando ita la iha seriedade para kontrola. Iha F-FDTL kuaze kilat sira ne'ebe ita iha mai husi fatin 2 ; permeiro kilat mai husi gerilla nian. Kilat sira ne’e mak kilat sira ne'ebe ita nia FALINTIL lori husi tempo gerilla nian mai. Segundo kilat ne'ebe F-FDTL hetan husi doasaun. Kilat sira ne’e to’o agora iha lista hotu e kontrolado. Uluk kuando iha krisi 2006 reveldes sira lori balun mas ita identifika hotu ona e la iha ida que lakon. Purtantu kilat F-FDTL ate a data kontrolado hela.

TS: Asesor UNMIT dehan Siguransa Sipil bele usa kilat. Itaboot nia hanoin oinsa?

JTP: Iha nasaun barak hanesan USA, Indonesia e seluk tan, ema sira ne'ebe hetan autorizasaun husi policia ou orgaun kompetente bele uza kilat ho objective atu defende nia an kuando hetan ataque ruma. Ema sira ne’e mak hanesan emprejario rikasu sira la'os emprezario broker ne'ebe hanesan perwakilan kompanha emprezario estrangeiro sira. Iha kontekstu Timor Leste ha'u seida'uk fiar katak proposta ida ne’e mai husi ONU. Mas se proposta ida ne’e los duni mai husi ONU ha'u bele dehan proposta ida ne’e proposta mai husi ema bulak. Ema ne'ebe hato’o hanoin ida ne’e la kunese Timor Leste. E ha'u bele diskunfia nia katak nia iha plano para halo aat Timor Leste e estraga imajen UNMIT iha Timor Leste. Timor Leste persiza duni lei ida para regula Instituasaun Siguransa Siipil sira nebe barak-barak iha Dili ne’e. Lei siguransa internal ko'alia klaru ona katak persiza duni lei ida ketak para regula sira. Para estado bele kontrola sira didi'ak tamba ema balun dehan katak iha siguransa sivil balun diskuanfia iha armas maibe persiza investigasaun los ka lae. Tamba proposta ne’e mai husi ema ONU entau konplikado uituan. Ha'u depois de rona proposta ne’e hau dehan ema ne’e hakarak saida. Espera que nia hanoin ne’e la representa hanoin ONU nian. Uluk kuando Ministra Justisa apresenta lei usa de armas e tamba ministra ba tiha vizita, be Permeiro Ministro delega hau ba apresenta lei ne’e iha Parlamento Nasional lei. Ne’e ema hotu kontra purtantu lei ne’e to’o agora arkivo tiha ona iha Parlemento nasional ne'eba. Ha'u mos konkorda katak lei usa de armas ne’e la merese iha.

TS: Saida mak ita boot nia esperansa ba ONU konaba kilat?

JTP: Depois de sai kontroversi kona ba kilat ne’e ONU nonok de'it to’o agora loloos sira tenki klarifika asunto balun ona ba publiko. Maibe la buat ida ita Timor oan hatene saida mak sira halo iha ne’e e espera que sira bele hadi’a sira nia servisu iha Timor Leste. Esperiensia ita nian, iha 2008 kuando ita hari’i operasaun konjunto sira la aseita mas depois ita susesu. Involvemento F-FDTL iha operasaun phisko social iha Suai mos sira la konkorda fali. Mas la buat ida tamba sira tenki duni, la konkorda se sira konkorda projeto ba sira la iha ona. ONU mai iha Timor Leste para ajuda ita tamba ne’e ita Timor oan tenki hamutuk para depois hatudu ba sira katak to’o ona tempo para imi bele fila. Mesmo nune'e ita tenki lian ida deit tamba estrangeiro sira koando mai iha Guverno mak guverno tos oituan sira halai ba orgaun seluk ona. Purtantu mai ita hamutuk hatudu ba sira katak obrigado ba imi nia ajuda e agora imi bele ba fali nasaun hanesan Sudaun, Afganistaun e Iraque. (TS)

3 comments:

Nacer Frente said...

Timor "Monu ona, ema sama tan"
lia fuan ida ne'e maka merese fo ba Estado Timor refleta ba proposta ida ne'e.
Monu iha nebe??
Monu iha parte ekonomia ida nebe Governo falha hodi kria no aumenta Kampo trabalho resulta iha dependensia servisu nain ba Kompanha estrangeiros no halebar nia nogocios ate'e hadau CSP no Investigasaun Polsia nia servisu.

Monu iha parte seguranca_ Failhansu hodi hadia instituisaun rua (PNTL & FDTL)nb maka dalaruma hamosu Koboy barak iha Timor no mos laiha kbi'it hodi rezolve kazu barak nebe akontese iha Timor.

Labele dehan proposta ne'e mai husi ema bulak, maibe diak liu hare didiak tok, karik ita mesak monu tanba sidi fatuk ruma.....Nudar vitima kuandu monu ona, sempre haforsa an hodi hamrik.....Keta hamnasa fali ema...(Pontu de Vista ema ida-idak la hanesan)///

Anonymous said...

EMA ne'e la'os ignorante, maibe nia ne'e agente estrageiro nebe nia estadu selu para atu mai estraga ita nia nasaun. Iha exemplo ida rua nebe ita bele hare. Iha grupo Australiano civil balu nebe tama sai Timor Leste livre los sira rai KILAT IHA SIRA NIA UMAN, kilat mesak didiak deit, sofisticados. Granadas iha caixote, pistolas sira bele empresta ba Timor oan balu para lori lao ba mai. GRUPO Seluk "pura2" loke companhia seguranca hamutuk ho Timor oan balun, sira mos iha kilat oi oin deit. La hatene se maka autoriza sira hatama kilat iha Timor Leste, lahatene hatama kilat ba halo saida, objectivo saida. Timor oan sira tenki kuidadu ho sira nia brincadeiras sira ne'e, se lae loron ruma sira tiru mate ita, tiru mate ita nia bo'ot sira. Acontecimento balu ita hare ona iha tempo hirak liu ba. Austalianos sira, lao ho civil, lori kilat. Nassaun ida ne'e dignidade laiha tia deit ona. Estrageiro naok ten sira tama livre, abuza ita nia soberania no mos bele loron ida halo rahun ita nia nassaun. TIMOR TOMAK, HARE LOKE MATAN, TUBA RAI PARA PROTEJE ITA NIA NASSAUN. LALIKA FO OPORTUNIDADE BA PIRATAS KULIT MUTIN SIRA ESTRAGA ITA NIA RAIN.

Anonymous said...

Husu ba ORGAUN SOBERANU TOMAK iha Timor Leste hodi hatoo ba ONU, FSI,NO ONG INTERNASIONAIS sira iha Timor Leste katak Povu Timor Leste hatoo OBRIGADO BARAK ba sira nia TULUN durante nee..............Se sira hatan NADA karik, hatoo tan ba, imi nia ajuda mos suporta mak ohin loron Povu TL bele kore an ona husi Indonesia....se karik sira hatan tan DIAK HELA SA, entaun husu fali ba sira SAIDA MAK IMI HAKARAK HALO TAN IHA TIMOR LESTE? sira hatan karik hakarak kontribui ba DEZENVOLVIMENTU entaun dehan ba sira OBRIGADU ba imi nia laran diak maibe favor ida IMI BELE HALO'OT ONA IMI NIA SASAN PARA FILA tamba povu Timor Leste hakarak ukun rasik sira nia an!!!!!!! se sira dehan karik povu Timor seidauk bele ukun mesak...entaun dehan ba sira IMI BA TIHA LAI, PARA HAREE FALI MAI, SIRA UKUN DIAK GA LAE! BELE KA LAE!!! iha karik problema ruma Povu TL ho imi bele tur hamutuk hodi resolve....TIMOR LESTE PRESIZA MUNDU INTERNASIONAL NUNE'E MOS MUNDU INTERNASIONAL PRESIZA TIMOR LESTE!!!!!!!!!

Se sira hirus karik, koalia buat oi-oin karik, HAKILAR kedas ba sira nia matan laran...HEEEEEEEIII!!!!!!SEIDAUK AKONTESE IHA MUNDU NEE NASAUN IDA HALO MILAGRE!!!!!!BUAT HOTU HAHU HUSI ZERO.......SE IMI BELE NUSA MAK SIRA LABELE?????????