Tuesday 16 October 2012

OR Frenti Mudanca, PD, CNRT Apoiu FRETILIN Hahisik Governu


Tempo Semanal-Dili, 16/102012

Deputado husi bankada Opozisaun sira atensaun
hela esplikasaun husi PM Xanana iha debate OR
Orsamentu Retifikativu apovado husi deputadu depois de membru PN nain 40 foti kartaun vota apoiu, nain 23 vota absteinsaun, ida kontra no ida la vota ou falta. Maibe antes votasaun ba jeneralidade ne’e pasa governu simu lian maka’as husi bankada opozisaun nune’e mos uitoan ka barak mai husi bankada governu ninian.

Durante minutu lima intervesaun Reprezentante bankada Frenti Mudanca iha uma fukun PN konkorda ho Politika governu nian kona akontabilida financeiru la’o loos no mos la viola lei jestaun financeira timor leste nian. Lori nune’e bakada Frenti Mudanca ne’ebe tuur iha uma fuku ida ne’e, foti desizaun suporta orsamentu retifikativu 2012 no sei vota afavor.

Nia argumenta katak sira nia votus apoiu ne’e atu hodi, “governu bele realiza planu no programa sira ne’ebe importante tebtebes para foo duni beneficiu ba funu nain, katuas ho ferik ne’ebe merese duni no iha duni direitu atu hetan atensaun no tulun husi governu.”

Diplomatikamente Deputada Frenti Mudanca ne’e mos hein katak povu Timor leste tomak en jeral sei hetan benefisiu husi Orsamentu retifikativu ne’ebe hetan votus rua husi bankada Freti mudanca.

“Bankada Frente mudanca reafirma katak sei vota afavora ba orsamentu retifikativu 2012 ida ne’e, tan ba basei ba necesidade importante povu nian. Hodi nune’e governu bele kontinua lori estabilidade no dezenvolvimentu ne’ebe kee foo benefisiu ba povu tomak,” Haktuir husi Frete mudanca.

Tuir kedan minutu lima deklarasaun husi representante bankada PD ne’e dehan, “orsamentu retifikativu ida ne’e tuir ami bankada nia haree tuir ona rekezitus formais tuir lei ne’ebe ita iha no orsamentu retifikativu ninia esencia mak hatan ba ketoins importante ba nasaun nian ne’ebe tuir ita nia konstituisaun hanesan atu financia necesidades Governu foun, atu foo dignifikasaun ba funu nain sira  liu husi vensaun ba Veteranus, tuir mos ita nia konstituisaun haruka. No mos atu selu pensaun ba Ferik ho katuas sira. Bankada demokratika sei aprova orsamentu ida ne’e hodi foo ninia votus afavor.”

Maibe deputada Lurdes Bessa mos hato’o preokupasaun antes tama ba votasaun hodi dehan, “ami husu nafatin atu governu bele konsidera bankada demokratika ninia preokupasaun no rekomendasaun sira ne;ebe haktuir ona iha deklarasaun politika iha hodiseik nian (11/10).”

“Sr. Presidenti no Sr Primeiru Ministu. Durante debate ne’ebe ita halo. Durante reflesaun klean ne’ebe ita hotu halo ba orsamentu retifikativu ida ne’e importante tebtebes katak ita hotu identifika ona problemas barak ne’ebe ita iha. Kestoeins barak ne’ebe mosu, failansus, erus ka sala barak iha administrasaun no mos jestaun orsamentu ninian.
Lurdes dehan presiza atu assume responsabilida ba naksalak sira ne’e mosu ona no hadia sala sira ne’ebe iha. “ita assume ona erus ida ne’e. Ita hatene ona tan sa maka sala. Iha ne;ebe maka sala,” dehan Lurdes.

Nia apela ba V Governu atu hadia aan tan, “tempo too ona para governu koligasaun ida ne’e haka’as hodi hadia administrasaun no jestaun financeira hodi bele mantein diciplina orsamental iha instituisaun hotu-hotu no kaer metin lei jestaun finaceira nu’udar mata dalan iha prosesu ezekusaun programa no orsamentu annual. Tan ba nia objetivu final hotu hotu mak atu foo resposta ba ita nia povu nia espektativas no esperanca.”

Iha parte seluk bankada opozisaun hetan minutu 15 hodi halo intervensaun antes tama ba votasaun ne’e maioria membru bankada opozisaun foti kataun ho koor absteinsaun no ida mak kontra.

Deklarasaun bankada opozisaun hahu husi deputada Josefa Álvares Pereira Soares ne’ebe hahu dehan katak iha periude audiensia publika, em termus de tratamentu ba instituisoens Estadu FRETILIN hare iha desekilibriu entre orgaun Ezekutivu ho orgaun Legislativu iha nasaun Timor Leste. “Ami regista Governu iha apoiu “batalhaun” (liafuan husi Ministra Financas rasik) refere ba asesores I teknikus, enkuantu Parlamentu nudar orgaun fiskalizador la iha asesor I teknikus ho numeru minimu atu bele halao nia servisu ho diak.”

Representante FRETILIN dehan, “Orsamentu Rektifikativu ida ne’ebe governu hatene hili estratejia hodi koloka rubrika Veteranus no rubrika Idosozos hanesan perioridade ba proposta orsamentu Rektifikativu ida ne’e hodi sai hanesan forma ida atu inpoin ba Parlamentu atu aprova maibe realidade hatudu Orsamentu Rektifikativu ida ne’e iha tusan barak atu selu.”

FRETILIN FRETILIN mos, “duvida ho numeru membrus governu barak bele responde ba situasaun moris povu nian tanba V Governu Konsitusional sei halo experimentasaun ba sira nia sistema rasik iha funsionamentu nebe seidauk bele garante katak bele responde situasaun moris povu nian, tanba sai referensia ami halo avaliasauan IV Governu ne’ebe hatudu tiha ona nia resultadu.

Enkuantu Governante sira sei buka halo eksperimentasaun ba modelu governasaun, iha fatin seluk povu ezizi ho halerik atu responde lalais ba situasaun sira nia moris lorloron ba asesu nesesidades bazikas hanesan be mos, aihan, folin produtus primeira nesesidade nebe asesivel ba sira nia kbiit, infraestrutura Estrada diak, servisus bazikus saude diak no servisus bazikus edukasaun nebe diak.

Impresta deit Sr, Deputado Aderito Hugo nia liafuan iha audensia publika ho Ministerio kompetente Rekursus Naturais hateten, tuir lolos Governo la presija hasai osan husi fundu petrolio ba Projectu Tasi Mane nebe ikus mai la realize hodi bele hetan funan.
Lorloron media fo notisia povu nia halerik ba be mos iha sidade Dili no iha fatin-fatin iha Timor Leste laran tomak maibe Projetu Be mos ba Zumalai iha OJE tinan 2012 tuir informasaun departamentu kompetente, governu transfere ba selu fali tusan, tusan barbarak nebe’e Governu halo iha OJE ne’e sinal klaru katak Governu la kumpri tuir Lei Orsamento e Gestao Financeira ne’e mos prova katak Governu ladun fo’o atensaun ba nesesidade baziku  povu nian  hanesan be mos nebe lorloron povu halerik.

Timor Leste iha difikuldade bot atu tama iha jogo kompetitividade internasional tanba iha obstakulus balu nebe sai urgente atu resolve, hanesan kresimentu populasional nebe’e a’as tebes, TL mos regista hanesan pais nebe salariu a’as maibe ho produtividade kik I Timor Leste mos regista hanesan nasaun nebe’e iha inflasaun a’as.

“Situasaun ida ne’e kontribui ba hasae inflasaun bot iha Timor Leste nebe’e ohin loron to’o 17%, situasaun nebe’e difikulta Timor Leste bele kompete iha transaksi komersial internasional no la fo kbiit ba sira nebe kbiit laek atu bele iha asesu atu sosa ai-han no artigus primeira nesesidade.”

“Ami tenta halo avaliasaun ba politika gestaun finanseira Estadu iha tinan lima nebe’e ita gasta osan barak maibe nia resultadu iha povu nia moris sei minimu liu, ami preokupa tanba bainhira iha osan barak maka moras korrupsaun mos sai buras, kompara ho moris ema lorloron hanesan ema nebe’e de repenti deit sai riku/orang kaya mendadak, tanba riku de repenti la hatene atu gasta osan didiak entaun dala ruma ita fakar osan deit, tanba osan barak monu iha grupu kik ida hamosu “gengsi gedeh-gedehan”, hanesan habitus foun mosu iha ita nia sociedade nebe’e hetan mudansa kuaze radikal, tempu uluk bainhira ema mate ambienti sai triste, ohin loron ema mate sai ambiente hanesan festa, hatudu husi
Governu iha apresentasaun ba Proposta OJE 2012 defende nia prioridade politika desenvolvimentu nasional focus liu ba  mega projetus infraestrutura Tasi Mane, maibe nia resultadu hatudu duvida mai ami katak  planeamentu sala tamba estudus teknikus sala maka projetu labele implemeta, I  Governu hasai  fali milaun 50 husi Ptojetu Infraestrutura Tasi Mane hodi halo despesas rekorentes tanba numeru membrus governu aumenta no hodi atu selu tusan.” 

“Iha audiensia publika ho responsavel ba Ministeriu Financas ami kestiona ba gastus Fundu Contingensia, maibe ami seidauk hetan resposta ba informasaun gastus Fundu Contingensia nebe Governu gasta hotu tia ona osan I husu tan aumentu osan milaun 6 maske Governu justifika katak osan Fundu Contingencia kiik la to montante 5% nebe’e preve iha lei.”

Ami tenta halo avaliasaun ba politika gestaun finanseira Estadu iha tinan lima nebe’e ita gasta osan barak maibe nia resultadu iha povu nia moris sei minimu liu, ami preokupa tanba bainhira iha osan barak maka moras korrupsaun mos sai buras, kompara ho moris ema lorloron hanesan ema nebe’e de repenti deit sai riku/orang kaya mendadak, tanba riku de repenti la hatene  atu gasta osan didiak entaun dala ruma ita fakar osan deit, tanba osan barak monu iha grupu kik ida hamosu “gengsi gedeh-gedehan”, hanesan habitus foun mosu iha ita nia sociedade nebe’e hetan mudansa kuaze radikal, tempu uluk bainhira ema mate ambienti sai triste, ohin loron ema mate sai ambiente hanesan festa, hatudu husi aihan ho bebidas oioin to tua, ohin loron la iha diferensa ema mate ho festa sira seluk iha elite nia le’et, ita nia sociedade sai ona  sociedade konsumista nebe’e la produs buat ida, iha informasaun iha ministeriu balu lorloron hameno aifunan fresku husi Bali,” Deputada Joseffa pasa hikas ba ninia belum deputada Maria Rangel.

“Iha apresentasaun Proposta OJE 2012 ami kestiona Governu konaba orsamentu bot I iha tempu neba ami duvida Governu bele ezekuta orsamentu ne’e ho diak, tanba iha eventu politiku importante rua Eleisaun Presidencial I Eleisaun Parlamentar nebe’e sei hasai tempu Governu nian atu halao sira nia kanar, tanba Governu sei funsiona deit hanesan governu gestaun, maibe’e governu ho nia maioria iha Parlamentu aprova deit orsamentu bot nebe’e ikus mai labele ezekuta, tuir deklarasaun husi Ministra Financas bainhira halo apresentasaun ba Proposta Orsamentu Retifikativu 2012 iha loron 21 Setembru iha audiensia iha Parlamentu Nasional, ikus mai Primeiru Ministru rasik mos konfirma tamba IV Governo iha mandate ikus liu hala’o deit knar hanesan Governo de Gestaun,” Maria Angelica Rangelica Rangel hatutan.

“Hare ba mapa reseitas domestika, ami sente preokupadu ho ita Timor Leste nia situasaun nebe’e hatudu retratu la iha sustentabilidade ba futuru nasaun ida ne’e, nasaun nebe’e sai dependente kuaze total ba reseita minarai, karik ita nia tasi  hetan desatre bot ida nebe’e produsaun sai paradu, sa destinu los maka hein ita nia nasaun? Tanba iha tinan lima nia laran iha indikador seluk, Governu la konsege halo kolekte ba reseitas domestikas nebe’e bele kobre despesas ba salariu no bens servisus hodi kobre despesas rekorrentes.”

“Ironia tebes bainhira ita koloka hanesan susesu bot Timor Leste nian iha kresimentu ekonomiku, maibe realidade la koresponde tuir moris povu nian nebe pobreza aumenta liu tan, numeru desempregu sae a’as, mal nutrisaun mos aumenta, mortalidade infantil a’as, mortalidade inan mos sei a’as, inflasaun nebe sahe a’as tebes liu nasaun seluk iha ita nia area geografika hodi halo sira nebe kbiit laek sai kbiit laek liu tan ho numeru grafiku desempregu nebe’e a’as.”

“Ami hakarak kestiona ba falta de publikasaun husi Governu ba resultadu Inquerito de Rendimento Familiar nebe nia resultadu hatudu iha indikasaun kiak aumenta barak liu tan iha tinan hirak ikus ne’e, tinan sira nebe’e Timor Leste halo investimentu publiku bot liu husi nia Orsamentu Jeral Estadu, numeru indikador kiak sae, ne’e hatudu katak Governu failla iha nia politika desenvolvimentu ekonomiku nasional.”

“Halo balansu orsamental ba gestaun Orsamentu Jeral Estadu, indikasaun hatudu katak iha aumentu osan gasta barak liu osan nebe previstu iha OJE 2012 hatudu katak ezekusaun orsamentu iha falta disiplina orsamental hodi hakanek Lei Orsamentu e Gestaun Finanseira no. 13/2009 hamosu tusan ba estadu.”

“Razaun barak ami bele apresenta maibe razaun ida nebe ema hotu hatene maka Projetu Portu Naval Hera.”

“Resultadu projetu Portu Hera hahu husi nia prosesu kontratu to remata projetu sai preokupasaun ba ami nudar ezemplu factual ba politika gestaun finanseira husi Governu nebe’e ita bot lidera nebe’e la obedese regras legais nebe eksisti hanesan Lei Orsamentu e Gestao Financeira I tuir ami nia interpretasaun ba lei ida ne’e ami husu pesiza iha investigasaun tanba iha krimi negligensia nebe’e lori konsekuensia hatodan kofre Estadu Timor Leste ho kustu nebe’e bot tebes, osan nebe’ ita presiza atu hadia povu nia nesesidade bazika. “

“Sr.Primeiru Ministru responde ba deputadu sira ohin dader mai konfirma deit katak politika reforma Sua.Ex. nian la resolve problema, mai kriatan problemas barak liutan tamba ne’e baa mi politika reforma falla, tamba  reforma ba sistema sala maka hamosu funsionariu fiktisius, mate klamar tuir liafuan PM nian, Veteranus fiktisius, idosozos fiktisius mate klamar barak tan. “

“Em geral, Sua Ex. PM rekonhese mal gestaun, mal administrasaun ho nia konsekuensias hotu ba getaun financeira orsamentu geral do estadu iha IV governu konstitusional, tamba ne’e bazeia ba pontu 1), 2) e 3) artigu 46 Lei Orsamentu Gestaun financeira ami hanoin governo labele rekonhese deit sala maibe ami ejiji responsablidade husi governo ba responsablidade politika, financeira, sivil e criminal ba pratika sira ne’e tuir lei haruka,” remata husi Maria Angelica Rangel da Cruz dos Reis .



No comments: