Monday 17 December 2012

Deskonfia Viola Lei Emilia "No Comment"


Tempo Semanal-Dili, 17/12/2012


Ministra Finansas Emilia Pires Ho Ninia Kaben Warren
Maske jornalista koko ona no koko nafatin atu husu klarifikasaun husi Ministra Financas maibe nafatin de'it la hetan resposta no informasaun ruma husi Ministra Financas ne'ebe dala barak publiku hateten nia maka sai motor ba promove transparencia no akauntabilidade. SAIDA MAKA MINISTRA EMILIA SUBAR BA PUBLIKU?
Loron ida antes celebrasaun aniversariu ba dala tolu nolu resin hitu iha Meadus fulan Novembru 2012 Tempo Semanal hala’o publikasaun kona ba alegasaun Korrupsaun Kolusaun Nepotizmu (KKN) hasoru Ministra Finansas, Emilia Pires. Alegasaun kontra membru Governu senior ne’ebé periodu rua nia laran asume pasta Ministra Finansas ne’e akontese, tanba hala’o ona aprovasaun orsamentu ba ninia kaben nia kompainia.
Aktu ne’e deskonfia katak Ministra Finansas, Emilia Pires viola ona dekretu Lei númeru 10/2005, Rejime Jurídiku ba Aproviozionamentu, Kapitulu IV inkontabilidade iha Artigu 32 ne’ebé regula kona ba konflitu de interese servidór estadu sira nian. Maski nune’e, Ministra ne’ebé hana’i tebes transparensia no akontabilidade finzi la hatene no husik liu ninia la’en nia kompaina hodi hetan projetu Governu ninian. Atu hatan ba kestaun ne’e, hahú husi publikasaun alegasaun KKN hasoru Ministra Finansas Emilia Pires, Tempo Semanal tenta uza ona meus oin-oin hodi bele husu konfirmasaun ba parte Ministra Finansas. Maibe, esforsu hirak ne’e nunka hetan resposta.
Iha Tersa-Feira, (11/12/2012) Tempo Semanal tenta konfrima asuntu ida ne’e dala ida tan ho Ministra Finansas iha uma fukun Parlamentu Nasional. Maibe, Ministra Finansas rasik rezeita lakohi fó informasaun (No Coment). “Ha’u sei la fó komentariu ba media se de’it kona ba kazu ida ne’e.” dehan Ministra Finansas ba Tempo Semanal. 
Prosesu ida ne’e hamosu polemika boot ba publiku. Tanba, bazeia ba deklarasaun Diretor Ospital Nasional, Odete da Silva Viegas ba Tempo Semanal loron, 23 Novembru 2012 no tuir karta pedidu ho numeru ref. 130/adm/HNGV/III/2012, ne’ebé Diretor Ospital hato’o ba eis Vise Ministra Saude, Madalena Hanjan la husu kona ba ekipamentus ne’ebé fornese husi kompaina Mac’s Metalcraft Pty Ltd ne’ebé ninia na’in no diretor mak Warren Macleod kaben husi Ministra Finansas, Emilia Pires. Pior liu tan, servidor estadu balun uza fali Diretora Ospital Nasional Guido Valadares (ONGV) ninia pedidu sai razaun hodi husu orsamentu adisional ne’ebé tuir loos sira prepara antes ona iha fulan Fevereiru 2012.
Bainhira ita hare detallu kona ba prosesu ida ne’e, iha buat balun mak la loos. Tanba, surat pedidu husi Diretora Ospital Nasional ba eis Vise Ministra Saude, Madalena F.N.H. Costa Soares Bsn, iha loron 22 Marsu 2012  husu atu hala’o kompras urjente ba ekipamentus mediku nian ne’ebé iha relasaun ho serbisu Unidade Haemodialisa. Ekipamentus hirak ne’e mak hanesan, ekipamentus Haemodialisa unidade rua, kama set unidade rua no material konsumaveis ne’ebé iha relasaun ho serbisu Haemodialisa nian.
Tuir lista aneksu ne’ebé asina husi Diretor Nasional NALA, Leao Borges, S. Sos. MPH, Xefe Departamentu de Gestão de Ekipamentus Mediku, Avelino Afornso Brites ho eis Vise Ministra Saude, Madalena F.N.H. Costa Soares Bsn ne’e, propoin orsamentu ho totál US$ 2,004,100.00 hodi fornese item 17 ba ospital no sentru saude sira. Ironia liu tan, husi lista aneksu ne’ebé Vise Ministra Saude Madalena Hanjan haruka ba Ministra Finansas Emilia Pires ne’e, dekreta hahu husi item numeru dahuluk to’o numeru lima mesak sasan ne’ebé fornese husi kompaina Mac’s Metalcraft.
Ne’e duni, se ita hare didiak prosesu hirak ne’e hotu bele akontese ‘konkalikon’ nivel altu enre membru Governu balun ne’ebé koko atu fasilita malu oinsá sira nia familia bele hetan lukru husi orsamentu do estadu. Tanba, antes Diretora Ospital hato’o karta pedidu iha 22 Marsu 2012, Ministra Finansas, Emilia Pires aprova ona orsamentu ba pedidu ne’ebé Vise Ministra Saude, Madalena Hanjan propoin.
Hafoin Ministra Finansas aprova pedidu orsamentu adisional ne’ebé hasai husi fundus kontijensia, tuir mai iha loron 24/2/2012, Warren Maelcod, Diretor kompaina Mac’s Metalcraft hatama kotasaun ba Agapito da Costa, Ofisial Prokurament Ministeriu Saude nian. Iha loron tuir mai, Vise Ministra Saude hakerek karta ba PM Xanana no CC ba Ministra Finansas, iha loron 21 Marsu. Iha karta ne’e, Madalena Hanjan propoin atu kompaina Mac’s Metalcraft mak sai hanesan fornesedor uniku tanba nesesidade uruzente.
Ironia liu tan Vise Ministra Saude iha fulan Febereiru ne’e uza de’it Diretora Ospital Dili ninia pedidu husu ekipamentus Haemodialisa rua no kama set rua hodi reforsa pedidu adisional ho definisaun emerjensia. Maibe, ekipamentus mediku inklui kama walu nulu (80) ne’eé hatama husi kompaina Mac’s Metalcraft  balun sei budu hamutuk iha armajen ospital nian.
“Ministra Finansas nu’udar ‘pejabat publiku’. Ne’e duni, nia labele aprova fundus ba ninia familia nia komapinaha, satan ninia kaben nian. Ida ne’e Ministra Finansas Viola ona Lei aprovizionamentu” dehan Diretor Luta Hamutuk Mericio Akara ba Jornal Tempo Semanal. Tuir Akara, Durante ne’e kuaze 30% projetu mak liu husi single source. Maibe, ninia mekanismu mak dala ruma viola mós konseitu barak. Tanba, single source ne’e akontese bainhira emerjensia no tenke atende direita lalais. Maibé, se la emerjensia ha’u hanoin labele halo single source.
Se dezastre naturais ita bele kompriende katak projetu ne’e emerjensia. Maibé, dala barak projetu balun ne’ebé mak loloos la’ós emerjensia sira kategoria hotu hanesan emerjensia. Tan ne’e, mosu indikasaun KKN barak liu husi projetu emerjensia nia laran. Maski nune’e, ida ne’e mak dalan ne’ebé sira uza para bele hasai osan hodi ezekuta lalais. Projetu hotu sira uza hanesan emerjensia. Tanba, ho ida ne’e mak sira bele hala’o prosesu single source. Maibe, iha kontestu ida ne’e sira manipula sasan barak, tanba se liu iha prosesu aprovizionamentu normal entaun la iha dalan ba sira atu halo KKN. Ne’e duni, sira aproveita liu husi single sours.
La’os de’it liu prosesu single source, liu husi prosesu aprovizionamentu normal mós sira koko manipula ona, satan single sours ne’ebé ema la kontrola. “iha prosesu ida ne’e, se mak iha poder nia mak bele deside. Ne’e duni, se nia iha relasaun familias entaun sira la presiza tauk tanba sira bele fó. Ema ne’ebé toman ona simu pursentu bele dehan katak ema iha laran ne’e fó projetu ba ninia maluk.” akuza Akara.
Antes ne’e, iha publikasaun Jornal Tempo Semanal edisaun 42 Adjuntu Komisariu Anti Konrrupsaun (KAK), Jose Neves hateten, sasan ne’ebé hatama ne’e mós la tama tiha ona kategoria emerjensia. Maibe, sira inventa ninia kriteriu ona.
Akara esplika liu tan katak, Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) tenke pro-ativu hodi hala’o investigasaun. Tanba, kria instituisaun ekstraordinariu hanesan KAK atu pro-ativu hodi investiga, la’os hein de’it. KAK tenke hala’o servisu ekstraordinariu no  ami rekomenda ba KAK atu labele tauk kualker ema ida iha Timor. Tanba, KAK hanesan instituisaun ekstraordinariu ida no labele fihir ema se de’it mak iha indikasaun forte halo KKN tenke investiga pro-ativu.

No comments: