Wednesday 8 December 2010

Governu Hakiak Tuyul, Emprezariu Raut Foer

Dili, Tempo Semanál

Governu Timor-Leste direta ka indireta obriga emprezariu Timor oan sira tenke kumpri no respeita Status of Forse Agreement (SOFA) entre governu Timor-Leste ho governu Australia iha Maiu 2006 hafoin mosu krize politika. Maibé SOFA ne’e rasik bele sai hanesan fatin helikan ba kompania estranjeiru balu hodi halao sira nia atividade bisnis ne’ebé fó presaun makaas ba emprezariu Timor oan sira ninia progresu servisu iha mundu bisnis nian.
Joao Bosco ho autoridade sira konfirma
hela dokumentus licenca negosiu iha STAT

Kazu konkretu ne’ebé oras ne’e daudaun emprezariu Timor balu hasoru maka konaba atividade negosiu husi kompania Patrick Defense Logistic-TOLL (PDL-TOLL), ne’ebé sai ko-ntraktor ba forsa militar Australia hodi fornese ekipamentus lojistikus forsa nian mai Timor-Leste la selu taxa no la presiza iha lisensa negosiu. Ne’e konsekuensia mai Timor oan sira tanba krize politika militar iha 2006, maibé laos konsekuensia ba emprezariu sira iha tempu ne’ebé laiha tan ona violensia iha rai laran. Ne’e katak, wainhira forsa Australianu sei horik iha Timor-Leste, maka PDL-TOLL sei kontinua ninia servisu hodi hamate empreza lokal sira liuliu ba Timor oan sira ne’ebé loke atividade bisnis iha parte Importasaun, Venda no Fornesementu Kombustivel (Ground handeling), Supa foer, Transportasaun, Foti Kontentor, Fornesementu bee moos, Aluga kareta no seluk-seluktan.

Iha meadu fulan Agustus 2007, Parlamentu Nasional Ti¬mor-Leste aprova tiha ona lei ida naran Sistema Tributáriu ne’ebé hateten konaba selu taxa husi sidadaun hotu iha rai laran har-ee tuir osan ka salariu ne’ebé sira hetan, maibé Sistema Tributariu ne’e la kesi PDL-TOLL tanba iha rai ida ne’e uniku SOFA Agreementu make bele regulariza PDL-TOLL, maibé emprezariu Timor oan balu komesa du’un katak, PDL-TOLL uza agreementu ne’e hodi halao mos atividade bisnis ne’ebé hetan bandu iha agreementu.

“hanesan kompania lokal, ami preparadu hodi kompete iha merkadu maibé, buat ida mak ami haree injustu ba ami maka kompania internasional balu halo servisu la selu taxa, ekipamentu ne’ebé sira hatama la selu taxa, sira la selu mos taxa okupa rai nian. Tanba ne’e ami haree katak ida ne’e injustu boot ida mai ami kompania lokal ne’ebé halao servisu iha aeroportu.

Ami hatene katak sira iha agreement ida entre governu Timor-Leste ho Australia hodi supply ekipamentus lojistiku ba forsa militar Australia, maibé iha agreement ne’e la mensiona katak, se sira halo atividade negosiu sira tenke livre husi taxa. Ne’e duni ha’u husu ba governu atu hateten loloos mai ami, tanba ami hanesan Timor oan ami hatama ekipamentus mai ami tenki selu taxa, nusa mak malae sira hatama ekipamentus mai la selu taxa”, dehan Xefi kompania STAT, Joao Bosco wainhira hatoo nia lamentasoens hasoru governu ninia injustisa hodi lahalo tratamentu hanesan ba operador kompania nasional no internasional iha Aeroportu Internasional Komoro, Dili.

Kompania STAT hanesan kompania ne’ebé durante ne’e selu taxa rutina ba governu. Maske diretur ne’e la mensiona taxa hira mak STAT selu ba governu fulan-fulan maibé tuir nia hateten, taxa ne’ebé nia selu kompostu husi taxa transportes, kontentor, fatin, funsionarius. Tanbe ne’e nia lamenta tebe-tebes ho governu ninia sistema hodi la kobre taxa ba kompania estranjeiru balu iha aeroportu.

Wainhira jornalista husu kompania ne’ebé mak halo servisu la selu taxa ba governu, Joao akuza katak, kompania Patrick Defense Logistic-TOLL (PDL-TOLL) husi Australia ne’ebé halao servisu tanba iha akordu entre governu Timor-Leste ho Australia hodi supply ekipamentus lojistiku forsa militar Australia nian, maibé deskonfia kompania ne’e uza sala akordu hodi benefisia atividade negosiu nian ne’ebé fora husi akordu bilateral entre governu nasaun rua.

Tanba respeita ba hirarkia ne’ebé iha, entaun ami hatoo ami nia preokupasaun ba governu liu husi diresaun Aviasaun Sivil Ministeriu Infrastruktura, maibé preokupasaun hirak ne’e ami hatoo fila-fila too agora mos ami la simu no la hetan resposta ruma.

Ami senti injustu liutan wainhira governu la koleta taxa ba kompania estranjeiru ne’ebé halao atividade negosiu iha aeroportu, ami so hatene katak so forsa Australianu sira mak livre husi taxa, maibé tansa Australianu sira seluk ne’ebé la partense ba forsa militar mos la selu taxa?”, Bosco husu ba governu atu hatan.

Iha 2007 wainhira partidu politika sira halao kampania politika, lideres no maun boot sira ne’ebé oras ne’e tur iha kadeira governu AMP nian koalia lia mesak furak deit, maibé lia furak hirak ne’e hanesan espiadu hodi mafia povu nia hanoin atu vota ba sira, laos sira nia programa fiksu ne’ebé atu ezekuta wainhira kaer mandatu, tanba afinal lia furak ne’e hanesan iska deit.

Ezemplu, governu obriga ema kiik sira tenke instala prepagu iha uma ho promesa katak ahi sei lakan 24 oras, maibé realidade ahi sei mate kalan-loron. Ne’e hatudu katak, iha governu AMP nia laran nokonu ho manobras politika no manipulasaun ba promesa kaer ukun.

“ha’u la hirus kompania, ha’u so la menta ho governu ida ne’e tanba husi parte ida governu obriga Timor oan sira tenki selu taxa maibé husi parte seluk governu fo tratamentu especial ba kompania estranjeiru balu iha aeroportu atu labele selu taxa.

Karik governu hakarak ema estranjeiru tama ho livre hodi investe iha Timor-Leste sem selu taxa, entaun desizaun ne’e injustu teb-tebes”, Joao protesta.

No comments: